Legislator Case Law & Legislation
3-25-300/6 AI generated

3-25-300/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-300/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohus jättis taotluse 21.02.2025 seal esinenud puuduste tõttu käiguta. taotlus oli segane ja arusaamatu. Esitatud taotlusest ei olnud võimalik üheselt aru saada, mida

Legislator headnote

AI generated

3-25-300/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: taotlus oli segane ja arusaamatu. Esitatud taotlusest ei olnud võimalik üheselt aru saada, mida

Keywords

AI generated
educational needs educational training allowances public institution user fee benefit for course attendance private school proof of legal aid
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

03. märts 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-300

Haldusasi

P.U kaebus Tallinn Vangla varalise kahju summas 3890

eurot hüvitamiseks ja kohustamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja – P.U

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada P.U kaebus.

2. Jätta P.U riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,

§ 203 lg1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 06.02.2025 P.U taotlus.

2. Tallinna Halduskohus jättis taotluse 21.02.2025 seal esinenud puuduste tõttu käiguta.

Puuduste kõrvaldamiseks tuli P.U taotlust täpsustada ja täiendavalt selgitada, sest esitatud

taotlus oli segane ja arusaamatu. Esitatud taotlusest ei olnud võimalik üheselt aru saada, mida

taotleja soovib. Lõpuni polnud kohtule arusaadav, kas P.U on esitanud taotluse, kaebuse või

mõlemat.

3. P.U (edaspidi ka kaebaja) esitas täiendused 23.02.2025 ja 24.02.2025. Täiendustest on

kohtule arusaadav, et P.U soovib Tallinna Vanglalt tekkinud kahju summas 3890 eurot

hüvitamist, mis tekkis seetõttu, et P.U on keelatud osalema õppetöös ja koolitustel või on

osalemise eest P.U õigusvastaselt tasu küsitud. Lisaks soovib P.U kohustada teadmata

vastustajat talle määrata 200 eurot toetusi kuus kuniks P.U vanglast vabaneb. Ühtlasi on

kaebaja esitanud ka riigi õigusabi taotluse advokaadi määramiseks.

4. Tallinna Halduskohus tegi Tallinna Vanglale 28.02.2025 kohtunõude. Kohtunõude kohaselt

tuli Tallinna Vanglal vastata, kas kaebaja on seoses õppetöö ja koolitusega esitanud Tallinna

Vanglale summas 3890 eurot ja kaebuses toodud asjaoludel taotluse kahju hüvitamiseks. Kui

on, siis tuli nimetatud taotlus ja sellele esitatud vastus vanglal kohtule esitada.

5. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 28.02.2025. Tallinna Vangla tõi oma vastuses välja,

et P.U on esitanud Tallinna Vanglale 02.10.2024 pöördumise iseseisvalt inglise keele ja eesti

keele õppimise eest tasumääramiseks ja maksmiseks. Vangla käsitles pöördumist taotluse,

mitte kahju hüvitamise taotlusena. Vangla ei ole pöördumisele vastanud. Eeltoodud

pöördumisega seonduvalt on P.U pöördunud ka Tallinna Halduskohtusse (haldusasi nr 3-24-

3306). Kahju hüvitamise taotlust seoses õppetöö ja koolitusega summas 3890 kaebajaTallinna

Vanglale esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse selle esitajale kui

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et

kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtule arusaadavalt ei ole kaebaja seoses õppetöö ja

koolitusega esitanud Tallinna Vanglale summas 3890 eurot ja kaebuses toodud asjaoludel

taotlust kahju hüvitamiseks, mistõttu tuleb kaebus nimetatud nõudes tagastada HKMS § 121

lg 1 p 4 alusel, sest kaebajal on läbimata kohtueelne menetlus.

Isegi kui hinnata, et kaebaja on hoopis esitanud sisuliselt sama kaebuse nagu haldusasjas nr 3-

24-3306 nõudega inglise keele ja eesti keele iseseisvalt õppimise eest õpihüvitise

määramiseks ja tagantjärele hüvitamisega seitsme kuu eest seonduvalt kaebaja 02.10.2024

pöördumisega Tallinna Vangla poole (reg nr 5-8/24/20039-1), esineb siiski alus kaebuse

selles nõudes tagastamiseks. HKMS § 121 lg 1 p 3 sätestab, et kohus tagastab kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama

nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Haldusasjas nr 3-24-3306 on

kohus küll kaebuse tagastanud, kuid nimetatud määrus ei ole veel jõustunud, sest kaebaja

esitas määrusele ringkonnakohtusse määruskaebuse. Kuna Tallinna Halduskohtu määrus

haldusasjas nr. 3-24-3306 pole veel jõustunud, tuleb lugeda, et kaebus on veel kohtu

menetluses.

7. HKMS § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu

poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja

läbivaatamist. Kaebaja nõude kohustada kaebajale määrama 200 eurot hüvitist kuni kaebaja

vangist vabanemisele ese on ebaselge ja seda nõuet ei ole võimalik menetleda. Kaebaja toob

ise välja, et ei tea, keda vastustajaks määrata, ehk kellelt nimetatud toetust nõuda. Lisaks toob

kaebaja välja nii toetused kui telefonirahad , sanktsioonid, õpperahad ja koopiate tegemised

ehk kohtule pole võimalik üheselt aru saada, kellelt ja mida kaebaja siiski nõuda soovib.

Kohus selgitas juba käiguta jätmise määruses, et kaebaja poolt esitatud taotlus on segane ja

arusaamatu. Esitatud taotlusest ei ole võimalik üheselt aru saada, mida taotleja soovib. Kohus

tõi välja, millistele tingimustele peab nii taotlus kui ka kaebus vastama ja kohtu hinnangul

nõue 200 eurose hüvitise määramiseks minimaalsetele nõuetele ei vasta.

8. Kohus selgitab, et VangS § 57 kohaselt on sotsiaalhoolekande eesmärgiks vanglas muu

hulgas suurendada kinnipeetava iseseisvat toimetulekuvõimet. Vangistusõiguses eeldab

sotsiaalriigi mudel, et vangistust kandvale isikule võimaldatakse individuaalset abi ja

sotsiaalhoolekannet (vt L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseaduse kommenteeritud

2(3)

väljaanne 2014, lk 144). Samas kinnipeetavatele üldjuhul sotsiaaltoetusi ei määrata. Kohtu

hinnangul tuleb kaebajal kõigepealt koostöös vanglaga välja selgitada, kas ja milliseid toetusi

on kaebajale võimalik määrata ja kuidas on võimalik suurendada kaebaja iseseisvat

toimetulekuvõimet. Nõude eseme ebaselguse tõttu tagastab kohus kaebuse nõudes kohustada

kaebajale määrama igakuiselt 200 eurot toetusi kuniks kaebaja vanglast vabanemiseni.

9. Kokkuvõtvalt tagastab kohus kaebuse kõikides nõuetes HKMS § 121 lg 1 p 4,

alternatiivselt HKMS § 121 lg 1 p 3 ja HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi

õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel, sest asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma

õiguse kaitseks ilmselt vähene.

11. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole

kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik

3(3)