2-24-13521/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

03.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-13521

Kohtuasi

A.U hagi I.K vastu

ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse

keelamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 27.01.2025 hagi menetlusse võtmisest

keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

A.U 01.02.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja A.U (isikukood XXX)

Kostja I.K (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 27.01.2025 määruse resolutsioon muutmata, arvestades

käesoleva määruse põhjendusi.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud A.U kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus

2-24-13521

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.U (hageja) esitas 08.09.2024 Pärnu Maakohule hagi I.K (kostja) vastu ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks. Hageja taotles kohustada kostjat avaldama kõigi kostja ja hageja lähedastele ja

tutvusringkonnale ning oma Facebooki konto seinal ja hoidma seal kättesaadavana vähemalt 6

kuud järjest hagiavalduses toodud teksti. Hageja esitas koos hagiga menetlusabi taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Maakohus keeldus 13.09.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest. Hageja esitas

16.09.2024 määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24.10.2024 määrusega Pärnu

Maakohtu 13.09.2024 määruse ja saatis asja samale maakohtule menetlusse võtmise uuesti

otsustamiseks.

3. Pärnu Maakohus jättis 31.12.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus selgitas, et hagejal tuleb kuupäevaliselt välja tuua ,

millal kostja levitas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või väärtushinnanguid. Samuti

selgitas kohus hagejale, et ebaõigete andmete ümberlükkamise eelduseks on, et hageja kohta

esitatud andmed on avaldatud ning kehtiva kohtupraktika kohaselt ei peeta kohtumenetluses

esitatut andmete avaldamiseks. Lisaks selgitas kohus, et ainult ebaõigete andmete

(faktiväidete) avaldamise puhul on võimalik nõuda valeandmete ümberlükkamist ja palus

hagejal kaaluda, milliste lausete ja väljendite puhul on tegemist faktiväidetega, mille

paikapidavust on võimalik kontrollida ja tõendada, ning milliste puhul ebakohaste

väärtushinnangutega (nt ebakohase väljendusviisi tõttu), mille puhul võib nõuda küll nende

avaldamise lõpetamist, kuid mitte ümberlükkamist.

4. Hageja esitas 11.01.2025 täiendatud hagiavalduse, milles taotleb kohtul kohustada kostjat

hiljemalt 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama A. I.K-le , N. I.K-le , Y.

I.K-le , I.N-le, K.C-le, E.U-le, T.R-le, R.R-le, V.P-le, Q. A.U-le , L.E-le, R.L-le, I.B-le, G.D-

le, L.S-le, K.Ü-le, H.Õ-le, D-Ä-le, S.L-le, Z.F-le, Pärnu linna lastekaitse spetsialistile R.K-le

ja Pärnu Maakohtule kirjalikult isikute telefoninumbritele või e-posti aadressidele järgneva

teksti: „Mina, I.K laimasin oma eksabikaasat A.U ja avaldasin tema kohta teile valeväiteid.

Ma avaldasin teile tema kohta järgmised valeväited:



”A.U on valetaja. Ta pidevalt valetab" (ebaõige faktiväide);



„A.U on petis“ (ebaõige faktiväide);



„A.U on organiseerinud kostja tapmist“ (ebaõige faktiväide);



„A.U ei ole kunagi lastele midagi ostnud ega neid toetanud“ (ebaõige faktiväide);



„A.U lõi kohtumistel lapsi“ (ebaõige faktiväide);



„A.U süül on kostjal võlad“ (ebaõige faktiväide);



„A.U süül on tema emal võlad“ (ebaõige faktiväide);



„A.U otsib lollikesi naisi, kellega abiellub, et nad võtaksid talle laenu“ (ebaõige

faktiväide);



„A.U süül on ta eksabikaasal võlad“ (ebaõige faktiväide);



„A.U süül on kostja emal võlad“ (ebaõige faktiväide);



„A.U on alfons, kes elab naiste kulul“ (ebaõige faktiväide ja ebakohane

väärtushinnang);



„A.U on jõletis“ (ebaõige faktiväide ja ebakohane väärtushinnang).

Minul puuduvad ükskõik missugused andmed selle kohta, et ükski neist väidetest vastaks

tõele. Sellest tulenevalt on kõik minu avaldatud väited ebaõiged ning avaldasin need isikliku

kättemaksu eesmärgil.“

2-24-13521

Lisaks peab kostja edastama nimetatud isikutele edastatud kirjade koopiad hageja e-postile

XXX. 5. Hageja ja kostja olid abikaasad ajavahemikul august 2004 – veebruar 2016. Hageja

hinnangul on kostja hagejat ulatuslikult ja järjepidevalt ahistanud ja laimanud alates abielu

lahutamisest kuni tänase päevani ning pole vaatamata hageja nõuetele oma õigusvastast

tegevust lõpetanud. Kostja on hagis loetletud isikutele korduvalt avaldanud eelpool

väljatoodut nii suuliselt suheldes, sh telefoni teel, kui ka kirjalikult. Kostja tegevus on

tekitanud hagejale moraalse kahju, mis seisneb selles, et hageja on pidanud tundma erinevate

inimeste (lähedased, tuttavad, sõbrad, ametnikud, kohtunikud jne) ees häbitunnet, teda on

nende ees sildistatud negatiivsete sõnadega. Keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale on hagejast

täiesti ekslik ja halvustav mulje. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja

laimutegevusega ja hageja on sunnitud pidevalt ennast õigustama. Inimesed on hakanud

kahtlema hageja usaldusväärsuses. Kostja õigusvastane tegevus on kahjustanud hageja mainet

nii ettevõtjana kui ka inimesena laiemalt. Hageja ei pea kõigile meeldima, aga igal inimesel

on õigus, et tema kohta ei avaldataks ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid

väärtushinnanguid. Laimu avaldamine julgustab teisi laimu avaldama. Hagejast teadlikult vale

ja negatiivse kuvandi tekitamine võrdub selle inimese jaoks olulise mainekahjuga kõikide

inimeste silmis.

6. Hageja palub täpsustatud hagiavalduses:

6.1. kohustada kostjat hiljemalt 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama hagis

loetletud isikutele kirjalikult isikute telefoninumbritele või e-posti aadressidele hageja nõutud

teksti;

6.2. keelata kostjal hageja maine kahjustamine ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste

väärtushinnangute avaldamisega;

6.3. mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 3000 eurot ja viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 alusel hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

Maakohtu määrus

7. Maakohus keeldus 27.01.2025 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud

hageja kanda.

7.1. Täpsustatud hagiavalduses tõi hageja välja isikud, kellele peab kostja edastama väidete

ümberlükkamise kirja, kuid hageja ei ole välja toonud, millal kostja levitas hageja kohta

ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Maakohtu hinnangul ei ole hageja vastavalt

Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2024 ja Pärnu Maakohtu 31.12.2024 määrustes toodud

selgitustele piisavalt konkreetselt välja toonud hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh millal ja kus

on kostja avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid.

7.2. Ebaõigete andmete ja väärtushinnangutega kahju tekitamise esmane eeldus on selliste

andmete avaldamine. Hageja ei ole täpsustanud, millal või kus on kostja hageja kohta

andmeid avaldanud. Hageja väidab, et kostja on viimase 3 aasta jooksul korduvalt avaldanud

nii suuliselt suheldes, sh telefoni teel, kui ka kirjalikult hageja kohta andmeid. Hageja saab

VÕS § 1047 lg 4 järgi nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas,

kuidas ja kus need avaldati, s.o kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, saab nõuda

andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (RKTKo 19.03.2019, 2-17-17140,

p 11; RKTKo 17.12.2014, 3-2-1-140-14, p 14). Kuigi VÕS §-de 1046 ja 1047 mõttes võib

andmete avaldamiseks pidada ka hageja lähedastele, tuttavatele ja ametiasutustele andmete

avaldamist, tuleb siiski hagi aluseks olevad asjaolud esile tuua piisavalt konkreetselt.

2-24-13521

7.3. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 24.10.2024 määruses ja Pärnu Maakohus 31.12.2024

määruses, et VÕS § 1047 lg 4 järgi saab ebaõigete andmete ümberlükkamist taotleda samal

viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Kohtud selgitasid, et hagejal tuleb välja

tuua täpne aeg, millal, kus, millises sõnastuses ja kellele täpselt avaldas kostja hageja kohta

ebaõigeid faktiväiteid. Hageja ei ole hagi täpsustuses selgitanud, millal ja kus on kostja hageja

kohta ebaõigeid faktiväiteid avaldanud. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole

käesoleval juhul hagiavalduses esinevaid puuduseid kõrvaldanud, sh täpsustanud hagi määral,

mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks.

7.4. Kõike eeltoodut arvestades, juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-st 5 ja lg 2 p-dest 1 ja 2,

keeldus maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi

maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks teisele kohtukoosseisule. Maakohus

keeldus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest, eirates väljakujunenud kohtupraktikat ja

rikkudes menetlus- ja materiaalõiguse norme. Hageja tõi täpsustatud hagiavalduses välja

isikud, kellele kostja levitas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Hageja

hinnangul ei ole vaja hagis märkida kuupäevaliselt ja kellaajaliselt, millal ja kellele kostja

avaldas. Hagiavaldus sisaldab asjaolude kirjeldust. Kõik detailid on võimalik välja selgitada

eelmenetluses ja kohtumenetluse käigus tunnistajate küsitlemisega.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Hageja esitas 02.03.2025 ja 03.03.2025 ringkonnakohtule

kaebuse täpsustuse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada,

kuid määruse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 järgi osaliselt muuta, jättes

määruse lõppjärelduse samaks.

11. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt põhjendanud, miks hageja esitatud

ebaõigete andmete ümberlükkamise, edasisest rikkumisest hoidumise ja mittevaralise kahju

hüvitamise nõue kostja vastu tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Maakohus on hagejale 31.12.2024 hagi käiguta jätmise määruses selgitanud, mis on andmete

avaldamine VÕS § 1047 mõttes, millised on ebaõigete andmete ja väärtushinnangutega kahju

tekitamise nõude eeldused ning mida tuleb sellises hagiavalduses esile tuua. Vaidlustatud

määruses selgitas maakohus õigesti, et lepinguvälise õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise

nõude esitamisel peab hagejal hagiavalduses piisavalt täpselt kirjeldama kostja tegu,

kirjeldama, milles hagejale tekkinud kahju seisnes (milles avaldus mittevaraline kahju) ning

tooma välja konkreetsed asjaolud, millest saab järeldada põhjuslikku seost kostja teo ja

hagejal kahju tekkimise vahel. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasust VÕS § 1046 lg 1

järgi eeldatakse, kuid hageja peab asjaoludega põhjendama kostja toime pandud rikkumise

olemasolu. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

12. Täpsustatud hagiavalduses on hageja esile toonud isikute nimed, kellele väidetavalt kostja

on hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud, ja

nõudnud, et andmete ümberlükkamine toimuks loetletud isikute telefoninumbritele suuliselt

2-24-13521

või kirjalikult e-posti aadressidele teate esitamise teel. Vaatamata maakohtu selgitustele ei

toonud hageja siiski esile, millal ja millisel viisil kostja hagis toodud väited avaldas. Hageja ei

ole seega endiselt hagi aluseks olevaid asjaolusid esile toonud piisavalt konkreetselt. Piisavalt

konkretiseeritud ei ole väide, et avaldamine on toimunud viimase kolme aasta jooksul. Seda,

millisel viisil on kostja väiteid avaldanud, ei ole hageja üldse esile toonud. Ringkonnakohus ei

nõustu hagejaga, et hagis ei ole vaja märkida täpsemalt, millal ja millisel viisil kostja väiteid

avaldas.

13. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebusega selles, et hageja ei pea asjaolusid

täpsustama, kuna kõik detailid on võimalik välja selgitada eelmenetluses ja kohtumenetluse

käigus tunnistajate küsitlemisega. Tunnistajate ütlustega asjaolusid kohtu ette tuua ei saa.

Tunnistajad saavad tulla kohtusse tõendama hagiavalduses esitatud konkreetset faktiväidet.

Maakohus ei jätnud hagi menetlusse võtmata põhjusel, et hageja ei ole tõendeid loetlenud või

neid esitanud, vaid seetõttu, et hageja ei ole suutnud esile tuua oma nõuete rahuldamise

eeldusena asjaolusid tema väidetud andmete avalikustamise kohta. Hagiavaldus peab olema

piisavalt selge ka seetõttu, et kostjal oleks võimalik mõistlikult oma vastuväited esitada.

Maakohtu nimetatud puuduseid ei kõrvalda ka 02.03.2025 ja 03.03.2025 ringkonnakohtule

esitatud kaebuse täpsustused.

14. Üksnes see, et hageja on menetluslikus taotluses formuleerinud õiguslikult võimalikud

nõuded, ei ole praegusel juhul hagi menetlusse võtmiseks piisav. Isegi juhul, kui praeguse

hagiavalduse teksti pinnalt saab kohus menetlusse võtmise üle otsustamisel eeldada, et kostja

on avaldanud igale hagis nimetatud isikule kõik hageja esile toodud väited, ei ole hageja esile

toonud konkreetsete kostja rikkumiste asjaolusid. Ringkonnakohus selgitab, et hagi on

menetlusse võtmiseks piisavalt konkretiseeritud, kui kohtul oleks hageja väidete õigsust

eeldades võimalik hagi rahuldada (sh tagaseljaotsusega). See eeldab, et esile on toodud

piisavalt faktilisi asjaolusid, mis võimaldavad anda (eeldades hagis toodu õigsust) õigusliku

hinnangu ja seostada hagi aluseks olevad asjaolud nõude rahuldamise eeldustega. Hageja on

hagis esile toonud 12 erinevat väidet ning 22 isikut/asutust, kellele kostja väidetavalt on

kolme aasta jooksul väiteid avaldanud. Vaatamata maakohtu juhistest tuua konkreetselt välja,

millal ja millisel viisil on kostja väiteid avaldanud, hageja neid asjaolusid ei täpsustanud.

Esitatud kujul ei ole hagiavaldust võimalik hagis toodud väidete õigsust eeldades rahuldada.

Hageja esitatud nõude esmaseks eelduseks on kostjale ette heidetava teo tuvastamise

võimalikkus. Hageja esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt hageja asjaolude esile toomist

vajalikuks ei pea. Jättes asjaolud selle kohta, millal ning millisel viisil on iga väide esitatud,

esile toomata, ei ole kohtu ette toodud piisavalt asjaolusid, mille õigsust eeldades saaks kohus

jõuda järeldusele, et kostja on toime pannud talle ette heidetava teo. Olukorras, kus maakohus

andis hagejale konkreetsed juhised hagi täpsustamiseks, kuid hageja hagiavaldust piisavalt ei

täpsustanud, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja esitatud nõuded on asjaolude

täpsustamata jätmise tõttu perspektiivitud TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses (RKTKm

25.02.2015, 3-2-1-162-14, p 25). Maakohus ei olnud kohustatud hageja hagi menetlusse

võtma ka seetõttu, et väidetavalt on teistest maakohtutes analoogseid hageja esitatud hagisid

menetlusse võetud.

15. Maakohus viitas määruse põhjendustes hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena

lisaks TsMS § 371 lg 2 p-le 2 ka TsMS § 371 lg 1 p-le 5 ja lg 2 p-le 1. Kuivõrd maakohus ei

ole täiendavate keeldumise aluste osas põhjendusi esitanud, järeldab ringkonnakohus, et

eelnimetatud sätetele viitas maakohus ekslikult. Viited TsMS § 371 lg 1 p-le 5 ja lg 2 p-le 1

tuleb maakohtu põhjendustest välja jätta.

2-24-13521

16. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral on hagejal võimalik pöörduda samade

nõuetega uuesti kohtusse. Uuesti kohtusse pöördumisel tuleb hagejal asja edukaks

menetlemiseks koostada uus nõuetekohane hagiavaldus.

17. Kuna maakohus on õigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud, ei muuda

ringkonnakohus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse

rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1

alusel hageja kanda. Kostja ei ole määruskaebuse lahendamisel menetluses osalenud, mistõttu

ei ole kostjal sellega seoses ka menetluskulusid tekkinud ja seega kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)