2-24-18816/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Määruse tegemise aeg ja koht

3. märts 2025, Jõhvi, kell 16.00

Tsiviilasja number

2-24-18816

Tsiviilasi

H. K. avaldus E.K. pärandvara pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: H. K. (isikukood XXX, elukoht: XXX, telefon:

+XXX, e-post: XXX ), avaldaja lepinguline esindaja: I.

M.-V., e-post: info.imvconsult@gmail.com

Võlgnik (pärandaja): E.K. (isikukood: XXX, surnud:

XXX.a.) pärandvara

Puudutatud isik: E. K. (pärija, isikukood XXX, elukoht

XXX)

Ajutine haldur Svetlana Pilden

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H. K. avaldus E.K. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks

2. Välja kuulutada E.K. (isikukood: XXX, surnud: XXX.a.) pärandvara pankrot 3.

märtsil 2025 kell 16.00.

3. Nimetada pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Svetlana

Pilden (asukoht

J. Poska 12-4, 10150 Tallinn, tel.: 5280212, e-post:

svetlana.pilden@haldur.just.ee , vandeadvokaadi tunnistus nr 174.).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada virtuaalselt 07.04.2025. a algusega kell

11.30 Viru Maakohtu virtuaalsaalis. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa

võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks aadressil:

vmkjohvi.menetlus@kohus.ee , märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number

2-24-18816.

5. Teha käesolev määrus teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

7. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 6 nimetatud tähtaja

möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos

PankrS § 1002 lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.

8. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

9. E.K. pärandvarale võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

10. Rahuldada ajutise halduri Svetlana Pildeni tasutaotlus. Määrata ajutise

pankrotihalduri Svetlana Pildeni tasuks 771,65 eurot (seitsesada seitsekümmend üks

eurot ja 65 senti, sh käibemaks 139,15 eurot). Nimetatud summa mõista välja E.K.

pankrotivara arvelt Business Law Firm OÜ arveldusarvele EEXXX SEB Pangas.

Edasikaebe kord

Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei

esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

ASJAOLUD

1. H. K. esitas 12.12.2024 Harju Maakohule avalduse E.K. pärandvara pankroti

väljakuulutamiseks.

2. Harju Maakohtu 12.12.2024 määrusega keelduti avalduse menetlusse võtmisest ja edastati

avaldus kohtualluvusel Viru Maakohtule.

3. Avalduse kohaselt, Jõhvi notar Ülle Mesi menetluses oli 26.06.2022.a. surnud E.K. (isikukood

XXX) pärimisasi. Pärimistunnistus on notar Ülle Mesi (avalduses ekslikult E. R.) poolt koostatud

ja tõestatud 07.08.2024. Pärandaja pärijateks võrdses mõttelistes osades on: ½ poeg E. K.,

isikukood xxx, elukoht ja aadress xxx; ½ tütar H. K., isikukood xxx, elukoht ja aadress xxx

Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt koostas võlgniku pärandvara inventuuri ning esitas selle pärijatele.

Inventuuri kokkuvõtte kohaselt moodustab E.K. vara väärtus 3000 eurot, samas on tal täitmata

kohustusi kokku 4073,04 euro ulatuses. Kuna võlgniku näol on tegemist surnud isiku

pärandvaraga, on võlgnik maksejõuetu ning pärandvara arvel ei ole võimalik rahuldada

võlausaldajate nõudeid.

4. Viru Maakohtu 23.01.2025 määrusega võeti avaldus menetlusse ja kohus nimetas ajutiseks

halduriks pankrotihaldur Svetlana Pilden.

5. Ajutine haldur esitas 26.02.2025 kohtule aruande, milles märkis järgmist:

Andmed võlgniku vara kohta:

Ajutise pankrotimenetluse algatamise seisuga oli pärandaja nimele registreeritud korteriomand

aadressil xxx, üldpinnaga 46,40 m², registriosa nr xxx. Korteriomand oli soetatud 2020. aastal

hinnaga 1700 eurot. Avaldaja hinnangu järgi on korteri orienteeruv väärtus 3000 eurot. city24.ee

pakutakse taolised korterid, hinnaga 337,50 eurot/m2. Oksjonikeskuses on avaldatud

enampakkumised alghinnaga 900 -4900 eurot. Võlgnikule kuulus 22.10.2013 – 02.03.2020

korteriomand aadressil xxx, üldpinnaga 40,9 m², registriosa nr xx. Korteriomand võõrandati

hinnaga 4000 eurot; kuni 02.11.2012 kinnistu aadressil xxx, pindalaga 3535 m², registriosa nr

xxx. Kinnistu võõrandati hinnaga 500 eurot J. ja H. K.le (avaldaja-kaaspärija); kuni 15.10.2007

kinnistu xxx, elamumaa 100%, pindalaga 22,97 ha, millel asub elamu, registriosa nr x. Kinnistu

kingiti E. K.le (kaaspärija); kuni 14.04.1999 kinnistu xxx, pindalaga 19,93 ha, registriosa nr xxx.

Pärandaja nimele oli avatud konto Swedbank AS-s, mis oli suletud võlgnevuse tõttu. Konto

väljavõtte kohaselt sai võlgnik regulaarselt pensioni summas 580 eurot. Sellest tehti igakuised

maksed SA Jõhvi Hooldekeskusele summas ca. 500 eurot ning 30–50 euro suurused väljamaksed

Tammiku Maja OÜ-le.

Võlgnikul puuduvad väärtpaberid või seosed äriühingutega.

Transpordiameti vastuse kohaselt ei ole ega viimase viie aasta jooksul polnud pärandaja sõidukite

omanikuna kantud. Muu realiseeritav vara ei ole tuvastatud.

Võlgniku teadaolevad kohustused

Ajutine haldur on tuginedes ajutise halduri poolt kogutud andmetele välja selgitanud, et võlgnikul

on aruande koostamise seisuga alljärgnevad kohustused: OÜ Tammiku Maja ees 3952,10 eurot

(Kommunaalteenuste võlgnevus, sh. 26.06.2022 seisuga 2171,61 eurot) ja Kohtla-Järve linn

Jaaniku tn 26 KÜ ees 431,38 eurot (seisuga 31.12.2024), kokku 4383,48 eurot.

Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud pärandvara, hinnangulises

väärtuses 3000 eurot ning rahalisi kohustusi vähemalt kokku 4383,48 eurot.

Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta

Eespooltoodud andmete alusel on ilmne pärandvara orienteeruv väärtus ei kata olemasolevaid

kohustusi ning on tekkinud pankrotiolukord. Menetluse käigus selgitas avaldaja täiendavalt, et

pärandi vastuvõtmisel teatas kohe, et tema ei ole võimeline täitma pärandvaral lasuvaid kohustusi.

Kuna tema sai liiga hilja ema surmast teada, kellega viimasel ajal ei suhelnud, ei olnud rohkem

aga pärandvarast loobumine võimalik. Samas on ta astunud samme pärandvara pankrotimenetluse

algatamiseks, sealhulgas tellinud inventuuri ja esitanud pankrotiavalduse. Ta on juristi abiga

püüdnud protsessi kaasata ka teist kaaspärijat, kuid edutult.

Kaaspärija E. K. on väitnud suuliselt, et on osa võlgnevusest juba tasunud ning tal on jäänud veel

500 eurot maksta. Samuti plaanib ta korteri välja üürida, et katta jooksvad kulud ja vähendada

võlgnevust. Haldur on selgitanud, et selline tegevus eeldab teise kaaspärija nõusolekut. E. K. aga

väidab, et tal puudub võimalus õega kontakteeruda, kuna viimane on väidetavalt tema

telefoninumbri blokeerinud. Arutades eelnevalt avaldajaga on haldur pööranud tähelepanu, et

tekkinud olukorra võimalikuks lahendiks on notariaalne kokkulepe, mille järgi annab avaldaja (H.

K.) oma pärandi osa E. K.le üle (sisuliselt loobub), kes oleks sellega põhimõtteliselt nõus.

E. K. soovis kohe broneerida notariaja. Haldur palus teatada oma plaanidest kirjalikult, vastates

muuhulgas ka halduri päringule. Vaatamata lubadusele teha seda hiljemalt 26.02.2025 hommikul

teatas tema, et ei hakka kirjukult vastama. Haldur kontrollis kaaspärija E. K. väidet võlgnevuse

osalise kustutamise osas, kuid OÜ Tammiku maja raamatupidamise ( xxx) andmete kohaselt ei

ole viimase aasta jooksul laekumisi toimunud. Arvestades aga E. K. vasturääkivaid avaldusi ning

asjaolu, et võlgnevused on jäänud samaks või isegi suurenenud, kuulub pankrotiavaldus

rahuldamiseks.

Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on asjaolu, et pärandaja ei olnud viimasel eluperioodil

suuteline oma elu iseseisvalt korraldama ning viibis hooldekodus, millega kaasnesid suured

kulud. Samas oleks olnud võimalik juba toona tühjalt seisev korter üürile anda, et katta jooksvaid

kulusid ja vähendada võlgnevusi.

Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole hetkel tuvastatud.

Kokkuvõte

Ajutises menetluses kogutud materjalidest nähtub, et E.K. pärandvara ei kata tema kohustusi,

mistõttu pärandvara suhtes on välja kujunenud pankrotiseis.

Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 1 lg.2).

Pangakontol oleva raha arvel on võimalik katta pankrotimenetluse kulusid (sh halduri tasu).

Arvestades eeltoodut ja juhindudes PankrS § 31 lg 1, ajutine haldur palub:

1) Kuulutada välja E.K. (isikukood XXX, surnud 26.06.2022) pärandvara pankrot.

2) Nimetada pankrotihalduriks Svetlana Pilden.

3) Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht.

4) Määrata ajutise pankrotihalduri Svetlana Pildeni tasuks 632,50 eurot, millele lisandub

käibemaks 139,15 eurot ning maksta välja pankrotivara arvelt büroole, mille kaudu haldur

tegutseb, Business Law Firm OÜ arveldusarve EEXXX SEB Pangas.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et pärandvara

pankrotiavaldus tuleb rahuldada.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 punkti 122 on kohaselt hagita

asjad pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud

asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita

menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Hagita asja vaatab

kohus TsMS § 477 lõike 1 kohaselt läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi.

8. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

PankrS § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada

ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse

pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

9. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja

kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel,

välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud

korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud

pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Arvestades asjaolu, et pärandvaras olevate kohustuste väärtus ületab pärandvarasse kuuluva vara

väärtust, ei piisa pärandvarast kõigi teadaolevate kohustuse täitmiseks ja kuna võlgnik on surnud

ning pärija on esitanud pankrotiavalduse, siis ei ole pärandvarast ja pärija varast võimalik

võlgniku kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole

ajutine. Kuna pärandvarasse kuulub vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja

rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis tuleb E.K. pärandvara pankrot välja kuulutada.

PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse

põhjuste väljaselgitamine. Ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse on tinginud

asjaolu, et pärandaja ei olnud viimasel eluperioodil suuteline oma elu iseseisvalt korraldama ning

viibis hooldekodus, millega kaasnesid suured kulud. Samas oleks olnud võimalik juba toona

tühjalt seisev korter üürile anda, et katta jooksvaid kulusid ja vähendada võlgnevusi.

PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida

kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal,

samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse

ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et edaspidises pankrotimenetluses tuleb täiendavalt välja selgitada vara

tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused.

Maakohus on seisukohal, et pärandvara on maksujõuetu.

10. Svetlana Pilden on andnud nõusoleku enda nimetamiseks E.K. pärandvara pankrotihalduriks.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 07.04.2025 kell 11.30 Viru

Maakohtu Jõhvi kohtumajas.

11. Vastavalt PankrS § 23 lg 2 ajutise pankrotihalduri tasu suuruse arvestamise aluseks on

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse

kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise

taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

Pankrotihaldur Svetlana Pilden nimetati E.K. pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks vastavalt

Viru Maakohtu määrusele alates 23.01.2025.a. Ajutise pankrotihalduri tegevusest moodustas

suure osa võlgniku varade ja kohustuste välja selgitamine, järelpäringute tegemine,

informatsiooni kogumine ning ajutise halduri aruande koostamine. Ajutine haldur on läbiviinud

vajalikud toimingud vastavalt Pankrotiseaduse § 22 lg 2 ning vastavalt § 22 lg 5 esitanud kohtule

kirjaliku aruande. Võlgniku ajutine pankrotihaldur taotleb kohtult talle tasu määramist arvestades

ülesannete mahtu ja keerukust ning kulunud tööaega kokku summas 771,65 eurot (koos

käibemaksuga).

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud

määrata ajutise usaldusisiku tasuks 771,65 eurot (koos käibemaksuga) eurot.

Halduri tasu tuleb välja mõista pärandvara arvelt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

kohtunik