2-16-11513/231 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-11513

Tsiviilasi

B.O eestkoste pikendamine kohtu algatusel

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.10.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.O määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Puudutatud isik I (eestkostetav) B.O (isikukood XXX)

Puudutatud isik II (eestkostja) S.X (isikukood XXX

Eeskosteasutus Tallinna Linnavalitsus (Tallinna

Kesklinna Valitsuse kaudu), esindaja Toomas Ora

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 31.10.2024 määrus muutmata ja B.O määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud B.O menetluskulud Eesti Vabariigi kanda

ning teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohus määras 10.10.2016 määrusega B.O üle (puudutatud isik I, eestkostetav)

eestkoste kõikide tehingute tegemiseks (v.a pisitehingud eestkostja poolt määratud ulatuses),

isiku hoolduse, järelevalve ja ravi korraldamiseks kuni 10.10.2019. Eestkostjaks määrati

eestkostetava ema S.X (puudutatud isik II). Maakohus pikendas 29.04.2020 määrusega

eestkostet kuni 29.04.2025.

2. Maakohus algatas 16.10.2024 hagita menetluse puudutatud isiku I üle seatud eestkoste

jätkumise ja eestkostja ametiaja pikendamise otsustamiseks.

3. Eestkosteasutus leidis oma 28.10.2024 seisukohas, et eestkoste seadmise asjaolud ei ole ära

langenud ning eestkostja isik ja ülesannete ring võiksid jääda samaks. Eestkosteasutus leiab, et

eestkostet tuleks pikendada viie aasta võrra.

4. Puudutatud isik II tõi oma 29.10.2024 seisukohas välja, et eestkoste jätkumine on vajalik

puudutatud isiku I edasise elukäigu ja stabiilsuse säilitamisel. Isik viibib hooldusteenusel Tõrva

Kodus. Puudutatud isikul I on diagnoositud skisofreenia ning ta ei suuda oma vaimse tervise

tõttu oma tegusid juhtida ega nende tähendusest aru saada, samuti rahaasju korraldada.

Puudutatud isikule I võiks jätta pisitehingute tegemise õiguse 150 euro ulatuses kuus.

5. Tartu Maakohus kuulas 28.10.2024 puudutatud isiku I erinõude korras Tõrva Kodus ära.

Maakohtu määrus

6. Maakohus pikendas puudutatud isikule I määratud eestkostet ning puudutatud isiku II

ametiaega kuni 31.10.2029. Maakohus määras, et puudutatud isikul I on pisitehingute tegemise

õigus summas 150 eurot ühes kalendrikuus ning valimisõigus.

6.1. Maakohus viitas, et 29.09.2019 aktis asus ekspert seisukohale, et puudutatud isikul I esineb

vaimuhaigus paranoidse skisofreenia näol, mille tõttu ei suuda ta kestvalt oma käitumisest aru

saada ja seda juhtida. Isik ei ole võimeline oma tegude tähendusest (sh abielu sõlmimise jm

perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest) aru saama. Tal esinevad häired, mis

takistavad tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamist, oma käitumise juhtimist

ning oma tegude tagajärgede mõistmist. Isiku vajab kõrvalist abi igapäevaste toimingute juures.

Puudutatud isik I ei saa oma huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu ja vajab

eestkostjat.

Isiku eestkoste vajadus ei ole ära langenud ning eestkostet tuleb pikendada. Senine eestkostja on

täitnud oma ülesandeid kohusetundlikult ja eestkostetava huvides, mistõttu on põhjendatud

pikendada tema volitusi puudutatud isiku I eestkostjana.

6.2. Puudutatud isik I käib ise poes ja raha on tal vaja söögi jaoks – hooldekodus olevast toidust

talle tihti ei piisa. Seni on eestkostja andnud talle taskuraha ja vajadusel kandnud raha üle ka

enda vahenditest. Puudutatud isik I on kinnitanud, et soovib ise oma raha kasutada. Seni on ema

talle raha andnud ja ta on sellega hakkama saanud.

Maakohus leidis, et puudutatud isik I mõistab pisitehingute sisu ning nende õiguslikke tagajärgi,

mistõttu tuleb tema isikliku toimetuleku huvides anda talle pisitehingute tegemise õigus 150

eurot kalendrikuus.

6.3. Maakohus kontrollis vahetult puudutatud isiku I arusaamisvõimet valimisõiguse teostamise

osas. Isik oskas nimetada Eestis võimul olevad erakonnad, presidendi ning peaministri. Samuti

avaldas ta huvi valimistel osalemise vastu. Seega ei ole eestkostetav TsMS § 526 lg 5 mõttes

valimisõiguse osas teovõimetu.

6.4. Eestkoste tuleb seada tähtajaga viis aastat ning kohus otsustab eestkoste lõpetamise või

pikendamise hiljemalt 31.10.2029.

Määruskaebus

7. Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub kaaluda

hoolikalt

eeskoste seadmise vajadust tuginedes reaalsetele oludele.

Puudutatud isik I ei nõustu ekspertiisi teinud psühhiaatri kirjeldusega. Inimesed, kellega

puudutatud isik I igapäevaselt kokku puutub, hindavad tema seisundit kui normaalse inimese

oma, kes ei käitu kuidagi arusaamatult ega ebanormaalselt. Ekspert ei ole temaga ekspertiisi läbi

viies suhelnud. Ekspert on temalt vaid küsinud, kas ta on ravimitega rahul. Enne seda on

toimunud ka pikemaid vestluseid seoses ravimikoguste vähendamisega. Nende käigus kirjeldas

puudutatud isik I psühhiaatrile oma hallutsinatsioone ning virtuaalmaailmaga seonduvaid

sümptomeid nagu näiteks naisega suhtlemist, kelle nägu ta voodis olles ja arvuti taga istudes

näeb. Ta ütles psühhiaatrile, et kui ravimi kogused olid suuremad, oli raskem virtuaalmaailmas

olemise tõenäosust tõrjuda, kuid nüüd, kui ta ravimitest enam nii uimane ei ole, on loomulik

vastupanu tõusnud ja virtuaalmaailma teema tuleb ülesse ainult siis, kui ta on kahekesi naisega,

kelle nägu ta näeb. Puudutatud isikule I tundus, et kui suudetakse järele teha puudutusi,

nägemisvälja moonutusi ning keha moondamisi, mis seisnevad tema keha proportsioonide

suurendamises ja vähendamises, on võimalik inimesi virtuaalmaailma panna. Puudutatud isik I

mõistab, et tegemist on pettekujutlustega, mis õnneks ei ole kaootilised.

Tal esineb seisund, mis paneb teda uskuma, et teda jälgitakse ning ta kuuleb mõnikord, kuidas

tema tegevust kommenteeritakse. Samas tundub, et kommentaarid ei ole otseselt talle suunatud.

Ta saab aru, et selleks, et hallutsinatsioonid üle ei võtaks, peab ta ravimeid võtma. Ta on

ravimitega rahul. Kui tehakse uus ekspertiis, palub ta eksperdiks sama psühhiaatrit enam mitte

määrata.

Menetluse edasine käik

8. Puudutatud isik II ja eestkosteasutus palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu

määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.

11. Maakohus leidis õigesti, et puudutad isiku I puhul esinevad jätkuvalt perekonnaseaduse

(PKS) § 203 lg-s 1 sätestatud eeskoste seadmise alused, mistõttu tuleb eeskostet pikendada.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja §

659), kuid vastuseks määruskaebuse väidetele märgib järgmist.

11.1. Maakohus lähtus TsMS § 528 lg-te 2 ja 4 alusel puudutatud isiku I suhtes 29.09.2019

koostatud ekspertiisiaktist, milles ekspert leidis, et isik ei ole tal diagnoositud paranoidse

skisofreenia tõttu võimeline kestvalt oma tegudest aru saama ega neid juhtima. Samuti ei saa

tema huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu. Ekspertiisiakti kohaselt kohtus

ekspert puudutatud isikuga I 10.09.2019 Tõrva Kodus. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda

ekspertiisakti õigsuses ning selles, et ekspert puudutatud isikuga I kohtus. Ka määruskaebuses on

puudutatud isik I kinnitanud, et ekspertiisi teostanud psühhiaatriga on toimunud vestlus, kus ta

kirjeldas psühhiaatrile oma hallutsinatsioone ning virtuaalmaailmaga seonduvaid sümptomeid.

Seega puudub alus asuda seisukohale, et eksperdi järeldused oleksid ebaõiged.

11.2. Samuti arvestas maakohus eestkoste vajaduse hindamisel teiste asjas esitatud arvamuste ja

tõenditega, sh puudutatud isiku I poolt ärakuulamisel avaldatuga. Tallinna Kesklinna Valitsus on

välja toonud, et isikul on Sotsiaalkindlustusameti 26.08.2022 otsusega tuvastatud raske vaimne

puue kehtivusega kuni 17.09.2027 ning Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsuse alusel

osutatakse talle ööpäevaringset erihooldusteenust Tõrva Kodus kuni 28.02.2027.

Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt on eestkoste pikendamine vajalik, sest isiku vaimne seisund

ei võimalda tal jätkuvalt oma tegude tagajärgedest aru saada ning eestkoste pikendamiseta

võivad tema huvid ja õigused kahjustada saada. Ka Tõrva Kodu 25.10.2024 arvamuse kohaselt

on isikul jätkuvalt eestkostevajadus olemas.

11.3. Eeltoodust tulenevalt võttis maakohus puudutatud isiku I eestkoste vajaduse hindamisel

arvesse kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ning leidis põhjendatult, et eestkostet tuleb viie aasta

võrra pikendada.

12. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 alusel B.O-le riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud riigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)