2-23-108741/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-108741

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi M T vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586)

Hageja lepinguline esindaja: R S, e-post: xxx

Kostja: M T (isikukood xxx), registrijärgne elukoht xxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista M Tlt välja OÜ GS Core kasuks tasumata võla põhiosa 255,04 eurot ja

hagiavalduse esitamise seisuga (09.06.2023) sissenõutavaks muutunud viivis 6,68 eurot.

3. Mõista M Tlt välja OÜ GS Core kasuks edasiulatuv viivis tasumata põhinõudelt (255,04

eurot) alates 10.06.2023 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte suuremas

summas kui 255,04 eurot.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Rahuldada OÜ GS Core menetluskulude kindlaks määramise avaldus. Mõista M Tlt välja

OÜ GS Core kasuks menetluskuluna 120 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas kohtule hagi, mille nõue tulenes tarbijakrediidilepingust. Kohus palus hagejalt

täiendavaid andmeid vastutustundliku laenamise kohta.

2. Hageja vastas kohtunõudele 04.10.2024 ja esitas alternatiivse nõude. Kuivõrd kohus leiab, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (vaata allpool), lähtub kohus alternatiivsest

nõudest, mis on järgnev:

Mõista M Tlt välja OÜ GS Core kasuks tasumata võla põhiosa 255,04 eurot, hagiavalduse

esitamise seisuga 09.06.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 6,68 eurot ja viivis tasumata

põhinõudelt 255,04 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 10.06.2023 vastavalt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

4. Hagi kohaselt sõlmisid xxx AS ja kostja 21.02.2018 tarbijakrediidilepingu nr xxx. Kuivõrd

kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis esialgne võlausaldaja kostjale

15.06.2020 lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 27.07.2020 lepingu ülesütlemise teate.

5. Xxx AS loovutas nõude hagejale.

Kostja seisukoht

6. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

8. Kohus tuvastas, et xxx AS ja kostja sõlmisid 21.02.2018 tarbijakrediidilepingu nr xxx (dtl 31-

36). Lepingu põhitingimustes lepiti kokku krediidisumma 1 000 eurot. Lepingupooled leppisid

kokku, et kogu lepingu perioodi intressi kogusumma on 662,64 eurot, mis moodustab 13,15 %

krediidisummast aasta kohta. Lepingu maksegraafikus on intressisumma kokku 662,64 eurot,

mis on jagatud annuiteetgraafikusse, mis tähendab, et esialgu tasub klient suuremaid

intressimakseid ning seejärel suurenevad krediidisumma maksed. Krediidi kulukuse määr aasta

kohta on 27,22 %. Kohus tuvastas, et see ei ületanud laenu väljastamise ajal

VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.

9. Intressimääraks tagastamata krediidisummalt lepiti kokku 21,90 % aastas (see on 0,0608%

päevas), arvestatuna lähtuvalt 30 päevasest kuust ja 360 päevasest aastast. Pooled leppisid

kokku lepingu sõlmimise tasus 49 eurot. Lepingu täitmise tähtpäev oli 10.03.2023.

10. Kostja kasutas krediiti summas 1000 eurot. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt, saatis esialgne võlausaldaja kostjale 15.06.2020 lepingu ülesütlemise

hoiatuse ning 27.07.2020 lepingu ülesütlemise teate.

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Kostja ja laenuandja Xxx AS vahel 21.02.2018 sõlmitud leping vastab

tarbijakrediidilepingu tunnustele.

2 / 7

12. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel

astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja

andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Xxx AS loovutas oma

nõude 02.02.2021 hagejale, millest teavitati kostjat 07.08.2020 teatisega (dtl 70). Seega on

hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.

13. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2

kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49

lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS

§ 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral

krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab

krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga

kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika,

võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad:

1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside

suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste,

täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6)

krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse

suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta

olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja

intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika,

mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi

muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

3 / 7

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral

talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.

14. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on

kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-

des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama

teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

15. Kohus kohustas hagejat 27.09.2024 määrusega (dtl 84, 85) esitama detailsed andmed ning neid

kinnitavad tõendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise

kohustust on järgitud, eelkõige, kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete

alusel on krediidivõimekust hinnatud ning, kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.

Kohus märkis määruses, et kui hageja jätab tähtaegselt esitamata andmeid selle kohta, et

kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, võib kohus jätta hagi

rahuldamata.

16. Hageja on 04.10.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja hinnangul laenuandja täitis

kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning

4 / 7

järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Kostja märkis laenu taotlemise taotlusel igakuiseks

töötasu suuruseks 800 eurot, finantskohustusteks 25 eurot. Hageja väidab, et Creditinfo.ee

päringu kohaselt kostjal maksehäired puudusid. Väide on tõendamata. Krediidiandja ei ole

küsinud võlgnikult pangakonto väljavõtet ega hinnanud tema igapäevaseid elamiskulusid.

17. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja

oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime

kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste

väljaminekute kohta. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja

4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise

osas. Laenuandja on eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude

alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

andmete kogumis analüüsi teostanud.

18. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4

või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja

oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja

oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

19. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu

kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab

intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest

tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega

viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).

20. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt,

saatis esialgne võlausaldaja kostjale 15.06.2020 lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 27.07.2020

lepingu ülesütlemise teate (dtl 39, 40) ning lepingust tulenevad kohustused muutusid alates

27.07.2020 sissenõutavaks.

21. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole

(https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenu perioodi olnud vastav intress

0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud. Intressinõudest on

hageja loobunud.

5 / 7

22. Hagiavalduse kohaselt andis esialgne kreeditor kostjale krediiti kogusummas 1 000 eurot,

millest 49 eurot oli lepingutasu ja 951 eurot kanti kostja arveldusarvele. Hageja selgituste

kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 695,96 eurot (dtl 41-52). Kuivõrd

kohus on tuvastanud, et krediidileping on tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas

(sh lepingu sõlmimise tasu), tuleb eelnimetatud tagasimaksed lugeda tasutuks põhivõlgnevuse

katteks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 951 - 695,96 =

255,04 eurot.

23. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates 11.03.2025 kuni

hagi esitamiseni 09.06.2023 summas 6,68 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest on antud juhul viivisemääraks 8%

aastas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutnud viivist 6,68 eurot ja rahuldab nõude.

24. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste

väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt,

et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus

leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 255,04 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 10.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

26. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja põhjendatud

menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

27. Hageja esindaja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud on TsMS § 4842 alusel põhjendatud

20 euro ulatuses.

28. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 120 eurot (100+20).

29. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

30. Kostja ei ole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

6 / 7

31. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik

7 / 7