3-25-499/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-499

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Ruth

Marton

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – (X

isikukood X)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 24

497 (kakskümmend neli tuhat nelisada üheksakümmend seitse) eurot 73 senti X-le

(isikukood X) kuuluvale kinnistule Y (registriosa nr Q).

3. Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest kohut

viivitamatult teavitada.

4. Kohtulahendi avaldamisel asendada isiku, kelle suhtes täitetoimingut taotletakse,

nimi ja isikukood ning hüpoteegiga koormatava kinnisasja aadress ja katastritunnus

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Määrus toimetatakse esmalt kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetatakse määrus kätte X-le

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka MTA või maksuhaldur) esitas 28.02.2025 Tartu

Halduskohtule taotluse anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) X-le (isikukood X) kuuluvale kinnistule asukohaga Y (registriosa

nr Q) summas 24 497,73 eurot. Maksuhaldur tugineb taotlust esitades maksukorralduse seaduse

(MKS) § 136¹ lg-le 1 ja § 130 lg 1 p-le 2.

2. Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt.

2.1. Maksuhalduri menetluses on Ovikri OÜ maksuvõla sissenõudmine. MTA alustas 27.10.2023

korralduse nr 12.2-3/062573-1 alusel Ovikri OÜ kontrollimenetlust. Kontrolli laiendati

tulumaksu osale 22.11.2023. Kontrollitavaks perioodiks on juuni 2022 kuni september 2023 ning

kontrolli esemeks käibemaks ja tulumaks.

2.2. Xa juhatuse liikmeks oleku ajal kujunenud põhivõlg kokku 24 497,73 eurot moodustub

järgmiselt:

a) 3924,49 eurot, Ovikri OÜ perioodi juuni 2022-juuli 2023 kohta esitatud

deklaratsiooniparandused tööjõumaksude ja käibemaksu osas (kokku 9438,50 eurot, millest

3924,49 eurot on jäetud tasumata);

b) 11 981,34 eurot, Ovikri OÜ perioodi juuli 2022 - juuni 2023 ja september 2023 ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksetelt deklareerimata ja tasumata jäetud erijuhtude tulumaks;

c) 8591,90 eurot, Ovikri OÜ perioodi 10.-12.2023 kohta esitatud deklaratsioonidel deklareeritud

maksukohustus, mis on jäetud tasumata.

2.2. Maksuhaldur alustab käesoleva taotlusega Ovikri OÜ endise juhatuse liikme X suhtes

vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse

koostamine MKS § 40 alusel. Sellest tulenevalt võib ta solidaarselt Ovikri OÜ-ga vastutada

äriühingu maksusumma tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses vähemalt

summas 24 497,73 eurot, millele lisandub intress.

2.3. Ovikri OÜ on teinud kontrollitaval perioodil väljamakseid 23 950 eurot. Väljamakse alusena

esitatud OÜ 01.07.2022 ostu-müügilepingu näidatud tehingu toimumine ei ole tõendatud. Ovikri

OÜ kajastas fiktiivset ostu-müügi lepingut oma raamatupidamisarvestuses maksueelise

saamiseks, so ettevõttest maksuvabalt raha väljaviimiseks. Esitatud ostu-müügileping ega selle

lahutamatu lisa (maksegraafik) ei ole usaldusväärne; OÜ selgitused saematerjali ettevõtluse

tarbeks soetamise kohta ei ole usaldusväärsed; OÜ ei ole esitanud saematerjali üleandmist-

vastuvõtmist tõendavaid dokumente; lepingus näidatud müüja ei ole kinnitanud tehingu

toimumist OÜ-ga; Maa-ameti geoportaali andmed ei kinnita, et väidetavalt ositi tarnitud

saematerjal on kinnistule tarnitud; Ovikri OÜ töötajad ei kinnita saematerjali tarnimist kinnistule;

maksuhalduri poolt kinnistul läbi viidud vaatluse tulemused ei kinnita saematerjali soetamist

ostu-müügilepingu alusel. Sellise ostu- müügilepingu alusel tehtud väljamaksed (23 950 eurot)

tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks, mis maksustatakse tulumaksuga.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1, § 51 lg 2 p 3 ning § 54 lg 2 alusel tulnuks deklareerida ja

tasuda tulumaks 5987,50 eurot.

2.4. Ovikri OÜ raamatupidamisarvestuses seisuga 30.09.2023 deklareeritud kassajääk summas 23

975,34 eurot ei ole alles. Kontol näidatud kassajääk on näilik ning kassas näidatud sularaha on

ära kulutatud ettevõtlusega mitteseotud otstarbel, st see summa on äriühingust välja viidud

ettevõtlusega mitteseotud kuluna/väljamaksetena. Maksuhalduri seisukoht tugineb alljärgneval:

OÜ on perioodiliselt välja võtnud sularaha pangaautomaadi kaudu; tõendamata on, et

kontrollitaval perioodil pangakontolt välja võetud sularaha on kassas tegelikkuses jäägina alles;

OÜ ise kinnitas suulistes selgitustes, et kassa rahaliste vahendite jääk oli vaid 1000 euro ringis,

kui samas oli raamatupidamislik kassajääk üle 20 tuhande euro; OÜ esitas 28.08.2023

maksuvõlgade tasumiseks Maksu- ja Tolliametile ajatamistaotluse, kuid jättis selle kinnitamata

põhjusel, et täiendavate lisade (bilansi- ja kasumiaruande) esitamisel oleks selgunud, et OÜ-l oli

kassas suur summa ja MTA poleks taotlust rahuldanud; OÜ taotles 12.10.2023 e-kirjas teel

MTA-lt pangakontode arestist vabastamist, väites et tal puuduvad rahalised vahendid töötajatele

ja hankijatele maksete tegemiseks, kuid samas oli kassa üleval suur rahaliste vahendite jääk; OÜ

juhatuse liige kandis kontrollitaval perioodil isiklikult kontolt rahalisi vahendeid hankijatele

tasumiseks, kuid samas oli OÜ kassas sel perioodil üleval rahaliste vahendite jääk, mis jooksvalt

kasvas pangaautomaadist raha välja võtmise teel ja mida oleks saanud kasutada, kui see oleks

alles olnud. MTA käsitleb septembris 2023 kassas näidatud raamatupidamislikku jääki (selle

2(8)

puudumist tegelikkuses) kui väljamakset, mille kohta puudub algdokument ja millelt oleks TuMS

§ 51 lg 1, § 51 lg 2 p 3 ning § 54 lg 2 alusel tulnud deklareerida ja tasuda tulumaks 5993,84 eurot.

2.5. Ovikri OÜ varast ei jätku maksuvõla tasumiseks. Äriühingu vara arvelt pole võimalik

maksuotsusega määratavat maksusummat tõenäoliselt sisse nõuda. Maksuhaldur on veendunud,

et Ovikri OÜ kontrollimenetlus lõpeb maksu määramisega ja sundtäitmine äriühingu vara ja

rahaliste vahendite arvelt ei õnnestu.

2.5.1. Kinnisturegistri andmetel puudub Ovikri OÜ-l kinnisvara.

2.5.2. Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuuluvad Ovikri OÜ-le M1 kategooria sõiduk

Citroen Berlingo (esmane registreerimine 2009; turuväärtus keskmiselt 3000 eurot) ning O1

kategooria paadiveok Majava VT750 Classic Lite (esmane registreerimine 2018; turuväärtus

keskmiselt 750 eurot), millele mõlemale on MTA seadnud keelumärke. Sõidukite väärtus

(keskmiselt kokku 3700 eurot) on väiksem kui potentsiaalne maksuvõlg (24 497,23 eurot).

2.5.3. Ovikri OÜ on esitanud käibedeklaratsioone alates 2024. a kuni tänaseni 0 andmetega.

2.5.4. MTA väljastas septembris 2023 Ovikri OÜ-le korraldused maksuvõla tasumiseks ja on

seejärel arestinud tema pangakontod, mille tulemusel laekus 15.09.2023 summa 1380 eurot,

18.09.2023 summa 1924,96 eurot, 25.10.2023 summa 2220 eurot ja 30.10.2023 summa 786,07

eurot. Kui Ovikiri OÜ-st ei oleks raha alusetult välja viidud (23 950+23975,34 eurot), olnuks tal

raha maksukohustuste täitmiseks ja poleks vaja teha sundtäitmise toiminguid. X on teadlikult ja

tahtlikult eiranud äriühingu tegevusega kaasnevaid maksukohustusi. MTA on ka hiljem, so alates

detsembrist 2023 arestinud Ovikri OÜ jooksvate maksuvõlgade katteks pangakontod, kuid

hilisem võlgade sissenõudmine on ebaõnnestunud.

2.5.5. Ovikri OÜ on jätnud täies ulatuses täitamata MTA 03.12.2024 korralduse nr 12.2-

3/062573-14, millega alustati tema ettevõtlusega tegelemise kontrolli. Äriühing kustutati alates

19.12.2024 käibemaksukohustuslaste registrist käibemaksuseaduse § 22 lg 31 alusel ettevõtlusega

tegelemise tõendamatuse tõttu.

2.6. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude

määramine X-le. Ovikri OÜ-le määratav maksusumma 24 497,73 (3924,49+11981,34+8591,90)

eurot on kujunenud perioodil 06. 2022 kuni 12. 2023, mil X oli Ovikri OÜ ainus juhatuse liige.

X omas e-MTA-s ajavahemikul 03.06.2022 kuni 01.02.2024 juriidilise esindaja paketti, mis

võimaldas tal esitada õigete andmetega maksudeklaratsioone, tasuda läbi

deklaratsiooniparanduste tekkinud maksuvõlga, esitada tõele vastavaid vorme TSD, tasuda

perioodil 10-12 2023 deklaratsioonide esitamise tulemusel tähtajaks tasumata maksuvõlga. X oli

ka teadlik kohustusest deklareerida vorm TSD-del äriühingust väljaviidud raha kui ettevõtlusega

mitteseotud kulu ja deklareerida sellelt tasumisele kuuluvat erijuhtude tulumaksu. X oli

maksuvõla kujunemise ajal ja ka käesoleval ajal äriregistri kohaselt äriühingu ainuosanik ja

tegelik kasusaaja, st tal oli reaalne juurdepääs äriühingu rahalistele vahenditele ning võimalus

otsustada äriühingu rahaülekannete tegemise üle. Äriühingu juhatuse liikmel on kohustus

korraldada äriühingu tegevust vastavalt õigusaktidele, sh korraldada raamatupidamist. Ovikri

OÜ-s oli raamatupidamisarvestus alates selle äriühingu asutamisest 03.06.2022 täielikult

korraldamata ning pearaamat esitati MTA-le alles 3,5 kuud pärast kontrolli alustamist ning 1,6

aastat pärast äriühingu asutamist. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X tegevuse

ning Ovikri OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning ta võib vastutada maksuvõla

tasumise eest solidaarselt Ovikri OÜ-ga.

2.7. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine

võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. X-le maksumaksjate registri andmetel TSD lisa

1 ja 2 alusel tehtud väljamakseid brutosummas järgmiselt: 2022.aastal keskmiselt kuus 2478

eurot; 2023.aastal keskmiselt kuus 2795 eurot; 2024.aastal keskmiselt kuus 3427 euro. Tema

viimase kahe aasta sissetulek on ebapiisav vastutusotsusega kavandatavate kohustuste täitmiseks.

3(8)

Tema tegevus äriühingu juhtimisel pole taganud ettevõtte poolt maksuseaduse täitmist ja näitab

tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Ta ei täitnud maksuhalduri korraldusi ka pärast

juhatuse liikme kohalt taandumist. On tõenäoline, et ta võib suhtuda sarnaselt ka vastutusotsusega

määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks võõrandada oma vara.

2.8. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud ning puuduvad MKS § 96-lg-s 6

nimetatud alused

2.9. Olles analüüsinud X-le kuuluvat vara ja selle väärtust, taotleb maksuhaldur talle kuuluvale

kinnisasjale 24 497,73 euro suuruse hüpoteegi seadmist. Maa-ameti hinnastatistika põhjal hindab

maksuhaldur kinnistu väärtuseks 51 568,56 eurot. Nõude tagamise raames seatav kohtuliku

hüpoteegi väärtus vastab vastutusmenetluses esitatava nõude suurusele.

2.10. Maksuhaldur hindab piisavaks asendustagatise väärtuseks 24 497,73 eurot. Kui X soovib

tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 28 656,16 eurot (24 497,73 +

30 + 1550 + 2578,43).

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab

seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.

4. HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan

kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja

seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4

kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt

lihtmenetluses. Kuna seadus (sh MKS § 1361) ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, ning seadusest ei tulene kohustust otsustada

asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit

pidamata.

5. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa

saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas

õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).

6. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva

maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks

õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse

tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri

esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane.

Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise

olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta

tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku

käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

7. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1)

põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või

võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise

4(8)

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1

või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur

peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul MKS § 1361

lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse

lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

8. Maksuhaldur leiab, et X on Ovikri OÜ juhatuse liikmeks oleku ajal rikkunud MKS §-s 8

sätestatud kohustusi, mis on aluseks tema suhtes vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja §

96 lg 1 tähenduses.

MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama

esindatava MKS-st, maksuseadustest ja MKS § 3 lg-s 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste

ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse

esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 sätestab: „Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara

valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi,

vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.“ Maksuvõla

sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu

kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1).

Vastutusotsuse tegemise eeldusi on käsitletud rohkes kohtupraktikas, sh Riigikohtu üldkogu

27.11.2012 määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, millest kohus ka allpool juhindub.

9. MKS § 1361 lg 1 alusel loa andmise üheks eelduseks on, et maksuhaldur kontrollib maksude

tasumise õigsust. Kohtupraktika kohaselt on see tingimus täidetud ka siis, kui maksuhaldur on

halduskohtule esitatud taotlust põhjendades märkinud, et on algatanud maksumenetluse, mille

eesmärgiks on juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel (viidatud

määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 50 a)). Maksuhaldur on alustanud 27.10.2023 korraldusega nr

12.2-3/062573-1 (taotluse lisa 3.1; dtl 312-314) kontrolli Ovikri OÜ maksukohustuse

kindlaksmääramiseks ja on tuvastanud asjaolud, mille põhjal on kujunenud veendumus, et

tõenäoline on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel X suhtes, kelle juhatuse liikmena

tegutsemise ajal on tekkinud kontrollitava perioodi maksuvõlg.

Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-st 3 algab haldusmenetlus esimese

menetlustoiminguga. Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt

Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Kujunenud kohtupraktika järgi on

vastutusmenetluse alustamist ning täitmist tagavate toimingute tegemist lubatavaks peetud ka

olukorras, kus maksuotsusega pole veel äriühingu maksuvõlga tuvastatud (nt Tallinna

Halduskohtu määrus haldusasjas nr 3-17-1422 p 3.1 ja seal viidatud praktika).

10. Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi on X olnud ajavahemikul 03.06.2022- 01.02.2024

Ovikri OÜ juhatuse liige (dtl 318-320 ) ning maksuvõlg, mille täitmist MTA praegusel juhul

soovib tagada, tekkis tema juhatuse liikmeks oleku ajal.

Eeltoodut arvestades on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks

tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine kolmandale isikule.

11. Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava

haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt

maksukohustuslase tegevusest. Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et X

eelpool kirjeldatud maksuõiguslikku käitumist (vt käesoleva määruse p 2.6) arvestades on usutav,

et ta võib hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest

kõrvale hoidma ja end varatuks muuta. Kohus nõustub maksuhalduriga, et väljaselgitatud

asjaolusid silmas pidades võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda võimatuks või vähemalt

oluliselt raskeks.

5(8)

12. Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et X käitumine äriühingu juhatuse liikmena näitab

tema suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et ta võib

sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse.

Eeltoodud kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid

toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat

sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi

nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2017. a

määrus haldusasjas nr 3-17-165, p 9). Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses

kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist,

mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. See, kas isik tegevus MKS-st tulenevate rahaliste

ja mitterahaliste kohustuste täitmisel oli tahtlik või kantud raskest hooletusest ning kas ta vastutab

maksuvõla tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega, selgub lõplikult vastutusmenetluses,

mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluses (nt Riigikohtu 02.06.2017 määrus asjas nr

3-3-1-17-17, p 11 ja viidatud praktika).

Siiski on maksuhaldur juba senises menetluses tuvastanud, et X jättis täitmata talle äriühingu

juhatuse liikmena tuleneva maksude deklareerimise ja tasumise kohustuse, kuigi tal oli juhatuse

ainuliikmena kõik võimalused õiguspäraseks maksukäitumiseks. Samuti on maksuhaldur

kindlaks teinud juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmise äriühingu raamatupidamise

korraldamisel ning maksumenetluses antud korralduste täitmata jätmise.

13. MKS § 96 lg 5 kohaselt võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või

maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning

selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale

või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Taotlusest (vt määruse p 2.5.4) ilmneb, et

maksuhalduri tegevus äriühingu maksuvõla sissenõudmisel (pangakonto arestimisel) ei ole

arvestatavat tulemust andnud.

14. Maksuhaldur on välja selgitanud, et Ovikri OÜ-l ei ole registritesse kantud vara, mille arvelt

oleks võimalik maksuvõlga rahuldada – tal puudub kinnisvara ning liiklusregistrisse kantud

sõidukite hinnanguline väärtus on kokku 3700 eurot (taotluse p-s 3 viidatud lisad dtl 45-47), mis

on ilmselgelt ebapiisav maksuvõla tagamiseks. Ka on selgunud, et Ovikri OÜ-l pole aktiivset

majandustegevust, millest saada raha maksuvõla tasumiseks (vt määruse p 2.5.5).

15. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. MKS § 98 lg 1 kohaselt on

maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat ning maksusumma tahtliku tasumata

jätmise korral on maksusumma määramise tähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg hakkab kulgema

selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete

alusel maksusumma valesti arvutati. Asjas esitatud tõenditest ja maksuhalduri selgitustest

ilmneb, et maksukohustuste aegumistähtaeg algab praegusel juhul juulist 2022, kuna vanim

deklareerimata ja tasumata maksukohustus pärineb juunist 2022. Seega, isegi kui kohaldada MKS

§ 98 lg-s 1 sätestatud 3-aastast aegumistähtaega, aeguks maksusumma määramine alles 2025.a

juulis.

Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine ka MKS § 96 lg-s 6 nimetatud

aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise – maksuvõlg on tekkinud ning seda ei ole

kustutatud. Äriühingut (Ovikri OÜ) ei ole registrist kustutatud.

16. Maksuhaldur on taotletava täitetoimingu põhjendatuse ja valiku puhul välja toonud X

sissetulekud ja tema vara koosseisu (määruse p-d 2.7 ja 2.9, taotluse p 8).

Kinnistusregistri andmetel kuulub X-le kaks korteriomandit Lääne- ja Ida- Virumaal ning

kinnistu – elamumaa registriosa nr-ga Q (katastritunnus W) asukohas Y, sihtotstarve elamumaa

100%, pindala 4824 m2. Ehitusregistri andmetel asub kinnistul puidust üksikelamu, ehitusalune

6(8)

pind 156,2 m², 6 tuba, üks sissepääs (dtl 49-52). MTA on Maa-ameti hinnastatistikale (dtl 48)

tuginedes hinnanud kinnistu väärtuseks 51 568,56 eurot.

MTA on kohase toimingu valikut kaaludes välja toonud ka X-le kuuluvate liiklusregistrisse

kantud sõidukite andmed, kuid pole esitanud põhjalikumat kinnistu väärtuse võrdlust sõidukite ja

korteriomandite väärtusega. Kohtu hinnangul ei ole maksuhaldur sellest hoolimata eksinud

järeldusega, et just kinnistule (registriosa nr Q) hüpoteegi seadmine on abinõu, mis toimib

avaliku huvi seisukohast maksukohustuse täitmise eesmärgil tõhusalt, kuid samas ei koorma ka

isikut ennast ülemääraselt. Kuigi maksuhaldur ei ole täpsemat hinnainfot esitanud, puudub kohtul

veendumus, et kolme registrisse kantud sõiduki, arvestades nende esmase registreerimise või

ehitusaastat (M1 kategooria sõiduk Citroen Jumpy, esmane registreerimine 2007.a; M1

kategooria sõiduk Ford Grand C-Max, esmane registreerimine 2011.a; O1 kategooria

üldkasutatav haagis Tiki, mudel CP300-LH7PRO, ehitusaasta 2022) koguväärtus käsutamiskeelu

määramisel tagaks maksuhalduri nõude. Samasugune kahtlus on ka kahe Virumaa maapiirkonnas

asuva korteriomandi väärtuse osas (vt taotluse p 8).

17. Riigikohtu üldkogu on määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 57) leidnud, et kohtul tuleb

arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust hüpoteegi summa osas

võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada. Samas p-s 58 viidatud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 4 ja Riigikohtu praktika (tsiviilkolleegium 27.

jaanuari 2010. a määrus asjas nr 3-2-1-162-09) kohaselt tuleb nõuet tagava abinõu valikul

arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks isikut üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada

asjaolusid arvestades põhjendatuks ning vältida ületagamist. TsMS § 388 lg 2 kohaselt on

hüpoteegisummaks tagatava nõude summa. Asjaõigusseaduse § 363 lg 1 kohaselt võib kohus

hagi tagamiseks seada kohtuliku hüpoteegi haginõude ulatuses (vt viidatud määrus haldusasjas nr

3-3-1-15-12, p 53).

Täitetoimingu sooritamine maksuhalduri taotletud viisil koormab maksukohustuslast

minimaalselt. Hüpoteegi seadmine ei välista kinnisasja kasutamist (muuhulgas enda eluasemena)

ega käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu

sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude tagamiseks.

18. Maksuhaldur taotleb taotluse p-s 8 praegusel juhul luba hüpoteegi seadmiseks 24 497,73 euro

ulatuses. Taotluse resolutsiooni esimeses lõigus märgib maksuhaldur: „-rahuldada taotlus ja anda

luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks X

omandis olevale kinnistule registriosa nr Q asukohaga, Y;“ Maksuhaldur ei ole resolutsioonis

märkinud hüpoteegisummat, mistõttu lähtub kohus taotluse p-s 8 märgitud hüpoteegisummast.

Kuigi maksuhaldur kirjeldab taotluse p-s 9 („Andmed tagatise kohta“) ka kinnisasja

võõrandamisega kaasnevaid võimalikke täitmiskulusid, ei ole maksuhaldur taotlenud hüpoteegi

seadmist summas, mis kataks lisaks maksunõudele ka võimalikud täitekulud.

Kohtul puudub volitus rahuldada maksuhalduri taotlust suuremas ulatuses, kui maksuhaldur seda

sõnaselgelt taotlenud on. Seega rahuldab kohus taotluse hüpoteegi seadmiseks summas, milles

maksuhaldur on taotluses märkinud (24 497,73 eurot). Risk, et hüpoteegisummast ei piisa

kinnistu võõrandamise korral nii maksuvõla kui ka täitekulude katteks, jääb maksuhalduri, st riigi

kanda.

19. MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva

jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui

maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise

tagamiseks. Kohtulik hüpoteek lõpetatakse ja kustutatakse maksuhalduri avalduse alusel.

Taotluse p 9 esimeses lõigus märgib maksuhaldur järgmist: „Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3

lõpetab maksuhaldur X vastu suunatud täitetoimingud, kui X on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1

p 3 ja § 121 kohaselt. Vastutusotsusega võib maksuhaldur esitada nõude X vastu tasuda Ovikri

7(8)

OÜ võlgnevus summas 24 497,73 eurot. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma

ka sundtäitmiskulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 121)“ .

Sama punkti teises lõigus kirjeldab maksuhaldur võimalike täitmiskulude kujunemist ning

kolmandas lõigus märgib: “Praegusel juhul hindab maksuhaldur piisavaks asendustagatise

väärtuseks 24 497,73 eurot. Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi

väärtuseks 28 656,16 eurot (24 497,73 + 30 + 1550 + 2578,43).“

Kohus leiab, et maksuhaldur sisustab deposiiti makstavat tagatist ekslikult, lisades deposiiti

makstavale sumale täitmiskulud, mis aga oma olemuselt tähendavad vara võõrandamisega

kaasnevat kulu. Olukorras, kus isik on võimeline maksuvõla tagamiseks tasuma piisava

rahasumma, selliseid täitmiskulusid ei kaasne, ning deposiidi summa oleks võrdne tagatava

maksukohustuse suurusega, st praegusel juhul 24 497,73 eurot. Täitmiskuludest on asjakohane

rääkida muud liiki tagatise esitamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

8(8)