2-24-8390/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

03.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-8390

Kohtuasi

W avaldus Y üle eestkoste seadmiseks ja eestkostja

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 05.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

W 21.11.2024 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja W (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Argo

Küünemäe

Puudutatud isik II F (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik III C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik IV Z (isikukood XXXXXXXXXXX)

Eestkosteasutus Muhu vald (Muhu Vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 05.11.2024 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ja kõik muud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti,

eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa,

registreeritud elukaaslane, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik

(usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Menetluskulude jaotuse ja

2-24-8390

suuruse kindlaksmääramise osas, mis jäeti riigi kanda, võib määruskaebuse esitada Eesti

Vabariik. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse

teatavakstegemisest eestkostjale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 532).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W (avaldaja) esitas 28.05.2024 Pärnu Maakohtule avalduse oma isa Y (puudutatud isik I)

üle eestkoste seadmiseks ja talle eestkostja määramiseks ning talle menetluse ajaks esialgse

õiguskaitse korras eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Maakohus jättis

10.06.2024 määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

1.1. Avalduse kohaselt ei ole puudutatud isik I oma tervisliku seisundi tõttu võimeline

iseseisvalt kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti esindama ennast

ametiasutustes ning tegema oma elu ja tervist puudutavaid otsuseid. Puudutatud isik I saab

hakkama pisitehingute tegemisega, mistõttu tuleks talle jätta õigus kasutada 100 eurot

nädalas, aga piirata tuleb tema õigust teha tehinguid, mis ületavad 400 eurot. Isikul ei ole

reaalsustaju ning ta on aldis oma raha petistele andma.

1.2. Puudutatud isikul I puudub hetkel sõltuvusliku käitumismustri tõttu arusaam oma

majanduslikust heaolust. Alates 2023. a lõpust on puudutatud isikul I sundmõtteks ennustuse

täitumine. Täitumise aeg ja sellele viitavad märgid on mitmel korral muutunud. Kinnisidee

täitmiseks alustas puudutatud isik I suhtlemist APga telefoni teel. Kõnede eest on puudutatud

isik I tasunud üle 15 000 euro ja AP soovib veel vähemalt 7300 eurot. Puudutatud isiku I

sõnul proovis ta mitmel korral lõpetada, aga ei suutnud, kuna soovib ennustuse täitumist.

Avaldaja andis 27.02.2024 puudutatud isikule I 3000 eurot. Puudutatud isik I oli enda sõnul

kõnedega lõpetanud. Aprilli lõpus jõudis avaldaja venna F (puudutatud isik II) kaudu

avaldajani info, et puudutatud isik I on kogu raha Ö arvele kandnud APga tehtud kõnede eest.

Puudutatud isik I oli 07.05.2024 kinnitanud Muhu valla sotsiaaltöötajale, et soovib võlgade

tasumiseks metsa müüa. Viimase 8 kuu jooksul soovib puudutatud isik I üha sagedamini

rääkida hallidest tulnukatest, kes umbes 30 aastat tagasi on temalt geneetilist materjali

kogunud ja kellega ta suhtles ilma kõnelemata.

2. Puudutatud isiku I perearst teatas vastuseks kohtunõudele, et puudutatud isik I käis tema

vastuvõtul viimati 12.03.2024 (s.o ca 2,5 kuud enne avalduse esitamist) ja perearstile ei ole

teada asjaolusid, mille põhjal võib arvata, et puudutatud isik I ei suuda vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid

juhtida.

3. Muhu vald (Muhu Vallavalitsuse kaudu, eestkosteasutus) asus seisukohale, et avaldus tuleb

jätta rahuldamata. Puudutatud isikul I on kinnismõtted ja tugev usk millessegi, mis tundub

olevat ainult tema enda poolt tajutav ja mõistetav. Samas on ta suuteline vestlema igapäevaelu

puudutavatel teemadel ning ajas ja ruumis orienteerumise osas märgatavaid kõrvalekaldeid ei

ole. Eestkosteasutusel puuduvad andmed puudutatud isiku I tervisliku seisundi kohta ning

samuti pädevus seda vestluse käigus hinnata.

2-24-8390

4. Puudutatud isikule I määratud esindaja leidis puudutatud isikuga I vahetu kohtumise põhjal,

et avalduses toodud asjaolud ei kinnita puudutatud isikul I esinevat psüühikahäiret sellisel

moel, mis annaks alust arvata, et isik võiks käituda edaspidi moel, mis kahjustaks tema

huvisid. Puudutatud isiku I käitumises puudub muu varasema käitumise dünaamika, mis

viitaks sellele, et isik võiks teha majanduslikult ebaotstarbekaid ja põhjendamatuid tehinguid.

Puudutatud isiku I poolt väljendatu oli loogiline ja mõistetav.

5. F (puudutatud isik II), C (puudutatud isik III) ja Z (puudutatud isik IV) peavad avaldust

põhjendatuks. Seisukohtadest nähtub nende mure, et puudutatud isik I on sattunud petturi

mõju alla ning sellest tulenevalt on teinud ja plaanib teha ebamõistlikke varakäsutusi.

6. Puudutatud isik I esitas 11.09.2024 seisukoha, milles avaldas, et AP tasakaalustavad

seansid olid talle erakordses situatsioonis vajalikud, kuid ta läks nendega liiale. Samas tal oli

õigus neid seansse tellida ja tal ei ole tekkinud sellest sõltuvust. Arvestades temale kuuluvat

vara (XXX ja metsamaa kinnistud), ei ole see kulutus olnud tähelepanuväärne. Kinnistud olid

ostetud erakorraliste väljaminekute tagatiseks. Abielulahutuse ettevalmistamine võib kesta

aastaid ja tagavaraks soetatud kinnistute müük tõenäoliselt lähiajal ei õnnestu. Puudutatud isik

I plaanib võlga avaldaja ees ja kohustust AP ees vähendada 300 eurot kuus. Puudutatud isik I

suhtub endale eestkoste rakendamisse huumoriga ja on psühhiaatriliseks ekspertiisiks

meeleldi valmis, kui leidub entusiaste, kes soovivad selle ekspertiisi tellimise eest tasuda.

7. Maakohus kuulas 01.10.2024 puudutatud isiku I isiklikult ära. Puudutatud isik I selgitas, et

nädalavahetusel kohtus vanima poja Cga ja on veendunud, et järgmisel või ülejärgmisel korral

vestleb pojaga kohtuasjast huumorivõtmes. Puudutatud isik I mõistab avaldaja muret

rahakasutuse ebamõistlikkuse osas. Raha kulutamisel lähtus ta teadmisest, et tal on ostetud

igaks juhuks 5 metsakinnistut, et oleks kriisiolukorras ventiil. Seepärast oli ta muretu, kui

pidas vajalikuks neid kõnesid pidada. Ettekujutatud üritus, mille ettevalmistamiseks ta seansse

tellis, oli talle ülitähtis. Ta arvas, et jõuab nii vaimselt kõrgemale tasemele. Ta ei kahelnud

selles, aga tal ei olnud ka kelleltki nõu küsida. Ta kulutas raha, samas teadis, et

metsakinnistud on olemas. Kui selgus, et ennustus ei täitunud, siis helistas ja katkestas.

Kinnitas, et probleemi sellega ei ole, et võiks hakata uuesti seansse tellima. Poegade emaga ei

ela 15 aastat koos, abielu on lahutamata, vara jagamata. Vanaisa talu on tagastatud, XXX talu

on tema eravalduses. Kui muid ressursse ei ole, siis saab need pärandada kolmandale pojale.

32 hektarit on päritud, 149 hektarit on abikaasaga ühisvara. Vara ei ole tahtnud veel jagama

hakata, kuna seoses talupidamisega tuli teha suurem kulutus. Pojal Fl on majandusharidus,

tema on ettevõttes juhatuse liige, on temaga iga päev kontaktis. Puudutatud isik I avaldas, et

on nõus, et avaldajale tundus, et selline rahakasutus ei ole õige, kuna on ise poegi nii

kasvatanud, et rahaga laamendamist ei ole. Metsakinnistute osas selgitas, et läbirääkimised

harvendusraie osas käivad, üks pakkumine on 30 000 eurot, siis saab 15 000 euroga võlad

makstud. Kui muud lahendust ei tule, maksab APle alates oktoobrist 200 eurot kuus. Ta teab

täpselt palju võlgneb, ja selgitas, et pole elus kellelegi võlgu jäänud. Avaldas, et on eestkoste

seadmisse suhtunud huumoriga. Toimunut loeb õppetunniks, ilma selleta ei oleks vaimset

arengut.

Maakohtu määrus

8. Maakohus jättis 05.11.2024 määrusega avalduse rahuldamata. Puudutatud isikule I antud

riigi õigusabiga seotud kulud jättis kohus riigi kanda ning muud menetluskulud avaldaja

kanda.

2-24-8390

9. Maakohus lähtus asja lahendamisel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teises

lauses ja perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-test 1 ja 2 sätestatust ning leidis, et eestkoste

seadmise tingimused ei ole käesoleval juhul täidetud ja puudutatud isikule I tuleb jätta

eestkostja määramata. Maakohtule ei esitatud veenvaid tõendeid selle kohta, et puudutatud

isikul I oleks vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire, mille tõttu ei saaks ta

kestvalt oma tegudest aru või ei suudaks neid juhtida.

10. Maakohus möönis, et puudutatud isiku I tegutsemise motiivid ei pruugi olla kooskõlas nii-

öelda tavapäraste tegutsemiste loogikatega, kuid ei välju tavapärasest loogikast nii palju, et

saaks asuda seisukohale, et puudutatud isik I ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.

Maakohtuga vesteldes oli puudutatud isik I orienteeritud ajas, kohas ja enda isikus, teadis

enda perekondlikku tausta (abikaasa ja kolm ühist poega), kirjeldas adekvaatselt enda

majanduslikku seisundit, abielulahutuse ja ühisvara jagamisega seotud teemat ja

probleemistikku. Ka avaldaja ja teiste puudutatud isikute seisukohtadest ei nähtu, et

puudutatud isikul I oleks nende hinnangul probleeme enda igapäevaelu korraldamisel.

Määruskaebus

11. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi

samale maakohtule tagasi, kohustada maakohut määrama asjas kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi ning seada puudutatud isiku I üle eestkoste ja määrata eestkostjaks avaldaja.

12. Maakohus jättis ebaõigesti asjas määramata kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, et teha

selgeks puudutatud isiku I vaimne seisund ja eestkoste seadmise eeldused. Maakohus tõi välja

puudutatud isiku I käitumise iseärasusi, kuid ei pidanud seda haiguslikuks. Avaldaja

hinnangul ei ole advokaat, perearst, kohtunik ega eestkosteasutuse töötaja ekspert, kellel oleks

võimalik anda hinnangut isikliku vaimuhaiguse küsimuses. Tegemist ei ole kindlasti lihtsa

juhtumiga, kus inimesele otsa vaadates ja temaga vesteldes saaks eriteadmisteta isik anda

hinnangu, et tegemist on vaimuhaigusega. Juhul, kui kohtu poolt ekspertiisi ei määrata, siis ei

ole võimalik kontrollida, kas eestkoste seadmise eeldused on täidetud.

13. Avaldaja ei nõustu ka hinnanguga, et avaldaja ja puudutatud isikute seisukohtadest ei

nähtu, et puudutatud isikul I oleks nende hinnangul probleeme enda igapäevaelu

korraldamisel. Puudutatud isik I soovib sundmõtete teostamiseks müüa varasid, mis viib

majandusliku laostumiseni. Puudutatud isik I on oma sõnade kohaselt jätkuvalt ootamas ka

uut kohtumist maaväliste olenditega, kes olevat temalt geneetilist materjali võtnud.

Puudutatud isikul I olevat ka maaväliseid järglasi. Sel põhjusel hoidub ta vaktsiinidest ja võib

edaspidi vältida ka muud vajalikku arstiabi. See on otseselt igapäevaelu kahjustav. Kuna

puudutatud isik I võib vältida arstide vastuvõttu, tuleks avaldaja hinnangul määrata ka

neuroloogiline ekspertiis, mille abil saaks välistada neuroloogilistest probleemidest tingitud

käitumuslikud muutused. Suhtluses ja ka kohtule esitatud selgitusest lähtub, et puudutatud isik

I hindab ennast kõrgemal tasandil tegutsevaks inimeseks ja on väljendanud, et kui on midagi

otsustanud, siis ei muuda meelt. Puudutatud isik I on varjanud ja hiljem valetanud oma

rahakasutuste otstarvet. Samuti ei ole puudutatud isik I asunud tagasi maksma avaldajalt

saadud raha. Puudutatud isik I on jätkanud järgmiste “abistajate” külastamist ja panustab

ennustuse täitumisse. Oma elu eesmärki ja ennustust, mida ta soovib täita, on ta jaganud

APga, aga ei tohi rääkida sellest teistele inimestele enne teatavat kuupäeva, mis on korduvalt

muutunud. Sellisesse olukorda surutuna on puudutatud isikul I suur risk sattuda uuesti, kas AP

või mõne muu väga kuluka petturi ohvriks.

2-24-8390

Menetluse edasine käik

14. Puudutatud isik I esitas vastuseks määruskaebusele enda selgituse. Puudutatud isiku I

esindaja määruskaebuse rahuldamist ei toeta.

15. Eestkosteasutus palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

16. Puudutatud isikud III ja IV toetavad määruskaebuse rahuldamist. Puudutatud isik II

seisukohta ei esitanud.

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS §

659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks.

19. Avalduse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkoste seadmiseks vaatab kohus

TsMS § 475 lg 1 p 5 alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita

asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele.

20. Isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei

suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on TsÜS § 8 lg 2 teise lause järgi piiratud

teovõime. Seejuures mõjutab täisealise isiku piiratud teovõime isiku tehtavate tehingute

kehtivust TsÜS § 8 lg 2 kolmanda lause järgi üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest

aru saada või neid juhtida. Seega võib isikul olla üksnes osaliselt piiratud teovõime, s.o osas,

milles ta vaimse tervise seisundi tõttu ei saa oma tegude tähendusest aru ega suuda arukalt

tegutseda. Neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida,

ei ole isiku teovõime piiratud, s.t neis küsimustes tuleb austada isiku õigust vabale

eneseteostusele ning selles osas võib isik iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid vastu võtta

ning iseseisvalt õiguskäibes osaleda (RKTKm 11.05.2011, 3-2-1-31-11, p 14).

21. Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire

tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, s.t isik on piiratud teovõimega TsÜS §

8 lg 2 mõttes, määrab kohus tema õiguste ja huvide kaitseks talle PKS § 203 lg 1 järgi

eestkostja. Eestkostja määramiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas ja millises osas on isiku

teovõime piiratud, s.t millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja

vajab eestkostet. Isiku eestkostevajaduse ja selle ulatuse tuvastab kohus asjas kogutud

tõendite alusel. Seejuures peab kohus TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi hindama seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole

kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

22. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ei tõendite

hindamisel ega määruse põhjendamisel.

23. Avalduse on esitanud puudutatud isiku I poeg, kes taotles eestkostja määramist isale

põhjusel, et isal puudub avaldaja hinnangul sõltuvusliku käitumismustri tõttu arusaam oma

majanduslikust heaolust. Samal seisukohal on puudutatud isiku I pojad ja tema lahuselav

2-24-8390

abikaasa, kelle seisukohtadest nähtub mure, et puudutatud isik I võib teha ebamõistlikke

varakäsutusi. Puudutatud isiku I perearstile ei ole teada asjaolusid, mille põhjal võib arvata, et

puudutatud isik I ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu

kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Määratud esindaja ja eeskosteasutus on

olnud seisukohal, et puudutatud isik I on adekvaatne ja saab kõigi oma asjade ajamisega ise

hakkama. Avalduse aluseks on asjaolu, et puudutatud isik I on teinud avaldajale ja oma

perekonnale raskesti mõistetavaid varakäsutusi, sest on tellinud teenust APlt, usub

ettemääratusse ja saatusesse ning paranormaalsetesse nähtustesse. Puudutatud isik I on

selgitanud, et on teenuse tellimisel arvestanud, et vajadusel saab tekkinud

kulutused hüvitada talle kuuluva vara (metsamaa) müügi arvelt. Samuti on

puudutatud isik I adekvaatselt selgitanud seda, et metsamaa kuulub tema

ja lahutatud abikaasa ühisvarasse, selgitanud ühisvara jagamisega

seonduvat õiguslikke ja majanduslikke aspekte. Teenuse tellimisest

tekkinud kulutuste sellisel viisil hüvitamisega ei ohusta puudutatud isik I

oma igapäevast majanduslikku heaolu, sest asjaoludest nähtuvalt ei ole

puudutatud isik I kavatsenud võõrandada talle kuuluvat eluaset ega Tihase

hobuturismitalu. Seega, olenemata sellest, et puudutatud isik I on

huvitatud vaimsetest teemadest, usub ettemääratusse, saatusese ning on

teinud selliste uskumustega seonduvaid kulutusi, ei ole puudutatud isik I

seejuures kaotanud võimet hoolitseda oma majandusliku toimetuleku eest,

vaid on teinud teenuse tellimise ja selle eest tasumise osas teadliku ja

kaalutletud valiku.

24. Maakohus ei tuvastanud puudutatud isiku I ärakuulamisel asjaolusid,

mille alusel oleks võimalik veenduda eestkoste seadmise vajaduses.

Maakohtul ei tekkinud kahtlust puudutatud isiku I teovõimes.

Ärakuulamise protokollist nähtub, et puudutatud isik I on adekvaatne,

orienteerub ajas ja ruumis õigesti, saab oma käitumisest ja selle

tagajärgedest aru. Puudutatud isik I tunnistab, et on suhelnud APiga, olles

teadlik, et see on tasuline teenus, ning nõustub, et võis minna teenuse

kasutamisega liiale. Eeltoodust ei saa aga järeldada, et puudutatud isik I

oleks ohustanud kulutuste tegemisega oma toimetulekut või ei suudaks

teha adekvaatseid otsuseid enda vara kasutamisel ja käsutamisel.

25. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik I ei suudaks oma tegudest aru saada või

neid juhtida vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu. Asja

materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis põhjendaksid järeldust, et puudutatud isik I ei

ole saanud hakkama oma elu korraldamisega ja igapäevaelu toimingutest väljuvate otsuste

langetamisega. Puudutatud isik I on teinud otsuseid, mida tema pojad heaks ei kiida, kuid see

ei ole eestkostja määramise alus. Puudutatud isik I ei ole vastu võtnud sedavõrd ebamõistlikke

otsuseid ega teinud ennast kahjustavaid tehinguid, mis õigustaks tema põhiõiguste piiranguid

või looksid kahtluse vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse esinemise kohta.

26. Seega ei saa asja materjalide põhjal nõustuda avaldaja seisukohaga, et

puudutatud isik I ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline iseseisvalt kaitsma oma

varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, esindama ennast ametiasutustes või tegema oma elu ja

tervist puudutavaid otsuseid.

27. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus jättis põhjendamatult

ekspertiisi määramata. TsMS § 293 lg 1 kohaselt on ekspertiisi määramise eeldus, et

2-24-8390

selgitamist vajavad asjas tähtsad ja eriteadmisi nõudvad asjaolud. TsMS § 522 lg 1 alusel

määrab kohus ekspertiisi, kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse

kohta või sellekohane kahtlus. Siinses asjas oli maakohtul võimalik lähtuda esitatud

seisukohtadest ja veenduda ärakuulamisel vahetult puudutatud isikuga I vesteldes tema

vaimses seisundis ning teha selle põhjal järeldus, et ekspertiisi määramise vajadus puudub.

Asja materjalidest tulenevalt ei olnud kohtul peale avaldaja ning tema perekonna väidetele

andmeid vaimuhaiguse ega nõrgamõistuslikkuse kohta, samuti ei tekkinud maakohtul

sellekohast kahtlust. Piisavateks andmeteks vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta ei

saa pidada üksnes esitatud väiteid, kui neid ei kinnita ükski muu menetluses esitatud tõend ja

kohtu vahetul ärakuulamisel tuvastatu, mis võiks selliste seisundite esinemise osas kahtlust

luua. Samale seisukohale on ringkonnakohus jõudnud ka varasemalt (TlnRnKm 25.06.2024,

2-24-1003/31, p 15.1, TlnRnKm 13.11.2020, 2-20-13087/12, p 16).

28. Eeltoodule tuginedes nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et täidetud ei ole

PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eeldused puudutatud isikule I eestkoste seadmiseks.

29. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 alusel puudutatud isikule riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud riigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste kulud TsMS § 172 lg 1

teise lause alusel nende endi kanda.

30. TsMS § 532 lg 1 ja § 696 lg-te 1 ja 3 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse

Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)