2-24-125616/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-125616

Tsiviilasi

Primero Finance OÜ hagi S.V vastu põhivõlgnevuse

4116,97 euro, intressi 253,65 euro, meeldetuletustasu 5

euro, sissenõudmiskulude 25 euro, viivise 378,76 euro ja

edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

5645,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Primero Finance OÜ (registrikood 12401448),

asukoht XXX, Tallinn

Hageja volitatud esindaja: Cärolin Markus; e-post: XXX

Kostja: S.V (isikukood XXX), elukoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista S.V-lt Primero Finance OÜ kasuks põhivõlgnevus 4116,97 eurot,

intress 253,65 eurot, meeldetuletustasu 5 eurot ja seisuga 13.11.2024 sissenõutavaks

muutunud viivis 378,76 eurot.

3. Välja mõista S.V-lt Primero Finance OÜ kasuks edasiulatuv viivis põhinõudelt

4116,97 eurolt määras 0,0575% päevas, alates 14.11.2024 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude ulatuses.

4. Jätta rahuldamata sissenõudmiskulud 25 euro ulatuses.

5. Jätta menetluskulud S.V kanda.

6. Välja mõista S.V-lt Primero Finance OÜ kasuks menetluskulud 615 eurot, s.o

riigilõiv 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot.

7. Välja mõista S.V-lt Primero Finance OÜ kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 20.06.2022 sõlmitud sihtotstarbelise

laenuleping nr xxx sõiduki ostmiseks, laenusummaga 4725 eurot, intressimääraga 21% aastas.

Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust jättes tasumata vähemalt kolm üksteisele

järgnevat (märts, aprill ja mai 2024) graafikujärgset osamakset, andis esialgne võlausaldaja

20.05.2024 kostjale täiendava tähtaja (03.06.2024) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja

võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu erakorraliselt 05.06.2024 üles.

Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt

rahuldamata sissenõudmiskulude 25 euro nõudes.

Hagiavalduse punkti 1.21 kohaselt on kohtuvälise sissenõudmise läbiviimise eest on nõudele

lisandunud sissenõudekulu 25 eurot kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3 – enne hagi kohtusse

esitamist saatis hageja 10.06.2024 sissenõudmisosakond kostjale kohtuvälise nõudekirja

kohustuse täitmiseks. kuid kostja võlgnevust siiski ei tasunud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivusajal majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas

kuni 5 eurot. Seda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta

meeldetuletuse. Lõike 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1000 eurot. Lõike 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva

möödumisel lepingu lõppemisest.

Hageja on saatnud kostjale lepingu ülesütlemise teatise 05.06.2024, milles on märgitud, et

ühepoolselt lõpetatud 05.06.2024. Tasulise meeldetuletuse saatis hageja kostjale 10.06.2024.

Seega on hageja saatnud peale lepingu lõppemist esimese tasulise meeldetuletuskirja ainult 5

päeva peale lepingu ülesütlemist. Eeltoodule tuginedes jätab kohus hagi rahuldamata

sissenõudmiskulude 25 euro nõudes.

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses

proovitud kostjale korduvalt menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressil XXX ja

XXX, kuid ebaõnnestunult. Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukohana märgitud xxx.

Soome kohus tagastas aadressilt xxx dokumendid 30.09.2024 märkega, et adressaadi elu- või

asukoht teadmata/ dokumenti ei olnud võimalik kätte toimetada enne märgitud kuupäeva või

tähtaega. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada.

Kohus püüdis kostjale hagimaterjale koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetada e-

posti aadressil XXX ja XXX, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Seetõttu

toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne

avaldati 22.01.2025 ning see loeti kättetoimetatuks 07.02.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku

vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (27.02.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt

välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulud 20 eurot.

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab

kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka menetluses tasutud riigilõivu 595 eurot. Kohus

rahuldab hageja taotluse kohustada TsMS § 177 lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik