2-22-15031/58 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025 Haapsalu

Tsiviilasja number

2-22-15031

Tsiviilasi

L.Z hagi T.U vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

45 970,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja L.Z, isikukood XXX

lepinguline esindaja vandeadvokaadid Kuldar-Jaan

Torokoff ja Andreas Veeret

Kostja T.U, isikukood XXX

Lepingulised esindajad vandeadvokaadid Magnus

Braun ja Kadi Saluste

Kohtuistungi toimumise aeg

14. jaanuar 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata L.Z hagi T.U vastu võlgnevuse 36 250 euro ja viiviste

nõudes.

2. Jätta menetluskulud hageja L.Z kanda, välja arvatud hagi läbivaatamata

jätmise taotluse, menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse ja protokolli

parandamise taotluse lahendamisega seotud menetluskulud, mis jäävad kostja

kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast

menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

3. Jätta rahuldamata T.U taotlus 14.01.2025 kohtuistungi protokolli

parandamiseks.

4. Saata otsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1.2018 kevadel leppisid Nordcoin Mining OÜ üle kontrolli teostavad lõplikud kasusaajad

kokku, et neil on kohustus finantseerida Nordcoin Mining OÜ majandustegevust järgnevates

proportsioonides – L.Z 15%, A.Z 15%, I.B 15%, S. L 5%, H.G 25% ja T.U 25%. Samadel

proportsioonidel pidi jaotatama ka võimalik kasum, mida äriühing teenib. Igaüks pidi andma

äriühingule laenu vastavalt kokkulepitud proportsioonidele, kokku summas 145 000 eurot.

T.U pidi andma laenu 36 250 eurot. Kuna kokkuleppe osapooltel ei olnud rahalisi vahendeid

laenu andmiseks, siis hageja L.Z täitis finantseerimiskohustuse ning kokkuleppe iga osapool

võlgnes vastavalt proportsioonile L.Z-ile laenuna kindla summa, T.U 36 250 eurot.

L.Z sõlmis 11.06.2018 K.-T. V’iga laenulepingu summale 145 000 eurot. Laen kanti üle

Nordcoin Mining OÜ pangakontole. Hageja L.Z kohustus laenu tagastama hiljemalt

01.06.2019. 2019 suveks oli selge, et äriühing tegutseb kahjumlikult ega ole võimeline laenu

tagastama. Hageja sattus viivitusse laenuandja ees. Hageja soovis suuliselt sõlmitud

laenukokkulepped fikseerida kirjalikult. T.U kokkusaamisele ei ilmunud ja laenulepingut ei

allkirjastanud. H.G allkirjastas lepingu, et võlgneb hagejale 36 250 eurot, so tema eest

investeeritud summa. A.Z, I.B ja S. L on hagejale tagastanud oma osa laenust. H.G ja T.U

seda teinud ei ole.

2. Hageja nõuab kostjalt T.U-lt põhivõlgnevust summas 36 250 eurot. Hageja täitis T.U

finantseerimiskohustuse, võttes selleks laenu kolmandalt isikult. Suulise kokkuleppe kohaselt

pidid T.U tagastama laenu, kui hageja seda nõuab. Seega oli suuline laenuleping tähtajatu.

Hageja esitas kostjale laenu tagastamise nõude 13.03.2020. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 398 lg

1 sätetel muutus laen sissenõutavaks hiljemalt kahe kuu möödumisel so 14.05.2020. Kostja

laenu ei tagastanud. Hagejal on VÕS § 108 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse

täitmist summas 36 250 eurot.

Hageja nõuab viivist alates 01.06.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Seisuga 07.10.2022 on sissenõutavaks muutunud viivis summas 6 820,29 eurot. Lisaks nõuab

hageja viivist Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3.12.09.2024 esitas hageja nõude alternatiivsel alusel. Hageja on seisukohal, et juhul, kui

kohus ei tuvasta lepingulist nõuet, siis on hagejal õigus nõuda 36 250 eurot tasumist

käsundita asjaajamise sätete alusel so VÕS § 1018 lg 1 ja 1023 lg 1 ja 2 alusel. Hageja

finantseeris K.-T. V’ilt võetud laenu abil Nordcoin Mining OÜ majandustegevust ja tagastas

laenu kostja eest, ilma, et hageja ja kostja vahel oleks olnud leping. Hageja tegutses kostja

kasuks, ilma, et kostja oleks talle andnud õiguse sooritust teha. Hageja panustamine Nordcoin

Mining OÜ majandustegevusse oli kostja huvides, kuna kostja oli Nordcoin Mining OÜ lõplik

kasusaaja. Hageja võttis Nordcoin Mining OÜ finantseerimiseks laenu ning tagastas kostjale

langeva osa oma isiklikest vahenditest. Seega on hagejal õigus nõuda 36 250 euro hüvitamist.

Hagejal on õigus nõuda käsundita asjaajamisest tuleneva nõude puhul viivist alates

01.06.2020.

4.Kõik Nordcoin Mining OÜ lõplikud kasusaajad olid teadlikud hageja võetud laenust. Laen

ei olnud seotud hageja varasema isikliku kohustusega. Hageja ja K.-T. V vahel oli varasemalt

võlasuhe. Kuid see ei muuda asjaolu, et 11.06.2018 sõlmiti laenulepingu Nordcoin Mining

OÜ tegevuse finantseerimiseks. Laen oli summas 145 000. Nimetatud summast arvati enne

laenu väljamaksmist maha 18 125 eurot, mis oli esimese kuue kuu intress ja peeti vastavalt

lepingule koheselt kinni.

5.03.12.2024 menetlusdokumendis on hageja seisukohal, et hageja ja H.G vahel sõlmitud

laenuleping ei ole näilik. Hageja nõue kostja vastu ei ole tuletatud hageja ja H.G vahel

sõlmitud laenulepingust, vaid hageja ja kostja vahel sõlmitud suulisest kokkuleppest.

Kostja seisukohad

6. Kostja esitatud hagi ei tunnista. Hageja esitatud faktilised asjaolud ei vasta tegelikkusele.

Hagejaga suulist kokkulepet sõlmitud ei ole. Kostja ei ole laenu võtnud ega laenu saanud. Tal

puudub hageja ees võlgnevus.

7. Nordcoin Mining OÜ tegeles virtuaalvääringute kaevandamisega. Äriühinguga olid seotud

hageja ja kostja. 20.03.2018 liitus äriühinguga hageja tiim – I.B, S.L, A.Z ja hageja. Seetõttu

oli äriühingu üheks osanikuks Jur Keha OÜ, mis oli hagejaga seotud. Hageja avaldas soovi

Nordcoin Mining OÜ-ga liitmiseks. Hageja tiim pidi tegelema ühisrahastusega ning kostja

koos H.G-ga tegeles kaevanduspargi töös hoidmisega. Selleks ajaks, kui hageja tiim liitus, oli

kostja koos H.G-ga investeerinud Nordcoin Mining OÜ-sse ca 500 000 eurot.

8. Hageja ei ole kunagi olnud Nordcoin Mining OÜ juhatuse liige. K.-T. V’iga sõlmitud

laenuleping ei ole kunagi olnud seotud Nordcoin Mining OÜ-ga ega kostjaga. Hageja ja K.-T.

V vahel sõlmitud laenulepingu tingimusi kostjaga läbi ei arutatud. Ajaks, kui ca pool

laenusummast oli kulutatud ütlesid kostja ja H.G hageja tiimile, et raha kulutamine tuleks

peatada, kuna turusituatsioon oli languses. Hageja tiim otsustas raha lõpuni kulutada.

Finantsinspektsioon ei andnud luba ICO läbiviimiseks, mistõttu äriplaan nurjus. Seetõttu ei

suutnud hageja tagastada laenu Nordcoin Mining OÜ vara eest. Laenulepingu alusel saadud

summa tagasimakse eest vastutab üksnes hageja või tema tiim, kui neil olid sellised

kokkulepped.

9. Nordcoin Mining OÜ-le laenu andmisest ei teadnud midagi äriühingu raamatupidaja.

Kostja ei ole kohustuse võtmisega nõustunud. Selleks, et lugeda leping sõlmituks kaudsete

tahteavaldusega, peab olema poolte tahe väljendatud äratuntavalt. Hageja ja H.G vestlused ei

too kaasa kohustusi kostjale. Kostja ei ole teinud ühtegi tahteavaldust endale kohustuste

võtmiseks. Hageja ja H.G vahel sõlmitud laenuleping ei saa mõjutada kostja väidetavaid

kohustusi hageja ees.

10. Hagejal puudub käsundita asjaajamise nõue kostja vastu. Hageja ja K.-T. Vga sõlmitud

laenuleping ei ole seotud kostja asjaajamisega. Pärast hageja tiimi liitumist Nordcoin Mining

OÜ-ga jagunesid rollid nii, et hageja tiim tegeles ühisrahastusega ja kostja koos H.G-ga

tegeles kaevanduspargi töös hoidmisega. Seega ei olnud tegemist kostja asja ajamisega vaid

hageja tiimi enda võetud äririskiga seoses ICO arendamisega ja ühisrahastuse saamisega.

Hageja ei ole teavitanud kostjat asjaajamisele asumise kavatsusest. Hageja on jätnud täies

ulatuses tähelepanuta VÕS § 1020 lg 1.

Kohtuotsuse põhjendused

11. VÕS § 396 lg 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul

õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse

laenuna. Hageja tugineb asjaolule, et ta täitis kostja eest finantseerimiskohustuse ning kostja

võlgneb hagejale tema eest investeeritud summa.

Nordcoin Mining OÜ (edaspidi NM OÜ) osanikuks oli alates 30.01.2018 kuni 20.03.2018 HB

Holdings OÜ. Alates 20.03.2018 kuni 16.11.2019 olid osanikeks JUR KEHA OÜ ja HB

Holdings OÜ. Alates 16.11.2019 kuni 13.08.2021 oli osanikuks HB Holdings OÜ /I kd tl 12-

16/. NM OÜ juhatuse liige on alates 07.09.2017 H.G ning perioodil 26.03.2018 kuni

14.11.2019 A.Z /I kd tl 15/.

Laenuleping K.-T. V ja hageja vahel on sõlmitud 08.06.2018. Laenulepingu p 1.2. järgi

hageja korraldusel anti laenusumma 145 000 eurot NM OÜ kasutusse ja käsutusse ja laen

kanti T Projekt OÜ poolt pangakontole nr XXX. Nimetatud konto on NM OÜ pangakonto /I

kd tl 7-11, II kd tl 164/. Laenulepingu täitmist tagas muu hulgas vastavalt laenulepingu p

6.2.3. NM OÜ isiklik käendus maksimaalse ulatusega 200 000 eurot. Kohtule ei ole esitatud

NM OÜ käenduslepingut.

12. Äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 1 sätestab, et osaühingut esindab juhatus. Hageja ja kostja ei

ole olnud NM OÜ juhatuse liige. Seega ei ole hagejal ega kostjal olnud NM OÜ

esindusõigust. Hageja tugineb asjaolule, et nii hageja kui ka kostja olid NM OÜ üle kontrolli

teostavad lõplikud kasusaajad. Kostja nimetatud väitele vastuväiteid menetluse kestel esitanud

ei ole. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet sõnaselgelt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks asjaolu, et hageja ja kostja olid NM OÜ

lõplikud kasusaajad.

13. Hageja tugineb asjaolule, et tema nõue tuleneb hageja ja A.Z, I.B, S.L, H.G ja T.U vahel

sõlmitud suulisest kokkuleppest /I kd tl 2/. Veel on hageja avaldanud, et hageja ei ole

tuletanud kostjale kohustusi H.G laenulepingust, vaid hageja nõue kostja vastu tuleneb

kostjaga sõlmitud suulisest kokkuleppest, alternatiivselt käsundita asjaajamise sätetest /III kd

tl 66/. Kuna hageja on ise leidnud, et kostja kohustused hageja ees ei tulene hageja ja H.G

vahel sõlmitud laenulepingust, siis kohus nimetatud tõendiga, so 06.09.2019 H.G ja L.Z

vahel sõlmitud laenulepinguga, ei arvesta /I kd tl 17-19/. TsMS § 442 lg 8 kohaselt on kohus

põhjendanud, miks ta tõendina ei arvesta. Lisaks märgib kohus, et kui kostja kohustused

hageja väidetel ei tulene nimetatud lepingust, siis ei saa kostjale kohustusi tulla ka lepingu

puntidest A-D. Kohus nõustub kostjaga, et kahe isiku vahel sõlmitud leping ei too kaasa

kohustusi kolmandale isikule /III kd tl 20/.

14. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja on

eitanud hagejaga sõlmitud kokkulepet, millest hageja väidetel tuleneb kostjale laenu

tagastamise kohustus summas 36 250 eurot. Seega peab hageja tõendama hageja ja kostja

vahel sõlmitud kokkuleppe olemasolu ja tingimused, et kohus saaks kohaldada VÕS § 396 lg

2. 15. VÕS § 8 sätestab lepingu mõiste ning VÕS § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

15.1. Lepingu sõlmimise kohta on kohtule esitatud alljärgnevad kirjalikud tõendid.

15.1.1. 08.06.2018 sõlmitud Lisa 1 K.-T. V ja L.Z vahel 07.12.2016 sõlmitud laenulepingule

/I kd tl 7-12/. Kohus leiab, et nimetatud laenuleping võib tõendada hageja kohustusi K.-T. V

ees, kuid leping ei tõenda hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepet, et kostja pidi

finantseerima NM OÜ majandustegevust 25% ulatuses ning kostja kohustust anda NM OÜ-le

laenu summas 36 250 eurot. Asjaolu, et 08.06.2018 sõlmitud laenulepingu järgi hageja poolt

saadud laen kanti NM OÜ kontole ja anti hageja poolt NM OÜ kasutusse ja käsutusse, ei

tõenda samuti kostja väidetavaid kohustusi. Laenu kandmine äriühingu pangakontole võis

kaasa tuua kohustusi äriühingule, kuid see ei tõenda füüsilisest isikust kostja kohustusi hageja

ees.

15.1.2. Nõudekirjad ja pankrotihoiatused T.U-le ja H.G-le kajastavad hageja seisukohti,

mille kohaselt on hageja arvamusel, et kostjal oli kohustus finantseerida NM OÜ

majandustegevust ja kanda ka vastavat riski. Kohus leiab, et esitatud tõendid ei tõenda kostja

kohustust hageja eest /I kd tl 21-26/. Ka hageja ise on kohtumenetluses seisukohal, et tõend

omab tähtsust vaid viivise arvestusel /III kd tl 3/.

15.1.3. Hageja ja NM OÜ-le raamatupidamisteenust osutava isiku vaheline kirjavahetus

tõendab, et hageja andis raamatupidamisteenust osutavale isikule teada, et hageja ja K.-T. V

vahel sõlmitud laenulepingu võtab üle hagejaga seotud Jur Keha OÜ /II kd tl 100-101/. Seega

ei tõenda kirjavahetus hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepet ega kokkuleppe tingimusi.

15.1.4. H.G ja hageja vaheline WhatsAppi vestluses räägitakse, et hageja allkirjastab

laenulepingu ja laenulepingu tagatisest ja juhul kui äri ebaõnnestub, siis avaldatakse lootust,

et 100 000 saadakse ikka kamba peale tagasi makstud /II kd tl 162-163/. Kes on

tagasimaksjate ringis ja kui palju keegi panustama peab, seda vestlusest ei selgu. Seega tõend

ei tõenda hageja ja kostja vahelist kokkulepet ja kostja kohustusi hageja ees.

15.1.5. WhatsApp vestlus NordCoin Hosting grupis tõendab, et vestluses osalevad isikud

otsivad lahendust luhtunud ärile ja laenu tagasimaksele, kuid kostjat ei ole isikute hulgas, kes

vestlusest osa võtab. Mingeid kindlaid, konkreetseid kokkuleppeid vestluse tulemusena ei

sõlmita, millest nähtuks kostja poolt kohustuste võtmine /II kd tl 170-178/. Seega esitatud

tõend ei tõenda hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepet ega kostja kohustusi.

15.1.6. Erinevate äriühingute üld- ja isikuandmed, maksekorraldused, kinnistute müügileping

ja asjaõigusleping võivad tõendada hageja poolt kohustuse täitmist K.-T. V ees, kuid tõendid

ei tõenda hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepet ega kostja kohustust /II kd tl 179-212/.

15.1.7. Laenulepingud, nõudekirjad ei tõenda hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepet ega

kostja kohustusi /III kd tl 24-59/. Kui kolmandad isikud sõlmivad laenulepinguid, esitavad

vastastikku nõudekirju ja nendele vastavad, siis sellest ei tulene kostjale täitmiseks kohustusi.

15.1.8. WhatsAppi vestlused NordCoin Hosting grupis, millest kostja ei ole osa võtnud, ei

tõenda hageja ja kostja vahelist kokkulepet ega kostja kohustusi /III kd tl 61-62/.

15.1.9. Sissemaksed ja ülekanded Coinmarket OÜ, tuvastamata isiku ja T.U poolt NM OÜ

pangakontole enne hageja ja K.-T. V vahel sõlmitud laenulepingut, ei tõenda samuti hageja ja

kostja kokkulepet ega kostja kohustusi /II kd tl 92, 96, 97-98/.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kohtule esitatud kirjalikud tõendid ei tõenda hageja ja

kostja vahel väidetavalt sõlmitud kokkulepet selles, et kostjal oli kohustus finantseerida NM

OÜ majandustegevust ning kostja kohustust hagejale tasuda NM OÜ majandustegevuse

finantseerimine summas 36 250 eurot.

16. Tunnistaja I.B ütluste kohaselt oli NM OÜ-s kaks osanike leeri. Raha panustati hageja

leeri poolt eeldusel, et teenitavast kasumist või mingil muul viisil teine pool kompenseerib

selle vastavalt oma osalusele. K.-T. V käest oli laenu võtmine jutuks osanike vahel. Raha

tagasimaksmise kohustus tekkis Nordcoin Mining OÜ-l ehk et kõik osanikud pidi solidaarselt

panustama kohustuse tagasi maksmisse. Millised olid konkreetsed osanike kohustused, ei tea.

Ühel vestlusel ütles T.U , et ei ole tema probleem ja keeldus tunnistamast varasemaid

kokkuleppeid. Varasemaid kokkuleppeid ei tea, aga oli arusaamine, et panustatakse

solidaarselt. Kuna ettevõttel puudus kasum ja käive, siis pidid osanikud panustama ise /III kd

tl 79-83/. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et tunnistaja ei tea, milliseid konkreetseid

kokkuleppeid osanike vahel tehti. Tunnistaja ütluste kohaselt tekkis raha tagasimaksmise

kohustus NM OÜ-l. Kuna äriühingul kasum ja käive puudus, siis pidid osanikud ise

panustama. Eeltoodud tunnistaja ütlustega ei ole tõendatud, milles konkreetselt hageja ja

kostja füüsiliste isikutena on kokku leppinud ja kuna kokkulepe sõlmiti. Tunnistaja ütluste

kohaselt tekkis laenu tagasimaksmise kohustus NM OÜ-l, kuid samas on tunnistaja ütlustel

see füüsilistel isikutel.

17. Tunnistaja A.Z ütluste kohaselt oli ta NM OÜ juhatuse liige ja investor. NM OÜ tegevuse

rahastamiseks sõlmiti suuline kokkulepe, et kui äriühing oma kohustusi ei saa täita, siis iga

aktsionär vastavalt oma osa suurusele tagab võetud kohustusi. Kui kontoris räägiti laenu

võtmisest, siis H.G oli kindlasti, tunnistaja arust oli seal ka T.U . Kellelgi laenu võtmisele

vastuväiteid ei olnud. Enne laenu võtmist olid teada laenu võtmise tingimused. Laenu eest

vastutas NM OÜ. Kui arutati laenu tagastamist, siis H.G oli iga kord kohal, T.U-ga kord ei

olnud /III kd tl 34-37/.

Tunnistaja ütlustega loeb kohus tõendatuks, et tunnistaja ei tea kindlalt väita, kas kostja oli

kohal, kui arutati laenu võtmise tingimusi, samuti ei olnud kostja iga kord kohal, kui arutati

laenu tagastamise tingimusi. Eelkõige oli laenu tagasimaksmise kohustus NM OÜ-l. Seega ei

ole tunnistaja ütlustega tõendatud hageja ja kostja vahel sõlmitud väidetav kokkulepe.

18. Tunnistaja H.G ütluste kohaselt on ta NM OÜ asutaja ja osanik. Varasemalt oli NM OÜ-

ga seotud ka T.U . Hageja tiimi ülesandeks oli tegeleda ühisrahastusega, tunnistaja ja T.U

ülesandeks oli tegeleda seadmete hoiustamise ja teenuste pakkumisega klientidele. Selleks

ajaks, kui hageja tiim liitus oli põhitegevuse osas osaühingu tegevus finantseeritud. Hageja

pool soovis turult kaasata kapitali ja tegevust märkimisväärselt laiendada. Kuna kostja pool ei

teadnud ühisrahastusest midagi, siis nad otsustasid, et tegelevad ikka oma põhiasjaga. Pigem

ei olnud T.U teadlik kohustusest summas 145 000 eurot, kuna ta polnud juhatuses ja tegeles

rohkem põhitöö asjadega,kui raha küsimisega. Kui raha laekus kontole, siis ta ei teadnud, mis

raha see on, raamatupidaja ka ei teadnud. Tingimustest kuulis alles hiljem, kui Eestisse tagasi

tuli. Saadi aru, et see on ettevõtte kohustus. Koheselt hakkas jutt, et kui ettevõte tagasi ei

suuda maksta, siis peame ise tagasi maksma. Meie T.U-ga olime veendunud, et rahastuse

kampaania ei õnnestu. Ütlesime T.U-ga , et laenu me võtnud ei ole, käendust andnud ei ole ja

ei taha sellest midagi kuulda. Ei olnud nõus võtma isiklikku vastust, see oli selge kõigile ja

mõneks ajaks jutt vaibus. T.U ütles kohe, et tema käendusele alla ei kirjuta, kuna ei ole

tahtnud seda laenu võtta. Kuna ta ei olnud juhatuses, siis ta ei muretsenud, kui midagi pahasti

läheb. Kui Hispaaniast tagasi tulin, siis saime kokku, aga keegi ei olnud nõus alla kirjutama,

sest sellist kokkulepet ei olnud. Läksime laiali. Paar nädalat hiljem allkirjastasin lepingu. T.U

ütles kohe, et ei võta selliseid kohustusi enda peale. Tunnistaja ei ole kunagi ühelgi

kohtumisel T.U-d esindanud /III kd tl 89-93/.

Tunnistaja ütlustega loeb kohus tõendatuks, et raha tagasimaksmise kohustus tekkis NM OÜ-

l. Kui laenu tagasimaksega tekkis probleem, siis ei saanud L.Z , A.Z, H.G , I.B, S.L

kokkuleppele, kes millises osas peab panustama laenu tagasimaksetesse. Füüsilised isikud ei

olnud nõus võetud laenu eest isiklikult vastutama.

19. Tunnistajate I.B ja A.Z ütlustega loeb kohus tõendatuks, et hageja poole tiimi liikmed olid

seisukohal, et laenu tagastamise kohustus, mis laekus NM OÜ arvele, oli NM OÜ-l. Alles

seejärel, kui laenu ei õnnestu tagastada, pidid kõne alla tulema muud kokkulepped. Asjaolu, et

algselt, kui laenu võeti ei olnud kokku lepitud, et laenu eest vastutavad füüsilised isikud, on

tõendatud I.B ja A.Z ütlusega.

20. Tunnistajate ütlustega ei ole tõendatud, et kui hageja võttis laenu, siis oli hageja ja kostja

vahel sõlmitud kokkulepe kostja poolt laenu osaliseks tagastamiseks. Tunnistajate ütlustest ei

tulene ka see, et kunagi hilisemalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe, mida kostja

peaks täitma. H.G ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et kostja keeldus kohustuse võtmisest

füüsilise isikuna laenu tagastamiseks.

Kostja selgituste kohaselt pidi laenu tagasimaksete tegijaks olema NM OÜ, mitte eraisikud,

intressid tasuti NM OÜ poolt. 2019 augustis toimus koosolek, kus arutati laenu

tagasimaksmist ja see oli viimane koosolek, millest kostja osa võttis. Selle koosolekul esitas

hageja isikliku laenulepingu projekti, mida keegi ei allkirjastanud /II kd tl 99, III kd tl 5/.

Kostja selgitused on kokkulangevad tunnistajate I.B ja A.Z ütlustega selles, et laenu

tagasimakseid pidi tegema NM OÜ ja kui tekkis probleem laenu tagasimaksetega, siis ei

jõutud kokkuleppele selles, et NM OÜ lõplikud kasusaajad vastutavad füüsiliste isikutena.

Seega ei ole tõendatud kokkulepe hageja ja kostja vahel ja kostja kohustused hageja ees.

21. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud hageja ja kostja vahel sõlmitud

kokkulepet ja kostja kohustust tasuda hagejale 36 250 eurot. Seega jätab kohus rahuldamata

hageja nõude VÕS § 396 lg 2 alusel.

22. Hageja leiab, et alternatiivselt on tal nõue käsundita asjaajamise sätete alusel. Kohus

hageja õigusliku käsitlusega ei nõustu. Hageja sõlmis K.-T. Vga laenulepingu ning saadud

laenu palus kanda NM OÜ-le. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et laenu pidi tagastama

NM OÜ. Asjaolu, et hageja on saanud osade isikutega (I.B, S.L, A.Z) kokkuleppele hageja

nimel võetud laenu tagastamiseks, ei anna alust väita, et hageja tegutses kostja kui füüsilise

isiku kasuks. Hageja tegutses NM OÜ kasuks. Hageja ja NM OÜ vahel võib olla kohustus,

mida on kohustatud täitma äriühing. NM OÜ-l rahaliste vahendite puudumine ei ole aluseks,

et asuda seisukohale, et hageja on tegutsenud kostja huvides VÕS § 1018 alusel.

Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hageja nõude ka käsundita asjaajamise sätete

alusel.

23. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 36 250 eurot. Põhinõude rahuldamata

jätmine tingib ka hageja viivisnõude rahuldamata jätmise. Eeltoodu alusel jätab kohus

rahuldamata hagiavalduse tervikuna.

24. Kostja esitas kohtuistungi protokolli parandamise taotluse 12.02.2025. Hageja vaidleb

taotlusele vastu. Juhindudes TsMS § 442 lg 5 lahendab kohus taotluse kohtulahendiga. Kohus

nõustub hagejaga, et puuduvad alused protokolli parandamiseks, kuna kohtuistungi protokoll

ei ole stenogramm.

25. Tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 ja 134 lg 1 alusel 45 970,29 eurot.

26. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda, kuna otsus on tehtud hageja

kahjuks. TsMS § 169 lg 3 alusel jäävad kostja kanda hagi läbivaatamata jätmise taotluse,

menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse ja protokolli parandamise taotluse

lahendamisega seotud menetluskulud, kuna nimetatud taotlused jäeti rahuldamata.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast menetlust lõpetava lahendi

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik

*jõustus osaliselt Riigikohtu määrusega, muudetud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega