3-24-2704/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2704

Haldusasi

X kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti toimingute

õigusvastasuse tuvastamiseks, Põllumajandus- ja

Toiduameti kohustamiseks ja Põllumajandus- ja

Toiduameti 22.11.2024 otsuse nr 1.2-17/730

tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja – X, lepinguline esindaja Tiiu- Ann Kaldma

Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud

esindaja Kärt Aavel

Kolmas isik ‒ Varjupaikade MTÜ (registrikoodiga

80249280), seaduslik esindaja Triinu Priks

Asja läbivaatamine

10.02.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X kaebus ja

1.1. tuvastada Põllumajandus- ja Toiduameti 28.08.2024 järelevalve protokolli nr 01-

625-24/067 õigusvastasus;

1.2. tuvastada Põllumajandus- ja Toiduameti 28.08.2024 asendustäitmise toimingu

protokoll nr 1.2-19/9667-1 õigusvastasus;

1.3. tühistada Põllumajandus- ja Toiduameti 22.11.2024 otsus nr 1.2-17/730 „Loomade

nõuetekohase pidamisega seotud kohustuste täitmisel tekkinud kulu ja tulu“;

1.4. kohustada vastustajat kõrvaldama asendustäitmise kohaldamise tagajärjed ja

tagastama X temalt 15.08.2024 äravõetud 9 segaverelist koera, neli täiskasvanud koera,

kaks noorkoera ja kolm kutsikat.

Kui heastamisnõude täitmine ei osutu võimalikuks, tuleb Põllumajandus- ja Toiduametil

hüvitada Xle tekitatud varaline ja mittevaraline kahju, mille suurus on 500 eurot

õigusvastaselt võõrandatud koera kohta.

2. Mõista Põllumajandus- ja Toiduametilt X kasuks välja menetluskulud summas 20

eurot. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.03.2025 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) sai vihje Xle kuuluvate koerte ja nende

pidamistingimuste kohta.

2. Vihje kontrollimiseks teostasid PTA ametnikud 15.08.2024 paikvaatluse Tallinnas

xxxxxxxx kinnistul, mis oli loomade asukohaks ja X elukohaks. X saabus töölt koju, kui PTA

ametnikud teda juba ootasid. PTA ametnikud viisid peale järelevalvetoimingute teostamist

samal päeval kaasa kõik loomad.

3. Järelevalvetoimingute tegemise käigus oli X võtnud viis kutsikat, käinud nendega

jalutamas ja paigutanud nas enda autosse. X sõnul otsustas ta, et viib koerad tuttava juurde

hoiule, mille vastu ametnikud kohapeal kaebuse kohaselt vastu ei vaielnud. X lukustas ukse ja

lahkus temale kuuluvate kutsikatega sündmuskohalt ning jättis täiskasvanud koerad

eluruumidesse luku taha.

4. X peeti politsei poolt kinni Astangul asuvas maa-aluses parklas, väänati maha ja võeti talt

ära viis kutsikat. Pärast kaebaja kodust lahkumist sisenesid ametnikud ilma kaebaja

juuresolekuta lukuabi teenuseid kasutades xxxxxxxx majja, lõhkudes ukse luku. Kui X koju

jõudis, olid tema eluruumid lukustatud ja koerad ära viidud.

5. PTA koostas 28.08.2024 järelevalve protokolli nr 01-625-24/067 (edaspidi ka:

järelevalve protokoll), mille kohaselt võttis PTA loomakaitseseaduse (LoKS) § 60 lg 1, § 64

lg-te 1–3 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 15 lg 1 alusel Xlt üle

loomapidaja kohustused ning toimetas X valduses olnud 4 koera ja 5 kutsikat Tallinna

loomade varjupaika. PTA 28.08.2024 asendustäitmise toimingu protokolli nr 1.2-19/9667-

1 (edaspidi ka: asendustäitmise protokoll, koos nimetatuna „protokollid“) kohaselt

võõrandatakse loomapidajalt Xlt LoKS § 64 lg 6 alusel ja kooskõlas LoKS § 642 lg-ga 9

koerad Varjupaikade MTÜ Tallinna loomade varjupaigale.

6. Tallinna Halduskohtus registreeriti 27.09.2024 X kaebus järgmistes nõuetes:

1) tunnistada PTA 15.08.2024 riikliku järelevalve toiming, millega võeti üle loomade

nõuetekohane pidamine, õigusvastaseks;

2) tunnistada PTA 28.08.2024 riikliku järelevalve toiming, millega võeti üle loomade

nõuetekohane pidamine 28.08.2024 protokoll NR 01-625-24/067 õigusvastaseks;

3) tunnistada PTA 28.08.2024 riikliku järelevalve toiming 28.08.2024 asendustäitmise

toimingu protokoll nr 1.2-19/9667-1 õigusvastaseks;

4) kohustada vastustajat kõrvaldama asendustäitmise kohaldamise tagajärjed ja tagastama

Xle temalt 15.08.2024 äravõetud 9 segaverelist koera, neli täiskasvanud koera, kaks

noorkoera ja kolm kutsikat;

5) kohustada vastustajat hüvitama X PTA 28.08.2023 riikliku järelevalve toimingutega, st

loomade nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmisega ja asendustäitmisega,

õigusvastaselt tekitatud kahju.

7. Tallinna Halduskohus lubas 20.01.2025 määrusega kaebust muuta, kuna kaebaja oli

03.01.2025 esitanud kaebuse täiendamise taotluse, esitades PTA 22.11.2024 otsuse nr 1.2-

17/730 „Loomade nõuetekohase pidamisega seotud kohustuste täitmisel tekkinud kulu

ja tulu“ tühistamise nõude.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Loomade pidamise ülevõtmiseks ei olnud mingit faktilist ega õiguslikku alust. Kaebaja ei

ole rikkunud LoKS §-s 3 sätestatud nõudeid. Järelevalve protokollis toodud väited ja asjaolud

ei anna alust sedavõrd äärmusliku abinõu, nagu loomade võõrandamine, kohaldamiseks.

Samuti on vastustaja väited paljasõnalised ja täielikult tõendamata, näites loomade müümise

ja loomavabriku pidamise osas. Kaebaja ei ole ühtki kutsikat müünud, mida kinnitab ka

asjaolu, et kolmekuused kutsikad olid kaebaja juures (kutsikaid võõrandatakse tavaliselt

kahekuustena).

2) Asendustäitmine on õigusvastane, kui seda kohaldatakse ilma ettekirjutuseta või vastava

hoiatuse tegemiseta, nagu nõuab ATSS. ATSS § 12 kohaselt on asendustäitmine lubatud vaid

juhul, kui haldusorgan on eelnevalt teinud ettekirjutuse või hoiatuse. Protokollidest ei nähtu,

et kaebajale oleks tehtud konkreetne ettekirjutus või antud aega puuduste kõrvaldamiseks. See

on oluline menetlusnormi rikkumine. ATSS § 12 lõike 1 järgi võib asendustäitmist kohaldada

ilma ettekirjutuse ja hoiatuse vajaduseta ainult juhul, kui esineb vahetu oht avalikule

julgeolekule või korrale, mis nõuab viivitamatut sekkumist. PTA ei ole dokumentides esitanud

konkreetseid tõendeid vahetu ohu olemasolu kohta. Koerte pidamine eraldatud ruumides,

kuigi ebahügieenilistes tingimustes, ei olnud tõendatult vahetu oht, mis õigustaks koerte

viivitamatut võõrandamist. LoKS § 3 lõike 5 alusel Põllumajandusministri 24.07.2008

määrusega nr 76 kehtestatud Lemmikloomade pidamise nõuded (Edaspidi: lemmikloomade

pidamise nõuded) §-d 9-14 näevad ette nõuded koerte pidamisele. Järelevalve protokollist

nähtub, et täiskasvanud koerad olid ühes toas ja noorkoerad ja kutsikad teises toas, neil oli toit

ja joogivesi ja neil ei olnud peale ülekasvanud küünte mingeid nähtavaid terviseprobleeme,

kuigi neli koera on juba üsna eakad. Loomade äravõtmine on selgelt ebaproportsionaalne

meede.

3) PTA etteheited seonduvad korteri mikrokliimaga. Selleks et teha mikrokliima osas

etteheiteid, tuleks mikrokliima parameetreid mõõta ja seejärel võrrelda normidega. Kui PTA

heidab kaebajale ette ammoniaagisisaldust õhus, siis tulnuks seda mõõta. Protokollist ei

nähtu, et kaebaja eluruumides oleks mingeid mõõtmisi teostatud. Lemmikloomade pidamise

nõuete § 4 lg-test 1 ja 2 nähtub, et lemmiklooma pidamise ruumi või ehitise valgustus peab

võimaldama loomal järgida liigiomaseid käitumisharjumusi. Valgustus ei tohi põhjustada

loomale stressi ega ebamugavust, ehk siis valgus ei tohi olla liiga ere. Viidatud paragrahvi lg

2 kohaselt ei tohi pidada lemmiklooma keskkonnas, kus müratase pidevalt ületab 65 dB.

Lemmikloomade pidamise nõuded ei kehtesta piiranguid ammoniaagisisaldusele, mistõttu ei

saa vastustaja tugineda väidetele, et ammoniaagisisaldus õhus on liiga kõrge või et

mikrokliima ei vasta nõuetele. Vastustaja ei ole tuvastanud, et müra oleks liiga suur või et

mikrokliima kujutaks vahetut ohtu. Eriti arvestades, et omanik saabus kohale ja jalutas

koertega ning kavatses nad viia hoiule.

4) Järelevalve protokollis ei ole näidatud, milles seisnes loomade heaolu muul viisil

ohustamine. Vanemad koerad on kaebajaga koos elanud üle kümme aastat, kui kaebaja peaks

oma koeri nõuetele mittevastavalt ja tema tegevus põhjustaks ohtu, siis miks pole see

väidetav oht kümne aasta vältel realiseerunud. Kaebajale etteheidetav kergelt pulstis karv ei

saa olla koerte võõrandamise põhjuseks, ka seetõttu, et koerad vahetavadki karva ja

augustikuus ei ole karvavahetus ebaharilik. Ka küünte pikkus ei tähenda, et koertega ei

jalutata. Kaebaja koerad kaaluvad alla 5 kilo ja ei kuluta asfaldil käies oma küüsi. Pealegi

jalutas kaebaja oma koeri muruplatsil. Kokkuvõtlikult ei nähtu järelevalve protokollist, et

kaebajalt üheksa koera äravõtmiseks oleks olnud põhjust. PTA protokollidest ei nähtu, et

koerada oleksid olnud vahetus ohus, näljas, haiged ja joomata.

5) Loomade äravõtmiseks saaks ainult siis olla alust, kui kõik muud abinõud, sh ettekirjutused

oleksid jäänud tulemusteta ja ei oleks piisavad ohu kõrvaldamiseks. Kaebajale ei ole tehtud

ühtki ettekirjutust. Kui etteheiteks on üksnes uriinihais, siis selle kõrvaldamine on võimalik

küllalt lihtsate vahenditega ja selleks ei ole vaja koeri võõrandada. Asjaolu, et alla

kolmekuused kutsikad on tuppa (selleks ettenähtud pissilappidele pissinud, ei saa olla aluseks

kaebajale etteheidete tegemiseks ja koerte võõrandamiseks.

6) Vastustaja on rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-i 3, §-i 4, §-i 6 § 7 lg-t 4, §-i 36

(selgitamiskohustus), § 40 lg-t 1 (arvamuse ja vastuväidete esitamine), § 107 lõiget 1. PTA ei

andnud kaebajale võimalust esitada vastuväiteid või ettepanekuid enne asendustäitmise

rakendamist, mis on HMS § 40 lg 1 rikkumine. Haldusmenetlus peab olema avatud ja

läbipaistev, andes isikule võimaluse oma seisukohti kaitsta. Kaebaja ei saanud võimalust

puudusi kõrvaldada, mis on samuti oluline menetlusviga.

7) Korrakaitseseaduse (KorS) § 50 lõige 3 annab korrakaitseorganile õiguse siseneda valdaja

nõusolekuta tema valdusesse, kui see on vajalik ohu ennetamiseks või tõrjumiseks. PTA

ametnikud kasutasid seda sätet, et siseneda kaebaja eluruumidesse tema puudumisel ja loata.

Siiski on oluline, et selline tegevus peab olema proportsionaalne ja põhjendatud.

Prortokollidest ei nähtu, et koerte jätmine koju oleks olnud niivõrd ohtlik, et see oleks

õigustanud inimese koju sissetungimist Lukuabi abil ja ilma loata sisenemist. Loomad olid

luku taga ja ei olnud vahetus ohus, mis muudab sellise tungimise õiguspärasuse äärmiselt

kaheldavaks. Nii võiks iga loomapidaja koju tungida, kui nt korterist kasvõi ükski haugatus

kostab.

8) Ei ole arusaadav, miks ei andnud haldusorgan pärast loomade pidamise ülevõtmise

toimingut kaebajale võimalust esitada arvamusi ja vastuväiteid enne asendustäitmise korras

loomade võõrandamist. Olukord, kus loomade pidamise kohustuse ülevõtmise ja

võõrandamine toimub juriidiliselt samal päeval, on selgelt õigusvastane, seda ka

põhiseaduslike õiguste tagamise vaatepunktist. Õigusvastane on see, et toiming tehti juba

15.08.2024, kui loomad viidi varjupaika, kuid selle kohta ei koostatud isegi protokolli või

vähemalt ei antud ega toimetatud protokolli kaebajale kätte, seda ka ajavahemikul

16.08.2024- 28.08.2024, kui kaebaja käis vähemalt kahel korral PTA ametnike vastuvõtul.

8) LoKS § 64 lõike 3 kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud looma nõuetekohase

pidamisega seotud kohustuse ülevõtmisega samal ajal PTA võtta looma tema senisest

asukohast ära ja paigutada loomade pidamiseks ettenähtud kohta, kui looma jätmine senisesse

asukohta ohustab tema tervist või elu või ei võimalda PTA-l täita looma nõuetekohase

pidamisega seotud kohustust. Järelevalve protokollist ei nähtu, et selline alus käesoleval juhul

eksisteeriks.

9) Varjupaikade MTÜ on seadnud kaebajale kuuluvad koerad ohtu, näiteks on allutanud nad

põhjendamatutele meditsiinilistele protseduuridele. Kaebaja vanemad koerad on varasemalt

steriliseeritud, kuid kolmas isik ei kontrollinud seda, lasi koertele teha narkoosi ja koeri

opereerida ilma veterinaarse näidustuseta, ainult selleks, et veenduda, et nad on steriliseeritud.

Seda oleks saanud kontrollida ka näiteks ultraheliga. Varjupaikade MTÜ põhjustas kaebaja

koertele seeläbi põhjendamatuid kannatusi.

9. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti lemmikloomade heaoluteenuse juhile anti teada

aadressil xxxxxxx, Tallinn, tegutsevast loomapidajast. Edastatud vihje kohaselt levib korterist

väljapoole tuntav hais ning koeri on üsna palju, teataja sõnul tegeleb loomapidaja arvatavasti

loomade müümisega. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet edastas vastava teate

vastustajale. PTA järelevalveametnikud viisid 15.08.2024 aadressil xxxxxxx, Tallinn

loomapidaja X suhtes läbi ette teatamata riikliku järelevalve toimingu, mille eesmärk oli

kontrollida LoKS-s sätestatud nõuete täitmist. Kontrolli juurde oli kaasatud ka Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalameti lemmikloomade heaoluteenuse juht Hellika Landsmann.

2) Vastustaja tuvastas lemmikloomade pidamisel kaebaja poolt mitmeid ning kogumis olulisi

pidamisnõuete rikkumisi. Järelevalveametnikud tuvastasid järgmist:

a) koerte pidamiseks kasutatavate ruumide põrandad olid reostunud väljaheidetega ja

määrdunud, mis vastuolus LoKS § 3 lg 2 p-ga 3, mis sätestab, et loomapidaja peab loomale

võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis

rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust, ning lemmikloomade pidamise nõuete §-ga 3,

mille kohaselt tuleb lemmiklooma pidamise ruumi põrand hoida puhtana.

b) õhus oli tugev ammoniaagi lõhn, mis tekitas limaskestade ärritust, mis on vastuolus LoKS

§ 3 lg 2 p-ga 3 ning LoKS § 52 lg-ga 2, mille kohaselt peab lemmiklooma pidamise ruum

olema loomale ohutu. Arvestades, et ruumide põrandad olid puhastamata ning seal oli

loomade väljaheiteid, ei saa olla kahtlust, et ruumides oli loomade väljaheidetest eviv

ammoniaagihais. Ammoniaagihaisu olemasolule oli viidatud ka kaebaja tegevuse kohta

laekunud vihjes. Potentsiaalselt mürgiste gaaside ülemäärasuse tuvastamiseks ei olnud sellises

olukorras gaaside mõõtmine vajalik tuvastamaks, et tingimused ei ole loomapidamiseks

kohased.

c) tubadesse oli rohkelt kuhjatud esemeid ja prügi, mis piiras koerte liikumisvõimalusi ning

võisid kujutada koerte elule ja tervisele potentsiaalselt ohtu, mistõttu esines vastuolu LoKS §

3 lg 2 p-ga 3 ning LoKS § 52 lg-ga 2.

d) korteri valgustingimused olid kehvad, mis on vastuolus LoKS § 3 lg 2 p-ga 3 ning

lemmikloomade pidamise nõuete §-ga 4, mille kohaselt peab lemmiklooma pidamise ruumi

valgustus võimaldama loomal järgida liigiomaseid käitumisharjumusi.

e) koerte küüned olid tugevalt üle kasvanud, mis on vastuolus LoKS § 3 lg 2 p-ga 2, mille

kohaselt peab loomapidaja võimaldama loomale sobiva hoolduse, ning LoKS § 3 lg 2 p-ga 4,

mille kohaselt peab loomapidaja võimaldama muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku.

f) Koerte pikad küüned, jalutusrihmade paigaldamise raskus ning väljaheited toas viitasid, et

koertele ei olnud tagatud võimalust liikumisvajadust rahuldada, mis on vastuolus

lemmikloomade pidamise nõuete §-ga 9.

g) Koertel tuvastati selgeid märke ärevusest, kaks koera olid väga arglikud ja kaks koera

agressiivsed, mis osundas sellele, et koeri peetakse liialt isoleeritult ning koerad ei olnud

sotsialiseeritud, mistõttu esines vastuolu LoKS § 3 lg 2 p-ga 4.

h) Kaebaja oli toime pannud loomade suhtes lubamatu teo LoKS § 4 lõike 1 mõttes, olles

osad täiskasvanud koerad sidunud lukustatud tuppa rihmade külge, mis olid omavahel

põimunud, ning olles lasknud kutsikad avalikus parklas lahti jooksma ilma rihmata, mille

käigus oli loomadel ligipääs autoteele.

3) LoKS § 64 lg 1 sätestab, et LoKS-i nõuete olulise rikkumise korral või PTA ettekirjutuse

täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on PTA-l õigus täitmiseks üle võtta

need loomapidaja kohustused, mis on seotud looma nõuetekohase pidamisega. LoKS § 64

lõikest 1 tuleneb seega, et LoKS-i nõuete olulise rikkumise korral ei pea olema eelnevalt

tehtud ettekirjutust, mille kaebaja oleks täitmata jätnud või mittenõuetekohaselt täitnud. LoKS

nõuete olulise rikkumise korral on tegemist ATSS-i § 12 lg-s 1 kirjeldatud olukorraga, kus

vahetu oht avalikule korrale tuleb kõrvaldada viivitamata ning seetõttu on lubatud

asendustäitmist rakendada ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta. Vastustaja hinnangul on

tuvastatud rikkumised kogumis olulised. Tuleb arvestada, et loomadel puudus võimalus oma

seisukorda ise parandada ja nad sõltusid täielikult kaebajast. Eestleitud pidamistingimused

ning koerte olukord, sh pikad küüned ja koerte käitumisprobleemid, ei saanud tekkida üleöö.

Tuvastatud rikkumised on pikemaajalise tegematajätmise tulemus. Viidatud rikkumised

osundasid, et kaebajale käis üheksa koera pidamine üle jõu ning olukord nõudis kohest ja

otsustavat tegutsemist.

4) Asjasse puutumatu on kaebuses esitatud väide, mille kohaselt on vanemad koerad elanud

kaebajaga koos üle kümne aasta, millise aja kestel ei ole väidetav oht realiseerunud. Kaebaja

selgitas järelevalveametnikele, et oli aadressil xxxxxxx, Tallinn, elanud kolm kuud ning

pidamistingimuste rikkumine tuvastati just nimelt nimetatud asukohas. Teadmata varasemaid

pidamistingimusi, on ilmne, et loomapidaja olukord ning loomapidamisnõuete täitmine

võivad ajas muutuda. Vastustajal oleks täiesti põhjendamatu ja vastutustundetu jääda ootama,

millal koerte elu ja tervis reaalselt vahetusse ohtu satuvad ning oluliselt kahjustada saavad.

LoKS on kehtestatud loomade heaolu huvides ning vastustaja peab LoKS-i alusel teostatavate

kontrollide läbiviimisel seadma loomade heaolu esiplaanile. LoKS § 64 lõike 3 kohaselt võib

PTA võtta looma loomapidaja juurest ära, kui looma jätmine senisesse asukohta ohustab

looma tervist või elu või ei võimalda PTA-l looma pidamisega seotud kohustusi täita.

Arvestades, et loomad viibisid isiku eluruumis, on ilmne, et vastustajal ei olnud võimalik

rakendada koerte nõuetekohast pidamist loomade asukohas. Seetõttu toimetati koerad nende

pidamiseks ettenähtud kohta, Varjupaikade MTÜ varjupaika.

5) Loomade nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmine ja loomade

võõrandamine ei toimunud samal päeval, nagu on märgitud kaebuses. Koerte nõuetekohase

pidamisega seotud kohustus võeti üle 15.08.2024 (mil kaebajale jäeti ka vastava

menetlustoimingu omakäeliselt vormistatud protokoll) ning koerad võõrandati 28.08.2024.

6) Loomade kiire võõrandamine pärast nende ülevõtmist toimus loomade huvides. Ka LoKS §

64 lg 5 näeb ette loomade võõrandamise lühima mõistliku tähtaja jooksul. Looma tervist ja

heaolu silmas pidades tuleb muudatused looma nõuetekohaseks pidamiseks teha võimalikult

kiiresti, et vältida looma kannatusi. Ehkki varjupaigas on tagatud nõutavad pidamistingimused

ning vajalik hoolitsus ja veterinaarabi, on loomade huvides see, et nad saaksid võimalikult

kiiresti uude koju ning n.-ö ajutises peatuspaigas viibimine oleks võimalikult lühiajaline.

Varjupaikade MTÜ ei saa asuda koeri kolmandatele isikutele võõrandama enne, kui PTA ei

ole loomi Varjupaikade MTÜ-le võõrandanud. Lisaks aitab lühike tähtaeg kaasa riigi ja hiljem

ka loomapidaja, kellelt need kulutused sisse nõutakse, kulutuste võimalikult madalal tasemel

hoidmisele.

7) Kaebaja selgitus, mille kohaselt „kaebaja otsustas, et viib koerad tuttava juurde hoiule,

mille vastu ametnikud kohapeal ei vaielnud,“ on väär. Kaebaja ja järelevalveametnike vahel ei

toimunud sellise sisuga vestlust ning kaebaja lahkus sündmuskohalt midagi ütlemata pärast

seda, kui teda oli teavitatud loomade äravõtmise vajadusest (vt rinnakaamera salvestist lõpuga

0020).

8) Järelevalveametnike algne sisenemine kaebaja korterisse toimus kaebaja loal. Pärast seda,

kui vastustaja järelevalveametnikud olid juba koerte pidamistingimuste rikkumises seisneva

korrarikkumise tuvastanud ja otsustanud loomade nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse

üle võtta, kuid kaebaja oli sündmuskohalt lahkunud, sisenesid järelevalveametnikud kaebaja

korterisse kaebaja nõusolekuta. Seejuures on PTA-l kui korrakaitseorganil LoKS § 60 lõike 1

ja § 601 alusel õigus riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada mh KorS §-s 50 sätestatud

riikliku järelevalve erimeedet KorS-is sätestatud alusel ja korras. Valdusesse sisenemine oli

vajalik LoKS-i alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel korrarikkumise kõrvaldamiseks

KorS § 50 lg 1 p 3 mõttes. Seejuures oli vastustaja kaebajat rikkumistest ja loomade senisest

asukohast äravõtmise vajadusest teavitanud, samuti oli vastustaja kaebajat hoiatanud

valdusesse sisenemise eest, ent kaebaja ei olnud korteri juurde naasnud, soovides seeläbi

ilmselt vältida loomade äravõtmist.

9) Antud juhul ei olnud võimalik ega põhjendatud teha kaebajast lähtuvatel põhjustel talle

ettekirjutust loomade võõrandamiseks. Nimelt esines järelevalveametnikel kahtlus, et kaebaja

on koeri paljundanud eesmärgiga saada selle eest majanduslikku kasu, tehes seda koerte

heaolu ja tervise arvelt. Samuti tingis LoKS § 64 lg 6 kohaldamise asjaolu, et kaebaja oli

takistanud riikliku järelevalvemenetluse teostamist ning loomade äravõtmist, olles koheselt,

kui teda informeeriti koerte senisest asukohast äravõtmise vajadusest, kutsikatega

loomapidamiskohast põgenenud, olles lukustanud rihma otsa seotud täiskasvanud koerad

eelnevalt korterisse. Ka võis karta loomade peitmist, kuivõrd kaebaja andis riikliku

järelevalve käigus selgitusi koertega Laulasmaale ja Viimisse elama asumise kohta. Sellises

olukorras ei saanud kaebajale panna ettekirjutusega looma võõrandamise kohustust, kuna selle

kohustuse täitmiseks oleks võidud kasutada ka looma võõrandamist näiliku tehinguga, ning

vastustajal puudunuks veendumus, et koerte heaolu on tagatud.

10) Kaebajale oli riikliku järelevalvetoimingu teostamise hetkel tagatud võimalus esitada

omapoolseid selgitusi. See, et selgitusi küsiti, ning et kaebajal oli võimalik esitada

omapoolseid seisukohti, nähtub ka rinnakaamera salvestistest. Asjaolu, et

järelevalveametnikud ei pidanud võimalikuks kaebaja selgituste ja lubaduste alusel koeri

kaebaja juurde jätta, ei saa tähendada seda, et kaebajale ei olnud tõhusat ärakuulamisõigust

tagatud.

11) Kuna loomade äravõtmine oli õiguspärane, ei ole alust kaebajale kahju hüvitist välja

mõista. Samas ei ole kaebaja ka tõendanud, et vastustaja on tekitanud kaebajale varalist või

mittevaralist kahju, mis tuleks hüvitada.

10. Kolmas isik kaebuse väidete kohta arvamust ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohtule on esitatud 28.08.2024 kuupäeva kandev järelevalve protokoll nr 01-625-24/067

ja sama kuupäeva kandev asendustäitmise toimingu protokoll nr 1.2-19/9667-1 (mõlemad

esitatud kaebuse lisadena). Järelevalve protokollis on kajastatud järelevalve käik, tuvastatud

asjaolud ning PTA vastu võetud otsused, st: seniselt loomapidajalt (alates 15.08.2024)

loomade nõuetekohase pidamise ülevõtmine ATTS-s sätestatud korras, loomade paigutamine

Varjupaikade MTÜ Tallinna loomade varjupaika ning loomade võõrandamine Varjupaikade

MTÜ Tallinna loomade varjupaigale. Asendustäitmise toimingu protokoll nr 1.2-19/9667-1

kattub sisu poolest järelevalve protokolliga, st seal on fikseeritud asendustäite toiminguna

sisuna, et PTA võõrandab loomapidajalt Xlt LoKS § 64 lg 6 alusel ja kooskõlas LoKS § 642

lg-ga 9 koerad Varjupaikade MTÜ Tallinna loomade varjupaigale. Järelevalve protokollis on

viidatud (lk-l 5) ja seda on väitnud ka vastustaja, et ka järelevalve toimingute läbiviimise

järgselt koostati ka koha peal loomade nõuetekohase pidamise ülevõtmise protokoll, mille

originaal jäeti loomapidajale. Kuna seda dokumenti pole kohtumenetluses esitatud, pole

kohtul võimalik veenduda sellise dokumendi olemasolus. Kohus menetleb seega järelevalve

protokoll nr 01-625-24/067 ja asendustäitmise toimingu protokoll nr 1.2-19/9667-1

õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Lisaks on kohus võtnud menetlusse heastamisnõude ‒

kohustada vastustajat kõrvaldama asendustäitmise kohaldamise tagajärjed ja tagastama

kaebajale temalt 15.08.2024 äravõetud 9 segaverelist koera, neli täiskasvanud koera, kaks

noorkoera ja kolm kutsikat. Kaebuse muutmise järgselt on kohtu menetluses ka PTA

22.11.2024 otsuse nr 1.2-17/730 tühistamise nõue ‒ vaidlustatud otsuse sisuks on kaebajalt

asendustäitmise kulude sissenõudmine. Algses kaebuses esitas kaebaja ka hüvitamisnõude,

kuid menetluse kestel on kaebaja sellest nõudest loobunud, kinnitades seda selgesõnaliselt ka

10.02.2025 kohtuistungil.

12. Vastustaja on oma tegevuses tuginenud LoKS §-le 64, mis reguleerib looma nõuetekohase

pidamisega seotud kohustuste ülevõtmist. LoKS § 64 lg 1 kohaselt LoKS nõuete olulise

rikkumise korral või PTA ettekirjutuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral

on PTA-l õigus täitmiseks üle võtta need loomapidaja kohustused, mis on seotud looma

nõuetekohase pidamisega. Sellise otsuse tegemisel juhindutakse LoKS-st ja ATTS-st (LoKS §

64 lg 2). LoKS § 64 lg 3 kohaselt võib PTA koos looma nõuetekohase pidamisega seotud

kohustuse ülevõtmisega võtta looma ära tema senisest asukohast ja paigutada loomade

pidamiseks ettenähtud kohta, kui looma jätmine senisesse asukohta ohustab tema tervist või

elu või ei võimalda PTA-l täita looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustust. LoKS § 64

lg 4 kohaselt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise korral paneb PTA

loomapidajale, kellelt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustus on üle võetud,

ettekirjutusega kohustuse loom võõrandada või korraldada looma hukkamine ettekirjutusega

määratud viisil ja tingimustel. PTA määrab looma võõrandamiseks või hukkamise

korraldamiseks lühima mõistliku tähtaja, arvestades juhtumi asjaolusid (LoKS § 64 lg 5). Kui

looma terviseseisundi tõttu ei ole võimalik rakendada LoKS § 64 lg-tes 3‒5 sätestatut ilma

looma tervist või elu ohustamata või loomapidajast tuleneval muul põhjusel, rakendab PTA

LoKS-s ning ATTS-s sätestatud alusel ja korras asendustäitmist, korraldades looma

võõrandamise või hukkamise. LoKS § 64 lg 7 kohaselt LoKS § 64 lg-s 3 sätestatud looma

senisest asukohast äravõtmine ja loomade pidamiseks ettenähtud kohta paigutamine

protokollitakse, loomapidajale tuleb viivitamatult väljastada protokolli koopia, milles

märgitakse mh looma senisest asukohast äravõtmise ja loomade pidamiseks ettenähtud kohta

paigutamise aeg, õiguslik alus ja põhjus.

LoKS § 64 paneb seega paika alused ja erinevad tegevuste etapid koos vastava

kaalumiskohustusega.

I Looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmine LoKS nõuete olulise

rikkumise korral (LoKS § 64 lg 1). Sellisel juhul näeb LoKS § 64 lg 4 automaatse tagajärjena

ette loomapidajale kohustuse paneku loom võõrandada või korraldada looma hukkamine.

II Kumulatiivselt looma senisest asukohast ära võtmine ja paigutamine loomade pidamiseks

ettenähtud kohta, kui looma jätmine senisesse asukohta ohustab tema tervist või elu või ei

võimalda PTA-l täita looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustust (LoKS § 64 lg 3).

III PTA võib korraldada ise looma võõrandamise või hukkamise, kui looma terviseseisundi

tõttu ei ole võimalik rakendada LoKS § 64 lg-tes 3–5 sätestatut ilma looma tervist või elu

ohustamata või loomapidajast tuleneval muul põhjusel (LoKS § 64 lg 6).

13. LoKS § 64 lg-s 1 sätestatud looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmine

eeldab seega LoKS nõuete olulise rikkumise tuvastamist. Järelevalve protokollis olid välja

toodud järgmised loomapidamise nõuete rikkumised:

‒ Loomadele ei olnud tagatud pidamise ruumides sobiv mikrokliima (LoKS § 3 lg 2 p 3

rikkumine), st tubadesse sisenedes oli tunda väga tugevat ammoniaagilõhna; korter oli

kõikide tubade ulatuses täidetud erineva prügi ja esemetega, mis takistavad loomadele

piisavat liikumist ja võivad kujutada nende elule ja tervisele potentsiaalset ohtu; korteri kõik

toad on reostunud suurel määral loomade väljaheidetega ja tubades on tunda väga tugevat

väljaheidete lõhna; valgustingimused olid kehvad.

‒ Kontrollkäigul leitakse küll 3 erinevat loomadele mõeldud söömis ja jootmiskohta, aga

loomadel on nendele ligipääs korteris valitseva olukorra tõttu tugevalt raskendatud (LoKS § 3

lg 2 p 1 rikkumine).

‒ Mitmel koeral tuvastati tugev küünte ülekasv, koertel tuvastati selgeid märke ärevusest, st

koerad on sotsialiseerimata (LoKS § 3 lg 2 p 4 rikkumine).

‒ Loomade abitusse seisundisse jätmine (LoKS § 4 lg 1 rikkumine). Loomapidaja jättis 4

täiskasvanud koera lukustatud kinnistule ebasobivatesse pidamistingimustesse, lisaks lasi

kaebaja politseipatrulli juuresolekul kutsikad lahti, põhjustades seeläbi ohtu nende elule;

‒ Kogu kogutud informatsioon annab aluse kahtlustada, et loomapidaja tegeleb koerte

kasvatamisega majandusliku kasu saamise eesmärgil.

13.1. Kohus möönab, et videoülesvõttega ei ole võimalik edasi anda ruumides levivat lõhna.

Kohus ei sea kahtluse alla, et järelevalvet teostanud ametnikud väljaheidete/ammoniaagi

lõhna tundsid, kuid rinnakaamerate salvestistelt ei nähtu, et tegu oleks olnud olulise

häiringuga, mispuhul olnuks see arvatavasti järelevalveametnike reaktsioonidest selgemini

näha. Õige on kaebaja väljatoodu, et lõhnale pole LoKS-s ega ka Lemmiklooma pidamise

nõuetes künnist seatud ning olukorras, kus siseruumides peetakse mitmeid loomi korraga

(antud juhul kokku 9) ja lahtiselt, on sellise tegevuse tõenäoliseks tagajärjeks väljaheited

põrandal, kui koerad on suure osa päevast omapäi ja välja ei pääse. Kohus ei näe alust kahelda

kaebaja kinnituses, et ta koristab regulaarselt tube, sh koerte väljaheiteid, arvestades kaebaja

sõnu, et ka tema ise elab nendes ruumides. Videosalvestistelt ei nähtu, et „korteri kõik toad on

reostunud suurel määral loomade väljaheidetega“, nagu väidab vastustaja. Kaebajal olid

vahendid väljaheidete kogumiseks ning ta kasutas neid ka järelevalvetoimingute tegemise

ajal. Seega pole põhjust teha üldistatud järeldust, et kaebaja enda koerte tagant ei korista.

Videosalvestiselt oli näha, et ruumide põrandatel palju erinevaid asju. Videofailist

2024_0815_120328_S701295_PT6511_0005.mp4 nähtuvalt olid täiskasvanud koerad toas

lahtiselt, st neil oli liikumisruumi, ruumi puudumisele pole vastustaja ka tuginenud. Kuigi

põrandatel oli hulgaliselt esemeid ja hinnanguga ruumide ebahügieenilisele olukorrale võib

nõustuda ‒ millele ka kaebaja otseselt pole vastu vaielnud ‒, pole vastustaja ka välja toonud,

millised esemed kujutasid ohtu loomade elule või tervisele. Kohtule see esitatud

videosalvestistelt ei selgu.

Videofailist 2024_0815_120328_S701295_PT6511_0005.mp4 nähtuvalt oli ruumis, kus

viibisid täiskasvanud koerad, loomulik valgus. Vastustaja ei ole välja toonud ega ka

põhistanud, mis osas ei vastanud ruumide valgustus nõuetele ning miks ja kuidas olemasolev

valgustus põhjustas loomadele stressi või ebamugavust (vt lemmikloomade pidamise nõuded,

§ 4).

13.2. Vastustaja ei väida, et loomadele ei olnud tagatud söök ja jook (seda ei väitnud ka

kohtuistungil üles astunud tunnistajad), vaid, et loomadele oli nendele ligipääs korteris

valitseva olukorra tõttu tugevalt raskendatud. See väide on jäänud piisavalt põhistamata.

Täiskasvanud koerte ruumis nähtub videosalvestistelt nii kauss söögiga kui ka joogiga

(punane kauss). Ka tagumises toas, kuhu kaebaja peale ülevaatuse tegemist jättis täiskasvanud

koerad rihmade otsa, oli tunnistajate kinnitusel veeanum (küll väike). Kutsikate olukorra

kohta algsel hoonesse sisenemisel pole täpsemaid tõendeid esitatud. Kokkuvõttes, tuginemine

LoKS § 3 lg 2 p-le 1 pole kohtu arvates olnud põhjendatud.

13.3. Koerte tervise eest hoolitsemine on loomapidaja kohustuseks, sh hoolitseda selle eest, et

koerte küüned ei oleks ülekasvanud. Samas pole küünte ülekasv kohtu arvates selline

rikkumine, mis õigustaks looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmist ning

loomade võõrandamist. Ka väidetud koerte ärevus ja nende mittesotsialiseeritus pole aluseks

nende äravõtmisele. Ärevusele kalduva täiskasvanud koera äravõtmine ja uuele omanikule

andmine sotsialiseerumise probleemi ka suure tõenäosusega ei lahendaks, vaid võib hoopis

süvendada. Asjaolu, et koerad neile harjutamtus olukorras on ärevad ning võivad

ettearvamatult käituda, sh järelevalve teostajat hammustada, ei viita tingimata sellele, et

omanik on enda kohustused jätnud täitmata. Koerte veternaarse läbivaatuse hinnangud ei

kinnita nende käitumuslikke probleeme. Koerte seisundile on antud hinnang „OK“, või

mööndud pelglikkust, kuid lisatud „käsitletav“. Pole välja toodud, et koerad oleksid

ülevaatamisel olnud agressiivsed ning inimestele ohtlikud. Visuaalselt on koerad heas

seisundis. Meditsiinilisel ülevaatusel tuvastati erinevaid väiksemaid terviseprobleeme, kuid

kohtu veendumuse kohaselt ei anna teostatud meditsiiniline läbivaatus alust järeldusele, et

koerapidaja oleks koerte elud oma tegevusetuse tõttu ohtu seadnud või koerad oleks muul

viisil jäetud hoolitsuseta. Täiskasvanud koerad olid kiibistatud, neil olid passid ning kaebaja

teadis nimetada ka loomakliiniku, kus ta koertega käib. Pelgalt koerte ülekasvanud küüntest ei

saa kohtu hinnangul teha järeldust, et loomapidaja ei käi nendega jalutamas.

Järelevalvetoimingute käigus jagas kaebaja detailseid selgitusi, kus ja kuidas ta koertega

väljas käib. Seda infot oleks saanud vajadusel kontrollida. Ka oli järelevalvemenetlus

ajendatud isiku pöördumisest, milles oli välja toodud, et kutsikad jooksevad lahtiselt õues, st

ka noorloomi ei peetud üksnes toas.

13.4. Sündmustest, mis toimusid järelevalvemenetluse käigus (täiskasvanud loomade

rihmadega (tagumisse) tuppa jätmine, kutsikatega „põgenemine“ ja nende parklas lahti

laskmine) ei saa kohtu arvates teha järeldusi kaebaja loomapidamise tavade kohta. Tuleb

arvestada seda, et kaebajale oli eelnevalt teatavaks tehtud, et temalt võetakse lemmikloomad

ära, mistõttu kaebaja emotsionaalne ja mitte just kõige läbimõeldum tegutsemisviis (nt ära

sõitmine ning kutsikate lahtilaskmine politseiametnike juuresolekul) ei iseloomusta tingimata

teda kui loomaomanikku ning seda, kuidas ta oma lemmikloomadesse suhtub. See ei saa

kaalu omada looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise hindamisel. On

mõistetav, et loomaomanik, kellel on oma lemmikloomaga emotsionaalne side, ei käitu

sellises olukorras ratsionaalselt ning võib sattuda paanikasse.

13.5. Koerte kasvatamine majandusliku kasu eesmärgil on jäänud tõendamata. Seda ei saa

iseenesest pidada ka LoKS nõuete rikkumiseks, kui kaebaja ka võõrandab koeri raha eest.

Loomapidamisnõuetega võib vastuolus olla nn kutsikavabriku rajamine, kui loomi

paljundatakse üksnes majandusliku kasu saamiseks, jättes järgimata loomade vajadused ning

nõuetekohased elutingimused. Asjas esitatud tõendid selliseks järelduseks mingit alust ei

anna. Kaebaja näol on tegemist Ukraina sõjapõgenikuga, kes on tulnud Eestisse elama koos

enda koertega, kelle puhul osadega on ta koos elanud tema enda kinnitusel juba 10 aastat.

Pole kahtlust, et sellisel juhul on loomapidaja ja looma vahel välja kujunenud tugev

emotsionaalne side, mistõttu pole tõsiseltvõetavat kinnitust kahtlusele, et kaebaja peab loomi

majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kaebaja kinnitusel olid vanemad koerad ka

steriliseeritud. Tegu polnud ka tõukoertega, kellede puhul võiks eeldada arvestatavat tulu

teenimise võimalust koerte müümisest.

14. Seega leiab kohus, et vastustaja pole tõendanud loomapidamise nõuete rikkumist,

rääkimata olulisest rikkumisest. LoKS § 64 lg 1 koosseisu ei anna välja ka „väiksed

rikkumised kogumis“, nagu väidab vastustaja. Kohus märgib, et looma tema omaniku juurest

ära võtmine ja võõrandamine on ultima ratio ehk viimase abinõu meetmed, st neid võib

rakendada, kui muud alternatiivsed ja loomapidaja õigusi vähem riivavad meetmed ei annaks

tulemust. Looma senisest asukohast äravõtmine eeldab täiendava kaalumise teostamist, kas

looma jätmine senisesse asukohta ohustab tema tervist või elu või ei võimalda PTA-l täita

looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustust (LoKS § 64 lg 3), looma võõrandamine

PTA poolt LoKS § 64 lg 6 alusel eeldab selle tuvastamist, et looma terviseseisundi tõttu ei ole

võimalik rakendada LoKS § 64 lg-tes 3–5 sätestatut ilma looma tervist või elu ohustamata või

loomapidajast tuleneval muul põhjusel. Vastavat kaalumist pole PTA korrektselt läbi viinud.

Isegi, kui PTA sisuliste etteheidetega nõustuda, on ju tegemist kõrvaldatavate puudustega,

mida kaebaja oli valmis tegema (nt ruumide hügieeniolukorra parandamine). Asjaolu, et

kaebaja oli maininud teisi võimalikke asukohti, kuhu ta võib loomi viia, ei õigusta loomade

äravõtmist ja võõrandmist kui ultima ratio abinõu, seda eriti olukorras, kus loomade

elukeskkond ongi nende äravõtmise kandvaks põhjuseks. Miks ei võiks loomapidaja viia

sellisel juhul loomi neile sobivamasse elukeskkonda?

15. Kohtu hinnangul on vastustaja rikkunud ka menetlusnõudeid. LoKS § 64 lg 7 kohaselt

looma senisest asukohast äravõtmine ja loomade pidamiseks ettenähtud kohta paigutamine

protokollitakse. Loomapidajale, kellelt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse

ülevõtmisega samal ajal loom tema senisest asukohast ära võetakse ja loomade pidamiseks

ettenähtud kohta paigutatakse, peab PTA viivitamata väljastama protokolli koopia, milles

muu hulgas märgitakse looma senisest asukohast äravõtmise ja loomade pidamiseks

ettenähtud kohta paigutamise aeg, õiguslik alus ja põhjus. Mingeid tõendeid, et selline

protokoll järelevalve läbiviimise päeval koostati, esitatud ei ole. Protokolli koopia tulnuks

anda kaebajale kui loomapidajale, kuid kaebaja kinnitab, et ta seda saanud ei ole, vaatamata

sellele, et peale koerte äravõtmist käis kahel korral PTA ametnike vastuvõtul. Olukorras, kus

kaebaja valdab eesti keelt vähesel määral, oli tal tõenäoliselt raskendatud juriidilistest

toimingutest ja nende tähendusest aru saamine, sh nt vastuväidete esitamine. Kui 28.08.2024

vormistati protokollid, olid kaebaja koerad juba uutele omanikele võõrandatud ja protsess

muutunud tagasipööramatuks. Kohtule ei nähtu, et protokollides või muudes aktides oleks

kaebaja vastuväiteid sisuliselt analüüsitud. Arvestades, et kaebaja käis kahel korral PTA

ametnike jutul, võib eeldada, et kaebaja vastuväiteid esitas. Seega nõustub kohus kaebajaga,

et vastustaja pole nõuetekohaselt täitnud HMS-s sätestatud ärakuulamis- ja uurimiskohustust.

16. Ülaltoodut arvestades tuleb tuvastamisnõuded rahuldada. Kohus tuvastab PTA

28.08.2024 järelevalve protokolli nr 01-625-24/067 ja PTA 28.08.2024 asendustäitmise

toimingu protokoll nr 1.2-19/9667-1 õigusvastasuse. Tuvastamisnõuete rahuldamine toob

endaga kaasa ka tühistamisnõude rahuldamise, sest koerete äravõtmise ja võõrandamise

õigusvastasuse tõttu pole õigustatud kaebajalt sisse nõuda asendustäitmise kulusid. Kohus

leiab, et ka heastamisnõue tuleb rahuldada. Kohus möönab, et praktikas võib olla raskendatud

heastamisnõude täitmine ja koerte tagasi saamine (kohus käsitles seda küsimust ka

kohtuistungil). Olukorras, kus kõik koerad on saanud uued (heausksed) omanikud, võib olla

õiguslikult keeruline kui mitte võimatu tagastada koerad kaebajale. Ka uutel omanikel on

loomadega tekkinud eelduslikult emotsionaalne side, mistõttu võib koerte äravõtmine

põhjustada täiendavaid emotsionaalseid kannatusi ning õiguslikke vaidlusi. Seetõttu leiab

kohus, et kui heastamisnõude täitmine ei osutu võimalikuks, tuleb vastustajal kaebajale

hüvitada tekitatud kahju rahas. Ennekõike on tegemist mittevaralise kahjuga. Kohus peab

põhjendatud kahjuhüvitise summaks 500 eurot koera kohta, st 9 koera puhul kokku 4500

eurot. Hüvitise suurus võtab arvesse ka seda, et järelevalvetoimingute käigus siseneti kaebaja

luba küsimata lukku lõhkudes kaebaja eluruumi ning kaebaja suhtes kohaldati füüsilist sundi

(käerauad). Olukorras, kus koerte äravõtmine on olnud õigusvastane, tuleb vastavalt

kvalifitseerida ka neid toiminguid.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebajate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud vastustajalt

välja mõista (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu summas

20 eurot. Muude menetluskulude kandmise kohta pole kaebaja dokumente esitanud, mistõttu

jäävad võimalikud muud menetluskulud kaebaja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)