2-22-2159/109 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

03.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-2159

Kohtuasi

E.E. hagi J.J. vastu kaasomandi lõpetamiseks

J.J. vastuhagi E.E. vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

28.10.2024

menetluskulude

kindlaksmääramise määrus

Harju Maakohtu 29.10.2024 määruse täiendamise taotluse

lahendamise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

E.E. määruskaebus

J.J. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja E.E. (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Raivo Laus, advokaat Kaspar Koppel ja

Tuulikki Laesson

Kostja J.J. (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Aivar Pilv, vandeadvokaat Deivi Vaht ja

Gennadi Kull

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28.10.2024 määrus osas, millega maakohus jättis E.E.-

lt J.J. kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulu hüvitisena välja mõistmata

300 eurot. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista E.E.-lt J.J. kasuks

menetluskulu hüvitisena lisaks välja 300 eurot ja seadusjärgne viivis

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras) sellelt alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Jätta maakohtu 28.10.2024

määrus ülejäänud osas muutmata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 29.10.2024 määrus ja teha uus määrus, millega

rahuldada J.J. 28.10.2024 taotlus menetluskulude kindlaksmääramise määruse

täiendamiseks ja mõista E.E.-lt J.J. kasuks Riigikohtus kantud menetluskulu

hüvitisena lisaks välja 457,50 eurot ja seadusjärgne viivis (VÕS § 113 lg 1 teises

2-22-2159

lauses ettenähtud määras) sellelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni

täitmiseni.

3. Jätta E.E. määruskaebus rahuldamata.

4. Rahuldada J.J. määruskaebus osaliselt.

5. Määruskaebuste menetlemise kulusid ei hüvitata.

6. Jätta rahuldamata J.J. 11.10.2024 taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu

tagastamiseks.

7. Lugeda 28.10.2024 kohtumääruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

7.1. Rahuldada osaliselt J.J. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

7.2. Määrata J.J.-ile E.E. poolt hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks

ringkonna- ja Riigikohtus 10 807,35 eurot ning mõista välja E.E.-lt J.J.

kasuks menetluskulude hüvitamiseks 10 807,35 eurot.

7.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

8. Lugeda 29.10.2024 kohtumääruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

8.1. Rahuldada J.J. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

8.2. Määrata J.J.-ile E.E. poolt hüvitatavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks ringkonna- ja Riigikohtus 457,50 eurot ning mõista välja E.E.-lt

J.J. kasuks menetluskulude hüvitamiseks 457,50 eurot.

8.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli E.E. (hageja) hagi J.J. (kostja) vastu kaasomandi

lõpetamiseks ning kostja vastuhagi hageja vastu kaasomandi lõpetamiseks.

2. Harju Maakohus rahuldas 25.04.2023 otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata ning

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Hageja ja kostja esitasid Harju Maakohtu 25.04.2023 otsuse peale apellatsioonkaebused.

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 13.02.2024 otsusega kostja apellatsioonkaebuse osaliselt

ja jättis rahuldamata hageja apellatsioonkaebuse ning jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud poolte endi kanda.

4. Hageja ja kostja esitasid ringkonnakohtu 13.02.2024 otsuse peale kassatsioonkaebused.

Riigikohus rahuldas 23.10.2024 otsusega kostja kassatsioonkaebuse ja jättis rahuldamata

2-22-2159

hageja vastukassatsioonkaebuse, menetlusosaliste maakohtus kantud menetluskulud poolte

endi kanda ning ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulud hageja kanda.

Riigikohtu otsus jõustus 23.10.2024.

5. Kostja esitas 12.01.2024 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

kostja menetluskulud 6750 eurot (käibemaksuta), mille moodustavad õigusabikulud Gennadi

Kulli osutatud õigusabi eest (45 tundi tööd tunnihinnaga 150 eurot). Kostja kinnitas, et tema

ega esindaja Gennadi Kull ei ole käibemaksukohustuslased, mistõttu taotleb kostja

menetluskulude hüvitamist käibemaksuta. Kostja palus hagejalt mõista välja viivis alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses.

6. Kostja esitas 18.01.2024 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

kostja menetluskulud 6764,09 eurot (käibemaksuga), mille moodustavad riigilõiv 420 eurot ja

õigusabikulud 6344,08 eurot vandeadvokaat Aivar Pilve osutatud õigusabi eest (27 tundi 45

minutit tööd tunnihinnaga 190 eurot käibemaksuta). Kostja märkis, et 23 tundi 15 minutit tööd

on arvestatud käibemaksuga 20% ehk 5301 eurot ja 4 tundi 30 minutit tööd käibemaksuga

22% ehk 1043,10 eurot. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb

menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja palus hagejalt mõista välja viivis

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

7. Kostja esitas 11.09.2024 Riigikohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja

menetluskulud 5956 eurot, mille moodustavad riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 5856 eurot

vandeadvokaat Deivi Vahi osutatud õigusabi eest (32 tundi tööd tunnihinnaga 183 eurot

käibemaksuga). Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb

menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja esitas 24.09.2024 menetluskulude

nimekirja täienduse, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks sõidukulud 108 eurot (360 km

maksumusega 0,30 eurot/km) ja õigusabikulud seoses istungiks ettevalmistamisega 5 tundi ja

kohtuistungil osalemisega vastavalt istungi kestusele.

8. Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja menetluskulude suurusele ja palus kohtul hinnata

menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.

Maakohtu 28.10.2024 määrus

9. Maakohus rahuldas 28.10.2024 määrusega kostja

avaldused menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 10 507,35

eurot ja viivise.

10. Maakohus leidis, et arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust vastavad kostja esindajate

tasumäärad kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele.

11. Apellatsioonimenetluses kostja lepinguliste esindajate kulutatud aega pidas maakohus

osaliselt põhjendamatuks. Maakohus määras kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude

rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 6319,10 eurot.

11.1. Maakohtu hinnangul ei olnud praeguses asjas kahe esindaja kasutamine põhjendatud,

kuna tsiviilasja menetlus ei olnud tavalisest keerulisem ja mahukam. Kostja esindajate poolt

erinevateks toiminguteks kulunud aeg, võrreldes põhjendatud ajakuluga, on mitmekordistatud

ning topelt kulu hüvitamise nõudmine vastaspoolelt on alusetu. Maakohus arvestas seetõttu

2-22-2159

kostja esindamisel erinevate toimingute ajakuluga, mis pidi kuluma ühel lepingulisel

esindajal.

11.2. Vandeadvokaadil Aivar Pilvel kulus 19.05.2023–25.05.2023 apellatsioonkaebuse

koostamisele kokku 13 tundi 35 minutit, mida maakohus pidas põhjendatuks 10 tunni

ulatuses. Ülejäänud osas oli vandeadvokaadi Aivar Pilve osutatud õigusteenuse maht

ringkonnakohtus vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik.

Vandeadvokaadi Aivar Pilve osutatud õigusabi oli põhjendatud 5299,10 euro ulatuses

(käibemaksuga).

11.3. Kostja teisel esindajal Gennadi Kullil kulus 07.07.2023–10.07.2023 materjalidega (sh

kohtuotsusega) tutvumisele kokku 23 tundi, mida maakohus pidas täies ulatuses seoses uue

esindaja menetlusse lisandumisega põhjendamatuks ja vähendas ajakulu 23 tunni võrra.

Maakohus vähendas kostja 12.08.2023 õiguslike põhjenduste koostamise ajakulu, pidades

põhjendatuks 7 tunni 30 minuti asemel 4 tundi, ning 06.07.2023, 01.08.2023 ja 29.08.2023

kliendiga suhtlemise ja materjalide tutvustamise ajakulu, pidades põhjendatuks 11 tunni

asemel 2 tundi. Maakohus pidas põhjendamatuks ja dubleerivaks ka 11.01.2024–18.01.2024

kohtuistungiks ettevalmistamise, menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtuistungil

osalemise ajakulu kokku 3 tunni 30 minuti ulatuses, sest toimingud on teise esindaja

toiminguid dubleerivad. Kokku pidas maakohus Gennadi Kulli osutatud õigusabi

põhjendatuks 4 tunni ulatuses ja kohus vähendas õigusabile kulunud aega kokku 39 tunni

võrra. Gennadi Kulli osutatud õigusabi oli põhjendatud 600 euro ulatuses (käibemaksuta).

11.4. Apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 420 eurot on vältimatu kulu, mis tuleb hagejal

kostjale hüvitada.

12. Kassatsioonimenetluses kostja lepingulise esindaja kulutatud aega pidas maakohus samuti

osaliselt põhjendamatuks. Maakohus määras kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude

rahaliseks suuruseks Riigikohtus 4188,25 eurot.

12.1. Kassatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 100 eurot on vältimatu kulu, mis tuleb hagejal

kostjale hüvitada. Põhjendatud olid ka kostja esindaja sõidukulud 108 eurot (Tallinn-Tartu-

Tallinn, 360 km maksumusega 0,30 eurot/km).

12.2. Materjalidega tutvumise ajakulu ei pidanud maakohus põhjendatuks, kuna selle ajakulu

on tinginud esindaja vahetumine. Maakohus leidis, arvestades tsiviilasja mahtu ja sisu, et

põhjendatud ajakuluks kassatsioonkaebuse koostamisel on 8 tundi. Maakohus vähendas

04.10.2024 kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu 2 tunni 1 minuti võrra, pidades istungi

kestust arvestades põhjendatud ajakuluks koos istungiks ettevalmistumisega 5 tundi 45

minutit. Ülejäänud osas oli vandeadvokaadi Deivi Vahi osutatud õigusteenuse maht

Riigikohtus vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik. Seega oli kostja

põhjendatud õigusabikulu Riigikohtus kokku 3980,25 eurot (käibemaksuga).

Kostja 28.10.2024 taotlus

13. Kostja esitas 28.10.2024 taotluse Harju Maakohtu 28.10.2024 määruse täiendamiseks ja

esitas menetluskulude väljamõistmise taotluse, mis on seotud Riigikohtus kohtu nõudel

protokolli parandamise taotlusele vastuse esitamisega 2 tunni 30 minuti ulatuses tunnihinnaga

183 eurot koos käibemaksuga, s.o kokku 457,50 eurot.

2-22-2159

Maakohtu 29.10.2024 määrus

14. Maakohus jättis 29.10.2024 määrusega rahuldamata kostja taotluse Harju Maakohtu

28.10.2024 määruse täiendamiseks. Maakohus selgitas, et kuna kostja ei esitanud Riigikohtus

menetluskulude nimekirja seoses kohtuistungiprotokolli parandamistaotluse suhtes seisukoha

esitamisega ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg 4 välistab vastavate

Riigikohtus kantud kulude kohta menetluskulude nimekirja esitamist maakohtus, ei ole TsMS

§ 177 lg 5 kohaldamise eeldused määruse täiendamiseks täidetud. Maakohus oli 28.10.2024

määruses võtnud seisukoha kõigi esitatud menetluskulude nimekirjades toodud kulude kohta.

Kostja määruskaebus

15. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 28.10.2024 määruse tühistada osas,

millega maakohus jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlused rahuldamata, ja

maakohtu 29.10.2024 määruse täies ulatuses, ning teha uue määruse, millega rahuldada kostja

menetluskulude hüvitamise taotlused täielikult, määra kindlaks ja mõista hagejalt välja kostja

kasuks menetluskulud kokku 19 827,59 eurot. Määruskaebuse rahuldamise korral palub kostja

tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot.

16. Maakohus kohaldas vääralt menetlusõigust ja ületas menetluskulude kindlaksmääramisel

oluliselt diskretsiooni piire.

17. Maakohus ei põhjendanud, miks oli vajalik vähendada kostja ringkonnakohtus kantud

menetluskulusid sedavõrd suures ulatuses.

17.1. Maakohus vähendas kostja esindaja õiguslike põhjenduste koostamise ajakulu 3,5 tunni

võrra. Hageja ei vaidlustanud õigusabikulude suurust ja maakohus ei põhjendanud õiguslike

põhjenduste koostamise lühemat ajakulu.

17.2. Maakohus hindas vääralt kostja teise esindaja lisandumist protsessi. Kostja ei nõustu

maakohtuga, et lahendatav asi ei olnud keerukas. Kui asi ei oleks olnud keerukas, siis

lõppenuks asja lahendamine juba esimese astme kohtus selliselt nagu Riigikohus lahendas.

Maakohus jättis tähelepanuta, et Gennadi Kulli koostatud õiguslikud põhjendused ei toeta

Aivar Pilve koostatud apellatsioonkaebust. Kui kostja juristist esindaja ei oleks esitanud

õiguslikke põhjendusi, miks tuleb maakohtu otsus tühistada, siis puudunuks alus

Riigikohtusse pöördumiseks. Aivar Pilv osales ringkonnakohtumenetluses, kuna tema koostas

apellatsioonkaebuse ning milles toodud seisukohti ta pidi ise ka kaitsma, kuid mis jäeti

ringkonnakohtu poolt rahuldamata. Kassatsioonkaebuse esitamiseks valis kostja teise

esindaja. Kuna Gennadi Kull ei olnud enam vandeadvokaat, oli kostja sunnitud esindajat

vahetama, kuna Aivar Pilvel puudusid vajalikud õiguslikud teadmised kostja asja edukaks

lahendamiseks. Kostja leiab, et asi oli keeruline ja teda esindanud advokaat tuli välja

vahetada. Kui kostja suhtes oleks jäänud jõusse maakohtu otsus, siis oleks kostjale tekitatud

seaduse väära kohaldamisega kahju enam kui 146 500 eurot, millele oleks lisandunud hageja

menetluskulud ja Aivar Pilvele tasutud õigusabikulud.

17.3. Õiguslike põhjenduste koostamiseks tuli kostja teisel esindajal läbi töötada kõik toimiku

materjalid. Kui jurist ei oleks läbi töötanud kogu materjali, siis ei oleks ta tulnud järeldusele,

et kostjat esindanud advokaadi töö tulem oleks tähendanud kostjale materiaalset kahju.

18. Maakohus vähendas põhjendamatult ka kostja Riigikohtus kantud menetluskulusid.

2-22-2159

18.1. Arvestades asjaolu, et kostja jaoks muutus õiguslik positsioon õiguse kohaldamise osas

alles uute esindajate apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes menetlusse tulemisega, tuleb TsMS §

175 lg 3 järgi põhjendatuks ja vajalikuks lugeda kostja esindaja poolt asja materjalidega

tutvumist, et kassatsioonkaebus koostada. Hageja nõustus kostja menetluskulude suurusega,

kuna ei esitanud vastuväidet kuludele.

18.2. Maakohus ei ole põhjendanud, miks vähendas kostja esindaja istungiks ettevalmistamise

ajakulu 2 tunni 1 minuti võrra. Arvestades, et Riigikohtu menetluses oli kassatsioon- ja

vastukassatsioonkaebus, lisaks esitati mitmeid seisukohti peale kaebuste esitamist ning

tõusetusid väga keerulised õiguslikud tõlgendused, oli suulise istungi ettevalmistamiseks

kulunud aeg 5 tunni ulatuses põhjendatud ja kostja õiguste kaitseks vajalik.

18.3. Maakohus jättis ebaõigesti 29.10.2024 määrusega rahuldamata kostja taotluse täiendava

menetluskulu väljamõistmiseks. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid. TsMS § 176 lg 4 ei välista, et juhul kui kohtu otsuses ei ole

menetluskulude rahalist suurust kindlaks määratud, võimalust esitada objektiivsetest

asjaoludest tulenevalt täiendava menetluskulu nimekirja kohtule, kes menetluskulud rahaliselt

kindlaks määrab. Lisaks eeltoodule oli Riigikohtu antud tähtaeg menetluskulude esitamiseks

hiljemalt istungi ajaks, kuid peale istungit määras kohus tähtaja protokolli parandamise

taotlusele vastamiseks. Seega ei olnud kostjal peale tähtaega võimalik esitada neid kulusid.

Hageja määruskaebus

19. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 28.10.2024 määruse tühistada osas,

millega maakohus määras kostja menetluskulud kindlaks 3831,42 eurot ületavas osas, ja teha

uue määruse, millega määrata kindlaks ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude

hüvitis kokku 3831,42 eurot.

20. Hageja hinnangul on ringkonnakohtus kantud kostja lepinguliste esindajate kulud

mõistlikud ja põhjendatud 980 euro (380+600) ulatuses, millele lisandub riigilõiv 420 eurot,

s.o kokku 1400 eurot.

20.1. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kostja uue lepingulise esindaja toimikute ja

asja materjalidega tutvumisega seotud kulud ei ole vajalikud.

20.2. Vandeadvokaadi Aivar Pilve koostatud apellatsioonkaebuse osas on põhjendatud

hüvitada õigusabikulud 2 tunni ulatuses, kuna apellatsioonkaebus ei käsitanud sisuliselt neid

õiguslikke põhjendusi, mis oleksid muutnud asja lahendust. Apellatsioonkaebus oli suunatud

asja tagasisaatmisele maakohtule ning selles ei olnud esitatud mistahes põhjendusi seoses

enampakkumise tulemi ja asjaõigusseaduse § 77 tõlgenduse osas.

20.3. Juristi Gennadi Kulli õigusabi kulude maht on määratud õigesti (600 eurot

käibemaksuta). Gennadi Kulli koostatud menetlusdokument esitati pärast apellatsioonkaebuse

esitamist ja apellatsioonitähtaja möödumist. Kuivõrd antud põhjendustele tugines hiljem ka

Riigikohus, on need kulud osaliselt põhjendatud ja vajalikud.

21. Hageja hinnangul on Riigikohtus kantud kostja lepingulise esindaja menetluskulud

mõistlikud ja põhjendatud 2331,42 euro ulatuses, millele lisandub riigilõiv 100 eurot, s.o

kokku 2431,42 eurot.

2-22-2159

21.1. Hageja hinnangul on põhjendamatud kõik vandeadvokaadi Deivi Vahi õigusabikulud,

mis seonduvad faktiliste asjaolude analüüsi ja kohtutoimikutega tutvumisega. Kostjal oli

vandeadvokaadist lepinguline esindaja Aivar Pilv, mistõttu puudus vajadus täiendavalt

vandeadvokaadiga õigusabilepingu sõlmimiseks. Lisaks ei ole põhjendatud mõista hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulud, mis seonduvad maakohtus esitatud

menetlusdokumentidega, kuna need kulud jäid poolte endi kanda.

21.2. Maakohus tegi arvutusvea, leides, et põhjendatud ja vajalik ajakulu on 21,75 tundi, kuid

määruse põhjenduste kohaselt pidas maakohus põhjendatud ajakuluks 19,74 tundi.

21.3. Hageja hinnangul on kassatsioonkaebuse koostamise kulu 8 tunni ulatuses

põhjendamatu. Põhjendatuks ja vajalikuks saab pidada menetluskulu 6 tunni osas, kuna

kassatsioonkaebus kordas olulises osas ringkonnakohtus esitatud seisukohti.

21.4. Kostja esitas 06.09.2024 põhjendamatu taotluse tõendite kogumiseks, mille Riigikohus

jättis rahuldamata. Seega on alusetu antud taotluse eest mõista hagejalt välja õigusabikulusid.

21.5. Maakohus ei ole kassatsioonkaebuse ja vastukassatsiooniga seotud kulusid sisuliselt

põhjendanud. Kostja kulusid vastukassatsiooniga tutvumisele tuleb vähendada 0,5 tunni võrra

ja sellele vastuse koostamise kulu 1 tunni võrra, kuna vastukassatsioon puudutas üksnes

menetluskulude väljamõistmist. Lisaks ei ole põhjendatud vastustaja 20.06.2024 vastusega

tutvumise ajakulu 3 tunni ulatuses ning põhjendatuks võiks pidada tutvumist 1,5 tunni

ulatuses.

Menetluse edasine käik

22. Hageja palub jätta kostja määruskaebuse rahuldamata.

23. Kostja palub jätta hageja määruskaebuse rahuldamata.

24. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu 28.10.2024 määrus

tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel osaliselt tühistada kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude

hüvitise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab

hagejalt kostja kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulu hüvitisena lisaks välja 300 eurot

ja seadusjärgse viivise (VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras) sellelt alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Muus osas jääb maakohtu 28.10.2024 määrus

muutmata. Ringkonnakohus tühistab ka maakohtu 29.10.2024 määruse ja teeb uue määruse,

millega rahuldab kostja 28.10.2024 taotluse menetluskulude kindlaksmääramise määruse

täiendamiseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks Riigikohtus kantud menetluskulu hüvitisena

lisaks välja 457,50 eurot ja seadusjärgse viivise (VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras) sellelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja määruskaebus

tuleb rahuldada osaliselt ja hageja määruskaebus rahuldamata jätta. Juhindudes TsMS § 654

lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

2-22-2159

26. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu

28.10.2024 määruse osas, milles tema kasuks jäi apellatsiooni- ja kassatsiooniastme kulude

hüvitis välja mõistmata, ja maakohtu 29.10.2024 määruse tervikuna. Hageja on vaidlustanud

maakohtu 28.10.2024 määruse osas, milles kostjale mõisteti menetluskulude hüvitis välja

3831,42 eurot ületavas osas. Nii kostja kui hageja on vaidlustanud maakohtu poolt

põhjendatuks peetud kostja lepinguliste esindajate ajakulu. Kostja lepinguliste esindajate

tunnitasu, sõidukulu ega riigilõivude väljamõistmise osas ei ole maakohtu 28.10.2024 määrust

vaidlustatud.

27. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb otsustuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Menetlusosalise lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb

arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm

17.04.2024, 2-17-124505, p 12 ja selles viidatud kohtupraktika). Seega on kohtule antud lai

otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal

üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber

hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire

28. Ringkonnakohus kontrollib esmalt maakohtu 28.10.2024 määrust, lähtudes kostja ja

hageja määruskaebuste väidetest.

28.1. Kostja 18.01.2024 menetluskulude nimekirja järgi kulus vandeadvokaat Aivar Pilvel

kostja apellatsioonkaebuse koostamiseks, hageja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks,

erinevateks nõupidamisteks ja kohtuistungiga seonduvalt kokku 27 tundi 45 minutit.

Maakohus vähendas üksnes apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu 3 tunni 35 minuti võrra

ja luges seega põhjendatud ajakuluks 24 tundi 10 minutit.

28.1.1. Kuigi kostja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles tema menetluskulude

hüvitamise taotlus rahuldamata jäeti, ei ole ta maakohtule apellatsioonkaebuse koostamise

ajakulu vähendamise osas määruskaebuse põhjendustes etteheiteid teinud.

28.1.2. Hageja leiab, et kostja apellatsioonkaebuse sisu arvestades ei saa selle koostamiseks

põhjendatud olla ajakulu rohkem kui 2 tundi. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses saab kohus hinnata, kas menetlusdokumendi

koostamine oli vajalik ja kui ajamahukas selle koostamine võis olla, mitte ei hinda, millisele

sättele tugineti või kui edukaks kokkuvõttes iga menetlusdokumendis esitatud väide osutus.

See, et hageja maakohtu määruses esitatud analüüsiga ja maakohtu hinnanguga konkreetse

menetlustoimingu põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta ei nõustu, ei muuda maakohtu

järeldust ebaõigeks. Dokumendi koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja

hindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus ajakulu kohta. Kuna hageja on

pidanud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks üksnes 2 tundi, saab hageja määruskaebusest

järeldada, et kõiki ülejäänud vandeadvokaat Aivar Pilve menetlustoiminguid peab hageja

põhjendamatuks. Samas ei ole hageja esitanud vastuväiteid, millele ringkonnakohus saaks

vastata.

28.1.3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja esitatud menetluskulude nimekirjaga,

leiab, et maakohus ei ole vandeadvokaat Aivar Pilve osutatud õigusabi ajakulu hindamisel

ületanud diskretsioonipiire. Riigikohtu praktika kohaselt ei peeta põhjendamiskohustuse

2-22-2159

rikkumiseks seda, kui kohus jätab määruses üksikasjalikult välja toomata konkreetsed

tegevused ja kulud menetluskulude nimekirjast ning ei hinda igat kuluartiklit eraldi (vt

RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12). Maakohtu järeldus põhineb kostjale osutatud

õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Maakohus ei ole küll igat menetlustoimingut eraldi

välja toonud, kuid kõrvutades menetluskulude nimekirjades märgitud toiminguid tsiviilasja

toimikuga, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega vajaliku ajakulu hindamisel.

28.2. Apellatsioonimenetluses liitunud täiendaval esindajal Gennadi Kullil kulus 12.01.2024

menetluskulude nimekirja järgi asja materjalidega tutvumiseks, õiguslike põhjenduste

koostamiseks, kliendiga suhtlemiseks ja istungiga seonduvalt kokku 45 tundi, millest

maakohus luges põhjendatuks õiguslike põhjenduste koostamiseks 4 tundi (vähendades

ajakulu 3 tundi 30 minutit) ja kliendiga suhtlemiseks 2 tundi (vähendades ajakulu 9 tundi), s.o

kokku 6 tundi. Hageja maakohtu määrusele väljamõistetud hüvitise osas etteheiteid ei teinud.

Küll aga on välja mõistmata menetluskulude osas määruse vaidlustanud kostja.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus on ekslikult arvestanud kokku 4 tundi ja mõistnud

välja 600 eurot (maakohtu määruse p 26). Ringkonnakohus parandab maakohtu arvutusvea ja

loeb kostja lepingulise esindaja Gennadi Kulli osutatud õigusabi põhjendatuks 900 euro (6 x

150) ulatuses (käibemaksuta) ja mõistab hagejalt kostja kasuks käesoleva määrusega

täiendavalt välja 300 eurot.

28.2.1. Kostja heidab maakohtule ette lepingulise esindaja Gennadi Kulli koostatud õiguslike

põhjenduste koostamise ajakulu vähendamist 3,5 tunni võrra. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole maakohus ületanud diskretsioonipiire, kui pidas piisavaks ajakulu 4 tundi. Vastuseks

kostja määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et hageja vastuväidete puudumine kostja

õigusabikulude suurusele, ei tähenda, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu

tuleb kohtul pidada täielikult põhjendatuks.

28.2.2. Ülejäänud osas ei pidanud maakohus kostja lepingulise esindaja Gennadi Kulli

osutatud õigusabi (s.o asja materjalidega tutvumise ja kohtuistungiga seonduvat ajakulu)

menetluskulude hüvitamisel põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohaga, et siinses asjas ei ole täiendava esindaja poolt menetlusega liitumisega seotud

kulud õigusabile seoses materjalide tutvumisega ning istungiks ettevalmistamisega ja sellel

osalemisega põhjendatud ega vajalikud TsMS § 175 tähenduses ega kuulu seega vastaspoole

poolt hüvitamisele.

28.3. Ringkonnakohus selgitab vastuseks kostja määruskaebuse väidetele, et TsMS § 175 lg 3

järgi hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused juhul, kui need on tingitud

asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.

28.3.1. TsMS § 175 lg 3 mõttes tuleb lepingulise esindaja vahetamise vajaduseks lugeda vaid

asjaolud, mis objektiivselt takistavad sama esindajaga jätkamist, näiteks kliendilepingu

lõpetamine lepingulise esindaja poolt või esindaja ootamatu haigestumine, mitte rahuolematus

esindaja tööga (TsMS I komm (2017), § 175, p 3.4.3.5 c).

28.3.2. Riigikohtu praktika kohaselt võib asja keerukus seostuda vajadusega süstemaatiliselt

tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa

Liidu õigust vms, asja keerukus võib seostuda ka tõendite hindamisega, eelkõige siis, kui

hinnatavate tõendite maht on suur. Teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt võib

kõne alla tulla eelkõige siis, kui teisel esindajal on mingis valdkonnas eriteadmised (nt

patendiõigus, kaubamärgiõigus vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud

(RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 17; RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 14). Pooled

2-22-2159

vaidlesid kaasomandi lõpetamise viisi ja hüvitise üle. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga,

et ei esinenud erilisi asjaolusid, mis õigustaksid vastaspoolelt mitme esindaja kulude

väljamõistmist.

28.3.3. Kui asja keerukus ei kinnita mitme lepingulise esindaja kasutamise vajadust, tuleb

üldjuhul jätta menetlusosalise lepingulise esindaja kulud osaliselt hüvitamata. Eelduslikult on

selliseks kuluks täiendav ajakulu, mis läks teisel isikul asja materjalidega tutvumiseks. Samuti

võib selliseks kuluks olla mitme lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungiks valmistumisel ja

sellest osavõtmisel (TsMS I komm (2017), § 175, p 3.4.3.5 b).

28.3.4. Kostja ei vahetanud esindajat objektiivsetel põhjustel, vaid otsustas jätkata

apellatsioonimenetluses kahe lepingulise esindajaga. Ringkonnakohus nõustub, et osaliselt

põhjendatuks sai lugeda menetlusega liitunud esindaja õiguslike põhjenduste koostamise ja

kliendiga suhtlemise ajakulu, kuid kahe lepingulise esindaja ajakulu asja materjalide

tutvumiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks ei saa siinses asjas

hüvitatavaks kuluks pidada. Maakohus on selles osas põhjendatult arvestanud kostja

esindamisel toimingute ajakuluga, mis pidi kuluma ühel lepingulisel esindajal.

28.4. Kostja 11.09.2024 menetluskulude nimekirja järgi kulus vandeadvokaat Deivi Vahil

kostja esindamiseks Riigikohtus 32 tundi, millest maakohus pidas põhjendatuks 16 tundi.

28.4.1. Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas, milles kohus pidas põhjendamatuks asja

materjalidega tutvumise ajakulu 16 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohaga käesoleva määruse p-s 28.3. toodud põhjendustel ja ei korda neid.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et materjalidega tutvumise vajadus Riigikohtu

menetluses oli tingitud uue lepingulise esindaja lisandumisest olukorras, kus kostjat esindasid

maa- ja ringkonnakohtus kaks esindajat, sj vandeadvokaat, kes oleks saanud kostjat esindada

ka Riigikohtus. Vastaspool ei pea hüvitama sellistel asjaoludel lepinguliste esindajate asjaga

tutvumise ajakulu korduvalt.

28.4.2. Kostja vaidlustab maakohtu määrust ka osas, milles maakohus vähendas

kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu, leides, et maakohus ei ole määrust selles osas

põhjendanud. Olles kassatsioonkaebuse koostamisel kujundanud oma õigusliku positsiooni ja

arvestades, et hageja vastukassatsioonkaebus oli esitatud üksnes menetluskulude jaotuse

peale, saab nõustuda maakohtuga, et 5 tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks on

ülemäärane. Maakohus hindas grupeeritult istungiks ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks

põhjendatud ajakulu kokku 5 tundi 45 minutit. Võttes arvesse kohtuistungi kestust ja asja

materjale, ei ole ringkonnakohtu hinnangul maakohus selles osas õigusabi ajakulu hindamisel

ületanud diskretsioonipiire.

28.4.3. Vastuseks hageja määruskaebuse väidetele kostja Riigikohtus kantud kuludele selgitab

ringkonnakohus, et see, et hageja maakohtu määruses esitatud analüüsiga ja maakohtu

hinnanguga konkreetse menetlustoimingu põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta ei nõustu, ei

muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Dokumendi koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks

kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus ajakulu kohta.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole õigusabi ajakulu hindamisel ületanud

diskretsioonipiire. Samuti ei ole maakohus teinud hageja määruskaebuses viidatud

arvutusviga. Kostja 11.09.2024 menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoiminguid

pidas maakohus põhjendatuks 16 tunni ulatuses ja 24.09.2024 menetluskulude nimekirjas

märgitud menetlustoiminguid pidas maakohus põhjendatuks 5 tunni 45 minuti ulatuses, s.o

kokku 21 tunni 45 minuti ulatuses.

2-22-2159

29. Järgmisena kontrollib ringkonnakohus maakohtu 29.10.2024 määrust, millega maakohus

jättis rahuldamata kostja taotluse maakohtu 28.10.2024 määruse täiendamiseks.

29.1. TsMS § 177 lg 5 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda kohtult

menetluskulude kohta tehtud kohtuotsuse või määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud

seisukohta kõigi esitatud või asja materjalidest nähtuvate menetluskulude suhtes.

29.2. Maakohus leidis TsMS § 176 lg-le 4 tuginedes, et kostja ei saa Riigikohtus kantud

kulude kohta esitada menetluskulude nimekirja maakohtule.

29.3. Ringkonnakohus möönab, et kuigi TsMS § 176 lg 4 kohaselt tuleb menetlusosalisel

esitada menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme

menetlusega seonduvate kulude kohta, ei välista see, et selle puudumisel kohus siiski

menetluskulud kindlaks määrab.

29.4. Kuigi kohus peab menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel lähtuma

uurimisprintsiibist, ei ole TsMS § 174 lg-d 1 ja 8 nende koosmõjus tõlgendatavad selliselt, et

kohtul oleks kulude suuruse kindlaksmääramisel kohustus hakata toimiku materjalidest

lähtuvalt tuletama menetlusosalise võimalikke ja oletatavaid esindajakulusid (TlnRnKm

05.10.2016, 2-16-8071, p 7). Toimiku materjalide põhjal määrab kohus kindlaks üksnes

selged ja üheselt tuvastatavad menetluskulud, nt riigilõivu ja ekspertiisitasu (RKTKo

11.02.2015, 3-2-1-147-14, p 22, RKTKo 17.06.2015, 3-2-1-71-15, p 14). Ilma vastava

kulunimekirjata ei saa kindlaks määrata tasu lepingulise esindaja eest (TsMS I komm (2017),

§ 176, p 3.6.1.b; RKTKo 06.06.2018, 2-15-4981, p 23, RKTKo 23.11.2016, 3-2-1-107-16, p

13).

29.5. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus kohus ei ole TsMS § 176 lg-t 2 rikkudes

andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, tuleks see

võimalus anda pärast asjas lahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi toimuvas menetluses

(RKTKm 16.06.2016, 3-2-1-110-16, p 18). Asja materjalidest nähtuvalt andis Riigikohus

30.07.2024 kohtukutses pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks 10 päeva

enne kohtuistungi toimumist (IV kd, tl 92). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi istung toimus

24.09.2024, pärast mida esitas hageja 09.10.2024 protokolli parandamise taotluse ja

Riigikohus andis kostjale võimaluse taotluse osas seisukoha esitada (IV kd, tl 126). Kostja

esitas 11.10.2024 seisukoha hageja taotlusele. Riigikohus lahendas hageja taotluse 23.10.2024

otsusega, millega menetlus Riigikohtus lõppes. Ringkonnakohus möönab, et

vandeadvokaadist esindaja saanuks täiendavate kulude tekkimisel esitada koos seisukohaga ka

menetluskulude nimekirja, kuid see ei muuda asjaolu, et Riigikohus ei andnud pärast hageja

taotluse kohta seisukoha küsimist pooltele täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja

esitamiseks. Lähtudes eeltoodust oleks maakohus pidanud menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses andma kostjale võimaluse menetluskulude nimekirja

esitamiseks.

29.6. Kuivõrd maakohus jättis praegusel juhul hindamata kostja 28.10.2024 menetluskulude

nimekirjas märgitud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse, siis ei saa ringkonnakohus

kontrollida, kas maakohus on diskretsiooni piiridest väljunud või mitte, ning kontrollib ise

nende toimingute ja neile kuulunud aja põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1

tähenduses.

29.7. Kostja esitas 28.10.2024 Riigikohtus kantud kuludega seoses täiendava menetluskulude

nimekirja, milles palub hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitisena 457,50

2-22-2159

eurot. Täiendavaks menetluskuluks on nimekirja kohaselt protokolliga tutvumine ja hageja

protokolli parandusele vastuväite esitamine, millele kulus kostja lepingulisel esindajal Deivi

Vahil kokku 2 tundi 30 minutit (tunnitasu 183 eurot koos käibemaksuga). Arvestades, et

seisukoha koostamiseks tuli kostja lepingulisel esindajal tutvuda nii istungiprotokolli kui ka

hageja taotlusega, ja hinnates nimetatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, leiab

ringkonnakohus, et tegemist on vajalike ja põhjendatud toimingute ajakuluga kokku 2 tunni

30 minuti ulatuses. Vandeadvokaadist esindaja Deivi Vahi tunnitasu 183 eurot koos

käibemaksuga, jääb turuhinna piiridesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud esindajatasu

457,50 eurot (2,5 x 183).

30. Kuna maakohus mõistis põhjendatud esindajatasust välja 10 507,35 eurot, tuleb hagejalt

kostja kasuks täiendavalt välja mõista 757,50 eurot (300 + 457,50) ning kokku tuleb hagejalt

kostja kasuks välja mõista kokku 11 264,85 eurot (420 eurot riigilõiv + 5299,10 õigusabi kulu

+ 900 õigusabi kulu + 100 eurot riigilõiv + 108 eurot sõidukulud + 3980,25 õigusabi kulu +

457,50 õigusabi kulu). Seega tühistab ringkonnakohus maakohtu 28.10.2024 määruse

osaliselt, mõistes hagejalt täiendavalt välja 300 eurot ning 29.10.2024 määruse täielikult ning

määrab kindlaks kostja õigusabikulude suuruseks 457, eurot. Lisaks peab hageja tulenevalt

kostja taotlusest tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

31. Kostja esitas määruskaebuses taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Ringkonnakohus jätab kostja taotluse rahuldamata. Kostja on tasunud määruskaebuselt

riigilõivu 70 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse

esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui

kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Täidetud ei ole TsMS § 150 lg 1 p 5

kohaldamise eeldused. Ringkonnakohus ei rahuldanud kostja määruskaebust täielikult ning

tegemist ei ole olukorraga, kus menetluses ei osaleks teisi menetlusosalisi. Lisaks ei hüvitata

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

32. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle

täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

33. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)