2-23-132296/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-132296

Tsiviilasi

Svea Finance AS hagi O.F vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1607,40 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: Svea Finance AS (registrikood 11200943, asukoht

XXX)

Hageja lepinguline esindaja: F.W (e-post: xxx)

Kostja: O.F (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt O.F hageja Svea Finance OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 1094,94 eurot,

sissenõudmiskulu 45 eurot, intressivõlgnevuse summas 2,67 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 217,07 eurot ja viivis põhivõlalt (1094,94 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 04.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja O.F kanda ja 20% ulatuses hageja Svea

Finance OÜ kanda.

4. Mõista kostjalt O.F hageja Svea Finance OÜ kasuks välja menetluskulud summas

378,58 eurot.

5. Mõista kostjalt O.F väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi

või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21 ).

Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja

ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevus summas 1275,97 eurot, intress summas 61,62 eurot, hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis summas 71,69 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni ja võla

sissenõudmisega kaasnenud kulu summas 45 eurot. Juhul kui kohtu hinnangul on krediiti

väljastades rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis hageja poolt esitatud alternatiivse

nõude kohaselt hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 1094,94

eurot ning intressivõlgnevus summas 2,67 eurot.

2. Hagi aluses olevate asjaolude kohaselt Svea Finance AS (edaspidi hageja) ja O.F (edaspidi

kostja) allkirjastasid 15.06.2022 müügi- ja järelmaksulepingu nr xxx, millega kostja ostis kauba

nimetustega: Super Soco elektrimopeedi lisaaku. Lepingu alusel tegi Svea Finance AS müüjale M

OÜ-le väljamakse summas 1 600 eurot. M OÜ loovutas Lepingust tulenevad rahalised nõuded Svea

Finance Asile.

3. Vastavalt Lepingule kohustus kostja tagastama hagejale krediidi (1600 eurot) ja järelmaksu

lisatasu (115,20 eurot) igakuiste osamaksetena ning tasuma intressi (7,50% aastas) vastavalt

Lepingu lisaks olevale müügi- ja järelmaksulepingu maksegraafikule 36 kuu jooksul. Lepingu

kohane krediidi kulukuse määr on 20,26%.

4. Kuivõrd kostja Lepingut kohaselt ei täitnud, sest jäi kolme osamakse tasumisega viivitusse,

siis ütles hageja Lepingu 10.07.2023 saadetud ülesütlemisavaldusega Lepingu 15.07.2023

erakorraliselt üles. Ülesütlemisavaldus on edastatud võlgnikule 10.07.2023 e-kirjaga, mille

kohaletoimetamist tõendab lisatud teade. Lisaks on ülesütlemisavaldus saadetud kostjale ka posti

teel Lepingus kokkulepitud aadressil: xxx.

5. Kuivõrd kostja jäi Lepingust tuleneva kolme osamakse tasumisega viivitusse andis hageja

talle 22.06.2023 saadetud avaldusega täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevata summa tasumiseks

ühes teatega, et kui kostja ei tasu võlga summas 193,34 eurot avalduses märgitud tähtpäevaks

(06.07.2023), siis ütleb hageja Lepingu erakorraliselt üles ja nõuab kogu võla tasumist. Osamaksed,

mille tasumisega oli kostja täiendava tähtaja andmise avalduse saamise seisuga võlgnevuses olid

15.04.2023 osamakse, 15.05.2023 osamakse ning 15.06.2023.

2 / 11

6. Täiendava tähtaja andmise avalduses märgitud tähtpäevaks kostja oma võlgnevust ei tasunud,

mistõttu ütles hageja 10.07.2023 saadetud ülesütlemisavaldusega 15.07.2023 Lepingu erakorraliselt

üles ja nõudis kogu võla tasumist.

7. Kostja tasus Lepingu alusel perioodil 27.07.2022 – 17.03.2023 hagejale 10 osamaksega

365,63 eurot. Kostja tasus põhiosa järgmiste osamaksetega ja summades: 27.07.2022 summas 38,81

eurot; 17.08.2022 summas 39,25 eurot; 12.09.2022 summas 39,70 eurot; 10.10.2022 summas 40,15

eurot; 14.10.2022 summas 40,61 eurot; 09.11.2022 summas 41,00 eurot; 10.12.2022 summas 0,07

eurot; 11.01.2023 summas 42,20 eurot; 10.02.2023 summas 41,35 eurot; 17.03.2023 summas 42,49

eurot.

8. Eelnevast tulenevalt oli kostjal Lepingust tulenev põhiosa võlgnevus summas 1349,57 eurot

(summa 1349,57 = algne põhiosa võlgnevus summas 1600 eurot (s.o finantseeritav summa 1600

eurot + järelmaksu lisatasu 115,20 eurot miinus Lepingu kestel tasutud põhiosa võlgnevused

kogusummas 365,63 eurot). Lepingu ülesütlemisel arvestas hageja põhisummast, s.o 1349,57 eurost,

maha järelmaksu lisatasu sissenõutavaks mitte muutunud tulevikosa maksed summas 73,60 eurot,

millest tulenevalt oli Lepingu ülesütlemisel ning on ka käesoleva hetke seisuga põhisumma

võlgnevus summas 1275,97 eurot (1275,97=1349,57–73,60), mida selgitavad täiendavalt ka Lepingu

lõpetamistingimused.

9. Lepingust tulenevalt oli intressimääraks 7,50%i aastas. Intress kuulus Lepingu kohaselt

tasumisele maksegraafiku tähtpäevadel, s.o. iga kuu 15ndal kuupäeval (perioodil 15.07.2022–

15.06.2025). Juhul kui kostja tähtaegselt intressi ei tasunud, tekkis tal intresside võlgnevus. Kostja

tasus intressi lepingu kehtivuse ajal kogusummas 159,25 eurot. 10.07.2023 seisuga oli kostjal

intresside võlgnevus summas 61,62 eurot. Võlasaldo arvestuses toodud „Intressi võlg“ summas

61,62 eurot koosneb maksegraafiku kohasest intresside võlast summas 58,64 eurot ning sellele

liidetud tähtaegselt tasumata summadelt arvestatud intressist summas 2,98 eurot.

10. Lepingust tulenevalt on intressimääraks 7,50%-i aastas, seaduses sätestatud viivisemäär on

alates 01.07.2023 12%. Kuni Lepingu ülesütlemiseni 10.07.2023 on tähtaegselt tasumata summadelt

arvestatud viivist määras 7,50% aastas ning summas 1,63 eurot. Alates 16.07.2023 kuni käesoleva

hagi esitamise päevani (29.12.2023, kaasa arvatud) on kostja olnud põhivõla summas 1275,97 euro

tasumisega viivituses 167 päeva, mistõttu viivise suuruseks on 70,06 eurot, mis nähtub

viivisearvestusest. Viivise suuruseks on kokku 71,69 eurot (arvutuskäik: viivis summas 1,63 eurot +

viivis summas 70,06 eurot).

11. Kooskõlas VÕS § 1132 lg-ga 1 sätestab Lepingu p 8, et lepingust tulenevate maksetega

viivitamise korral Lepingu kehtivusajal kohustub laenusaaja tasuma laenuandjale tasulise

meeldetuletuskirja saatmise hüvitist summas 5 eurot.

12. Kostjale on edastatud Lepingu kehtivuse jooksul meeldetuletusi võlgnevuse tasumise kohta.

Juhindudes VÕS §1132 lg-s sätestatust on hageja arvestanud ja nõuab kostjalt meeldetuletuskirjade

eest, mis on saadetud kostjale Lepingu kehtivuse ajal, hüvitist kogusummas 15 eurot. Tasulised

meeldetuletuskirjad, mille eest hageja kostjalt hüvitist nõuab on saadetud kostjale 28.04.2023,

23.05.2023 ja 22.06.2022. Nendele meeldetuletustele eelnesid tasuta meeldetuletused (SMS ja e-

posti teel edastatud teavitused) vastavalt meeldetuletuste raportile.

13. Pärast Lepingu ülesütlemist jätkas hageja Lepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmist

kostjalt Svea Inkasso OÜ abil, kelle poolt saadeti hageja nimel kostjale kaks tasulist

meeldetuletuskirja vastavalt 20.07.2023 ja 31.07.2023. Meeldetuletuskirjade saatmisega seoses on

hagejale tekkinud kahju summas 30 eurot, sellest 25 eurot esimese tasulise meeldetuletuskirja eest

ning 5 eurot teise kirja eest, mille hüvitamist hageja nõuab.

14. Lähtuvalt VÕS § 1132 sätestatust on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude

hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist sissenõudmiskulude

3 / 11

hüvitamist kokku summas 45 eurot, millest 15 eurot Lepingu kestel saadetud meeldetuletuskirjade

eest ja 30 eurot pärast Lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirja eest.

15. Kostjale laenu väljastamisel lähtus hageja vastutustundliku laenamise põhimõttest ning hindas

kostja krediidivõimelisust. Hageja viis läbi laenuanalüüsi eesmärgiga arvutada välja taotlejale

sobilik laenukoormus. Taotleja regulaarsete sissetulekute ja kohustuste kindlakstegemiseks palus

hageja kostjal esitada andmed oma sissetulekute ja kohustute kohta. Kostja märkis oma igakuiseks

sissetulekuks 2100 eurot ning finantskohustusteks 400 eurot. Hageja kasutas laenuanalüüsi

tegemisel lisaks ka Creditinfo Eesti AS poolt genereeritud skoorimudelit, mis näitab võlgade

tekkimise tõenäosust aasta jooksul krediidiandjate sektoris. Nimetatud mudeli kohaselt oli taotleja

krediidiskoor madal ehk 8,60. Selline skoorinumber tähendab, et esineb 8,60%-iline võimalus, et

isik jääb järgneva 12 kuu jooksul lepingust tulenevate kohustuste tasumisega võlgu rohkem kui 30

päeva. Kõnealuse protsendi põhjal oli hagejal alust oma varasemale kogemusele tuginedes

järeldada, et taotleja suudab oma lepingust tulenevaid kohustusi täita. Lepingu kohane igakuine

planeeritav makse suurus oli 58,34 eurot, mis jäi laenuanalüüsiga lubatud piiridesse. Hageja

analüüsis lepingu sõlmimise eelselt lisaks taotleja varasemate maksekohustuste täitmist, teostades

selleks kontrolli Creditinfo Eesti ASi maksehäireregistris. Nimetatud registri kohaselt ei olnud

kostjal taotluse esitamise ajal avaldatud kehtivaid maksehäireid, samuti puudusid tal maksehäireid,

mis olid lõpetatud vähem kui kuue kuu jooksul. Maksehäirete puudumist Lepingu sõlmimise ajal

tõendab täiendavalt ka lisatud 21.12.2023 maksehäireregistri väljavõte, millest nähtub, et kostjal

puudusid Lepingu sõlmimise ajal kehtivad maksehäired. Kostja varaseim maksehäire on

registreeritud 11.03.2023, mis on ca 9 kuud hilisem kui kostjale hageja poolt laenu väljastamise aeg,

millest tulenevalt ei saanud hageja ei selle ega ka kostjal hiljem tekkinud maksehäiretega lepingut

sõlmides arvestada. Hageja ei saa vastutada selle eest, kui kostja võtab pärast hagejaga lepingu

sõlmimist täiendavaid kohustusi, mis raskendavad tema majanduslikku olukorda.

16. Kuigi hageja on seisukohal, et hageja on lähtunud kostjale laenu väljastamisel

vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning hinnanud laenu väljastades kostja krediidivõimelisust

korrektselt, siis esitati siiski VÕS § 4034 lg 7 kohane ümberarvestus. Seda tulenevalt asjaolust, et

võrreldes krediidi väljastamise aegse ajaga (s.o juuni 2022) on tingimused, millele vastutustundliku

laenamise kohustuse täitmiseks peab krediidivõimelisuse hinnang vastama, väga oluliselt

karmistunud, millise asjaoluga hageja krediidi väljastamise ajal ei saanud etteulatuvalt arvestada

ning millest tulenevalt on keeruline prognoosida, millisele järeldusele kohus hageja poolt

vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise osas jõuab. Hageja selgitab, et on ümberarvestust

koostades lähtunud alljärgnevast: hageja on arvestanud kostja poolt tehtud osamaksete tagasimaksed

kogusummas 525,05 eurot kattuvas ulatuses finantseeritud põhisumma (s.o 1600 eurot) ja

seadusjärgse intressi (s.o 22,66 eurot) katteks. Arvestust tehes ei ole hageja lepingu kestel

tasumisele kuuluvaid muid tasusid (järelmaksu lisatasu) arvesse võtnud ning nende katteks kostja

poolt tehtud osamakseid arvestanud, intressi on arvestatud vaid VÕS §-s 94 sätestatud

intressimääras. Tehtud arvestuse alusel on Lepingu põhiosa võlgnevuse jääk summas 1094,94 eurot

ning intressivõlgnevus summas 2,67 eurot. (s.o väljastatud krediidisumma 1600 eurot, millest on

maha arvestatud kostja poolt tehtud tagasimaksed põhiosa katteks summas 505,06 eurot ning

seadusjärgne intress kuni 15.07.2023 summas 22,66 eurot, millest on maha arvestatud kostja poolt

tehtud makstest seadusjärgse intressi katteks arvestatud summad kogusummas 19,99 eurot).

17. Leping on kooskõlas VÕS §-iga 4062, mille kohaselt tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi

kulukuse määr aastas ei tohi ületada krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. 15.06.2022, mil Lepingu sõlmiti, oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmine tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%, millest tulenevalt oli maksimaalne

lubatud krediidi kulukuse määr aastas 50,85%. Lepingus on krediidi kulukuse esialgne määr välja

toodud ning see on 20,26% aastas, mis on rohkem kui kaks korda madalam kui lubatud

4 / 11

maksimaalne määr. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusega, et krediidisumma on 1715,20

eurot (s.o finantseeritav põhiosa summas 1600 eurot + järelmaksu lisatasu summas 115,20 eurot

1600 eurot), intressimäär on 7,50% aastas ning intress kokku on 385,04 eurot, lepingu sõlmimise

päevaks on 15.06.2022, maksete tähtpäevad on järgmised – esimese makse kuupäev 15.07.2022

ning järgnevad 35 osamakset 15ndal kuupäeval, lepingu sõlmimistasu on 0,00 eurot ning arvutus on

tehtud eeldusega, et kogu krediit võetakse kasutusse ning tasud tasutakse viivitamata ja täies mahus.

Samuti on arvestatud, et perioodiliselt makstavad tasud tasutakse kokkulepitud perioodide kaupa.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võtnud hageja arvesse kulusid ja tasusid, mida Klient peab

tasuma Lepingu rikkumisel ja muid kulusid, mis ei ole hagejale Lepingu sõlmimisel teada. Krediidi

kulukuse määr on lepingus toodud õigesti. Lisaks on lepingu esilehel välja toodud krediidi kogukulu

summa 2100,24 eurot. Krediidi kogukulu on moodustunud järgmiselt: finantseeritav summas 1600

eurot + lepingu sõlmimistasu 0 eurot + järelmaksu lisatasu 115,20 eurot + lepingu kehtivuse ajal

tasutav intress summas 385,04 eurot. Krediidi kulukuse määr, krediidi kogukulu summa ja nende

arvutamisel arvesse võetavad parameetrid on lisaks lepingu esilehele välja toodud ka Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehel punktis 3.

Kostja seisukoht

18. Kostja ei ole hagile vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

19. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

kuulub rahuldamisele osaliselt.

20. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja sõlmisid 15.06.2022 müügi- ja järelmaksulepingu nr xxx

(dtl 50-53). Lepingu alusel tegi Svea Finance AS (kui krediidiandja) müüjale M OÜ-le väljamakse

summas 1 600 euro. Vastavalt Lepingule kohustus kostja tagastama Svea Finance ASile krediidi

(1600 eurot) ja järelmaksu lisatasu (115,20 eurot) igakuiste osamaksetena ning tasuma intressi

(7,50% aastas) vastavalt Lepingu lisaks olevale müügi- ja järelmaksulepingu maksegraafikule 36

kuu jooksul. Kostja tasus Lepingu alusel perioodil 27.07.2022 – 17.03.2023 hagejale 10 osamaksega

365,63 eurot põhiosa katteks (dtl 74-75), lepingu ülesütlemisel arvestas hageja põhisummast maha

järelmaksu lisatasu sissenõutavaks mitte muutunud tulevikosa maksed summas 73,60 eurot.

Järelikult põhivõlgnevus kokku on 1275,97 eurot (algne põhiosa võlgnevus summas 1600 eurot (s.o

finantseeritav summa 1600 eurot + järelmaksu lisatasu 115,20 eurot - Lepingu kestel tasutud

põhiosa võlgnevused kogusummas 365,63 eurot - järelmaksu lisatasu sissenõutavaks mitte

muutunud tulevikosa maksed 73,60 eurot). Kostja tasus intressi lepingu kehtivuse ajal kogusummas

159,25 eurot. 10.07.2023 seisuga oli kostjal intresside võlgnevus summas 61,62 eurot (dtl 74-75).

21. Esile toodud asjaoludel andis hageja majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust

kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on hageja ja kostja sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.

22. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal

algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on

seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14).

23. Lepingu kohane krediidi kulukuse määr oli 20,26%. Eesti Panga poolt avaldatud andmete

kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu

keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS §

4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,95% =

50,85%.

24. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe

kohaselt 20.26% (dtl 54). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud

krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

5 / 11

25. Kostja sai 1600 eurot krediiti, lisaks kohustus tasuma järelmaksu lisatasu 115,20 eurot. Kostja

on teinud tagasimakseid põhinõude katteks 365,63 eurot ning intressi katteks 159,25 eurot. Hageja

palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 1275,97 eurot, intress summas

61,62 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 71,69 eurot, viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni

põhivõlgnevuse kohase täitmiseni ja võla sissenõudmisega kaasnenud kulu summas 45 eurot.

26. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui

kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d

13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama

tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus

asjas nr 2-21-13098 p-d 17)

27. Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1

p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija

kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav

teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“

28. Hagiavaldusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi

viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

29. Hageja on selgitanud, et hageja viis läbi automaatse laenuanalüüsi eesmärgiga arvutada välja

taotlejale

sobilik laenukoormus. Taotleja regulaarsete sissetulekute ja kohustuste

kindlakstegemiseks palus hageja kostjal esitada andmed oma sissetulekute ja kohustute kohta.

Kostja märkis oma igakuiseks sissetulekuks 2100 eurot ning finantskohustusteks 400 eurot. Hageja

kasutas laenuanalüüsi tegemisel lisaks ka Creditinfo Eesti AS poolt genereeritud skoorimudelit, mis

1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

6 / 11

näitab võlgade tekkimise tõenäosust aasta jooksul krediidiandjate sektoris. Nimetatud mudeli

kohaselt oli taotleja krediidiskoor madal ehk 8,60 (dtl 109). Selline skoorinumber tähendab, et

esineb 8,60%-iline võimalus, et isik jääb järgneva 12 kuu jooksul lepingust tulenevate kohustuste

tasumisega võlgu rohkem kui 30 päeva. Kõnealuse protsendi põhjal oli hagejal alust oma

varasemale kogemusele tuginedes järeldada, et taotleja suudab oma lepingust tulenevaid kohustusi

täita. Lepingu kohane igakuine planeeritav makse suurus oli 58,34 eurot, mis jäi laenuanalüüsiga

lubatud piiridesse. Hageja analüüsis lepingu sõlmimise eelselt lisaks taotleja varasemate

maksekohustuste täitmist, teostades selleks kontrolli Creditinfo Eesti ASi maksehäireregistris (dtl

110). Nimetatud registri kohaselt ei olnud kostjal taotluse esitamise ajal avaldatud kehtivaid

maksehäireid, samuti puudusid tal maksehäireid, mis olid lõpetatud vähem kui kuue kuu jooksul.

Maksehäirete puudumist Lepingu sõlmimise ajal tõendab täiendavalt ka lisatud 21.12.2023

maksehäireregistri väljavõte (dtl 68-69), millest nähtub, et kostjal puudusid Lepingu sõlmimise ajal

kehtivad maksehäired. Kostja varaseim maksehäire on registreeritud 11.03.2023, mis on ca 9 kuud

hilisem kui kostjale hageja poolt laenu väljastamise aeg, millest tulenevalt ei saanud hageja ei selle

ega ka kostjal hiljem tekkinud maksehäiretega lepingut sõlmides arvestada. Hageja ei saa vastutada

selle eest, kui kostja võtab pärast hagejaga lepingu sõlmimist täiendavaid kohustusi, mis

raskendavad tema majanduslikku olukorda. Hageja lähtus krediidi väljastamisel põhimõttest, et

finantseerimisel on taotleja finantskohustuste osakaalu maksimaalseks lubatud määraks 45% taotleja

netosissetulekust (koos hageja poolt väljastatava krediidi igakuise tagasimaksega). Hageja arvestab,

et ülejäänud osa netosissetulekust, kuid mitte vähem kui riiklik elatusmiinimum, peab jääma

tarbijale muudeks kuludeks, sealhulgas majapidamiskuludeks. Hageja hindas, et kostja sissetulekuid

(2100 eurot kuus) ja kohustusi (400 eurot/kuus) arvestades, on kostja suuteline igakuiselt tasuma

Lepingus kokku lepitud osamakse summas 58,34 eurot.

30. Kohus leiab, et kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning

hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks

maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija

varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei

teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute, väljaminekute,

majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine

ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma

mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning

varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi

tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4

kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse

korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu

kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid

järeldusi tarbija sissetuleku ja kohustuste suuruse kohta.

31. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase

hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe

7 / 11

liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja

KAVS § 50 2-23-117478 5/7 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta

täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

32. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94

sätestatud määras intressi.2 VÕS § 94 järgne intressimäär oli lepingu kehtivuse ajal 0% (lepingu

sõlmimisest kuni 31.12.2022), 2,5% (01.01.2023 – 30.06.2023), 4% (01.07.2023 – 15.07.2023

ülesütlemiseni).3 Seega on krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja

tulenevalt VÕS § 403 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

33. Hageja on 16.05.2024 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks

asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja on arvestanud kostja

poolt tehtud osamaksete tagasimaksed kogusummas 525,05 eurot kattuvas ulatuses finantseeritud

põhisumma (s.o 1600 eurot) ja seadusjärgse intressi (s.o 22,66 eurot) katteks. Arvestust tehes ei ole

hageja lepingu kestel tasumisele kuuluvaid muid tasusid (järelmaksu lisatasu) arvesse võtnud ning

nende katteks kostja poolt tehtud osamakseid arvestanud, intressi on arvestatud vaid VÕS §-s 94

sätestatud intressimääras. Tehtud arvestuse alusel on Lepingu põhiosa võlgnevuse jääk summas

1094,94 eurot ning intressivõlgnevus summas 2,67 eurot. (s.o väljastatud krediidisumma 1600

eurot, millest on maha arvestatud kostja poolt tehtud tagasimaksed põhiosa katteks summas 505,06

eurot ning seadusjärgne intress kuni 15.07.2023 summas 22,66 eurot, millest on maha arvestatud

kostja poolt tehtud makstest seadusjärgse intressi katteks arvestatud summad kogusummas 19,99

eurot).

34. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

35.

10.07.2023 saadetud ülesütlemisavaldusega ütles hageja leping erakorraliselt üles 15.07.2023

(dtl 70-71). 22.06.2023 on saadetud avaldus täiendava kahenädalase tähtajaga võlgnevata summa

tasumiseks avalduses märgitud tähtpäevaks (06.07.2023) (dtl 72). Osamaksed, mille tasumisega oli

kostja täiendava tähtaja andmise avalduse saamise seisuga võlgnevuses olid 15.04.2023 osamakse,

15.05.2023 osamakse ning 15.06.2023 (dtl 73-74). Seega oli ülesütlemine kehtiv.

36. Ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta

juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni

selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu erakorralise ülesütlemise

esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks

muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Hageja

nõuab VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lubatud seadusjärgses määras intressi – 0% (lepingu sõlmimisest

kuni 31.12.2022), 2,5% (01.01.2023 – 30.06.2023), 4% (01.07.2023 – 15.07.2023 ülesütlemiseni).

2 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise

intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast

(Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)

3 Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar

8 / 11

Maksmata intressivõlg kokku on 2,67 eurot (dtl 111-113). Seega mõistab kohus kostjalt välja

tagastamata põhivõla 1094,94 eurot ning intressivõlgnevuse summas 2,67 eurot.

37. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

38. Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 16.07.2023 (ülesütlemisele järgnevast päevast) vastavalt hageja taotlusele.

Hageja taotlusel mõistab kohus välja viivise alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

16.07.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 03.03.2025 summas 217,07 eurot (vt viivisekalkulaator.ee)

ja alates 04.03.2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt summas

1094,94 eurot kuni põhinõude tasumiseni.

39. Hageja on nõudnud sissenõudmiskulu hüvitamist summas 45 eurot ning seda nõuet ei ole

hageja esitanud alternatiivsena (s.t sõltuvana sellest, kas maakohus tuvastab vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise või mitte). Kuna lepingu ülesütlemine oli kehtiv, oli võlausaldajal

õigus teha tasulisi sissenõudmistoiminguid.

40. VÕS 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses

nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro

võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on

saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast

lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga

sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures

võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2)

sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest

kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. 3) sissenõudmiskulude

hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui

võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro.

41. Hageja nõuab enne lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest 15 euro tasumist

(VÕS § 1132 lg 1). Hageja on saatnud lepingu kehtivuse ajal kolm meeldetuletust (28.04.2023,

23.05.2023 ja 22.06.2022 (dtl 72, 77-78). Neile eelnesid tasuta meeldetuletused (dtl 79). Eelnevast

tulenevalt on hageja 15 euro suurune nõue VÕS § 1132 lg 1 alusel põhjendatud ning samuti

kooskõlas pooltevahelise lepingu punktiga 8. Maakohus rahuldab selle nõude ja mõistab kostjalt

välja 15 eurot enne lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest (5 eurot iga kirja eest).

42. Hageja nõuab pärast lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest 30 euro tasumist

(VÕS § 1132 lg 2 p 3). Hageja nõuab hüvitist 25 eurot 20.07.2023 saadetud meeldetuletuskirja eest

(dtl 83-84) ja 5 eurot 31.07.2023 saadetud meeldetuletuskirja eest (dtl 85). See on kooskõlas VÕS §

1132 lg 2 punktiga 3. Maakohus rahuldab ka selle nõude ja mõistab kostjalt välja 30 eurot pärast

lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest.

43. Ülejäänud hageja nõuded jäävad VÕS § 4034 lg 7 ning hageja 16.05.2024 kinnistuse alusel

rahuldamata.

9 / 11

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

44. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163

lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus

jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning

seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

45. Kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu 80% ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 80%

ulatuses kostja kanda ning 20% ulatuses hageja kanda.

46. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude

nimekirja või tsiviilasja materjalid.

47. Harju Maakohtu 22.01.2025 määrusega andis kohus pooltele tähtaja menetluskulude

nimekirja esitamiseks. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud varasemalt 29.12.2023. Kostja

ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostjal oleks

menetluskulud menetluses tekkinud (TsMS § 174 lg 1 teine lause). Seega jätab kohus kostja

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ning ei mõista neid kostja kasuks välja.

48. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

49. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 315 eurot.

Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2). Hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ning on põhjendatud.

50. Hageja esindaja on õigusabi osutanud tunnihinnaga 90 eurot kolme tunni ulatuses kokku 270

eurot, millele lisandub käibemaks 54 eurot, kokku 324 eurot. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja

mahtu ja sisu ning hagi hinda, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses,

90 eurot/tunnis (käibemaksuta). Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega.

Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on esitanud üksnes kohtule hagi.

Eeltoodud põhjusel ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja menetluskulu rohkem kui 1,5

tunni eest 135 eurot. Hageja selgitab, et hagejal on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive ning

toimub sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine kooskõlas käibemaksuseaduse §-ga 32 ja 33. 2023.

aastal on Svea Finance ASil õigus Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 14% sisendkäibemaksust.

Seega peab Svea Finance AS kuludesse kandma 86% tasutud käibemaksust. Järelikult hageja

esindajakulud kokku on 158,22 eurot (koos käibemaksuga: (135 x 20%) x 86%).

51. Seega on hageja menetluskulud kokku 473,22 eurot (158,22+315).

52. Kuna kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud 80% ulatuses, siis kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 378,58 eurot (80% 473,22 eurot).

53. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

10 / 11

54. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus

menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik

11 / 11