3-24-1104/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX.X. (kaebaja) esitas 8. veebruaril 2024 Tartu Vanglale taotluse, milles palus vangla kulul eesti.riik.piinab@gmail.com. Tartu Vangla jättis 21. märtsi 2024. a vastusega nr 6-24/24/614-
Legislator headnote
AI generated3-24-1104/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: X.X. (kaebaja) esitas 8. veebruaril 2024 Tartu Vanglale taotluse, milles palus vangla kulul eesti.riik.piinab@gmail.com. Tartu Vangla jättis 21. märtsi 2024. a vastusega nr 6-24/24/614-
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-24-1104
Määruse kuupäev
28. veebruar 2025
Kohtunik
Maria Lõbus
Kohtuasi
X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada tasuta
talle vanglale esitatud dokumendist koopia või edastada see e-mailile
ning Tartu Vangla 11. aprilli 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/101-2
tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1. Tagastada kaebus asjas nr 3-24-1104.
2. Jätta X.X.-i taotlus riigilõivu tasumise kohustusest
vabastamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse
Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X.X. (kaebaja) esitas 8. veebruaril 2024 Tartu Vanglale taotluse, milles palus vangla kulul
koopiat enda vanglale esitatud dokumendist või dokumendi saatmist e-mailile
eesti.riik.piinab@gmail.com. Tartu Vangla jättis 21. märtsi 2024. a vastusega nr 6-24/24/614-
2 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja ei andnud nõusolekut koopia eest tasumiseks enda
vanglasiseselt isikuarvelt. Vanglal ei ole kohustust väljastada kinnipeetavale tasuta koopiaid
tema enda esitatud pöördumistest. Samuti ei ole vanglal kohustust edastada kinnipeetava
esitatud pöördumisi e-maili teel. Vangla selgitas, et kaebajal on võimalik taotleda koopiate
tegemist üldises korras vastavalt kehtestatud hinnakirjale. Vangla viitas seejuures Tartu
Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla
kodukorra“ (vangla kodukord) punktile 11.9.
2. Kaebaja esitas 25. märtsil 2024 Tartu Vangla 21. märtsi 2024. a vastuse nr 6-24/24/614-2
peale vaide, taotledes vastuse tühistamist. Kaebaja oli seisukohal, et koopia tegemisest
keeldumine oli õigusvastane. Kaebaja soovis tahvelarvutist koopiatena kätte saada enda
koostatud dokumente. Tartu Vangla jättis 11. aprilli 2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/101-2
kaebaja vaide rahuldamata. Kaebajale on enda pöördumine tuttav ning see on talle
kättesaadav Vangiportaalis elektrooniliselt. Kaebajal on rahaliste vahendite puudumise korral
võimalik enda avaldusest ise koopia kirjutada või sellest märkmed teha. Koopiate
väljastamine on põhjendatud juhul, kui see on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks. Kaebaja ei
selgita vaides põhjuseid, miks ta soovib oma pöördumisest koopiat saada.
3-24-1104
3. Kaebaja esitas 13. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale.
Kaebaja leiab, et Tartu Vangla 21. aprilli 2024. a vaideotsus nr 1-11/24/101-2 on õigusvastane
ning tuleb teha uus otsus ja koopiate tegemise kord tuleb tunnistada õigusvastaseks ja teha uus
otsus. Koopiate tegemise, tasu ja hüvitamise kord on Eesti Vabariigi põhiseaduse vastane.
Teenus on kallis ning ei võimalda koopiaid saada. Kaebaja peab tegema tund aega tööd, et
saada üks ühepoolne koopia, mis maksab 0,19 eurot. Kaebaja teenib kuus 0 eurot kuni
maksimaalselt 2 eurot. Kaebaja koopiate kulud tuleb jätta riigi kanda. Dokumente haldab
Tartu Vangla vanglale kuuluvas tahvelarvutis ja kaebajal ei ole võimalik neid tahvelarvutist
kuskile edasi saata. Kaebaja soovib saada koopiaid kõikidest tahvelarvutis tema poolt
koostatud dokumentidest. Kaebajal ei ole võimalik ka käsikirjalisi koopiaid teha, kuna ta
paremal käel on närvikahjustus. Dokumentide haldamiseks ja edasi saatmiseks peaks saama
dokumente edastada e-mailile. Koopiate eest peaks saama tasuda vabadusest. Vangla tegevus
põhjustab kaebajale heaolu langust. Kaebaja taotleb algatada vangla sisekorraeeskirja ja
vangistusseaduse (VangS) osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, kuna nendes
puuduvad imperatiivsete sätete diskretsiooni piirid ja need võimaldavad vanglale lõputut
kaalutlusõigust. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
4. Tartu Vangla esitas 13. detsembril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kaebaja 8.
veebruari 2024. a taotluse nr 6-24/24/614-1, Tartu Vangla 21. märtsi 2024. a vastuse nr 6-
24/24/614-2, kaebaja 25. märtsil 2024 esitatud vaide (kahes osas) vangla 21. märtsi 2024. a
keelduva vastuse nr 6-24/24/614-2 peale ning Tartu Vangla 11. aprilli 2024. a vaideotsuse nr
1-11/24/101-2.
KOHTU SEISUKOHT
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab
kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine
alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lõikest 4
tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja
pöördus kohtusse, kuna ta ei nõustu Tartu Vangla 11. aprilli 2024. a vaideotsusega nr 1-
11/24/101-2. Kaebaja leiab, et vangla on jätnud talle nõutud koopia õigusvastaselt
väljastamata ning soovib uue otsuse tegemist. Arvestades, et kaebuses osutatud
vaidemenetluse ajendiks on Tartu Vangla 21. märtsi 2024. a keelduv otsus nr 6-24/24/614-2
teha vangla kulul konkreetsest dokumendist koopia ja edastada seda e-kirjaga, siis mõistab
kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lõike 2 punkti 2 alusel Tartu Vangla kohustamist
väljastada talle vanglale esitatud dokumendist koopia või edastada seda e-kirjaga ning HKMS
§ 37 lõike 2 punkti 1 alusel Tartu Vangla 21. aprilli 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/101-2
tühistamist. Tegemist on kaebaja õiguste kaitseks kõige tõhusamate nõuetega. Kaebaja
kirjeldab kaebuse põhjendustes üldsõnaliselt, et vangla tegevus on põhjustanud talle heaolu
langust ning viitab kahju hüvitamist reguleerivatele õigusnormidele, kuid kohtule ei ilmne, et
kaebaja nõuaks käesolevas asjas mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja eesmärgiks on
koopia saamine. Kaebajal on praeguseks halduskohtumenetluses arvestatav kogemus, mistõttu
võib eeldada, et lisaks esitatud nõuetele kahju hüvitamise nõude esitamise soovi korral oleks
kaebaja selle selgesõnaliselt ka välja toonud. Kui kaebaja soovib pöörduda kohtusse
võimaliku kahjunõudega, siis on tal võimalik teha seda eraldiseisva kaebusega, kuid enne
kohtule kaebuse esitamist tuleb tal läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS §
11 lõikele 8.
6. Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis
näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on
3-24-1104
väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu
hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud.
7. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva
subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale
tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav
kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud
kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku,
riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
8. Kohtueelse menetluse materjalidest nähtub, et kaebaja soovib koopiat dokumendist või
alternatiivselt selle edastamist e-kirjaga, mis on tema enda koostatud ja vanglale esitatud
(kahjunõue seoses vanglavormiga). Seega on kaebaja dokumendi sisust teadlik. Kaebaja ei ole
vanglale ega kohtule selgitanud, miks tal dokumendist koopiat vaja on või selle edastamist e-
kirjaga ning millist negatiivset mõju koopia puudumine või e-kirjaga edastamata jätmine tema
jaoks omab. Sellise dokumendi koopia kaebajale väljastamata jätmine ei saa põhjustada
kaebajale ülemääraseid kannatusi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2022. a
määrus asjas nr 3-22-244, p 10). Kaebajale on tagatud dokumendile elektrooniline ligipääs
ning tal on võimalik teha dokumendist ise käsikirjaline ärakiri. Seeläbi on kaebajal võimalik
ka hallata oma dokumenti. Kui kaebajal on tervisehäire tõttu kirjutamine raskendatud, siis on
tal võimalik teha ärakiri osade kaupa või tervikliku ärakirja asemel kokkuvõtlikud märkmed.
Seega on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne.
9. Kohtupraktikas on leitud, et kui isik taotleb koopiat tema enda poolt haldusorganile esitatud
pöördumisest, ei ole tegu teabenõudega selle klassikalises mõttes ning riigiasutused võivad,
kuid ei ole kohustatud väljastama isikule koopiat tema enese pöördumisest. Kohtud on
seejuures viidanud õiguskantsleri 30. juuni 2015. a samasugusele seisukohale nr
11-2/150555/1502901 ja selles kajastatud Riigikohtu esimehe järeldustele. Kuigi kaebaja
poolt Tartu Vanglale esitatud pöördumist võib avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lõike 1
mõistes näha teabena, mille haldusorgan saab avalikke ülesandeid täites ja seega saaks
vastavat pöördumist justkui käsitleda avaliku teabena, mis tuleb kaebajale väljastada, siis
selline tõlgendus ei ole kooskõlas avaliku teabe seaduse eesmärgiga. Avaliku teabe seaduse
eesmärk on tagada igaühele võimalus pääseda juurde üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele,
lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning
looma võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Kaebaja vanglale
esitatud avalduse sisu on talle endale teada ning selline haldusorganile esitatav avaldus ei ole
üldjuhul üldiseks kasutamiseks, kuna teenib konkreetselt avaldaja huvisid. Koopia tuleb
väljastada siis, kui see on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks (Tartu Halduskohtu 29. aprilli
2022. a määrus asjas nr 3-21-2280, p 11; 7. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-17-704, p 16;
Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-16-994, p-d 19.2 ja 19.3; Tartu
Ringkonnakohtu 1. novembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-1781, p 7). Kaebaja ei ole
selgitanud, miks ta koopiat soovib. Seega ei ole tegemist olukorraga, mil koopia saamine on
vajalik kaebaja põhiõiguste kaitseks ning kaebajale koopia väljastamata jätmine ei ole
õigusvastane.
10. Kohtuasja materjalidest nähtub, et vangla on nõus kaebajale tema enda avaldusest koopia
väljastama, kui ta selle eest vastavalt vangla kodukorrale tasub. Kaebaja leiab, et Tartu
Vanglas koopiate tegemise, selle tasu ja sellega kaasnevate kulude hüvitamise kord on
vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Tartu Vangla direktori 16. septembri 2024. a
käskkirjaga nr 1-1/24/47 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 1.14.1 kohaselt on
kaebajale A4 formaadis ühepoolse koopia tegemise hind 0,19 eurot, formaadis A4 kahepoolne
3-24-1104
0,29 eurot, formaadis A3 ühepoolne 0,29 eurot ja formaadis A3 kahepoolne 0,38 eurot.
Eelkirjeldatud teenuse hindu ei saa pidada ülemääraselt kõrgeks, arvestades, et AvTS § 25
lõike 2 kohaselt tasub teabenõudja paberkandjal väljatrükkide eest kuni 0,19 eurot lehekülje
eest ning näiteks kohtust menetlusdokumentidest ärakirjade saamisel on ühe lehekülje hind
riigilõivuseaduse § 61 lõike 1 kohaselt 0,30 eurot. Maksejõuetuse korral on kaebajal võimalik
teha dokumendist käsikirjaline ärakiri või kokkuvõtlikud märkmed.
11. Seoses kaebaja sooviga alternatiivselt kohustada vanglat dokumenti edastama e-kirjaga
märgib kohus järgmist. Vangistusseadusest ega selle alusel antud õigusaktidest ei tulene
vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavale tema soovil dokumentide edastamist Interneti
vahendusel e-kirjaga, mistõttu ei saa ka kinnipeetaval olla sellel alusel subjektiivset õigust
nõuda vanglalt konkreetselt sellise tegevuse võimaldamist. Seega ei olnud vangla keeldumine
kaebaja soovitud dokumendi edastamisest e-kirjaga õigusvastane. Kohus juhib siinkohal
kaebaja tähelepanu asjaolule, et kaebajal on õigus tutvuda üksnes veebilehtedega, mida
õigusaktid ette näevad (VangS § 31¹, justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72
„Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 52¹). Kaebajale on keelatud juurdepääs veebilehe osale,
mis võimaldab elektroonilist suhtlemist (VSkE § 52¹ lõige 2). Seega ei oleks kaebajal
juurdepääsu e-kirjaga saadetud dokumentidele.
12. Eeltoodut arvestades on vähetõenäoline, et kohus kaebaja kaebuse rahuldab.
13. Seega tagastab kohus X.X.-i kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
14. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebaja menetlusabi taotluse sisuliseks
lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)