3-25-489/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-489

Haldusasi

D.Q taotlus riigi õigusabi saamiseks (lapsega vanglas kooselu

võimaldamine)

RESOLUTSIOON

Jätta D.Q taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. D.Q esitas 27.02.2025 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks

haldusmenetluses. Taotluse kohaselt soovib kaebaja, et tema laps saaks vanglasse tema juurde tulla,

kuid vangla ei lase. Üksinda on võimatu võidelda, kui ei oska.

2. Taotluses on kaebaja viidanud õiguskantsleri 11.02.2025 kirjale, milles on omakorda viidatud

õiguskantsleri seisukohtadele nr 6-1/100993/10076301 (2011. a) ja 18-2/150499/15018942 (2015. a).

Vastavates seisukohtades on õiguskantsler juhtinud ametivõimude tähelepanu isa õigusele taotleda

kooselu oma lapsega vanglas.

VangS § 54 lg 1 teine lause sätestab, et emal ja kuni kolmeaastasel (kaasa arvatud) lapsel

võimaldatakse ema taotlusel ja eestkosteasutuse nõusolekul elada koos. Säte ei reguleeri isa

samasuguseid õiguseid.

3. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õiguseid.

Kaebaja on suutnud esitada kohtule selge taotluse, millest on arusaadav kaebaja tahe elada lapsega

vanglas koos. Kaebaja on samas küsimuses pöördunud ka õiguskantsleri poole ning saanud vastuse.

Kaebaja on viidanud ka võimalikule diskrimineerimisele, mis võib eelduslikult olla

haldusmenetluses ja kohtumenetluses keskseks õigusküsimuseks.

Kohtule ei ole teada, kas kaebaja on juba esitanud vanglale vastavas osas taotluse ja saanud vastuse,

nagu viitab VangS § 54 lg 1. Kui kaebaja ei ole taotluse vastusega nõus, on tal õigus esitada

vastusele vaie ning pärast vaidemenetluse läbimist pöörduda kohtusse.

Juhul, kui kaebaja ei ole esitanud vanglale taotlust ega järginud muus osas menetlustähtaegu, ei ole

neid puudujääke võimalik ka advokaadi abiga ületada.

1 Vt õiguskantsleri 2011. a tegevuse ülevaade, lk 61; https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024-12/Ulevaade

%202011.pdf

2 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024-

11/6iguskantsleri_arvamus_vangistusseaduse_muutmise_seaduse_eelnou_valjatootamise_kavatsusele.pdf, p 11

1(2)

Eeltoodust tuleneb, et kaebajal on võimalik oma õiguseid ise kaitsta, esitades dokumendid vastavalt

kohtu suunistele esmalt vanglale ja seejärel pöördudes vajadusel kohtusse. Tegemist ei ole sedavõrd

keeruka vaidlusküsimusega, milles kaebaja vajaks juba praegu enda esindamiseks õigusabi.

Ka kohtusse pöördumise eesmärgil ei vaja kaebaja eelduslikult riigi õigusabi, kuivõrd halduskohtul

on uurimis- ja selgitamiskohustus.

Kokkuvõttes jätab kohus riigi õigusabi taotluse HKMS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

4. Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et ka eestkosteasutuse poolt nõusoleku andmisest keeldumine on

halduskohtus vaidlustatav (Riigikohtu 11.05.2016 määruse nr 3-2-1-26-16 p 21).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

2(2)