Legislator Case Law & Legislation
3-24-1104/6 AI generated

3-24-1104/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-24-1104/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X.X. (kaebaja) esitas 8. veebruaril 2024 Tartu Vanglale taotluse, milles palus vangla kulul eesti.riik.piinab@gmail.com. Tartu Vangla jättis 21. märtsi 2024. a vastusega nr 6-24/24/614-

Legislator headnote

AI generated

3-24-1104/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: X.X. (kaebaja) esitas 8. veebruaril 2024 Tartu Vanglale taotluse, milles palus vangla kulul eesti.riik.piinab@gmail.com. Tartu Vangla jättis 21. märtsi 2024. a vastusega nr 6-24/24/614-

Keywords

AI generated
banking documents missing case documents travel documents surrender of documents customs document third-party documents
AI generated
3-24-1272/4
Siim Grossberg (kaebaja) esitas 8.
3-11-2296/6
26.09.2011 saabus Tartu Halduskohtusse Juri Kolesnikov’i kaebus Tartu Vangla tegevuse peale.
3-12-800/3
Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas Tartu Vanglale 03.02.2012 ja 06.02.2012 taotlused saada koopiad enda poolt esitatud avaldustest.
3-21-763/4
J.K. esitas Tartu Halduskohtule 08.04.2021 kaebuse, milles avaldas rahulolematust, et vangla ei väljasta talle tasuta koopiaid kuni 21 lk, mida vangla varasemalt tegi. Kaebaja ei ole suuteline meeles pidama, mida ta kirjutas ega kirjutama kaks korda sama teksti. Kaebaja ei mäleta oma pöördumiste teksti ega suuda enda õigusi kaitsta, samuti vangla ei kirjuta vastustes alati kaebaja pöördumiste teksti sisu. Kaebaja viitab kaebuses oma kehvale tervislikule seisundile. Kaebaja on taotlenud dokumentide näitamist originaali kujul või arvuti vahendusel, kuid vangla on keeldunud. Kaebaja taotleb, et kohus nõuaks välja kaebuses loetletud dokumendid. Kaebaja taotleb, et kohus tunnistaks, et kaebaja vaidele pidi vangla vastama vaideotsusega. Kui tegemist ei olnud vaidega, siis tuli vanglal lahendada see sisuliselt, mitte tagastada. Kaebaja leiab, et vangla takistab pahatahtlikult kohtueelset menetlust läbida. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel, viidates varasematele kohtuasjadele, ning kaebuse lisa tagastamist või koopiat sellest.
3-25-2580/3
Kaebaja X.X. esitas 05.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja kasutas vangla tasulist koopia tegemise teenust. Kaebaja soovis saada koopiat tema enda esitatud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1104

Määruse kuupäev

28. veebruar 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada tasuta

talle vanglale esitatud dokumendist koopia või edastada see e-mailile

ning Tartu Vangla 11. aprilli 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/101-2

tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus asjas nr 3-24-1104.

2. Jätta X.X.-i taotlus riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. (kaebaja) esitas 8. veebruaril 2024 Tartu Vanglale taotluse, milles palus vangla kulul

koopiat enda vanglale esitatud dokumendist või dokumendi saatmist e-mailile

eesti.riik.piinab@gmail.com. Tartu Vangla jättis 21. märtsi 2024. a vastusega nr 6-24/24/614-

2 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja ei andnud nõusolekut koopia eest tasumiseks enda

vanglasiseselt isikuarvelt. Vanglal ei ole kohustust väljastada kinnipeetavale tasuta koopiaid

tema enda esitatud pöördumistest. Samuti ei ole vanglal kohustust edastada kinnipeetava

esitatud pöördumisi e-maili teel. Vangla selgitas, et kaebajal on võimalik taotleda koopiate

tegemist üldises korras vastavalt kehtestatud hinnakirjale. Vangla viitas seejuures Tartu

Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla

kodukorra“ (vangla kodukord) punktile 11.9.

2. Kaebaja esitas 25. märtsil 2024 Tartu Vangla 21. märtsi 2024. a vastuse nr 6-24/24/614-2

peale vaide, taotledes vastuse tühistamist. Kaebaja oli seisukohal, et koopia tegemisest

keeldumine oli õigusvastane. Kaebaja soovis tahvelarvutist koopiatena kätte saada enda

koostatud dokumente. Tartu Vangla jättis 11. aprilli 2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/101-2

kaebaja vaide rahuldamata. Kaebajale on enda pöördumine tuttav ning see on talle

kättesaadav Vangiportaalis elektrooniliselt. Kaebajal on rahaliste vahendite puudumise korral

võimalik enda avaldusest ise koopia kirjutada või sellest märkmed teha. Koopiate

väljastamine on põhjendatud juhul, kui see on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks. Kaebaja ei

selgita vaides põhjuseid, miks ta soovib oma pöördumisest koopiat saada.

3-24-1104

3. Kaebaja esitas 13. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale.

Kaebaja leiab, et Tartu Vangla 21. aprilli 2024. a vaideotsus nr 1-11/24/101-2 on õigusvastane

ning tuleb teha uus otsus ja koopiate tegemise kord tuleb tunnistada õigusvastaseks ja teha uus

otsus. Koopiate tegemise, tasu ja hüvitamise kord on Eesti Vabariigi põhiseaduse vastane.

Teenus on kallis ning ei võimalda koopiaid saada. Kaebaja peab tegema tund aega tööd, et

saada üks ühepoolne koopia, mis maksab 0,19 eurot. Kaebaja teenib kuus 0 eurot kuni

maksimaalselt 2 eurot. Kaebaja koopiate kulud tuleb jätta riigi kanda. Dokumente haldab

Tartu Vangla vanglale kuuluvas tahvelarvutis ja kaebajal ei ole võimalik neid tahvelarvutist

kuskile edasi saata. Kaebaja soovib saada koopiaid kõikidest tahvelarvutis tema poolt

koostatud dokumentidest. Kaebajal ei ole võimalik ka käsikirjalisi koopiaid teha, kuna ta

paremal käel on närvikahjustus. Dokumentide haldamiseks ja edasi saatmiseks peaks saama

dokumente edastada e-mailile. Koopiate eest peaks saama tasuda vabadusest. Vangla tegevus

põhjustab kaebajale heaolu langust. Kaebaja taotleb algatada vangla sisekorraeeskirja ja

vangistusseaduse (VangS) osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, kuna nendes

puuduvad imperatiivsete sätete diskretsiooni piirid ja need võimaldavad vanglale lõputut

kaalutlusõigust. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.

4. Tartu Vangla esitas 13. detsembril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kaebaja 8.

veebruari 2024. a taotluse nr 6-24/24/614-1, Tartu Vangla 21. märtsi 2024. a vastuse nr 6-

24/24/614-2, kaebaja 25. märtsil 2024 esitatud vaide (kahes osas) vangla 21. märtsi 2024. a

keelduva vastuse nr 6-24/24/614-2 peale ning Tartu Vangla 11. aprilli 2024. a vaideotsuse nr

1-11/24/101-2.

KOHTU SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lõikest 4

tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja

pöördus kohtusse, kuna ta ei nõustu Tartu Vangla 11. aprilli 2024. a vaideotsusega nr 1-

11/24/101-2. Kaebaja leiab, et vangla on jätnud talle nõutud koopia õigusvastaselt

väljastamata ning soovib uue otsuse tegemist. Arvestades, et kaebuses osutatud

vaidemenetluse ajendiks on Tartu Vangla 21. märtsi 2024. a keelduv otsus nr 6-24/24/614-2

teha vangla kulul konkreetsest dokumendist koopia ja edastada seda e-kirjaga, siis mõistab

kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lõike 2 punkti 2 alusel Tartu Vangla kohustamist

väljastada talle vanglale esitatud dokumendist koopia või edastada seda e-kirjaga ning HKMS

§ 37 lõike 2 punkti 1 alusel Tartu Vangla 21. aprilli 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/101-2

tühistamist. Tegemist on kaebaja õiguste kaitseks kõige tõhusamate nõuetega. Kaebaja

kirjeldab kaebuse põhjendustes üldsõnaliselt, et vangla tegevus on põhjustanud talle heaolu

langust ning viitab kahju hüvitamist reguleerivatele õigusnormidele, kuid kohtule ei ilmne, et

kaebaja nõuaks käesolevas asjas mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja eesmärgiks on

koopia saamine. Kaebajal on praeguseks halduskohtumenetluses arvestatav kogemus, mistõttu

võib eeldada, et lisaks esitatud nõuetele kahju hüvitamise nõude esitamise soovi korral oleks

kaebaja selle selgesõnaliselt ka välja toonud. Kui kaebaja soovib pöörduda kohtusse

võimaliku kahjunõudega, siis on tal võimalik teha seda eraldiseisva kaebusega, kuid enne

kohtule kaebuse esitamist tuleb tal läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS §

11 lõikele 8.

6. Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis

näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

3-24-1104

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu

hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud.

7. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva

subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale

tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav

kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud

kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku,

riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

8. Kohtueelse menetluse materjalidest nähtub, et kaebaja soovib koopiat dokumendist või

alternatiivselt selle edastamist e-kirjaga, mis on tema enda koostatud ja vanglale esitatud

(kahjunõue seoses vanglavormiga). Seega on kaebaja dokumendi sisust teadlik. Kaebaja ei ole

vanglale ega kohtule selgitanud, miks tal dokumendist koopiat vaja on või selle edastamist e-

kirjaga ning millist negatiivset mõju koopia puudumine või e-kirjaga edastamata jätmine tema

jaoks omab. Sellise dokumendi koopia kaebajale väljastamata jätmine ei saa põhjustada

kaebajale ülemääraseid kannatusi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2022. a

määrus asjas nr 3-22-244, p 10). Kaebajale on tagatud dokumendile elektrooniline ligipääs

ning tal on võimalik teha dokumendist ise käsikirjaline ärakiri. Seeläbi on kaebajal võimalik

ka hallata oma dokumenti. Kui kaebajal on tervisehäire tõttu kirjutamine raskendatud, siis on

tal võimalik teha ärakiri osade kaupa või tervikliku ärakirja asemel kokkuvõtlikud märkmed.

Seega on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne.

9. Kohtupraktikas on leitud, et kui isik taotleb koopiat tema enda poolt haldusorganile esitatud

pöördumisest, ei ole tegu teabenõudega selle klassikalises mõttes ning riigiasutused võivad,

kuid ei ole kohustatud väljastama isikule koopiat tema enese pöördumisest. Kohtud on

seejuures viidanud õiguskantsleri 30. juuni 2015. a samasugusele seisukohale nr

11-2/150555/1502901 ja selles kajastatud Riigikohtu esimehe järeldustele. Kuigi kaebaja

poolt Tartu Vanglale esitatud pöördumist võib avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lõike 1

mõistes näha teabena, mille haldusorgan saab avalikke ülesandeid täites ja seega saaks

vastavat pöördumist justkui käsitleda avaliku teabena, mis tuleb kaebajale väljastada, siis

selline tõlgendus ei ole kooskõlas avaliku teabe seaduse eesmärgiga. Avaliku teabe seaduse

eesmärk on tagada igaühele võimalus pääseda juurde üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele,

lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning

looma võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Kaebaja vanglale

esitatud avalduse sisu on talle endale teada ning selline haldusorganile esitatav avaldus ei ole

üldjuhul üldiseks kasutamiseks, kuna teenib konkreetselt avaldaja huvisid. Koopia tuleb

väljastada siis, kui see on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks (Tartu Halduskohtu 29. aprilli

2022. a määrus asjas nr 3-21-2280, p 11; 7. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-17-704, p 16;

Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-16-994, p-d 19.2 ja 19.3; Tartu

Ringkonnakohtu 1. novembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-1781, p 7). Kaebaja ei ole

selgitanud, miks ta koopiat soovib. Seega ei ole tegemist olukorraga, mil koopia saamine on

vajalik kaebaja põhiõiguste kaitseks ning kaebajale koopia väljastamata jätmine ei ole

õigusvastane.

10. Kohtuasja materjalidest nähtub, et vangla on nõus kaebajale tema enda avaldusest koopia

väljastama, kui ta selle eest vastavalt vangla kodukorrale tasub. Kaebaja leiab, et Tartu

Vanglas koopiate tegemise, selle tasu ja sellega kaasnevate kulude hüvitamise kord on

vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Tartu Vangla direktori 16. septembri 2024. a

käskkirjaga nr 1-1/24/47 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 1.14.1 kohaselt on

kaebajale A4 formaadis ühepoolse koopia tegemise hind 0,19 eurot, formaadis A4 kahepoolne

3-24-1104

0,29 eurot, formaadis A3 ühepoolne 0,29 eurot ja formaadis A3 kahepoolne 0,38 eurot.

Eelkirjeldatud teenuse hindu ei saa pidada ülemääraselt kõrgeks, arvestades, et AvTS § 25

lõike 2 kohaselt tasub teabenõudja paberkandjal väljatrükkide eest kuni 0,19 eurot lehekülje

eest ning näiteks kohtust menetlusdokumentidest ärakirjade saamisel on ühe lehekülje hind

riigilõivuseaduse § 61 lõike 1 kohaselt 0,30 eurot. Maksejõuetuse korral on kaebajal võimalik

teha dokumendist käsikirjaline ärakiri või kokkuvõtlikud märkmed.

11. Seoses kaebaja sooviga alternatiivselt kohustada vanglat dokumenti edastama e-kirjaga

märgib kohus järgmist. Vangistusseadusest ega selle alusel antud õigusaktidest ei tulene

vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavale tema soovil dokumentide edastamist Interneti

vahendusel e-kirjaga, mistõttu ei saa ka kinnipeetaval olla sellel alusel subjektiivset õigust

nõuda vanglalt konkreetselt sellise tegevuse võimaldamist. Seega ei olnud vangla keeldumine

kaebaja soovitud dokumendi edastamisest e-kirjaga õigusvastane. Kohus juhib siinkohal

kaebaja tähelepanu asjaolule, et kaebajal on õigus tutvuda üksnes veebilehtedega, mida

õigusaktid ette näevad (VangS § 31¹, justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72

„Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 52¹). Kaebajale on keelatud juurdepääs veebilehe osale,

mis võimaldab elektroonilist suhtlemist (VSkE § 52¹ lõige 2). Seega ei oleks kaebajal

juurdepääsu e-kirjaga saadetud dokumentidele.

12. Eeltoodut arvestades on vähetõenäoline, et kohus kaebaja kaebuse rahuldab.

13. Seega tagastab kohus X.X.-i kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.

14. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebaja menetlusabi taotluse sisuliseks

lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)