1-25-694/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1-25-694

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. märts 2025, Valga kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-694 (24284050116)

Kohtunik

Annemarie Gerassimov

Kriminaalasi

Rando Reinaru süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

käskmenetluses

Prokurör

Maiken Mardim

Süüdistatav

Rando Reinaru – isikukood 39212124931; elukoht:

xxx; xxx kodakondsus; emakeel: xxx; xxxharidus;

töökoht: xxx (töökoht xxx), kriminaalkorras karistused

puuduvad

Kaitsja

Vandeadvokaadi abi Kristjan Lee määratud korras

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Rando Reinaru KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks

rahaline karistus 90 (üheksakümmend) päevamäära (päevamäär 54,20 eurot), s.o 4878

eurot.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata ärakantud karistusaja hulka Rando Reinaru

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23-24.03.2024, s.o kaks (2) päeva ning lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 84 (kaheksakümmend

neli) päevamäära, s.o 4552.80 eurot.

3. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus täitmisele pööramata,

kui Rando Reinaru ei pane ühe (1) aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu. Katseaeg

hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 03. märtsist 2025.

4. Mõista Rando Reinarult Eesti Vabariigi kasuks välja teise astme kuriteos

süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot ja kaitsja Kristjan Lee poolt

kohtueelses menetluses osutatud õigusabi katteks 286,94 eurot.

1-25-694

5. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et Rando Reinaru võib välja mõistetud

menetluskulud summas 1615,94 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul

makseinfos näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Süüdistataval ja kaitsjal on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud

kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja

üldkorras. Kui süüdistatav 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja

üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse

ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg-le 1 kui süüdimõistetu

vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja

üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on

aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks

üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle

üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Rando Reinaru süüdistatakse selles, et tema juhtis 23.03.2024 kell 00 xxx juures

mootorsõidukit Volkswagen Touareg, registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui

alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,77 mg/l kohta.

Nimetatud tegevustega rikkus Rando Reinaru kuriteo toimepanemise ajal kehtinud

liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis.

Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi

ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on

alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani Rando Reinaru toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

2. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Maiken Mardim taotleb 06. veebruaril 2025

koostatud ja kohtule edastatud süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist

käskmenetluse korras. Prokuratuur teeb ettepaneku karistada Rando Reinaru KarS § 424 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest rahalise karistusega 90 päevamäära

ulatuses, s.o 4878 eurot (päevamäära aluseks võetud Rando Reinaru 2023. a keskmise

päevasissetuleku suurus, s.o 54,20 eurot). KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.-24.03.2024, s.o kaks päeva ning lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 84 päevamäära, s.o 4552,80

1-25-694

eurot. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus täitmisele pööramata, kui Rando

Reinaru ei pane ühe aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu.

3. Samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud, milleks kriminaalasja

kohtueelses menetluses on süüdistatavale riigi poolt määratud kaitsja poolt osutatud riigi

õigusabi kulud 286,94 eurot. Samuti kuulub väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1329 eurot. Süüdistatava poolt

hüvitamisele kuuluv menetluskulu on kokku 1615,94 eurot. Arvestades süüdistatava varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 kohaselt

menetluskulude ja sundraha hüvitamine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena

alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. Süüdistusakti kohaselt edastati see süüdistusakti koopia ka süüdistatavale ja tema kaitsjale.

5. KrMS § 252 lg 3 kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja võivad süüdistusakti saamisest 10

päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta. KrMS §

253 kohaselt teeb kohus lahendi käskmenetluses kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid

mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale

edastamisest. Prokuratuuri saadetud teabe kohaselt on kaitsja ja süüdistatav süüdistusakt kätte

saanud 06. veebruaril 2025. Kaitsja ega süüdistatav ei ole 10 päeva jooksul süüdistusakti

saamisest esitanud kohtule kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. KrMS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks

kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus

prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.

7. Kohus asub seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane,

põhjendatud ning vastab KrMS § 251 nõuetele. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud

süüdistusaktis puutuvalt süüdistuse tõendatusse ning karistuse määra. Eeltoodust tulenevalt

kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele.

8. KarS § 424 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi

joobeseisundis juhtimise eest. Rando Reinaru süüdistatakse mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimises. Järgnevalt kontrollib kohus, kas Rando Reinarule etteheidetav tegu vastab

süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.

9. Rando Reinaru tunnistab, et on talle ette heidetava kuriteo toime pannud. Ta juhtis

23.03.2024 kella 00.26 paiku talle endale kuuluvat sõidukit Volkswagen Touareg. Kuhu plaan

sõita oli, ta öelda ei osanudki. Oli enne rooli asumist kodus tarvitanud alkoholi. Koos sõbraga

tarvitas ära ühe 0,5-liitrise viina ja mingi aeg tekkis neil mõte sõitma minna. R.Reinaru

nendib, et ta ei tundnud end väga purjus olevat, kuigi teadis, et on viina joonud. Ilmselt tahtsid

nad kellelegi külla minna, pikemat sõitu plaanis polnud. Kui jõuti xxx tänavale, sõitis järgi

politseiauto ja andis vilkuritega märku peatumiseks. Süüdistatav peatas auto ja politsei lasi

alkomeetrisse tal puhuda. R.Reinarul tuvastati joove ja ta toimetati jaoskonda, kus ta puhus

uuesti tõenduslikku alkomeetrisse. Süüdistatav avaldab kahetsust ning sõnab, et saab aru, et

1-25-694

käitus valesti. R. Reinaru ütluseid kinnitab tõendusliku alkomeetri 23.03.2024 väljatrükk,

mille kohaselt lõplik lugem oli 0,86 mg/l ning arvestades laiendmääramatust 0,09 mg/l, siis

mõõtetulemuseks saadi 0,77 mg/l. Eelkirjeldatud tõenditega on kooskõlas tunnistaja T.I

ütlused, kelle sõnul teostas ta 23.03.2024 kella 00.15 ajal liiklusjärelevalvet Viljandi linnas

koos patrullpolitseinik Kärolyn Mäesaarega. Nad said väljakutse liikuva maasturi kohta, mis

kandis registreerimisnumbrit xxx. Kella 00.26 paiku märkasid nad sellist sõidukit xxx

ristmikul. Sõiduk sõitis „anna teed“ liiklusmärgi nõudeid eirates vahetult enne politseisõidukit

üle ristmiku. Nad peatasid punase-sinise vilkurite abil xxx juures sõiduki 23.03.2024 kell

00.26 ajal. Sõidukit juhtis Rando Reinaru, kelle väljahingatavas õhus tuvastasid joobe 0,86

mg/l. Sõidukis viibis juhi kõrval ka reisija. Tõendusliku alkomeetri lõplikuks lugemiks saadi

0,86 mg/l ja laiendmääramatust +/-0,09 arvestades lõplikuks mõõtetulemuseks 0,77 mg/l.

Süüdistatav tunnistas, et on joonud saunas õlut ja mõned pitsid ka viina. Sõiduki andsid üle

M.T.le. Karistusregistri 25.03.2024 väljavõte kinnitab, et Rando Reinaru karistusregistrisse

kantud pole, mistõttu tema tegevus on kvalifitseeritud õigesti KarS § 424 lg 1 järgi.

10. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas tõendamist leidnud Rando Reinaru poolt toime

pandud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine.

11. Kohtu hinnangul on Rando Reinaru pannud teo toime kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4).

Kohus on seisukohal, et süüdistatav, olles tarbinud õhtu jooksul suure koguse kanget alkoholi,

vähemalt pidi võimalikuks pidama, et ta juhib sõidukit joobeseisundis ja möönma, et ta ei ole

kainenenud selle aja jooksul, mis jäi alkoholi tarvitamise lõpetamise ning autoga sõitmise

vahele, ja ta on joobeseisundis. Kohus järeldab, et R. Reinaru käitumisele subsumeeritakse

kaudne tahtlus, kuna tarbides alkoholi ja juhtides sõidukit, möönis süüdistatav, et ta juhib

sõidukit joobeseisundis, kuigi mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on rangelt keelatud.

Saabunud tagajärje jättis süüdistatav juhuse hooleks - R. Reinaru võis küll enne rooli asumist

loota, et tal ei ole sellist joovet, millise korral saab ta kriminaalkorras või väärteokorras

karistada, aga selle kontrollimiseks ta midagi reaalselt ei teinud ning seega pidi leppima

tagajärjega.

12. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

13. Kohtu hinnangul vastab Rando Reinaru tegu mootorsõiduki joobes juhtimise (KarS § 424

lg 1) objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, mistõttu tuleb ta kuriteo toimepanemises

süüdi tunnistada.

Karistus

14. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab

arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

15. KarS § 424 lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni

kolmeaastase vangistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise

karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Prokuröri koostatud süüdistusakti

kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat Rando Reinaru KarS § 424 lg 1

järgi rahalise karistusega 90 päevamäära ulatuses, võttes päevamääraks 54,20 eurot, seega

rahalise karistusega 4878 eurot. Sellest kuulub mahaarvamisele isiku eelvangistuses viibitud

1-25-694

aeg 23. märtsist 2024 kuni 24. märtsini 2024 ehk kaks päeva, mis KarS § 68 lg 1 teise lause

kohaselt vastab kuuele rahalise karistuse päevamäärale. Seega lõplikuks ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 84 päevamäära ulatuses summas 4552,80

eurot.

16. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on

põhjendatud ja kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus

hindab isiku süüd väikseks. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust

raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, kergendavaks asjaoluks tuleb KarS § 57 lg 1 p 3

alusel lugeda avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Eeltoodust tulenevalt peab kohus

võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Maksukohustuslaste registri teatisest nähtub, et Maksu- ja Tolliameti andmetel oli Rando

Reinaru 2023. aasta deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist xxx eurot. Seetõttu on

prokurör oma karistusettepanekus õigesti lähtunud päevamäära arvestamisel süüdlase

keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on väike, kuriteo

asjaolusid, süü tunnistamist süüdistatava poolt ning karistuse eripreventiivseid eesmärke

(hoida Rando Reinaru edaspidi kuritegusid toime panemast), peab kohus põhjendatuks

prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla sanktsioonimäära keskmist

määra. Samuti on põhjendatud prokuröri ettepanek jätta rahaline karistus tingimisi täitmisele

pööramata, kui Rando Reinaru ei pane ühe aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

17. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Rando Reinaru tuleb süüdi tunnistada

KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 90 päevamäära (päevamäär

54,20 eurot), s.o 4878 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 23.-24.03.2024, s.o kaks päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks lugeda rahaline karistus 84 päevamäära, s.o 4552,80 eurot. Rahaline karistus tuleb

jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui Rando Reinaru ei pane

ühe aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

18. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Süüdistatavalt Rando Reinarualt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud,

s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral, s.o

1329 eurot ja KrMS 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 286,94 eurot

riigituludesse, kokku 1615,94 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude

tasumise ühe aasta jooksul.

19. Kohus juhindus otsuse tegemisel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, §

253 lg-st 1 ning §-st 254.

(allkirjastatud digitaalselt)

Annemarie Gerassimov

kohtunik