4-24-4058/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Väärteoasi nr 4-24-4058

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.01.2025. a Tallinnas

Väärteoasja number

4-24-4058 (2315,24,009576)

Kohtunik

Kristjan Paluteder

Kohtuistungi sekretär

Ave Mõistlik

Tõlk

Natalja Smirnova

Väärteoasi

J.Y väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

J.Y ; ik: XXX; elukoht: xxx; kodakondsus: EV;

emakeel: vene keel; töökoht: XXX

Kohtuvälise menetleja

esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja

Jekaterina Aleinikova

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48 ja VTMS § 90 lg 1; § 107–111, § 113,

kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada J.Y 19.11.2024. a toime

pandud väärteos LS § 201 lg 2 järgi ning mõista talle

karistuseks arest 8 (kaheksa) päeva.

2. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et J.Y võib talle

mõistetud 8 päeva aresti ära kanda ositi, kandes

korraga mitte vähem kui 2 (kaks) päeva aresti.

3. Arest tuleb ära kanda PPA Põhja prefektuuri

kinnipidamiskeskuses (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe

küla, Rae vald, Harjumaa) hiljemalt 2 (kahe) kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

4. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada J.Y

suhtes sundtoomist kinnipidamiskeskusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni

esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest s.o alates

21.01.2025. a ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus

on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o alates

28.02.2025. a.

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik

Aleksandr Kudrjatsev koostas 19.11.2024. a

väärteoprotokolli AB1642228 väärteoasjas nr

2315,24,009576 J.Y-le selle eest, et tema, 19.11.2024. a kell 17:30 Tallinnas Mahtra tn

29/1 ja Mahtra tn 27 vahel, juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz C230 Kompressor

registreerimismärgiga XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust

ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Nimetatud tegevusega rikkus J.Y väärteoprotokolli kohaselt liiklusseaduse (LS) § 90

lg 1 p 1, 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi.

Kohtuistungil oli

seisukohal, et J.Y on süüteo toime

kohtuvälise menetleja esindaja

pannud. Isik oli teadlik, et tal juhtimisõigus puudub, kuid siiski asus sõidukit juhtima. Tal on

mitmed kehtivad väärteokaristused liiklusalaste süütegude eest. Talle kohaldatud rahatrahvid

on tasumata. Eelmine karistus asendati üldkasuliku tööga ja kuriteo eest mõistetud karistus

asendati samuti üldkasuliku tööga, kuid need ei ole mõju avaldanud. Kohtuväline menetleja

taotles mõista J.Y-le karistuseks 10 päeva aresti.

Kohtuistungil tunnistas

oma süüd. Ta selgitas, et parkis autot ühelt kohalt

menetlusalune isik

teisele. Ta tuli kauplusest välja ja nägi, et mingi mees soovis välja sõita, kuid nende pere auto

segas sõiduki väljasõitu, teine auto ei saanud ust lahti. Hakkas konflikt tekkima ning mees

hakkas juba autot lööma. Ta parkis auto ümber, muud võimalust ei olnud. Tal oleks võtnud

palju aega, et naine poest üles leida ning ta helistas ka vennale, kes oli poes, aga ta ei kuulnud.

19.11.2024. a oli ta teadlik, et tal juhtimisõigus puudub. Ta on üldkasulikku tööd varem

teinud. Ta on nõus tegema üldkasulikku tööd. Ta ei soovi aresti kohaldamist, sest siis ta

kaotab töö ja ei saa tasuda võlgnevusi.

Kohtu seisukoht

Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja

analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et isiku

süü on väärteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et

kohtuvälise menetleja poolt kogutud kirjalike tõendite ning kohtus üle kuulatud menetlusaluse

isiku ütlustega on J.Y poolt väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemine

kinnitust leidnud.

Liiklusseaduse § 201 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui isik on juhtimiselt kõrvaldatud või kelle

mootorsõiduki on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus

ära võetud. J.Y poolt mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria sõiduki

juhtimise õigust omamata on fikseeritud 19.11.2024. a koostatud väärteoprotokollis, sellega

tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud ja selliselt on seostatav J.Y viibimine

sündmuskohal antud rikkumistega seonduvalt (tl 3). Samuti kinnitab nimetatud rikkumiste

toimepanemist järgnev. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati J.Y

sõiduki juhtimiselt 19.11.2024. a seoses vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse

puudumisega (tl 6). Detailandmete päringust isiku kohta politseiasutustele nähtub, et J.Y-lt

on LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest juhtimisõigus

äravõetud alates 12.08.2024. a ning karistuse lõpp on 11.03.2025. a (tl 7pö). Karistusregistri

andmete kohaselt tuleneb see periood 06.05.2024. a Põhja prefektuuri otsusest, millega

kohaldati juhtimisõiguse äravõtmist seitsmeks kuuks. Vastav otsus jõustus 12.08.2024. a(tl

7pö). Kooskõlas nende tõenditega on J.Y kohtus ka ise kinnitanud, et tõepoolest ta juhtis

(enda sõnul parkis ümber) sel ajal nimetatud asukohas mootorsõidukit Mercedes. Seetõttu

saab asuda seisukohale, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit

Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXXXXX just J.Y , kellelt oli juhtimisõigus

karistusena ära võetud.

Kohus asub eespool kajastatud kirjalike tõendite ja ka J.Y ütluste põhjal seisukohale, et

J.Y poolt 19.11.2024. a LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on

täielikult tõendamist leidnud.

Kohus leiab, et LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo on J.Y toime pannud kavatsetult.

J.Y oli teadlik nii sellest, et temalt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud kui ka sellest,

et teda on juba varasemalt samal põhjusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 01.10.2024.

a (tl 9). Nendest andmetest saab järeldada, et menetlusalune isik oli teadlik oma teo

keelatusest ja karistatavusest. Sellele vaatamata asus ta taaskord teadvalt ilma

juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtima.

Menetlusalune isik on kohtuistungil selgitanud, et ta parkis sõidukit ühelt kohalt teisele, sest

tal ei olnud muud valikut. Sõiduk takistas teise isiku parkimiskohalt väljumist ning see isik oli

juba konflikti algatamas. Kohus ei sea üldjoontes kahtluse alla sellist menetlusaluse isiku

poolt kirjeldatud sündmuste käiku, kuid rõhutab, et ilma juhtimisõiguseta sõiduki juhtima

asumine ei ole sellistel tingimustel kuidagi vabandatav. Asjas pole põhjust rääkida

hädakaitsest või hädaseisundist. Menetlusalusel isikul oli mitmeid võimalusi olukorra

lahendamiseks. Ta saanuks paluda kaupluses viibinud sõidukijuhil sõiduk ümber parkida,

otsides ta üles kauplusest või teavitades teda olukorrast telefoni teel. Samuti oleks ta saanud

paluda abi kõrval olnud patrullilt, keda menetlusalune isik enda sõnul eelnevalt nägi. Väide, et

ta patrulli enam ei näinud, on ümberlükatav sellega, et ometi pidasid nad J.Y samas

läheduses peagi kinni. Juhul, kui kõrval oleva sõiduki juht polnud koostööaldis või oli

agressiivselt meelestatud ning polnud valmis ootama, tulnuks J.Y-l helistada politseisse

(s.o häirekeskusese või politsei infotelefoni numbrile), selgitada olukorda ja oodata sealseid

korraldusi, anda selleks vajadusel telefonitoru üle teise sõiduki juhile vmt. Kohus ei ole seega

tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. J.Y on täisealine, süüvõimeline isik,

asjas ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid.

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust

raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek J.Y karistamiseks arestiga on tema

isikut, toimepandud väärtegu ja süü suurust arvesse võttes põhjendatud.

Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on J.Y-l neli kehtivat väärteokaristust, neist kolmel

juhul liiklusrikkumiste eest. Teda on karistatud LS § 201 lg 2 alusel s.o 01.10.2024. a

mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest kui ka LS § 227 lg 2, LS § 227 lg 3 ja LS § 227

lg 4 järgi, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 15.08.2022. a,

17.04.2024. a ja 01.10.2024. a. Teda on varasemalt karistatud rahatrahviga. Eranditult kõik

varem karistusena määratud rahatrahvid on tasumata. Ühel korral on väärteo eest mõistetud

rahatrahv asendatud üldkasuliku tööga. Tal on ka üks kehtiv kriminaalkaristus, mille eest

mõistetud karistus on samuti asendatud üldkasuliku tööga. Paraku tuleb tõdeda, et ükski

eespool kajastatud karistus pole J.Y käitumist muutnud ja ta on jätkanud

liiklusrikkumistega. Teda pole mõjutanud ka teadmine, et iga uue rikkumisega on

karistusõiguslikud tagajärjed muutunud talle üksnes ebamugavamaks ja raskemaks. Oluline

on tähele panna, et käesoleva väärteo on isik toime pannud eelmise liiklusalase väärteo

eest määratud karistuse kandmise ajal ning vähem kui kuu pärast eelmist väärteootsust.

Seega on ilmne, et J.Y suhtub täiesti ükskõikselt õiguskorda, sh liiklusreeglite

täitmisesse.

Olukorras, kus sedavõrd lühikese aja järel pannakse toime uus samalaadne liiklusalane

süütegu ei saa süü LS 201 lg-s 2 sätestatud teos olla väike. Samas kohus arvestab, et sõiduki

juhtimine kestis lühikest aega, see toimus parklas ja selle ajendiks võis olla soov lahendada

probleemne situatsioon. Seega saab kokkuvõttes J.Y süü suurust pidada keskmisest veidi

väiksemaks.

Karistuse määramisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju (RKKKo 3-1-1-99-06, p

15.1). Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu.

Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline

karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka

süüdlase isikut. J.Y puhul on tegu isikuga, kes on korduvalt pannud toime liiklusalaseid

süütegusid, mis ilmestab tema negatiivset suhtumist õiguskorda. Tema poolt väljendatu, nagu

oleks konflikti vältimiseks õigustatud juhtimisõiguseta sõidukit juhtima asuda, näitab tema

mõtlematut suhtumist mõistetud karistusse ja õiguskorda üldisemalt.

Kuna isik on jätkanud uute liiklusalaste süütegude toimepanemist, seniste süütegude eest

määratud rahatrahve ei ole ta aastate vältel tasunud, siis on rahatrahv kui karistusliik ennast

ammendanud. Kuivõrd J.Y-l jääb sissetulekust igakuiselt alles 200-300 eurot, tal on enda

sõnul võlgnevusi üle 20 000 euro ja varasem trahv (asjas nr 4-23-3978) on asendatud

üldkasuliku tööga, siis puudub kohtul igasugune alus arvata, et ta oleks võimeline trahvi

tasuma, sh osade kaupa. Seega on põhjendatud kohaldada karistusena aresti.

Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt

on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei

ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamist tuleneva keskmise karistusega või karistust

vähendavate või raskendavate asjaoludega. J.Y-d on korduvalt liiklusalaste rikkumiste

eest karistatud, kuid samas ei saa arvestama jätta, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei

ole talle varem liiklusrikkumiste eest karistuseks mõistetud aresti (enda sõnul on kandnud

aresti asenduskaristusena 10 aasta eest). Seega piisab kohtu hinnangul siinsel juhul karistuse

eesmärke ja karistust kergendavat asjaolu arvestades ka arestist, mis jääb alla sanktsiooni

keskmist määra. Seega mõistab kohus LS § 201 lg 2 alusel J.Y-le karistuseks 8 päeva

aresti.

Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei

täidaks karistuse eesmärke. Isikule on üldkasulikku tööd asenduskaristusena varasemalt kahel

korral määratud ning ta on selle mõlemal korral sooritanud, kuid siiski on ta jätkanud

süütegude toimepanemist. Kohus viitab, et eelmise üldkasuliku töö liiklusalase väärteo eest

täitis J.Y 20.02.2024. a, kuid juba 17.04.2024. a pani ta toime uue ja raske

liiklusrikkumise, mis kvalifitseeriti LS § 227 lg 4 järgi. Seega ei ole üldkasulik töö kui

karistusliik J.Y puhul ka lühiajaliselt soovitud mõju avaldanud, st see ei ole pannud teda

hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Samuti puudub kohtul alus arvata, et käesolevas

asjas mõistetava aresti asendamine üldkasuliku tööga võiks isiku käitumisele pikemaajalist

mõju omada. J.Y on kohtuistungil märkinud, et arest ei oleks tema puhul

eesmärgipärane, ta kaotab töö, ei saa tasuda võlgnevusi ja tekitaks keerulise olukorra tema

naise jaoks. Kohus peab vajalikuks märkida, et isik, kes paneb pidevalt toime uusi süütegusid,

peab võimalikuks pidama ka seda, et uue väärteo toimepanemisele võib järgneda karistus

aresti näol. Seega ei saa sellisele isikule olla üllatuseks ka asjaolu, et taoline karistus võib

mõjutada tema elukorraldust, sh seada ohtu tema töö säilimise või häirida tema pereelu,

lähedaste eest hoolitsemist jne. Karistuse kandmine ei peagi olema isiku jaoks mugav.

Arvestades siiski J.Y poolt välja toodud asjaolusid, peab kohus võimalikuks määrata, et

ta võib talle mõistetud 8 päeva aresti ära kanda ositi, kandes korraga mitte vähem kui 2 päeva

aresti. KarS § 66 lg 1 järgi peab järjest kantava aresti pikkus olema vähemalt kaks päeva, mis

tähendab, et see on aresti ositi kandmise soodsaim võimalus. Sellisel juhul on süüdlasel

oluliselt lihtsam korraldada nii oma pereelu kui ka saavutada kokkuleppeid tööandjaga.

Kohus juhindub VTMS § 2; § 38 lg 1, § 107 lg 1 p 1, 2; § 108-111; § 113.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Paluteder

kohtunik