2-24-17235/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

3. märts xxx, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-17235

Tsiviilasi

OÜ Antiko (likvideerimisel) avaldus pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik OÜ Antiko (likvideerimisel)

(rk

12309688), seaduslik esindaja likvideerija H. T. ;

ajutine pankrotihaldur J.J

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ Antiko (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Kohustada ajutist haldurit likvideerima OÜ Antiko (likvideerimisel) kahe kuu jooksul

määruse jõustumisest arvates.

3. Määrata OÜ Antiko (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks H. T. (xxxxxxxxxx).

4. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

5. Määrata ajutise pankrotihalduri J.J tasuks 1098 eurot (sh käibemaks), mis maksta

välja Audit & Consult OÜ-le

(registrikood 11505111, arvelduskontole nr

EE187700771002470624), mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tasust:

5.1. 724,68 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest;

5.2. 373,32 eurot (sh käibemaks) mõista välja OÜ-lt Antiko (likvideerimisel).

6. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Saata määrus ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel Tartu

Maakohtu registriosakonnile ning resolutsiooni p 5.1. osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab

määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse

esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate

avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD

1. OÜ Antiko (likvideerimisel) (avaldaja) esitas kohtule 14.11.xxx võlgniku pankrotiavalduse.

Avalduse kohaselt suri xxx. aastal ettevõtte juhatuse liige ja ainuosanik. Pärimise teel omandasid

osa lahkunu abikaasa ja lapsed ning määrasid likvideerija ülesandeid täitma alates 11.05.xxx H. T. .

Kuna juhatuse liige on surnud, ei ole olnud likvideerijal võimalust saada informatsiooni täpsema

tegevuse osas. Samuti ei ole likvideerijal olnud võimalik tutvuda raamatupidamisega. Likvideerija

on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub ja registriosakonna poolt pärast juhatuse liikme surma

tehtud majandusaasta aruande esitamata jätmise eest tehtud trahve ei ole võimalik tasuda.

Äriregister on määranud trahvid situatsioonis, kus võlgnikul puudus seaduslik esindaja. Võlgnik on

püsivalt maksejõuetu.

2. Kohus nimetas 20.11.xxx määrusega võlgniku ajutiseks halduriks J.J (ajutine haldur), peatas

võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

3. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Aruande kohaselt võlgnikul vara puudub. Ajutise halduri kogutud esialgse informatsiooni kohaselt

on võlgnikul täitmata kohustusi mitte vähem kui 2246,15 eurot. Võlgniku kohustused ületavad

võlgniku vara.

Arvestades võlgniku teadaolevat varalist seisu, ei ole ajutise halduri hinnangul olemasolevate

varade arvel võlgniku kohustuste täitmine võimalik. Puuduvad igasugused väljavaated võlgniku

tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks. Teadaolevalt vara tagasivõitmise võimalused

puuduvad.

Võlgnik on kättesaadavaks osutunud andmetele tuginedes maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole

ajutine. Läbiviidud esmase analüüsi tulemusena ja kogutud andmete pinnalt võlgnikul puudub vara,

mille arvelt on võimalik võlausaldajate nõuete rahuldamine. Olemasoleva informatsiooni põhjal on

haldur seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lõige 5 tähenduses.

Muuks asjaoluks on juhatuse liikme surm ja seejärel ei ole mingisugust äritegevust toimunud.

Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 1098 eurot (sh käibemaks).

4. Maakohus määras 10.01.xxx määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot ning avaldas samal päeval

määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud

summat tähtaegselt ei maksnud.

Maksejõuetuse teenistus ei esita 14.02.xxx vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku

pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

6. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise

võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või

tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara

koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu

PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

7. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus

juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku

tähtaja. Kohus tegi 04.02.xxx maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita

14.02.xxx vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest.

8. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul

mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused

(PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse

resolutsioonis nimetatud isiku.

Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud

esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel

saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).

9. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale

(PankrS § 39 lg 1).

Menetluskulud

10. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on

pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise

halduri tasu, võlgniku kanda.

11. Ajutine haldur esitas 23.12.xxx taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma

ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks

tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse

(PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise

halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär aastal xxx on

164 eurot (PankrS § 23 lg 3).

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 900 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur

esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma

ülesannete täitmiseks 9 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab

põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 100 eurot mahub

kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 900

eurot, koos käibemaksuga 1098 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt

ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb

(PankrS § 23 lg 6).

13. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid

ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu

hüvitamine riigi vahenditest.

14. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot

(aastal xxx), sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

15. Ajutise halduri tasu summas 724,68 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest, tasu

summas 373,32 eurot välja mõista võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eveli Vavrenjuk

kohtunik