2-22-18014/50 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-22-18014

Tsiviilasi

Alaealiste W.Z-i ja C.N-i hagi L.G vastu elatise nõudes ja

Y.V vastu elatise suurendamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja I nõudes kostja I vastu 2300,76

Hageja I nõudes kostja II vastu 590,55 eurot

Hageja II nõudes kostja I vastu 1955,61

Hageja II nõudes kostja II vastu 501,97 eurot.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: W.Z , isikukood XXX

Hageja II: C.N , isikukood XXX

hagejate seaduslik esindaja eestkostja D.O.J, registrikood

XXX,

Kostja I: L.G , isikukood XXX

Kostja II: Y.V , isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Suulises menetluses. Y.V vastu esitatud nõuetes põhineb

otsus hagi õigeksvõtul.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada W.Z-i ja C.N-i hagid L.G vastu osaliselt.

2. Mõista L.G-lt W.Z-i kasuks välja igakuine elatis 1. jaanuarist 2023 kuni 31.

märtsini 2024 summas 80 eurot ja alates 1. aprillist 2024 kuni W.Z-i täisealiseks

xxxxxxxxx summas 100 eurot kuus.

3. Mõista L.G-lt C.N-i kasuks välja igakuine elatis 1. jaanuarist 2023 kuni 31. märtsini

2024 summas 80 eurot ja alates 1. aprillist 2024 kuni C.N-i täisealiseks saamiseni

XXXXXXXX summas 100 eurot.

4. Rahuldada W.Z-i ja C.N-i hagid Y.V vastu elatise suurendamiseks õigeksvõtul

põhineva otsusega.

5. Suurendada Pärnu Maakohtu 30. mai 2014 määrusega tsiviilasjas XXXXXXXXXX

Y.V-lt W.Z-i kasuks kuniXXXXXXXXX W.Z-i täisealiseks saamiseni välja

mõistetud igakuise elatise summat järgnevalt:

5.1. alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. märtsini 2023 summani 255,64 eurot;

5.2. alates 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 summani 300,33 eurot;

5.3. alates 1. aprillist 2024 summani 327,72 eurot (indekseeritud baassumma 272,76

eurot pluss 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 1. aprillil 2025) lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101

lg-tele 3 ja 4.

6. Suurendada Pärnu Maakohtu 9. juuni 2014 määrusega tsiviilasjas nr

XXXXXXXXX J C.N C.N-i kasuks kuni XXXXXX C.N-i täisealiseks saamiseni

välja mõistetud igakuise elatise summat alljärgnevalt:

6.1. alates 1. jaanuarist 2023 kuni XXXXXX 2023 summani 217,29 eurot;

6.2. alates 1. aprillist 2023 kuni XXXXXX 2024 summani 255,28 eurot;

6.3. alates 1. aprillist 2024 summani 278,56 eurot (indekseeritud baassumma 272,76

eurot pluss 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, miinus 15%

W.Z-i elatisest 48,56 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 1.

aprillil 2025) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja vähendades saadud summat

15% võrra W.Z-il elatise summast PKS § 101 lg 7 alusel.

7. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette. C.N-i elatis tuleb kanda

tema arveldusarvele ja W.Z-i elatis tuleb kanda tema arveldusarvele nr ).

8. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba tasutud elatisega.

9. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Vastastikku hüvitavad menetluskulud

pooltel puuduvad.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD

Hagejate nõuded ja põhjendused

1. Alaealised W.Z ja C.N esitasid kohtule 30. novembril 2022 hagi vanematelt L.G-lt ja

Y.V-lt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 alusel arvutatud muutuvas suuruses

miinimumsummades elatise saamiseks alates 1. jaanuarist 2023. Hagi esitamise ajal oli

W.Z-i PKS § 101 lg-te arvutatud igakuise miinimumelatise nõue ühelt vanemalt 255,64

eurot ja C.N-il 217, 29 eurot.

2. Kohtuistungil 5. veebruaril 2025 muutsid hagejad Y.V vastu esitatud nõuet selliselt, et

nad soovivad nende kummagi kasuks 2014. aastal maksekäsu kiirmenetluses välja

mõistetud 177 euro suuruse elatise suurendamist PKS § 101 järgi arvutatud

miinimumelatiseni. W.Z-i kasuks on Y.V-lt elatis välja mõistetud 30. mai 2014

maksekäsuga nt ja C.N-i kasuks 9. juuni 2014 maksekäsuga XXXXXXXX.

3. Hagejate eestkostjaks on D.O.J. Nad elavad alates 2022. aasta juunist XXXXXXX ning

vallavalitsus eestkostjana peretoetusi ei saa. Vanemad nende ülalpidamises ei osale.

Kostjate seisukohad

4. Kostja L.G vaidles vastu elatise suurusele. Kostja väitel pole tal võimalik hagejatele

nõutud summades elatist maksta, kuna pärast enda esmaste kulude kandmist (eluase,

sidekulud ja toit) tema sissetulek seda ei võimalda. Tal on puuduv töövõime ja keskmine

puue ning tema sissetulekuks on töövõimetoetus ja puudetoetus.

5. Kostja Y.V-l hagejate nõuetele vastuväiteid polnud, ta on hagejate kasuks välja

mõistetud elatise suurendamisega nõus ja võttis 5. veebruaril 2025 peetud kohtuistungil

hagid õigeks.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagejate elatisnõuded L.G vastu tuleb rahuldada osaliselt ja nõuded

elatise suurendamiseks Y.V vastu tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

7. Mõlemad hagejad on õigustatud L.G-lt ja Y.V-lt elatis saama. Rahvastikuregistri

andmete kohaselt on hagejate vanemad L.G ja Y.V . Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1

kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1 järgi on kostjatel

hagejate ülalpidamiskohustus ja seda ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

8. Kohus lahendab esmalt hagejate nõuded L.G T elatise saamiseks ja seejärel Y.V-lt

välja mõistetud elatise suurendamiseks.

L.G-lt elatise nõue

9. Hagejad nõuavad L.G-lt elatist PKS § 101 järgi arvutatud miinimumsummas.

Miinimumelatise nõude korral hagejad oma vajadusi põhjendama ega tõendama ei pea.

10. Elatis arvutatakse PKS § 101 toodud aluste järgi ning miinimumelatis ei või olla väiksem

kui selle paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3-7 kohaselt on igakuise

elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (lg 3).

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (lg 4). Vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu

lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust

saava pere kõigi laste vahel (lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta

jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (lg 6). Kui isik on

kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul

elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei

vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (lg

7).

11. Lapsed L.G juures ei ela ning peretoetusi laste eestkostja ei saa, seega PKS § 101

lõigetes 5 ja 6 sätestatud aluseid elatise vähendamiseks ei esine. W.Z-i puhul PKS § 101

lg 7 ei kohaldu. C.N-i elatise arvutamisel tuleb PKS § 101 lg 7 kohaldada.

12. W.Z-i PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel arvutatud elatis ja C.N-i PKS § 101 lg-te 3, 4 ja 7

alusel arvutatud elatis on hagejate nõudega hõlmatud perioodil alates 1. jaanuarist 2023

olnud järgmine:

‐

1. märtsist 2023 kuni 31. märtsini 2023 W.Z-il 255,64 eurot ja C.N-il 217,29

eurot;

‐

1. aprillist 20023 kuni 31. märtsini 2024 W.Z-il 300,33 eurot ja C.N-il 255,28 eurot;

‐

1. aprillist 2024 alates W.Z-il 327,72 eurot ja C.N-il 278,56 eurot

13. L.G on seisukohal, et nõutud suuruses ta elatist tasuda ei suuda. Tal on puuduv töövõime

ja tema sissetulekuteks on puuduva töövõime toetus ja puudetoetus. Kohtul tuleb

otsustada, kas L.G-lt väljamõistetavat elatist tuleb vähendada ning kui tuleb, siis mis

summani. PKS § 102 lg 2 lubab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101

alusel arvutatud elatise summa. Töövõimetus võib PKS lg 2 järgi selline mõjuv põhjus

olla. Elatise suuruse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta ka, et vanemal kohustus teenida

lapse ülalpidamiseks sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kohtul

tuleb seega hinnata ka seda, millist sissetulekut on L.G tegelikult võimeline teenima.

14. L.G puuduvat töövõimet kinnitab kohtule Eesti Töötukassa 27. mai 2022 töövõime

hindamise otsus. Otsuse kohaselt on töövõime vähenemise kestus 5 aastat (22. juunist

2022 kuni 21. juunini 2027) (dtl 199-201). Sotsiaalkindlustusameti otsusega on tal

tuvastatud keskmine puude raskusaste kestusega 22. juunist 2022 kuni 21. juunini 2027

ning määratud selleks ajaks puudega tööealise inimese toetus 34,01 eurot kuus (dtl 193).

Kohtuistungil selgitas L.G , et on töötanud nõudepesija ja koristajana. Millal ta viimati

töötas, ei osanud täpsustada, kuid mitte viimastel aastatel.

15. Töötukassa on maksnud L.G-le toetusest välja 2024. septembrist kuni 2025. veebruarini

keskmiselt 572,55 eurot kuus, ülejäänud osa toetusest on Töötukassa kandnud kohtutäitur

xx (dtl 186). Kohus võtab elatise suuruse määramisel arvesse L.G-le laekuvat toetuse

osa. Kohtul 2023. aasta kohta täpsed andmed küll puuduvad, kuid arvestades, et

töövõimetoetuse päevamäär alates 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 oli 18,60 eurot

päevas ja keskmiselt 558 eurot kuus ning arvestades senist täitemenetluses kinnipidamise

protsenti (ca 9%), laekus L.G-le eelduslikult igakuiselt ca 506–507 eurot.

16. Kohus leiab, et L.G-lt välja mõistetavat elatist on alust vähendada alla PKS § 101 alusel

arvutatud miinimumi. Arvestades L.G terviseseisundit ja senist töökogemust on kohtu

hinnangul äärmiselt vähetõenäoline, et L.G suudab oma sissetulekuid (vähemasti

lähiaastatel) suurendada. Kahele lapsele PKS § 101 ette nähtud miinimumelatis

moodustaks enamuse L.G igakuisest keskmiselt 606,32 euro suurusest sissetulekust.

17. Üldreeglina peab vanem, kes on olukorras, milles ta pole oma muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist kahjustamata

enese tavalist ülalpidamist, kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi oma käsutuses

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Viidatud

üldreegli järgi tuleks L.G-l 606,32 euro suurusest sissetulekust maksta kummalegi

lapsele ca 151 eurot ja tema enda kasutada jääks 303,16 eurot. Kohus leiab, et 303 eurot

kuus ei taga L.G-le tema enda minimaalset ülalpidamist ilma toimetulekutoetuseta. L.G

kannab igakuiselt eluasemekulusid ca 200 eurot kommunaalkuludele ja elektrile ning

sidekulusid 22 eurot (dtl 176-181). Kohtu hinnangul ei saa eeldada, et L.G-l oleks

võimalik eluasemekulude tavapärast suurust arvestades seda kulu veelgi vähendada.

Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum on 2024 aastal 345,8 eurot ning

minimaalne toidukorv sellest 153 eurot. Vanemale enese elatamiseks jääva mõistliku

miinimumsumma leidmiseks saab kohtu hinnangul nende statistiliste andmetega

arvestada.

18. Kohus asub seisukohale, et võttes aluseks L.G sissetulekud pärast 1. aprilli 2024

(töövõimetoetuse suuruse muutus), saab L.G tasuda kummalegi hagejale elatist 100

eurot kuus. Selliselt jääb L.G-le enda ülalpidamiseks ca 400 eurot, mille arvelt on

võimalik tal enda esmavajalikud kulud katta ja ka laste esmavajadused ei jää

rahuldamata. Hagejad nõuavad elatist alates 1. jaanuarist 2023 ning arvestades, et siis oli

töövõimetoetuse väiksema summa tõttu ka L.G sissetulek väiksem, mõistab kohus

perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 31. märts 2024 eest L.G-lt igakuise elatisena välja 80 euro

kuus kummalegi hagejale. Alates 1. aprillist 2024 mõistab kohus kummagi hageja kasuks

välja igakuise elatise 100 eurot.

Y.V-lt välja mõistetud elatise suurendamise nõue

19. Kohus leiab, et Y.V vastu esitatud hagid elatise suurendamiseks tuleb rahuldada

õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1

järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks,

rahuldab kohus hagi. Kostja võttis hagid õigeks 5. veebruari 2025 kohtuistungil.

20. TsMS § 497 sätestab, et kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki

pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega

väljamõistetud summasid saab TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid

esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamisest (TsMS § 459 lg 2).

21. Kostjal on siiani kohustus tasuda kummalegi hagejale elatist 177 eurot kuus. Kohus leiab,

et hagejatel on õigus nõuda elatise suurendamist. Hagejatele on elatis välja mõistetud

maksekäsu kiirmenetluses elatise miinimumsummas. Pärast 2014. aastat on muutunud

elatise miinimumsuurus ja ka arvestamise alused. Hagejad on palunud mõista elatise

välja kehtivas seaduses sätestatud miinimummääras.

22. W.Z-i ja C.N-i PKS § 101 järgi välja mõistetava miinimumelatise arvutus on välja

toodud eelpool kohtuotsuse punktis 12. Kohus seda siinkohal ei korda, sest arvutamise

eeldused on samad. Y.V-ga lapsed koos ei ela ning peretoetusi nende vallavalitsusest

eestkostja ei saa.

23. W.Z-i kasuks Pärnu Maakohtu 30. mai 2014 määrusega tsiviilasjas XXXXXX Y.V-lt

välja mõistetud igakuise elatise summat suurendab kohus järgnevalt:

‐

alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. märtsini 2023 summani 255,64 eurot;

‐

alates 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 summani 300,33 eurot;

‐

alates 1. aprillist 2024 summani 327,72 eurot (indekseeritud baassumma 272,76 eurot

+ kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot), mis muutub

iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 1. aprillil 2025) lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4.

24. C.N-i kasuks Pärnu Maakohtu 9. juuni 2014 määrusega tsiviilasjas nr XXXXXXXXXX

Y.V-lt välja mõistetud igakuise elatise summat suurendab kohus alljärgnevalt:

‐

alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. märtsini 2023 summani 217,29 eurot;

‐

alates 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 summani 255,28 eurot;

‐

alates 1. aprillist 2024 summani 278,56 eurot (indekseeritud baassumma 272,76 eurot

+ 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot - 15% W.Z-ile

tasumisele kuuluvast elatisest 48,56 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine

kord 1. aprillil 2025) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja vähendades saadud summat 15% võrra

W.Z-ile makstava elatise summast PKS § 101 lg 7 alusel.

25. Juhindudes TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hagejate taotlusel, et C.N-i elatis tuleb kanda

tema arvelduskontole ja W.Z-i elatis tuleb kanda tema arvelduskontole

Menetluskulud

26. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

Märkus:

1. Pärnu Maakohtu 28.02.2025 kohtuotsus jõustus osaliselt 15.04.2025 osas millega

kohus rahuldas WZ ja CN hagid YV vastu elatise suurendamiseks õigeksvõtul

põhineva otsusega.

2. Pärnu Maakohtu otsus jõustus vaidlustatud osas 20.veebruaril 2026 Tallinna

Ringkonnakohtu 16.01.2026 kohtuotsusega, resolutsioon:

1. Jätta Pärnu Maakohtu 28.02.2025 otsus muutmata.

2. Jätta LG apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus LG kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.