4-24-3990/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2025.a Tallinn

Väärteoasja number

4-24-3990

Kohtukoosseis

Kohtunik Meelis Eerik

Kohtuistungi sekretär

Carina Põldme

Väärteoasi

Vaidlustatud lahend

Q.S-i (Q.S) väärteoasi relvaseaduse § 89

lg 1 järgi

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 14.11.2024 otsus väärteoasjas nr

2317,24,008910

Asja läbivaatamise kuupäev

12. veebruar 2025.a

Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja Q.S

Kohtuvälise menetleja esindaja Ivan Moskaljov

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel,

kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest

Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva

jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 14.11.2024 otsusega

väärteoasjas nr 2317,24,008910 karistati Q.S-i relvaseaduse (RelvS) § 89

4 lg 1 järgi

rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 euroga selle eest, et olles varem relva omanik, ei andnud

hiljemalt relvaloa kehtivuse viimasel tööpäeval üle Politsei- ja Piirivalveametile tema valduses oleva

relva (vintraudset püstolit Glock-19, kaliiber 9x19, nr WSF651) koos laskemoonaga. Isiku relvaluba

kehtis kuni 16.08.2024. Tegu oli toime pandud aadressil xxx perioodil 17.08.2024-27.09.2024.

Selle otsuse peale esitas Q.S-i (edaspidi kaebuse esitaja või menetlusalune isik) kaitsja

Vadim Vilde Harju Maakohtule 04.12.2024 kaebuse, milles palus otsus tühistada ning lõpetada

väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 järgi või alternatiivselt VTMS §

30 lg 1 lg 1 järgi. Menetluskulud palus kaebuse esitaja jätta kohtuvälise menetleja kanda.

Kaebuse kohaselt on menetlusalusele isikule väljastatud relvaluba DL50003937 kehtivusega kuni

16.08.2024. Kaebuse esitajal oli õigus omada ja kanda vintraudset püstolit Glock-19 nr WSF651.

Menetlusalune isik esitas 20.06.2024 Politsei- ja Piirivalveametile relvaloa pikendamise taotluse koos

tervisetõendiga. Politsei- ja Piirivalveamet teavitas menetlusalust isikut, et relvaloa pikendamise

taotlus on esitatud hilinemisega ning jättis taotluse 25.06.2024 läbi vaatamata. Kaebajal oli kohustus

relv ja laskemoon kolme kuu jooksul võõrandada või alustada võõrandamist, selle kohustuse täitmata

jätmisel pidi politsei relva ja laskemoona sundvõõrandama. Kaebuse esitaja vaidlustas selle otsuse

Tallinna Halduskohtus paludes ühtlasi esialgse õiguskaitse korras lubada tal hoida relva ja laskemoona

kuni menetluse lõpuni enda juures või alternatiivselt Politsei- ja Piirivalveameti juures seda

sundvõõrandamata. 13.08.2024 rahuldas kohus kaebuse esitaja alternatiivse taotluse ning kohustas

Politsei- ja Piirivalveametit hoidma relva ja laskemoona kuni haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni.

07.08.2024 kuni 24.08.2024 viibis kaebuse esitaja Eestist eemal.

27.09.2024 võttis piirkonna politseinik relva ja laskemoona hoiule.

Kaebuse esitaja ei nõustu temale inkrimineeritava väärteo toimepanemisega. Kaebuse esitaja ei andnud

relva ja laskemoona relvaloa lõppemise viimasel päeval üle seetõttu, et ei olnud Politsei- ja

Piirivalveameti esindajat, kellele seda üle anda. Halduskohus kohustas Politsei- ja Piirivalveametit

relva ja laskemoona vastu võtma. Kaebuse esitaja leppis kokku, et piirkonnapolitseinik tuleb relvale

järele. See ülesanne vormistati ka Deltas, kuid see suunati valele ametnikule. Seega jäi relv ja

laskemoon üle andmata just kohtuvälise menetleja tegevusetuse tõttu. Sel põhjusel palub kaebuse

esitaja menetlus lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi.

Alternatiivselt palub kaebuse esitaja menetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi otstarbekuse

kaalutlusel. Menetlusalune isik leiab, et tal oli õiguspärane ootus, et tema õiguskaitse taotlus

rahuldatakse. Tema tervislik seisund ega hoiutingimused ei ole muutunud. Menetlusalune isik oli ka

kohtuvälise menetlejaga kontaktis püüdes olukorda lahendada ega hoidnud kõrvale oma kohustuse

täitmisest. Käesoleval juhul puudub avalik menetlushuvi, menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning

kahju pole kellelegi tekkinud.

12.02.2025 istungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele

vastu. Ühtlasi vaidles kohtuväline menetleja vastu menetluse lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel,

kuna tegemist ei ole vähetähtsa rikkumisega.

Kohtu seisukoht

Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

Menetlusnormi rikkumisi kohus ei tuvastanud.

Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

RelvS § 894 lg 1 järgi „relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul politseile üleandmata jätmise

eest isiku poolt, kelle relvasoetamisloa või relvaloa kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks

tunnistatud, samuti relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul omanikule üleandmata jätmise eest

isiku poolt, kelle paralleelrelvaloa kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.“

RelvS § 44 lg 1 kohaselt „soetamisloa või relvaloa kehtivuse lõppemise või peatamise või loa

kehtetuks tunnistamise korral on loa omaja või relvaomanik või -valdaja või muu isik, kelle valduses

on relv ja selle laskemoon, kohustatud andma need hiljemalt loa kehtivuse viimasel tööpäeval või

kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsusest teatamisele järgneval tööpäeval üle Politsei- ja

Piirivalveametile. Juriidilise isiku relva ja laskemoona võib jätta politsei poolt pitseeritud juriidilise

isiku relvahoidlasse.“

Seega tuleb relv ja laskemoon RelvS § 44 lg 1 järgi üle anda Politsei- ja Piirivalveametile hiljemalt

relvaloa kehtivuse viimasel tööpäeval. Selle kohustuse rikkumine on karistatav RelvS § 894 lg 1 järgi.

Faktilistes asjaoludes vaidlus puudub.

Relvaregistri väljavõttest nähtub, et menetlusaluse isiku relvaluba kehtis kuni 16.08.2024.

Menetlusaluse isiku omandis ja valduses oli püstol Glock-19, kaliiber 9x19, nr WSF651 ja laskemoon,

mis asus tema elukohas xxx.

Politsei- ja Piirivalveameti 25.06.2024 otsusest nr 4.2-1/5890-1 järgi esitas menetlusalune isik

20.06.2024 relvaloa pikendamise taotluse, mis oli esitatud hilinenult. Taotluse esitamise tähtaeg jäeti

ennistamata ja relvaloa pikendamise taotlus läbi vaatamata. Otsuses oli ka märgitud, et relvaloa

kehtivuse lõppemisel on menetlusalusel isikul kohustus relva ja laskemoona üleandmise päevast alates

relv ja laskemoon kolme kuu jooksul võõrandada või alustada nende võõrandamist, juhul kui ta seda

kohustust ei täida, teostab Politsei- ja Piirivalveamet sundvõõrandamise.

Tallinna Halduskohtu 19.07.2024 määrusest haldusasjas nr 3-24-1947 nähtub, et halduskohtu

menetluses on menetlusaluse isiku kaebus kohtuvälise menetleja vastu relvaloa pikendamise taotluse

läbi vaatamata jätmise ja selle taotluse esitamise tähtaja ennistamata jätmise peale. Kaebus esitati

halduskohtule 01.07.2024. 13.08.2024 määrusega samas haldusasjas on kohus peatanud vaidlustatud

otsuse kehtivuse relva ja laskemoona võõrandamise osas ja kohustatud Politsei- ja Piirivalveametit

hoidma menetlusaluse isiku relva ja laskemoona kuni halduskohtumenetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse taotlus oli halduskohtule esitatud 24.07.2024.

Kaebuse esitaja on esitanud pardakaardid, mille järgi viibis ta 07.08.2024 kuni 24.08.2024 väljaspool

Eestit.

Relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 551-24 nähtub, et menetlusaluse isiku relv

Glock-19 nr WSF651 ja laskemoon võeti Politsei- ja Piirivalveameti poolt asukohas xxx üle

27.09.2024.

Nendes faktilistes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need asjaolud tõendatuks.

Kohus leiab, et käesoleva väärteokoosseisu objektiivsed tunnused on tõendamist leidnud. Tõendamist

on leidnud, et kaebuse esitaja relvaluba kehtis kuni 16.08.2024. Relv ja laskemoon oli tema omandis ja

valduses asukohaga xxx. Relv ja laskemoon oli menetlusaluse isiku valduses samal aadressil ka

17.08.2024 kuni see anti kohtuvälisele menetlejale 27.09.2024. Kuna kaebuse esitaja ei andnud relva ja

laskemoona üle relvaloa viimasel päeval 16.08.2024, rikkus ta RelvS § 44 lg-t 1 ja täitis RelvS § 894 lg

1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

Kohus leiab, et tegu on toime pandud kavatsetult, sest kaebuse esitaja teadis, et ta pidi relva ja

laskemoona relvaloa kehtivuse viimasel tööpäeval üle andma. See kohustus tuleneb seadusest (RelvS §

44 lg 1). Ta teadis ka oma relvaloa tähtaega, sest soovis seda tähtaega pikendada. Ta teadis ka seda, et

relvaloa tähtaega ei pikendatud, sest Politsei- ja Piirivalveamet oli teinud vastava otsuse juba

25.06.2024. Ta teadis, et relv ja laskemoon asuvad tema elukohas xxx. Vaatamata sellele ta relva ja

laskemoona politseile üle ei andnud. Tema tahtlus oli suunatud relva ja laskemoona valduse

säilitamisele, sest 24.07.2024 esitas ta esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule. Seetõttu leiab

kohus, et tegu on toime pandud kavatsetult. Kohus leiab, et esinevad väärteokoosseisu subjektiivsed

tunnused.

Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Puudub hädakaitse, hädaseisund, kohustuste kollisioon

või eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus.

Menetlusalune isik oli teadlik, et tema relvaluba lõpeb 16.08.2024 ja et ta peab relva ja laskemoona

hiljemalt sellel päeval politseile üle andma. Puuduvad igasugused takistused, miks ta seda selleks

kuupäevaks teha ei saanud. Asjaolu, et menetlusalune isik otsustas 07.08.2024 kuni 24.08.2024

viibida väljaspool Eestit, ei ole õigusvastasust välistav asjaolu. Halduskohtu poole vaidega pöördumise

fakt ei anna samuti alust seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmiseks. 16.08.2024, s.o relva ja

laskemoona üleandmise viimasel päeval polnud menetlusalusel isikul ühtegi õigustust või õiguslikku

alust jätta relva ja laskemoon politseile üle andmata. Kuna ta seda õigel ajal ei teinud, oli tegu toime

pandud 17.08.2024. Seda ei väära ka Tallinna Halduskohtu 13.08.2024 määrus esialgse õiguskaitse

kohaldamise kohta, sest halduskohtus oli vaidlustatud vaid Politsei- ja Piirivalveameti 25.06.2024

otsuse punkt relva ja laskemoona võõrandamise osas ning see ei andnud vabastust RelvS § 44 lg 1

sätestatud kohustuse täitmisest. Veelgi enam, selles määruses ei lubanud halduskohus kaebuse esitajal

hoida relva enda juures. Kuna relvaloa kehtivuse lõppemise tõttu ei olnud kaebuse esitajal enam õigust

relva ega laskemoona vallata, tuligi see anda üle politseile. Asjaolu, et politseinik tuli relvale ja

laskemoonale järele alles 27.09.2024, ei muuda rikkumise fakti. Väärtegu oli toime pandud

17.08.2024. Kui tegu on toime pandud, siis ei saa seda lugeda hiljem „mittetoimepanduks“. Relva ja

laskemoona üleandmise kohustus oli relvaloa kehtivuse ajal menetlusalusel isikul endal. Ka

halduskohtu 13.08.2024 määrusest ei tulene midagi muud. Kuna aga pärast relvaloa kehtivuse

lõppemist ei tohtinud menetlusalune isik relva ega laskemoonaga ringi liikuda, saigi ainult politseinik

need asukohas vastu võtta. See, kas politsei andmebaasis Delta tegi kirje õigesti või mitte ning millal

politseinik järele tuli, ei oma väärteo toimepanemise seisukohalt enam tähendust. Menetlusalusel isikul

ei ole ka õiguspärast ootust, et halduskohus (või ükskõik milline muu menetleja) teeb lahendi tema

kasuks. On õiguspärane ootus, et menetleja lahendab asja mõistliku aja jooksul, kuid meelepärast

lahendit nõuda ei saa. Kohus leiab, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Puuduvad ka süüd välistavad asjaolud.

Kohus leiab, et kaebuse esitaja on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud. Puuduvad menetlust

välistavad asjaolud.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.“

Kohtuväline menetleja on märkinud, et puuduvad vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

Kohus sellega nõustub. Kuigi kaebuse esitaja on märkinud, et on teinud pidevalt koostööd kohtuvälise

menetlejaga, ei ole tegemist kergendava asjaoluga, sest menetlusalune isik ei kahetse tegu

puhtsüdamlikult – vastupidi, ta leiab, et süüdi on hoopis kohtuväline menetleja (mistõttu tuleks

menetlus üldse lõpetada). Seetõttu leiab ka kohus, et ka vastutust kergendavad asjaolud puuduvad.

Karistus on mõistetud alla sanktsiooni keskmist määra ning kohtu hinnangul on karistus mõistetud

seaduslikult.

Menetlusalune isik taotleb menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kohtupraktika kohaselt ei

saa menetlusalune isik seda menetlejalt taotleda. Reeglina on menetlejal menetlemise kohustus ning

menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel on menetleja diskretsioon. Käesoleval juhul ei

nõustunud kohtuväline menetleja menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamisega VTMS § 30 lg 1 p 1

järgi, kuna relvaga seotud väärtegu ei ole vähetähtis. Kuna menetluse otstarbekuse kaalutlusel

lõpetamine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, siis saab kohus antud küsimuses hinnata, kas

kohtuväline menetleja on diskretsiooni piire ületanud. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole

diskretsiooni piire ületanud.

Eeltoodud põhjustel jääb kaebus rahuldamata.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, pole põhjust rääkida kaebuse esitaja menetluskulude hüvitamisest.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

kohtunik