3-24-1720/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedP.S (kaebaja) esitas 13. märtsil 2024 Tartu Vanglale taotluse (registreeriti numbriga 6- 24/24/1191-1), milles palus koopiaid enda vanglale esitatud dokumentidest. Taotluse kohaselt
Legislator headnote
AI generated3-24-1720/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: P.S (kaebaja) esitas 13. märtsil 2024 Tartu Vanglale taotluse (registreeriti numbriga 6- 24/24/1191-1), milles palus koopiaid enda vanglale esitatud dokumentidest. Taotluse kohaselt
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-24-1720
Määruse kuupäev
28. veebruar 2025
Kohtunik
Maria Lõbus
Kohtuasi
P.S-i (P.S) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle
vanglale esitatud dokumentidest tasuta koopiad, vabastada ta
koopiate tegemise tasust ja võimaldada tasuda koopiate eest
vanglaväliselt ning Tartu Vangla 31. mai 2024. a vaideotsuse nr 1-
11/24/129-3 tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1. Tagastada kaebus asjas nr 3-24-1720.
2. Jätta P.S-i taotlus riigilõivu tasumise
kohustusest
vabastamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse
Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. P.S (kaebaja) esitas 13. märtsil 2024 Tartu Vanglale taotluse (registreeriti numbriga 6-
24/24/1191-1), milles palus koopiaid enda vanglale esitatud dokumentidest. Taotluse kohaselt
vajas kaebaja koopiaid, sest ta ei saa käsikirjas tekste koostada. Tartu Vangla jättis 20. aprilli
2024. a vastusega nr 6-24/24/83-2 kaebaja taotluse nr 6-24/24/1191-1 rahuldamata. Vangla
mõistis tulenevalt taotluse sõnastusest, et P.S-il puudub soov koopiate tegemise eest
tasumiseks vastavalt teenuse hinnakirjale enda vanglasiseselt isikuarvelt. Vangla ei pidanud
põhjendatuks kaebaja esitatud isiklikest dokumentidest vangla kulul koopiate tegemist. P.S ei
põhjendanud eraviisilist laadi kirjatükkidest tasuta koopiate saamise vajadust. Pelgalt asjaolu,
et millegi kirjutamine võib olla käsitsi raskendatud, ei võrdu sellega, et sellest koopia saamine
oleks isiku õiguste kaitseks objektiivselt vajalik ning vanglal oleks põhjendatud kaaluda
erandite tegemist. Vangla märkis täiendavalt, et antud asjaolu (s.o kaebajal käsitsi kirjutamine
takistatud või märgatavalt raskendatud) ei ole kinnitust leidnud. Vangla selgitas, et kaebajal
on võimalik koopiate saamiseks kasutada vangla pakutavat koopiate tegemise teenust ning
osutas seejuures vastuse andmise ajal kehtinud Tartu Vangla kodukorra punktis 11.9
kehtestatud hinnakirjale. 17. aprilli 2024 seisuga oli kaebajal vanglasisesel isikuarvel olemas
ka vajalikud vahendid, et soovi korral tasuda enda pöördumistest koopiate tegemise eest.
2. Kaebaja esitas 22. märtsil 2024 Tartu Vanglale taotluse (registreeriti numbriga 6-
24/24/1358-1), milles palus vabastada end koopiate tegemise tasust ja võimalust tasuda
koopiate eest välise maksena. Taotluse kohaselt puuduvad taotlejal vahendid koopiate
3-24-1720
tegemiseks ning närvikahjustus paremal käel ei võimalda käsikirjas mahukat kirjatööd ette
võtta. Tartu Vangla jättis 20. aprilli 2024. a vastusega nr 6-24/24/1358-2 kaebaja taotluse nr
6-24/24/1358-1 rahuldamata. Koopiate tegemise teenuse näol ei ole tegemist igaühe õigusega,
vaid vangla pakutava teenusega, mille kasutamise hinnakiri on kehtestatud Tartu Vangla
kodukorra punktides 11.6.9 ja 11.9. Vangla väljastab eranditult enda kulul kõik dokumendid,
mis kuuluvad õigusaktidest tulenevalt vangla poolt kinnipeetavatele väljastamiseks.
Põhjendatud juhtudel vangla vabastab isikuid juhtumipõhiselt hinnates koopiate tegemise
teenuse tasumisest. Näiteks kui see on vajalik kinni peetavale isikule vabanemiseks ette
valmistumiseks, erinevate kohustuste täitmiseks või enda õiguste ja vabaduste teostamiseks.
Taotluses ei ole välja toodud ega viidatud ühelegi pöördumisele või muud liiki dokumendile,
millest koopiate tegemist või mille eest vanglaväliselt tasumist on soovitud. Seega ei ole
vanglal alust üleüldse kaaluda erandi tegemist. Koopiate tegemise vajadust ei ole võimalik
hinnata ilma selgelt välja toomata objekti, millest koopiaid soovitakse. Taotleja nõuet
vabastada ta täielikult koopiate tegemise teenustasust ei saa pidada proportsionaalseks ega
põhjendatuks. See tähendaks valimatut, mahust olenematut õigust saada riigi kulul koopiaid.
Vastavalt meditsiiniosakonna 12. aprilli 2024 seisukohale ei esine P.S-il asjaolusid, mis
takistaksid või märgatavalt raskendaksid tal käsitsi kirjutamist.
3. Kaebaja esitas 29. aprillil 2024 Tartu Vangla 20. aprilli 2024. a vastuse nr 6-24/24/83-2 ja
Tartu Vangla 20. aprilli 2024. a vastuse nr 6-24/24/1358-2 peale vaided (registreeritud
vastavalt 1-11/24/129-1 ja 1-11/24/145-1), taotledes vastuste tühistamist. Kaebaja leiab
vaietes, et koopiate tegemise tasu ja sellega kaasnevate kulude hüvitamise kord on
põhiseadusevastane. Kaebaja peab tegema 1 h tööd, et saada üks ühepoolne koopia (0,19
eurot). Kaebaja teenib kuus 0 eurot kuni maksimaalselt 2 eurot. Kaebaja koopiate kulud tuleb
jätta riigi kanda. Tartu Vangla 20. aprilli 2024. a vastuse nr 6-24/24/1358-2 peale esitatud
vaides nr 1-11/24/145-1 palub kaebaja ka võimalust tasuda koopiate eest välise maksena.
4. Tartu Vangla jättis 31. mai 2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/129-3 kaebaja vaided nr 1-
11/24/129-1 ja nr 1-11/24/145-1 rahuldamata. Vanglal ei ole õigusaktidest tulenevat kohustust
võimaldada kinnipeetavatele koopiate tegemist kui teenust. Koopiate tegemise teenuse puhul
on sisuliselt tegemist vangla enda initsiatiivil pakutava mugavusteenusega, mille
võimaldamisel on teenuse kuritarvitamise ning läbi selle riigile ebamõistlike kulutuste
tekitamise vältimiseks põhjendatud teenuse kasutamisele tingimuste seadmine, sh hinnakirja
kehtestamine (Tartu Vangla kodukord punkt 11.9). Kinnipeetavate ebasihtotstarbepäraselt
vangiportaalis talletatud eraviisilistest kirjatükkidest koopiate tegemise taotlused ei ole
käsitletavad teabenõudena avaliku teabe seaduse mõttes (AvTS) ning P.S-i vaides esitatud
viited AvTS sätetele on vaides käsitletavate taotluste kontekstis asjakohatud. Eraviisilise
loomuga või üldse piiramatult taotluses määratlemata kirjatükkidest koopiate väljastamisele ei
kohaldu AvTS § 25 lõige 2 ja § 26 ega muud teabenõuete täitmist reguleerivad AvTS sätted.
Ei ole välistatud, et vangla põhjendatud juhtudel vabastab kinni peetavaid isikuid koopiate
tegemise teenuse eest tasumisest või võimaldab teenuse eest tasuda kolmandatel,
vanglavälistel isikutel. Põhjendatuks võib näiteks lugeda juhtumeid, kus kinni peetavatel
isikutel puuduvad koopiate tegemiseks rahalised vahendid ning koopiate tegemine aitab kaasa
vangistusseaduse (VangS) § 6 lõikes 1 välja toodud vangistuse täideviimise eesmärgi
saavutamisele.
Arvestades, et P.S taotles 13. märtsil 2024 esitatud taotluses tema enda eraviisilistest
kirjatükkidest tasuta koopiate tegemist, mis ei saanud kuidagi aidata kaasa tema vangistuse
eesmärkide saavutamisele ning isikul oli taotluse esitamise ajal koopiate tegemiseks vajalikud
rahalised vahendid olemas, siis oli põhjendatud jätta koopiate tegemise taotlus rahuldamata.
3-24-1720
Meditsiiniosakonna seisukohast lähtuvalt asus vangla seisukohale, et P.S-il oli võimalik
soovitud paberid koostada käsitsi.
P.S-i 25. märtsil 2024 vanglale esitatud taotluses ei olnud taotleja välja toonud ega viidanud,
millest konkreetsemalt koopiate tegemise eest soovib ta teenustasust vabastust või võimalust
vanglaväliselt tasumiseks, mistõttu ei olnud vanglal võimalik hinnata isiku rahalist võimekust
ja vajadust koopiate tegemiseks. Vanglal ei olnud võimalik kaaluda erandi tegemist Tartu
Vangla kodukorra punktides 11.6.1 ja 11.9 välja toodud korrast. Kinnipeetava taotlust, milles
ta nõuab vanglalt täielikku vabastust koopiate tegemise teenustasust ei saa pidada
proportsionaalseks ega põhjendatuks. See tähendaks valimatu, mahust olenematu õiguse
andmist kinnipeetavale saada riigi kulul koopiaid. Üldsõnalise taotluse puhul ei ole sarnastel
põhjustel võimalik ka hinnata, kas teenustasust vabastamise asemel oleks põhjendatud hinnata
teenuse eest tasumise lubamist vanglaväliselt. Kodukorra punkt 11.6.1 nägi koopiate tegemise
teenuse kasutamise eest tasumise ainsa võimalusena ette selle tasumist enda vanglasiseselt
isikuarvelt.
5. Kaebaja esitas 7. juunil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale.
Kaebaja leiab, et Tartu Vangla 31. mai 2024. a vaideotsus nr 1-11/24/129-3 on õigusvastane
ning tuleb tühistada, koopiate tegemise kord tuleb tunnistada õigusvastaseks ja teha uus otsus.
Koopiate tegemise, tasu ja hüvitamise kord on Eesti Vabariigi põhiseaduse vastane. Teenus
on kallis ning ei võimalda koopiaid saada. Kaebaja peab tegema tund aega tööd, et saada üks
ühepoolne koopia, mis maksab 0,19 eurot. Kaebaja teenib kuus 0 eurot kuni maksimaalselt 2
eurot. Kaebaja koopiate kulud tuleb jätta riigi kanda. Kaebaja koostab tihti ametlikke
dokumente, mistõttu tuleb vanglal väljastada kaebajale pöördumistest koopiad vangla kulul.
Tartu Vangla valdab kogu teavet (dokumente) enda omandis oleva tahvelarvuti kaudu.
Kaebajal ei ole võimalik seda teavet kuhugi edasi saata, mistõttu on tal vaja dokumentidest
koopiaid. Kaebajal ei ole võimalik dokumentidest käsikirjalisi koopiaid teha, kuna ta paremal
käel on närvikahjustus. Vangla tegevus põhjustab kaebajale heaolu langust. Kaebaja taotleb
algatada vangla sisekorraeeskirja ja VangS osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, kuna
nendes puuduvad imperatiivsete sätete diskretsiooni piirid ja need võimaldavad vanglale
lõputut kaalutlusõigust. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
6. Tartu Vangla esitas 12. detsembril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kaebusega
seonduvad dokumendid.
KOHTU SEISUKOHT
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab
kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine
alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lõikest 4
tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja
taotleb Tartu Vangla 31. mai 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/129-3 tühistamist, millega jäeti
kaebaja vaided nr 1-11/24/129-1 ja nr 1-11/24/145-1 rahuldamata. Kohus selgitab, et
olukorras, kus vaideotsusega on jäetud kaebaja vaided rahuldamata, on kaebaja õiguste
kaitseks kohane taotleda ka vastavate toimingute tegemist, mis sisaldusid vaides. Eeltoodust
tulenevalt mõistab kohus, et kaebaja taotleb HKMS § 37 lõike 2 punkti 2 alusel Tartu Vangla
kohustamist väljastada talle 13. märtsil 2024 vanglale esitatud taotluses nimetatud
dokumentidest tasuta koopiad (taotlus nr 6-24/24/1191-1), vabastada ta koopiate tegemise
tasust ja võimaldada tasuda koopiate eest vanglaväliselt (taotlus nr 6-24/24/1358-1) ning
HKMS § 37 lõike 2 punkti 1 alusel Tartu Vangla 31. mai 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/129-
3-24-1720
3 tühistamist. Tegemist on kaebaja õiguste kaitseks kõige tõhusamate nõuetega. Kaebaja
kirjeldab kaebuse põhjendustes üldsõnaliselt, et vangla tegevus on põhjustanud talle heaolu
langust ning viitab kahju hüvitamist reguleerivatele õigusnormidele, kuid kohtule ei ilmne, et
kaebaja nõuaks käesolevas asjas mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebajal on praeguseks
halduskohtumenetluses arvestatav kogemus, mistõttu võib eeldada, et lisaks esitatud nõuetele
kahju hüvitamise nõude esitamise soovi korral oleks kaebaja selle selgesõnaliselt ka välja
toonud. Kui kaebaja soovib pöörduda kohtusse võimaliku kahjunõudega, siis on tal võimalik
teha seda eraldiseisva kaebusega, kuid enne kohtule kaebuse esitamist tuleb tal läbida
kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lõikele 8.
8. Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis
näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on
väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu
hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud.
9. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva
subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale
tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav
kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud
kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku,
riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
10. Kohtuasja materjalidest nähtub, et kaebaja soovib, et vangla väljastaks talle pöördumistest
koopiaid vangla kulul või võimaldaks nende eest tasuda vanglaväliselt kontolt. Kaebaja
selgitab kaebuses, et koostab tihti ametlikke dokumente ning vajab dokumentidest koopiate
tegemist, kuna ta ei saa tahvelarvutis dokumente edasi saata. Kohus mõistab, et kaebaja
soovib tasuta koopiaid kõikidest tahvelarvutis tema enda poolt koostatud dokumentidest ning
13. märtsil 2024 vanglale esitatud taotluses nimetatud dokumentidest. Seega on kaebaja
dokumentide sisust teadlik. Kuigi kaebaja on põhjendanud lakooniliselt, miks ta vajab
dokumentidest koopiate tegemist, ei ole kaebaja välja toonud, millist negatiivset mõju tasuta
koopiate tegemise teenuse ja väljaspool vanglat teenuse eest maksmise mittevõimaldamine
tema jaoks omab. Kohus leiab, et kaebaja nõutud dokumentidest (tema enda koostatud
dokumendid) tasuta koopiate väljastamata jätmine ei saa põhjustada talle ülemääraseid
kannatusi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2022. a määrus asjas nr 3-22-244, p
10). Kaebaja ei ole märkinud, et talle ei tagata ligipääsu tahvelarvutis tema koostatud
dokumentidele. Vangla on seda ka kohtueelses menetluses kinnitanud. Seega on tal olemas
dokumentidele elektrooniline ligipääs ja võimalik teha soovitud dokumentidest ise
käsikirjaline ärakiri. Kui kaebajal on tervisehäire tõttu suuremahuliste kirjutustööde tegemine
raskendatud, siis on tal võimalik teha ärakirjad ka osade kaupa või tervikliku ärakirja asemel
kokkuvõtlikud märkmed. Seega on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne.
11. Kohtupraktikas on leitud, et kui isik taotleb koopiat tema enda poolt koostatud ja
haldusorganile esitatud pöördumisest, ei ole tegu teabenõudega selle klassikalises mõttes ning
riigiasutused võivad, kuid ei ole kohustatud väljastama isikule koopiat tema enese
pöördumisest. Kohtud on seejuures viidanud õiguskantsleri 30. juuni 2015. a samasugusele
seisukohale nr 11-2/150555/1502901 ja selles kajastatud Riigikohtu esimehe järeldustele.
Kuigi kaebaja poolt Tartu Vanglale esitatud dokumente võib AvTS § 3 lõike 1 mõistes näha
teabena, mille haldusorgan saab avalikke ülesandeid täites ja seega saaks konkreetset
pöördumist justkui käsitleda avaliku teabena, mis tuleb kaebajale väljastada, siis selline
tõlgendus ei ole kooskõlas avaliku teabe seaduse eesmärgiga. Avaliku teabe seaduse eesmärk
3-24-1720
on tagada igaühele võimalus pääseda juurde üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele, lähtudes
demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning looma
võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Kaebaja vanglale esitatud
avalduse sisu on talle endale teada ning selline haldusorganile esitatav avaldus ei ole üldjuhul
üldiseks kasutamiseks, kuna teenib konkreetselt avaldaja huvisid. Koopia tuleb väljastada siis,
kui see on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks (Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2022. a määrus
asjas nr 3-21-2280, p 11; 7. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-17-704, p 16; Tallinna
Halduskohtu 20. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-16-994, p-d 19.2 ja 19.3; Tartu
Ringkonnakohtu 1. novembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-1781, p 7). Kaebaja ei ole
osutanud, et koopiate tegemise teenusest vabastamine ehk tasuta koopiate saamine
dokumentidest oleks vajalik tema põhiõiguste kaitseks. Kohus peab siinkohal siiski vajalikuks
osutada, et kui kaebaja vajab koopiad näiteks kohtusse pöördumiseks või kohtumenetluse
raames, siis on kaebajal võimalik kohtule esitatavas pöördumises osutada vajalikele
dokumentidele, mille kohus ise vanglalt välja küsib. Seega ei ole tegemist olukorraga, mil
koopiate saamine on vajalik kaebaja põhiõiguste kaitseks ning kaebaja koopiate tegemise
tasust vabastamata jätmine ning soovitud koopiate väljastamata jätmine ei ole õigusvastane.
Niisamuti ei ole õigusvastane vangla keeldumine lubada tasuda koopiate tegemise eest
vanglaväliselt kontolt. Vastavalt Tartu Vangla 20. aprilli 2024. a otsuse nr 6-24/24/1358-2
tegemise ajal kehtinud Tartu Vangla kodukorra punktile 11.6.1 oli kaebajal võimalik vangla
vahendusel kasutada koopiate tegemise teenust selliselt, et teenuse eest tuli kaebajal tasuda
oma isikukontolt. Ka käesoleval ajal kehtib nimetatud kodukorra punkt samas sõnastuses.
Seega ei ole võimalik vangla poolt pakutava koopiate tegemise teenuse kasutamisel tasuda
teenuse eest muul moel kui teenuse saaja isikukontolt.
12. Kohus selgitab kaebajale, et olukorras, kus kaebaja soovib vanglalt koopiat tema enda
koostatud ja vanglale esitatud dokumendist, mille sisust ta on ise teadlik, siis sellisel juhul
osutab vangla kaebajale koopiate tegemise teenust ning teenuse saamisel tuleb kaebajal
vastavalt kehtestatud hinnakirjale maksta. Kaebajale ei tulene ühestki õigusaktist õigust saada
vabastatud koopiate tegemise tasust. Kohtuasja materjalidest nähtub, et vangla on nõus
kaebajale tema enda pöördumistest koopiaid väljastama, kui ta selle eest vastavalt vangla
kodukorrale tasub. Kaebaja leiab, et Tartu Vanglas koopiate tegemise, selle tasu ja sellega
kaasnevate kulude hüvitamise kord on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Tartu Vangla
direktori 16. septembri 2024. a käskkirjaga nr 1-1/24/47 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra
punkti 1.14.1 kohaselt on kaebajale A4 formaadis ühepoolse koopia tegemise hind 0,19 eurot,
formaadis A4 kahepoolne 0,29 eurot, formaadis A3 ühepoolne 0,29 eurot ja formaadis A3
kahepoolne 0,38 eurot. Eelkirjeldatud teenuse hindu ei saa pidada ülemääraselt kõrgeks,
arvestades, et AvTS § 25 lõike 2 kohaselt tasub teabenõudja paberkandjal väljatrükkide eest
kuni 0,19 eurot lehekülje eest ning näiteks kohtust menetlusdokumentidest ärakirjade saamisel
on ühe lehekülje hind riigilõivuseaduse § 61 lõike 1 kohaselt 0,30 eurot. Maksejõuetuse korral
on kaebajal võimalik teha dokumendist käsikirjaline ärakiri või kokkuvõtlikud märkmed.
13. Eeltoodut arvestades on vähetõenäoline, et kohus kaebaja kaebuse rahuldab.
14. Seega tagastab kohus P.S-i kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
15. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebaja menetlusabi taotluse sisuliseks
lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)