2-21-6901/71 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-6901

Kohtuasi

Teamster Drive Systems OÜ hagi Metallurg

Engineering OÜ vastu võla ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.04.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Metallurg

Engineering

OÜ

04.05.2023

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Metallurg Engineering OÜ apellatsioonkaebuse hind 33

178 eurot ja 19 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Teamster Drive Systems OÜ (registrikood

12687433), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja Metallurg Engineering OÜ (registrikood

11807964), lepinguline esindaja Anatoli Orlovski

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 05.04.2023 otsus muutmata.

2. Jätta Metallurg Engineering OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Metallurg Engineering OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-21-6901

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Teamster Drive Systems OÜ (hageja) esitas 30.04.2021 Harju Maakohtule Metallurg

Engineering OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla

27 000 eurot, viivise hagiavalduse esitamise seisuga 4018,19 eurot, täiendava viivise

arvestatuna võlgnevuse summalt (27 000 eurot) alates 01.05.2021 kuni võlgnevuse lõpliku

tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja hageja poole sooviga tellida hüdraulika sisseseadet.

Hageja ja kostja pidasid kirjavahetust, mille käigus täpsustati ning fikseeriti konkreetsed

sisseseade tehnilised andmed ja parameetrid, edastati joonis, kuidas sisseseade on raamis ning

kostja kinnitas 09.04.2019 e-kirjas hüdrojaama paigutuse ja andmed. Vastavalt kinnitusele

vahendas hageja Soome Bosch Rexroth OY tehases 18.06.2019 valminud sisseseadet ning lasi

selle tarnida kostja juurde 20.06.2019. Vastavalt tellitud ja tarnitud seadmele esitas hageja

21.06.2019 kostjale tasumiseks arve nr 190738 summas 27 000 eurot, mille maksetähtajaks

oli 21.06.2019. Arve esitamise hetkel oli kaup kostjale üle antud. Kostja arvet ei tasunud.

Hageja saatis kostja teisele kontaktisikule uuesti arve 19.08.2019 e-kirjaga. Kuna tasumist ei

toimunud, saatis hageja 10.09.2019 e-mailiga küsimuse, et „millal on oodata arve tasumist?“.

Hageja kirjutas 30.10.2019 kostjale ja küsis, et „kuidas on tasumata arvega?“. Sama sisuga e-

kirja saatis hageja kostjale 27.11.2019, 19.12.2019 ja 09.01.2020. Kostja eeltoodud e-

kirjadele ei vastanud. Lisaks saadetud e-kirjadele helistas hageja juhatuse liige kostja

esindajale ning kostja esindaja lubas telefoni teel korduvalt arve tasuda viidates mittetasumise

osas erinevatele põhjustele (COVID kriis, partneri finantsprobleemid, elektritoite probleemid

partneri tehases jne).

3. Hageja selgitas 22.07.2021, et nõue ei ole üle läinud Intrum Estonia AS-ile, vaid tegemist

on hageja esindajaga. Hageja märkis 08.12.2021, et saatis kostjale müüdud seadme

pakkumuse 12.12.2018 e-kirjaga, mille manuses oli lisatud pakkumine nr 10572 koos seadme

esmase kirjelduse ja hinnaga. Kostja tutvus sellega, helistas hagejale ja palus saata pakkumise

juurde pilte seadme esialgse väljanägemise ning peamiste komponentide osas. Hageja saatis

kostjale 13.12.2018 e-kirjaga seadme kohta illustreeriva materjali. Pooled pidasid tehniliste

andmete täpsustamise osas e-kirjavahetust. 07.03.2019 osalesid hageja seaduslik esindaja AK,

kostja seaduslik esindaja M.Q ja töötaja DR kostja kontoris projektikoosolekul, kus arutati

hageja hinnapakkumist. Kostja nõustus hageja pakkumises nr 10572 toodud seadme hinnaga,

kuid soovis täiendavalt täpsustada seadme tehnilisi omadusi. Pärast hageja poolt detsembris

hinnapakkumise tegemist toimus mitu kuud seadme tehnilise poole kooskõlla viimine kostja

kui kliendi soovidega ja seda läbi mitmete kostja soovitud tehniliste muudatuste. Tellitava

seadme tehnilise poole lõplik kinnitus saabus kostjalt 09.04.2019 e-kirjaga ja sellest päevast

loeti lisaks eelnevalt kohtumisel suuliselt kinnitatud seadme hinnale ka kinnitatuks seadme

lõplik tehniline kirjeldus ning algas seadme koostamine Bosch Rexroth OY tehases Soomes.

Hageja luges kostja kinnitust tehniliste parameetrite osas hageja tellimuse kinnituseks. Enne

seda tootmisega ei alustatud. Seega sõlmiti müügileping 09.04.2019.

2-21-6901

3.1. Vastavalt pakkumisele nr 10572 oli tellimuse täitmise aeg 14 nädalat tellimuse

esitamisest. Kuivõrd kostja kinnitas tellimuse lõplikult 09.04.2019, siis hakkas alates sellest

kulgema tellimuse täitmise aeg. Nii pakkumises kui ka pärast seadme valmimist 21.06.2019

esitatud arvel oli tasumise tingimuseks ettemaks, kuid seade jõuti tootja tehasest kostjale teele

panna enne seda, kui hageja esitas kostjale arve. Tehase saatelehelt nähtub, et seade saadeti

välja 18.06.2019 ning seadme omandiõigus läks kostjale üle 20.06.2019, kui kostja esindaja

võttis tarnitud seadme vastu. Hagejal oli kavatsus esitada kostjale vastavalt hinnapakkumisele

nr 10572 seadme kohta ettemaksu arve, kuid seade valmis tootja tehases kiiremini ja pandi

kostja poole teele, mistõttu jõudis seade kostjani 20.06.2019. Kostja ei ole arvele vastu

vaielnud ega kauba kättesaamise fakti vaidlustanud.

3.2. 04.09.2019 kirjutas kostja esindaja DR hageja seaduslikule esindajale seoses seadmele

sobiva hüdraulika õliga, millele hageja vastas 05.09.2019. 11.11.2019 e-kirjas küsis kostja

seaduslik esindaja tehnilist abi hüdraulikasüsteemi käivitamisel, millele hageja vastas

11.11.2019 e-kirjaga ja andis juhendeid. 12.11.2019 saatis hageja veel täiendavaid selgitusi

koos joonisega. Peale seda ei ole kostja hageja poole pöördunud ning hageja sai eeldada, et

hüdraulikasüsteem saadi tööle ja rohkem ei ole hageja abi vaja. Hageja kohustus ei olnud

seadme tehases töösse seadistamine. Kostja tehnilise kirjelduse järgi ostetud seade on

suurema süsteemi üks väike osa ning ei ole iseseisvalt kasutatav. Hageja andis kostjale üle

seadme juurde käiva tehnilise dokumentatsiooni 642-1 leheküljel (joonised, skeemid,

juhendid jne) mälupulgal.

3.3. 03.10.2019 soovis kostja sama hüdrojaama projekti juurde tellida samu tooteid, mis olid

juba hageja tarnitud seadme küljes. Kostja saatis fotod hageja tarnitud seadmel olevatest

klappidest. Hageja saatis 07.10.2019 e-kirjaga kostjale hinnapakkumise nr 12907, mille peale

kostja helistas ja soovis tooted ära tellida. Hageja saatis 15.10.2019 e-kirjaga kostjale arve nr

191196 summas 997,30 eurot ja palus arve tasuda ettemaksuna, kuivõrd hageja ei olnud

valmis seoses tasumata arvega kostjale krediiti andma. Kostja ei tasunud nimetatud arvet.

10.12.2019 palus kostja esindaja DR uuesti sama arvet, et see ettemaksuna tasuda. Hageja

saatis samal päeval e-kirjaga uuesti arve. Hageja oli seisukohal, et 03.10.2019 kostja saadetud

fotod, millelt nähtub hageja poolt kostjale müüdud seade, tõendavad, et hageja müüdud seade

on kostja valduses. Hageja on teinud võimalikuks seadme omandi ülemineku kostjale

vastavalt VÕS § 208 lg-le 1. Kostja ostuhinna tasumise kohustust täitnud ei ole. Uute toodete

osas tasus kostja ettemaksu 11.12.2019 ning saatis maksekinnituse hagejale e-kirjaga ja leppis

kokku kaubale järele tulemise 12.12.2019 hageja kontorisse.

3.4. Hageja märkis 25.02.2022, et poolte vaheline tava ja praktika on olnud selline, et kostja

kinnitas hageja kirjaliku pakkumise oma kirjaliku (harva suulise) tellimusega ning on seeläbi

aktsepteerinud ka hageja müügi- ja tarnetingimusi. Sellega on loetud leping sõlmituks. Ka

teiste arvete puhul on lepingute sõlmimine toimunud samal viisil. Hageja pakkumises nr

10572 oli viide hageja müügi- ja tarnetingimustele. Bosch Rexroth OY on toodete edasimüüja

Eestis, kes kinnitas, et ta oli müüdud seadme omanik ja tootja arve on tasunud hageja.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. Kostjale jäi hageja nõue arusaamatuks, kuivõrd see esitati 1,5 aastat hiljem Intrum Estonia

AS-i poolt, mis võib viidata hageja nõudeõiguse loovutamisele Intrum Estonia AS-le. Hageja

ei ole seadme tootja. Tegelik seadme tootja on tehas Bosch Rexroth OY. Hageja on ise

vastava seadme tehaselt tellinud. Nõudeõiguse olemasolu tõendamiseks peab hageja

2-21-6901

tõendama, et hageja on seadme eest tasunud. Hageja oli teadlik, et kostja poolt tellitud seade

edastatakse metallurgia ettevõttele (tehas) Heneken Melts s.r.o, mis asub Slovakkias. Hageja

tellimusel valmistatud seade on osa metallurgiaseadmetest ning seade ei tööta käesoleva ajani

nõuetekohasel viisil. Kostja pöördus korduvalt hageja poole, et kaugteel või koha peal

puudused kõrvaldada, kuid hageja on sellest keeldunud. Poolte vahel ei olnud sõlmitud

lepingut. Kostja ei võtnud endale arve tasumise kohustust. Hageja esitatud arve ei tekita

rahalise kohustuse täitmise kohustust või lepingu sõlmimist. Hageja pidanuks esitama uue

pakkumise uutel tingimustel, sest pakkumises nr 10575 oli orienteeruv hind ning märgitud

tingimustena „kehtiv 30 päeva“ ja „ettemaks“. Kostja ei tasunud ettemaksu pakkumises

märgitud tähtajaks 30 päeva jooksul, s.o 12.01.2019. 09.04.2019 oli varasem pakkumine

aegunud ja kostja kinnitas e-kirjaga ainult seadme tehnilised andmed.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 05.04.2023 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 27 000 eurot, viivise 4018,19 eurot ning alates 01.05.2021 viivise võlgnetavalt

põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning märkis, et määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks pärast lahendi jõustumist. Ühtlasi rahuldas maakohus hageja taotluse

08.11.2021 istungi protokolli parandamiseks ning luges protokolli teisel lehel 00:10:12 hageja

esindaja vastuse „Tänase seisuga on omand üle antud.“ asemel õigeks “Omand on üle antud

saatelehel märgitud kuupäeva seisuga.“.

7. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudus vaidlus selles, et:

-

hageja esitas kostjale 21.06.2019 arve nr 190738 hüdraulika seadme eest tasumiseks

summas 27 000 eurot (dtl 13–14), maksetähtajaga 21.06.2019;

-

kostja ei ole hagejale 21.06.2019 arvel nr 190738 märgitud summat tasunud;

-

hüdraulikaseade on tarnitud kostja lattu Suur-Sõjamäele (saateleht nr FI00156084, dtl

12);

-

viivis on arvestuslikult perioodi 22.06.2019–30.04.2021 eest hagetavalt võlalt

seadusjärgses määras 4018,19 eurot.

Poolte vahel oli vaidlus selles, kas pooled sõlmisid müügilepingu.

8. Maakohus jõudis hinnates kogumis poolte vande all antud seletusi ning e-kirjavahetust

järeldusele, et pooled pidasid suuliselt läbirääkimisi selleks, et hageja tarniks kostjale

hüdraulikaseadme, mille tehnilised tingimused ja hind 27 000 eurot koos käibemaksuga olid

näidatud pakkumises nr 10572, 12.12.2018 e-kirjas ja pooltevahelises edaspidises e-

kirjavahetuses. Seega tegi hageja VÕS § 9 lg 1, § 16 lg 1 pakkumuse kostjale müüa talle

pakkumises nr 10572, e-kirjavahetuses ning hageja seletustes mainitud seade 27 000 euro eest

ning kostja aktsepteeris VÕS § 9 lg 2, § 20 lg 1 järgi suuliselt ja lisaks ka 09.04.2019 e-

kirjaga hageja pakkumuse osta vastava hinnaga vastav seade. Isegi, kui kostja pole selgelt ja

ühemõtteliselt väljendanud kirjalikult, et ta soovib osta pakkumises märgitud seadet vastava

hinnaga ja pole seda märkinud ka 09.04.2019 e-kirjas, siis on tema 09.04.2019 kinnitus,

eelnev pooltevaheline e-kirjavahetus ning hageja antud seletus selle kohta, et kostja kinnitas

suuliselt, et talle sobib seade vastava hinnaga, kostja antud kaudne tahteavaldus

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 tähenduses olla hagejaga õiguslikult seotud,

et osta hagejalt seade 27 000 euroga. Seega on tõendatud, et pooled vahetasid vastastikuseid

tahteavaldusi TsÜS § 67, 68 lg-te 1 ja 3, VÕS § 8 lg 1, § 9 lg-te 1 ja 2 mõttes erinevatel

viisidel, nii suuliselt kui ka kirjalikult, et sõlmida hüdraulikaseadme müügileping. Kuna kostja

2-21-6901

andis e-kirjaga hageja nõudel seadme tehniliste andmete sobivuse kohta kinnituse 09.04.2019,

siis on poolte vahel leping sõlmitud VÕS § 8 lg 1, § 9 lg-te 2 ja 3 järgi vastava kinnitusega

09.04.2019.

9. Maakohtu hinnangul ei ole kostja seadusliku esindaja seletus, et sellise suure ostu puhul

oleks pidanud olema kirjalik leping, kooskõlas teiste tõenditega. Mitte kuskilt ei nähtu, et

kostja oleks avaldanud mingilgi viisil tahet sõlmida leping kirjalikus vormis, st et vastavalt

poolte kokkuleppele oleks leping sõlmitud vaid kirjalikus vormis VÕS § 11 lg-te 2 ja 4 järgi.

Kostja seadusliku esindaja seletustest vande all nähtub vaid etteheide hagejale, et seade

justkui ei tööta. Seega ei kinnita kostja seletused vande all seda, et pooled pole sõlminud

müügilepingut või et kostja pole soovinudki seda seadet osta või oleks poolte vahel muu

leping. Poolte vahel peetud e-kirjavahetusest ajavahemikul september 2019 ‒ november 2019

nähtub, et pooled arutavad seadmega seotud küsimusi, nagu millist õli kasutada ja kuidas

tehniliselt toimida (käivitada jms). Mitte kuskilt ei nähtu, et kostja oleks saanud toote, mida ta

pole kunagi soovinud osta. Seega kinnitab kirjavahetus hageja väiteid, et kostja on soovinud

saada vastava hüdraulikaseadme, vastasel korral oleks mõistlik võlgnik/võlausaldaja ehk

kostja teatanud koheselt hagejale, et tal ei ole märgitud seadmega mingit puutumust ja ta pole

soovinud seda osta. Nii on tõendatud hageja väited, et pooled sõlmisid hüdraulikaseadme

müügilepingu 09.04.2019 ning kostja väited, et sellist lepingut pole sõlmitud, on alusetud.

Kuna maakohus tuvastas pooltevahelise müügilepingu sõlmimise, ei hinnanud maakohus

poolte varasemat praktikat lepingute sõlmimise küsimustes ega ka 25.02.2022 kohtule

esitatud müügi- ja tarnetingimusi ning kostja poolt varem hagejale tasutud summade kohta

esitatud arvete nimekirja ja pangakonto väljavõtet.

10. Maakohus leidis, et poolte vahelise müügilepingu sõlmimise ja täitmise seisukohalt ei

oma tähtsust kostja väide ja asjaolu, kas hageja on tasunud selle seadme eest oma

lepingupartnerile ning et hageja ise soetas selle tootjalt Bosch Rexroth OY. Selle tõttu ei

hinnanud maakohus sisuliselt Bosch Rexroth OY kinnitust selle kohta, et hageja on omakorda

Bosch Rexroth OY-le seadme eest tasunud. Samuti ei omanud vaidluse seisukohalt tähtsust,

kas kostja soovis 03.10.2019 tellida veel juurde tooteid, mille tõttu ei olnud vaja maakohtul

hinnata hageja poolt kohtule esitatud kostja 03.10.2019 e-kirja, fotosid seadmel olevatest

klappidest, hinnapakkumist nr 12907, arvet nr 191196 ja 11.12.2019 maksedokumenti selle

arve tasumise kohta.

11. Maakohus leidis, et on tõendatud, et hageja on kostjale üle andnud seadme omandi VÕS §

208 lg 1 järgi. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et seade tarniti kostja lattu ja et kostja on

seadme kätte saanud, mistõttu ei olnud vajalik hinnata ka hageja 08.12.2021 esitatud HRX

AS-i kirja selle kohta, kas saatelehe originaal koos allkirjadega on säilinud või mitte. Kostja

väide, et hageja on nõude loovutanud Intrum Estonia AS-le ei leidnud kinnitust, sest märgitu

ei nähtu kostjale saadetud nõudekirjast. Vastupidiselt nähtus kirjast, et hageja on võlausaldaja,

kes on volitanud Intrum Estonia AS-i võlga kostjalt sisse nõudma ja palunud tasuda võla

Intrum Estonia AS-i arvele. See ei tähenda hageja nõude üleminekut Intrum Estonia AS-le

VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 järgi. Kuna kostja ei tasunud hagejale 27 000 eurot ehk müügihinda,

siis rikkus kostja müügilepingust ja VÕS § 208 lg-st 1, § 76 lg-test 1 ja 2 ja § 8 lg-test 1 ja 2

tulenevat müügihinna tasumise kohustust ning on kohustuse rikkumises ehk viivituses VÕS §

100 järgi.

12. Arvestades hagi rahuldamist, jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

162 lg-te 1 ja 2 järgi menetluskulud kostja kanda.

2-21-6901

Apellatsioonkaebus

13. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja välja mõista vastavalt

vastu võetud otsusele.

14. Kostja on seisukohal, et pooled ei ole saavutanud ühtegi kokkulepet peale kokkuleppe

valmistatava seadme tehniliste andmete osas. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja

seadusliku esindaja vande all antud selgituse, milles seaduslik esindaja märkis, et tema

kontoris pooled „arutasid tehnilisi küsimusi, ei arutanud küsimusi ettemaksu või

maksmisega“. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et pooled saavutasid

kokkuleppe seadme eest tasumise osas. Hageja esitatud pakkumuses oli seadme hind

orienteeruv. Kostja ei nõustu nii hageja kui ka kohtu järeldusega, et 09.04.2019 e-kirja näol

on tegemist oferdiga VÕS § 16 lg 1 mõistes. Kohtuotsus on sisuliselt vastuoluline, kuna ühest

küljest kohaldab maakohus VÕS § 9 lg-t 1, kuid teisest küljest tunnistab, et kostja pole selgelt

väljendanud oma tahet. Maakohus kohaldas vääralt TsÜS § 68 lg-t 3. Maakohus pole teinud

kindlaks, millise teo on kostja sooritanud, mis viitaks, et kostja soovib tuua kaasa õigusliku

tagajärje. Maakohus ei ole lisaks hinnanud igakülgselt poolte esitatud tõendeid (TsMS § 232

lg 1), mis on viinud ebaseadusliku lahenduseni, kuna selgelt väljendatud tahet, mis on

suunatud seadme tehniliste andmete kinnitusele, ei saa tõlgendada aktseptiks VÕS § 20 lg 1

tähenduses.

15. Kostja leiab, et 08.12.2021 vastusele lisatud dokumendid (lisa 7–9) tuleb jätta

tähelepanuta, kuna hageja ei põhjendanud, millist konkreetset asjaolu ta esitatud

dokumentidega tõendada soovib. Hageja vande all antud selgitusse tuleb suhtuda kriitiliselt,

kuna hageja selgitus sisaldab vastuolusid ning paljasõnalisi väiteid. Hageja seaduslik esindaja

on väitnud kostja esindaja küsimusele, et „Sain selle teada 2021. a, kui kirjutasite ametliku

vastuse kohtule, kuhu seade tarniti. Enne seda ma ei teadnud, kes on tegelik saaja“. Kuid on

samuti väitnud, et „Ta ei tarninud Slovakkiasse seda eraldi, vaid koos automaatika ja muu

sisseseadega ja meie osa oli vaid kümnendik sellest tarnitud seadest“, „Kostja ei andnud

mõista, et vahendab müügiteenust. Kostja ehitas seadmest suurema kogumiku ja see tarniti

Slovakkiasse“. Kostja esindaja küsimusele „Kas te teadsite, et tegemist on vahendajaga?“

vastas hageja esindaja „Jah, teadsin, et kostja on vahendaja. Tean praeguseks, kes on tegelik

saaja.“ Samuti on hageja esindaja oma vande all antud selgituses väitnud „Peale seda toimus

veel mõningate tehniliste nüansside arutelu kostja seadusliku esindajaga, mille käigus selgus,

et need tehnilised muudatused, mida soovib sisse viia, ei muuda pakkumisel olevat hinda ja

pakkumine jäi selle tagajärjel kehtima. Selle kohta saite kirjalikult edastatud vastuse, et

olenemata tehnilistest muudatustest, pakkumisel olev hind ei muutu.“ Tegelikkuses saatis

hageja esindaja 17.03.2021 kostjale e-kirja, milles tegi ettepaneku tasuda kokku juba 30

751,89 eurot ning esitas tasumise graafiku. Seadusliku esindaja väide on paljasõnaline, kuna

seaduslik esindaja ei suutnud nimetada, millal nimetatud kirjalik vastus on kostjale esitatud

ning pole esitatud dokumentaalset tõendit kohtule, mis kinnitaks ülalmainitud hageja väidet.

Vastustaja seisukoht

16. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

2-21-6901

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja kannab

menetluskulud ka ringkonnakohtus.

18. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud müügilepingu järgse ostuhinna tasumist,

milleks annavad aluse VÕS § 108 lg 1 ja § 208 lg 1. Apellatsioonimenetluses vaidlevad

pooled jätkuvalt selle üle, kas pooled on vahetanud müügilepingu sõlmimiseks vajalikke

õiguslikult siduvaid tahteavaldusi. Kostja ei vaidle, et pooled saavutasid kokkuleppe lepingu

esemeks oleva, valmistatava seadme tehniliste andmete osas, kuid leiab, et pooled ei ole

leppinud kokku hüdraulikaseadme ostuhinnas ega selle eest tasumises. Kostja väitel ei ole ta

andnud nõusolekut lepingu sõlmimiseks ning ka kostja tegevus ei viita õigusliku tagajärje

saavutamise soovile TsÜS § 68 lg 3 mõttes.

19. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolude ning esitatud

tõendite alusel tuvastas maakohus õigesti, et hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe selle kohta,

et hageja müüb kostjale hüdraulikaseadme ja kostja kohustub tasuma selle eest ostuhinna 27

000 eurot (koos käibemaksuga) ning kostja on lepingujärgset ostuhinna tasumise kohustust

rikkunud. Kolleegium nõustub vaidlustatud maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete

materiaalõiguse normidega ning on hinnanud esitatud tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2

kohaselt. Erinevalt kostja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates tuvastanud vaidluse

aluseks olnud asjaolud ja hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul

ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude

suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Tõendite hindamine on maakohtu

kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus

on rikkunud kaalumispiire. Praegusel juhul kolleegium seda ei tähelda. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

20. Kaebuses väidab kostja, et pooled ei ole saavutanud ühtegi kokkulepet, peale kokkuleppe

valmistatava seadme tehniliste andmete osas. Kolleegium kostjaga ei nõustu ja põhjendab

seda järgmiselt.

21. Selleks, et tekiks poolte kokkulepe, peab esinema kaks kattuvat tahteavaldust, millest

nähtub poolte tahe olla tahteavalduste ja pakkumusele nõustumuse andmise tagajärjel tekkiva

lepinguga õiguslikult seotud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei eksinud, kui

järeldas, et kostja on avaldanud tahet osta 12.12.2018 pakkumuses toodud hinnaga

hüdraulikaseadet, mis vastab 21.03.2019 e-kirjas täpsustatud parameetritele ning hageja

nõustus talle selle müüma 27 000 euro eest.

21.1. Maakohus tuvastas hageja lepingujärgse müügihinna tasunõude aluseks olevad asjaolud

12.12.2018 e-kirja ja pakkumise nr 10572, sellele järgnenud pooltevahelise e-kirjavahetuse ja

hageja vande all antud seletuse alusel. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega justkui

oleks kohus käsitanud hageja pakkumusena ainuüksi tema 09.04.2014 e-kirja kostjale, vaid

tuvastas poolte kokkuleppe nii eelnimetatud 12.12.2018 kostjale tehtud pakkumise nr 10572

alusel, mis sisaldas muuhulgas seadme esmast kirjeldust, toote esmast hinda summas 27 000

eurot ja tehniliste küsimuste arutamise ettepanekut (dtl 89-93) kui ka kostjale e-posti teel

saadetud seadme tehniliste andmete kirjeldust, näiteks 13.12.2018 e-kiri toodet tutvustavate

piltidega (dtl 94-97; tõlge dtl 98-101) ja 31.01.2019 e-kiri seadmel olevate klappide kohta (dtl

2-21-6901

102-118; tõlge dtl 119), samuti hageja seadusliku esindaja seletuste alusel läbirääkimiste

kohta (01.03.2023 kohtuistungi protokoll, dtl 288-289). Suulised läbirääkimised toimusid

07.03.2019 projekti koosolekul, kus saavutati kokkulepe tehniliste tingimuste osas, mida

muuhulgas kinnitati 09.04.2019 e-kirjaga (dtl 6-8; tõlge dtl 9-11), mille kostja andis vastuseks

hageja päringule tehniliste andmete vastavuse ja akumulaatorite paigalduskoha osas, et

kinnitab hüdrojaama paigalduse ja andmed. Hagejaga sarnane mõistlik isik võis 09.04.2019 e-

kirjas märgitud kostja avaldust samuti mõista nii, et kostja on hageja pakkumuse vastu võtnud

(VÕS 16 lg 1) ning seadme tellimusega nõustunud (VÕS § 20 lg 1).

21.2. Maakohus järeldas ka õigesti, et tehingu tegemisega seotud asjaoludest tulenevalt oli

kostjal võimalik aru saada, et ta sõlmib tehingu hagejaga, kui kinnitab 09.04.2019 e-kirjaga

hageja edastatud andmete õigsust. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ei anna alust

asuda teistsugusele seisukohale. Kolleegium nõustub maakohtuga, et müügilepingu saab

lugeda sõlmituks 09.04.2019, mil kostja tegi hagejale TsÜS § 69 lg 1 järgi tahteavalduse

(nõustumuse) teatavaks. Seejuures ei oma tähtsust hageja teadmine selle kohta, kas ja kellele

kostja seadme edasi müüb.

22. Kaebusest saab järeldada, et kostja möönab, et tellis lepingu esemeks oleva seadme, kuid

pooltel puudus hinnakokkulepe. Kolleegium nõustub maakohtuga, et pooled sõlmisid seadme

maksumuse osas kehtivalt ka hinnakokkuleppe. Hageja on teinud pakkumises nr 10572, mis

sisaldas muuhulgas seadme esmast kirjeldust, kostjale toote esmase hinnapakkumise 27 000

eurot. Mingeid avaldusi pärast seadme tehniliste parameetrite täpsustamist hinna muutmiseks

hageja ei teinud (hageja seadusliku esindaja seletuse kohaselt kostja soovitud tehnilised

muudatused seadme hinda ei mõjutanud [vt 01.03.2023 kohtuistungi protokoll, dtl 288;

00:19:35]) ja kostja hinnale vastu ei vaielnud. Kolleegium leiab, et olukorras, kus kostja

hageja pakkumusele vastu ei vaielnud, saab lugeda kostja vaikimise VÕS § 20 lg 3 järgi

pakkumusega nõustumuseks. Pooled ei vaidle selle üle, et pooled olid sõlminud müügilepingu

enda majandustegevuses ning poolte seaduslike esindajate vande all antud seletustest nähtub,

et neil on püsiv ärisuhe 2014. aastast (vt 01.03.2023 kohtuistungi protokoll, dtl 289; 00:19:35

ja dtl 291, ajamärge 01:13:53). Seega olukorras, kus hageja tegi kostjale hinnapakkumise,

oleks kostja juhul, kui ta sellega ei nõustunud, pidanud hinnale vastu vaidlema (vrdl RKTKo

25.04.2018, nr 2-15-5027, p 14). Tuvastatud on, et hageja edastas 21.06.2019 kostjale arve nr

190738 (dtl 13; tõlge dtl 14) summas 27 000 eurot ning kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ka

esitatud arvele vastu vaielnud. Samuti ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud asjaolu, et

hüdraulikaseade on tarnitud kostja lattu Suur-Sõjamäele, millega kostja on lepingu täitmise

vastu võtnud. VÕS § 9 lg 3 kohaldamiseks ei ole praegusel juhul alust. Arvestades tuvastatud

hinnakokkulepet nõustub kolleegium maakohtuga, et kostjal tuli hüdraulikaseadme müügihind

tasuda vastavalt 21.06.2019 esitatud arvele summas 27 000 eurot.

23. Maakohus on õigesti järeldanud, et kostja on müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumata

jätmisel rikkunud oma kohustusi. Kolleegium selgitab, et ostuhinna tasumise kohustus on

vastastikune kohustus hageja kohustusega anda müüjana kostjale kui ostjale üle nii müüdud

eseme valdus kui ka omand. Kuna poolte vahel sõlmitud suuline müügileping ei reguleeri

ostuhinna tasumise täpset aega, tuleb lähtuda VÕS § 82 lg-s 5 sätestatud reeglist, mille

kohaselt tekib ostuhinna tasumise kohustus hiljemalt ajahetkel, mil müüja on täitnud oma

VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud müügilepingust tulenevad kohustused, s.o asja üleandmise

kohustuse ja teinud enda poolt vajaliku omandiõiguse üleminekuks ostjale, ning ostjal on

olnud võimalus asi üle vaadata. Kostja ei vaidlusta, et arve nr 190738 (dtl 13; tõlge dtl 14)

summas 27 000 eurot on kostjale edastatud kauba tarnele järgnenud päeval, s.o 21.06.2019 ja

arve tuli tasuda 21.06.2019. Kostja arvet ei tasunud. Seega rahuldas maakohus hagi

põhjendatult.

2-21-6901

24. Ringkonnakohtu hinnangul arvestas maakohus põhjendatult 18.12.2021 avalduse lisadena

7-9 esitatud tõendeid (dtl 124-136). Hageja selgitustest nähtuvalt soovis ta nendega tõendada

TsMS § 207 lg 1 müüja kohustuste täitmist ning tegemist on asjakohaste tõenditega.

25. Eelneva põhjal ei anna ükski apellatsioonkaebuse väide alust kostja vaidlustatud osas

maakohtu otsuse tühistamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel apellandi kanda.

27. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda

TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus TsMS § 177 lg 1 p-de 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumist.

28. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)