Legislator Case Law & Legislation
2-24-5844/16 AI generated

2-24-5844/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-5844/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt hageja kasuks välja F OÜ ja kostja vahel 12.09.2022 sõlmitud Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates

Legislator headnote

AI generated

2-24-5844/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt hageja kasuks välja F OÜ ja kostja vahel 12.09.2022 sõlmitud Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.03.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-5844

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. S. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

6907,07 eurot

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806);

lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja: R. S. (isikukood xxxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Uuendada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-5844.

2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja F OÜ ja kostja vahel 12.09.2022 sõlmitud

laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 5684 eurot, viivis perioodi 18.07.2023-

12.04.2024 eest 512,57 eurot, viivis perioodi 13.04.2024-03.03.2025 eest 611,06 eurot ja

viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt (5684 eurot) alates

04.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 1057 eurot.

7. Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB

Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank –

EE567700771003819792.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 12.04.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja F OÜ ja kostja vahel 12.09.2022 sõlmitud

laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 5684 eurot ja hagi esitamise seisuga

(12.04.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 512,57 eurot;

1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks

muutunud viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt (5684 eurot)

alates 13.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

2. Kohus võttis hagi menetlusse 03.06.2024. Hagi ja menetlusse võtmise määrus on kostjale

kätte toimetatud 13.06.2024. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.

3. Hageja esitas kohtule 17.06.2024 alternatiivse nõude, milles palub välja mõista ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed alates 10.07.2024 kokku summas 3768,82 eurot

(osamaksed 22-48) vastavalt 17.06.2024 esitatud uuesti määratud tagasimaksete

maksegraafikule.

4. Kohus võttis hageja alternatiivse nõude menetlusse 05.08.2024. Hageja alternatiivne nõue

ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 09.08.2024. Kostja ei ole vastust

esitanud.

5. Kohus kutsus pooled kohtuistungile 08.10.2024. Kostja ei ilmunud kohtuistungile ja ei

teatanud ilmumata jätmisest.

6. Harju Maakohtu 04.10.2024 määrusega tsiviilasjas nr xxxx nimetati hagejale ajutine

pankrotihaldur. Sama määrusega keelati Aktsiaseltsil PlusPlus Capital ajutise pankrotihalduri

nõusolekuta osaliselt vara käsutada (pankrotiseaduse (PankrS) § 20 lg 1). Tulenevalt PankrS §

20 lg 3, seoses käsutuskeelu kohaldamisega peatus tsiviilasjas nr 2-24-5844 kohtumenetlus

kuni pankrotiavalduse lahendamiseni. Harju Maakohtu 21.02.2025 määrusega tsiviilasjas nr

xxxx jäeti avaldus hageja pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata. Sama määrusega

tühistas kohus 04.10.2024 määrusega hageja varale seatud käsutuskeelu.

Kohtu hinnangul on menetluse peatumise aluseks olnud asjaolu ära langenud, kuna kohus on

21.02.2025 määrusega tühistanud 04.10.2024 määrusega tsviilasjas nr xxxx hageja varale

seatud käsutuskeelu. Lähtudes TsMS § 361 lg 1 tuleb menetlus uuendada.

7. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu

kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas

tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Tagaseljaotsuse võib

kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

8. Kohus tuvastas, et kostja on nõude aluseks oleva lepingu digiallkirjastanud 12.09.2022,

digiallkirja konteineris sisaldusid leping, laenulepingu üldtingimused, Euroopa tarbijakrediidi

teabeleht ning avaldus laenuna saadud summa üle kandmiseks PlusPlus Capital AS-le. Hageja

selgitas, et lepingudokumendid on peale lepingu sõlmimist kostjale esitatud e-posti teel,

samuti oli kostjal võimalik need endale alla laadida krediidiandja portaalis. Seega on kohus

tuvastanud, et laenuleping sisaldas nõutud andmeid, oli seadusega nõutud vormis. Samuti

tuvastas kohus, et hageja on laenusumma 6400 eurot, üle kandnud PlusPlus Capital AS-le.

Hageja selgitas, et laenu arvelt loeti tasutuks kostja võlg hageja ees, mille hageja oli

omandanud nõude loovutamise kaudu kolmandalt isikult. Hageja kinnitas, et hageja ise ei ole

kostjale laenu andnud, hageja ei tegele üldse laenude andmisega. Kohus loeb kostja poolt

omaks võetuks, et kostjal oli võlg PlusPlus Capital AS ees summas 6700 eurot, mis tasuti

hagejale F OÜ-lt võetud laenu arvelt. F OÜ loovutas laenulepingust tuleneva nõude hagejale.

Hageja on esitanud nõude eeldusel, et F OÜ ei ole järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on teinud laenulepingu katteks

tagasimakseid kokku 1016 eurot. Hageja on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt arvestanud kõik kostja

poolt tasutu laenulepingust tuleneva laenusumma katteks ning seega on kostjal tagastamata

5684 eurot.

Kohus tuvastas, et krediidiandja on kostjale edastanud e-kirja teel lepingu üles ütlemise

hoiatuse 27.06.2023, andes kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks kuni 17.07.2023.

Kuivõrd kostja võlga ei tasunud, luges krediidiandja lepingu üles öelduks alates 18.07.2023.

Hageja on tagasimaksed VÕS § 4034 lg 7 kohaselt uuesti määranud. Kostja poolt tehtud

tagasimaksetest (1016) eurot, jätkuks täielikult esimese 7 tagasimakse tasumiseks ning kostja

oleks seega uuesti määratud tagasimaksete graafiku kohaselt osalises võlgnevuses alates 8.

osamaksest ning täielikult oleksid lepingu üles ütlemise seisuga tasumata ka 9. ja 10.

osamakse. Sellest tulenevalt tuvastas kohus, et ka uuesti määratud tagasimaksete kohaselt on

täidetud lepingu üles ütlemise eeldused ning lepingu üles ütlemist saab pidada kehtivaks.

Seega on kogu põhivõlg muutunud lepingu üles ütlemise tõttu sissenõutavaks. Sellest

tulenevalt saab viivist arvestada alates lepingu üles ütlemisele järgnevast päevast, s.o alates

18.07.2023. Kohus loeb TsMS § 407 lg 1 alusel hageja faktiväited (lepingu sõlmimise, raha

väljamaksmise, tagasimaksete, viivisearvestuse, lepingu üles ütlemise ja nõude loovutamise

asjaolude kohta) kostja poolt omaks võetuks.

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punktide

1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5684

eurot ja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt alates

18.07.2023.

9. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud, milleks on riigilõiv 630 eurot ja lepingulise

esindaja tasu 3,5 tunni õigusabiteenuse eest 427 eurot, kokku 1057 eurot.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1).

10. Kohtulahendi täitmine

TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik