2-23-2429/45 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-2429

Tsiviilasi

Osaühing RAUDUKS hagi Drujos Smetonos OÜ,

M2G OÜ ja OÜ Viis Korrust vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

16 166,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing RAUDUKS, registrikood

11042875, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Jaanika Reilik-Bakhoff;

Kostja I Drujos Smetonos OÜ, registrikood

16185131; seaduslik esindaja O.V;

Kostja II M2G OÜ, registrikood 16633440;

Kostja III OÜ Viis Korrust, registrikood 16607885;

Kostjate II ja III lepinguline esindaja vandeadvokaat

Andi Tubin.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Osaühing RAUDUKS hagi M2G OÜ ja OÜ Viis Korrust

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 8. märtsi 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-2429

kostjate M2G OÜ ja OÜ Viis Korrust suhtes kohaldatud hagi tagamise abinõud.

3. Jätta M2G OÜ ja OÜ Viis Korrust menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

1. Osaühing RAUDUKS (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse Drujos Smetonos

OÜ (kostja I), M2G OÜ (kostja II) ja OÜ Viis Korrust (kostja III) vastu. Hageja palub

kohtul enda kasuks kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 14 132,28 eurot, hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 398,80 eurot ja tulevikus sissenõutavaks

muutuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

hagiavalduse esitamisest kuni nõude tasumiseni. Lisaks palub hageja kostjatelt

solidaarselt välja mõista kahjuhüvitise kohtueelsete õigusabikulude eest 135,33 eurot ja

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest

kuni nõude tasumiseni.

2. Hagiavalduse järgi sõlmisid hageja ja kostja I töövõtulepingu, millega hageja kohustus

paigaldama terasuksed ning kostja I tasuma selle eest hageja esitatud arve alusel. Hageja

on teinud kokkulepitud töö, kuid kostja I ei ole töö eest tasunud. Hageja hinnangul on

kostja I andnud ettevõtte koos töövõtulepingust tuleneva kohustusega üle kostjale II ja

kostjale III, kes ühiselt kostja I õigusjärglastena tegutsevad ning vastutavad kohustuse

täitmise eest solidaarselt kostjaga I.

3. Nii kostja I, kostja II kui ka kostja III tegutsevad samal tegevusalal. Kostja II ja kostja III

on registreeritud täpselt samal aadressil, kus oli kostja I registreeritud enne võõrandamist

Companinvest OÜ-le ning kostja II ja kostja III juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks on

X.Y, kes oli kostja I ainuosanik ja juhatuse liige enne kostja I võõrandamist. Hageja on

seisukohal, et töötajate puudumisest ja avalikus registris käibe mittenähtumise pinnalt ei

saa asuda seisukohale, et ettevõtte üleminekut ei ole toimunud. Kostjal I ei olnud samuti

ülemineku hetkel töötajaid ning puudus kinnisvara nagu kostjatel II ja III. Hageja on

veendunud, et antud juhul on tegemist pahatahtliku skeemiga, kus kostja I asutaja T. K. ,

endine osanik ja juhatuse liige X.Y ning likvideerija O.V kui kostja I praegune juhatuse

liige on tegutsenud eesmärgiga vältida võlausaldajate ees oma kohustuste täitmist. Kostja

I endine juhatuse liige tunnistas kohtuväliselt hageja nõuet ja lubas korduvalt hagejale

võlgnetava summa ka tasuda. Jättes hagejale mulje, et viimane oma raha tagasi saab,

tegutses kostja I juhatuse liige aga samal ajal kahe uue äriühingu loomisega ning kostja I

võõrandamisega kolmandatele isikutele, kes kostja I „likvideeriks“. Hageja on

seisukohal, et kostjad ei ole tõendanud, et kostja I ettevõte ei ole üle läinud kostjale II ja

kostjale III.

KOSTJA I VASTUVÄITED

4. Kostja I hagile kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus on hagi kostja I suhtes rahuldanud 6.

juuni 2023 tagaseljaotsusega.

KOSTJATE II ja III VASTUVÄITED

5. Kostjad II ja III hagiga ei nõustu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

6. Hageja on tuginenud paarile üksikule sobivale formaalsele kriteeriumile. Ainuüksi

asjaolu, et X.Y oli kostja I ainuosanik ja juhatuse liige ning on ka kostjate juhatuse liige,

ei anna alust VÕS § 182 kohaldamiseks. Tegevuskoha kriteeriumile ei ole kohtupraktikas

tähendust omistatud, lisaks on märgitud, et pelgalt asjaolu, et ettevõtte väidetav omandaja

kasutab samu ruume kui väidetav üleandja, ei anna alust ettevõtte ülemineku

regulatsiooni kohaldamiseks. Käesoleval juhul hageja ei tugine isegi samade ruumide

kasutusele, vaid asjaolule, et kostja II ja kostja III on registreeritud samal aadressil, kus

oli kostja I registreeritud enne võõrandamist Companinvest OÜ-le.

7. Samuti ei saa järeldada ettevõtte üleminekut asjaolust, et registreeritud tegevusalad

formaalselt kattuvad. Euroopa Kohus on leidnud, et isegi olukorras, kus reaalselt

toimivad teenused on sarnased, ei võimalda ainuüksi eeltoodud asjaolu veel üheselt

järeldada majandusüksuse üleminekut: majandusüksuse identiteet on seotud ka muude

elementidega, nagu personal, töökorraldus, tegevusmeetodid, töövahendid. Tegevusalade

kattumine omab tähtsust olukorras, kus väidetavad ettevõtte üle võtnud äriühingud

tegutsevad edasi reaalselt. Kostjatel puuduvad töötajad, müügitulu, käibed, tulud ja

kohustused, kinnisvara, tootmisvahendid ja muu materiaalne vara. Samuti puuduvad

tasutud riiklikud maksud. Tegevuse puudumise tõttu ei ole esitatud 2023 ja 2024

majandusaasta aruandeid. Eeltoodu kinnitab, et kostjatel mistahes majandustegevus

puudus ja puudub. Seega puudub organiseeritud ja terviklik vara ja inimeste kogum, mis

oleks saanud üle minna. Asjaolusid kogumis hinnates ei ole võimalik leida, et kostja I

ettevõte kui tervik on üle läinud kostjatele II ja III. Hageja ei ole vastupidist tõendanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUS

8. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et nõue kostjate II ja III vastu ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

9. Hagiavalduse järgi sõlmisid hageja ja kostja I 2. augustil 2022 töövõtulepingu, millega

hageja kohustus tegema kokkulepitud töö ja kostja I maksma selle eest tasu. Hageja ja

kostja I sõlmitud leping vastab töövõtulepingu tunnustele VÕS § 635 lg 1 mõistes.

Hagiavalduse järgi on kostja I rikkunud lepingust tulenevat kohustust tasuda tehtud töö

eest tasu. Kostja I rikkumisega seoses tekkis hagejal kahju kohtueelsete õigusabikulude

näol. Kuna kostja I hagile vastuväiteid ei esitanud, on kohus tema suhtes hagi rahuldanud

6. juuni 2023 tagaseljaotsusega (jõustunud 11. juulil 2023).

10. Hageja leiab, et kostja I ettevõtte ülemineku tõttu vastutavad nõude täitmise eest VÕS §

183 lg 1 alusel solidaarselt ka kostja II ja III. Kostja II ega kostja III ei ole hageja

tasunõude ega kahjunõude olemasolu ega suurust vaidlustanud, kuid vaidlevad hagile

vastu, leides, et kuna kostja I ettevõtte üleminekut ei ole toimunud, puudub alus nõuda

neilt selle kohustuse täitmist solidaarselt kostjaga I.

11. Järelikult tuleb haginõude rahuldamise eeldusena tuvastada, kas kostja I ettevõte on

läinud üle kostjale II ja/või kostjale III. Kuigi kostja II ja kostja III on kaks erinevat

juriidilist isikut, siis arvestades hageja väiteid ühise tegutsemise kohta, kostjate sisulist

sarnasust, ühise esindaja kasutamist ja ühiste vastuväidete esitamist, hindab kohus nende

puhul kriteeriume koos osas, milles need mõlema kostja puhul kattuvad.

12. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 66¹). Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle

majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud (VÕS

§ 180 lg 2).

13. Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle

ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel (VÕS § 180 lg 1).

Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik

üleandja ettevõttega seotud kohustused, mh töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte

töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 182 lg 2 esimene lause).

Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud

sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut,

vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga (VÕS § 183 lg 1).

14. TsMS § 230 lg 1 järgi on hageja kohustuseks tõendada, et ettevõte on üle läinud (RKTKo

20.06.2018, 2-16-5282, p 9). Kui hageja on esitanud ettevõtte üleminekule viitavaid

tõendeid, tekib vastaspoolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid omakorda

tõendada (RKTKo 06.02.2008, 3-2-1-137-07, p 13). Ettevõtte üleminekut eitav kostja

peab oma vastuväiteid põhjendama ja tõenditega tõendama, paljasõnaline hageja väidete

lauseitamine ei ole piisav (RKTKo 05.05.2004, 3-2-1-54-04, p-d 18-19).

15. Hageja leiab, et ettevõtte üleminekut tõendavad järgmised asjaolud:

-

kostjatel I, II ja III on sama tegevusala – elamute ja mitte eluhoonete ehitus;

-

kostjad II ja III on registreeritud samale aadressile, kus oli kostja I registreeritud

enne võõrandamist;

-

kostjate II ja III juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks on sama isik, kes oli ka kostja I

ainuosanik ja juhatuse liige enne võõrandamist.

16. Kostjad II ja III ei vaidlusta hageja väiteid äriregistrisse kantud tegevusala ja aadressi

kattumise kohta, samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja I endine ainuosanik ja

juhatuse liige on kostja II ja kostja III ainuosanik ja juhatuse liige. Pooled on eri meelel

selle osas, millist kaalu need asjaolud ettevõtte ülemineku hindamisel omavad.

Riigikohus on märkinud, et ettevõtete juhtorganite liikmete ja omanike kattumine võib

olla ettevõtte üleminekut kinnitavaks argumendiks (RKTKo 21.12.20211, 3-2-1-131-11,

p 10). Seega on tegemist kriteeriumiga, mida on võimalik koosmõjus teiste ettevõtte

üleminekut kinnitavate argumentidega arvesse võtta. Kohtu hinnangul on sarnane

tähendus asjaolul, et kostja II ja kostja III on registreeritud samale aadressile, kuhu kostja

I enne võõrandamist.

17. Ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel on Riigikohus tuginenud muu hulgas Euroopa

Kohtu praktikale, mis rõhutab ettevõtte ülemineku kontekstis stabiilse majandusüksuse

identiteedi säilitamist ja andnud juhise hinnata kogumis faktilisi asjaolusid, sh ettevõtja

või ettevõtte tüüpi, seda, kas materiaalne vara, st ehitised ja vallasvara on üle läinud või

mitte, immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja võttis üle suurema

osa töötajaid või mitte, kas toimus klientide üleminek või mitte, samuti enne ja pärast

üleminekut tehtud tegevuse sarnasust, ning seda, kas tegevus oli vahepeal peatatud ja kui,

siis kui kaua (vt täpsemalt RKTKo 12.06.2019, 2-18-2908, p 12 ja seal viidatud

kohtupraktika).

18. Hagiavalduse ja kostja I käibedeklaratsioonide järgi oli kostja I tegutsev ehitusettevõte

(dtl 2-3, 13, 179-198), mille iseloomulik majandustegevus lõppes järsult 2023. aasta

veebruaris (dtl 250, 253, 258-260). Äriregistri järgi oli kostja I tegevusala „elamute ja

mitteeluhoonete ehitus“ (dtl 55). Hageja toob esile, et äriregistri järgi on ka kostja II ja

kostja III tegevusala „elamute ja mitteeluhoonete ehitus“ (dtl 57, 59). Kostjad II ja kostja

III leiavad, et formaalsed kanded ei oma ettevõtte ülemineku kriteeriumina kaalu, kuna

tegelikkuses puudub kostjatel II ja III majandustegevus ja seega nii tegevusala kui ka

tegevuskoht.

19. Antud juhul on vajalik tuvastada, et kostja II ja kostja III on üle võtnud kostja I

iseloomuliku majandusüksuse ja sisuliselt jätkanud kostja I tegevust, jättes kõrvale muud

küsimused seoses kostjate kui ettevõtetega. Kohtu hinnangul viitab tegevusala liigi

kattumine ettevõtete tegevuse võimalikule sarnasusele ning seda asjaolu on võimalik

kogumis teistega ettevõtte ülemineku hindamisel arvestada. Üksnes tegevusala liigi

kattumisest ei ole aga võimalik tuvastada, et tegemist on sisuliselt samade ettevõtetega,

vaid selleks tuleb hinnata ka äriühingute tegeliku majandustegevuse olemust ja sisu.

20. Kostjad II ja III on selgitanud, et nende juhatuse liige ja ainuosanik asutas uued

äriühingud, et jätkata iseseisvalt tegevust ehitusvaldkonnas, kuid ebaõnnestus varasemate

erimeelsuste tõttu võimalike partnerite ja klientidega (dtl 265). Kohus ei nõustu hagejaga,

et kostjate II ja III selgitused ei ole eluliselt usutavad. Arvestades hagi esitamise ajendit ja

poolte kirjeldusi kostja I majanduslikust olukorrast 2023. aasta alguses, on eluliselt

usutav, et nii kostja II kui ka kostja III ebaõnnestusid tegeliku majandustegevusega

alustamisega X.Y M. varasema tegevuse tõttu kostja I juhatuse liikmena.

21. Kostjad II ja III on esitanud majandustegevuse puudumise tõendamiseks kuvatõmmised

portaalist Inforegister ja väljavõtted veebilehelt E-krediidiinfo (dtl 99-100). Äriregistri

andmetel on kostjal II ja kostjal III esitamata 2023 ja 2024 majandusaasta aruanded (dtl

286-287).

22. Kohus nõustub hagejaga, et eraõiguslike ettevõtete veebilehtedel kajastatu ja

aruandluskohustuse täitmata jätmine ei välista tingimata igasuguse majandustegevuse

puudumist. Siiski iseloomustavad need kuvandit, mille kostjad II ja III jätavad vastavate

portaalide kasutajatele ja vähemalt äriregistri kaudu ka laiemale avalikkusele, sh

potentsiaalsetele koostööpartneritele ja klientidele. Arvestades viimaste tähtsust

ehitusvaldkonnas ning majandusaasta aruande esitamata jätmise võimalikke tagajärgi, ei

viita selline kuvand kostjate II ja III jätkusuutlikkusele ning on kooskõlas kostjate II ja III

selgitusega. Arvestades, et kostja I osas ei ole teada olulisi probleeme aruandluskohustuse

täitmisega enne 2023. aasta veebruarikuud (dtl 55, 179-198), on võimalik tuvastada, et

selles osas kostjate tegevus ei kattu.

23. Hageja taotlusel Eestis tegutsevatele krediidiasutustele tehtud päringutega ei ole

tuvastatud, et kostjal II oleks pangakonto (dtl 163-175, 199-208). Äriregistri andmetel on

kostja II asutatud sissemakset tegemata (dtl 59). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle

kohta, et kostja II kasutaks arveldamiseks alternatiivseid võimalusi. Seega tõendavad

päringute tulemused kostja II väiteid majandustegevuse puudumise kohta.

24. Kostjal III on konto LHV Pank AS-is, mille väljavõttelt nähtub üks tehing (dtl 204).

Ettevõtte kui terviku üleminekut ei saa tuvastada ühe tehingu põhjal (RKTKo 12.06.2019,

2-18-2908, p 12), mistõttu ei tõenda see kostja I ettevõtte üleminekut kostjale III. Kuna

kostja III osas ei ole esitatud tõendeid alternatiivsete arveldusvõimaluste kasutamise

kohta, tõendavad päringute tulemused ja kontoväljavõte kostja III väiteid

majandustegevuse puudumise kohta.

25. Eelnevat arvestades tuvastab kohus, et kostjate majandustegevus ei ole sisuliselt sarnane.

26. Ettevõtte ülemineku korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik ning kuna ettevõtte

ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine,

tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad

asjad ja õigused. Ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid

mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga (vt RKTKo 20.10.2010, 3-2-1-82-10, p-d 12 ja

13). Seejuures võib olla ettevõtte üleminekuga tegemist olukorras, kus omandaja võib

käitada ettevõtet vähendatud mahus või kasutades renditööjõudu, kuid seejuures olles

olemuslikult siiski sama ettevõte (RKTKo 12.06.2019, 2-18-2908, p 14.4).

27. Ettevõtte ülemineku oluliseks osaks on varakogumi üleminek. Hageja ei ole esile toonud,

et kostjale I kuuluv kinnisvara või muu registervara oleks läinud kostja II või kostja III

omandisse. Kinnistusraamatu väljavõttega tõendavad kostjad II ja III, et neil puuduvad

kinnistud (dtl 101, 102). Pooled ei ole esile toonud, et üle oleks antud muud kostjale I

kuulunud vallasvara ega töö- või kliendilepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

2. jaanuari 2024 ja 3. mai 2024 menetlusdokumentides on hageja tuginenud kostja I

rahaliste vahendite üleminekule.

28. TTK Development OÜ esitatud filtreeritud kontoväljavõtte järgi on ta tasunud kostjale I

arvete nr 23001 ja 23002 alusel 142 598,36 eurot, viimane osamakse on tehtud

14.02.2023 (dtl 234). Kohtule esitatud arvete järgi on arve nr 23002 osaliselt tasumata

(dtl 236). Arved nr 23001 ja 23002 ei ole seega täies ulatuses kostjale I ülekandega

tasutud, kuid esitatust ei nähtu ega ole võimalik järeldada puuduoleva summa tasumist

kostjale II ega kostjale III.

29. Kostja I pangakonto väljavõttelt nähtuvalt on perioodil 03.02.2023 kuni 17.02.2023

tehtud kostja I kontolt ülekandeid erinevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, samuti

välja võetud sularaha (dtl 258-260). Kontoväljavõttel ei ole kajastatud ülekandeid kostjale

II ega kostjale III, samuti ei ole tõendatud, et kostja I kontolt välja võetud sularaha oleks

täielikult või osaliselt jõudnud kostjani II või kostjani III. Seega ei tõenda see tõend

kostja I vara üleminekut kostjale II ega kostjale III.

30. Järelikult ei ole tõendatud, et kostja II või kostja III oleks üle võtnud kostjale I

iseloomuliku majandusüksuse, oleks jätkanud majandustegevust, samuti ei nähtu

varakogumi üleminekut kostjale II ega kostjale III. Kuigi eelnevalt on tuvastatud, et nii

kostja II kui kostja III ainuosanik ja juhatuse liige sama isik, kes oli kostjal I enne

tegevuse lõpetamist, samuti kattub aadress, kuhu ettevõtted on registreeritud, ning ka

tegevusala liik, ei piisa antud juhul neist kriteeriumitest, et tuvastada ettevõtte üleminek.

Asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates ei ole tõendatud kostja I ettevõtte üleminek

kostjale II ega kostjale III.

31. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja I ettevõte koos hageja nõudega kostja I vastu ei

ole üle läinud kostjale II ega kostjale III. Kohus jätab hagi rahuldamata.

32. Kuna kohus jätab kostja II ja kostja III vastu esitatud hagi rahuldamata, tühistab kohus

TsMS § 386 lg 4 alusel Tartu Maakohtu 8. märtsi 2023 määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõud kostja II ja kostja III suhtes.

Menetluskulude jaotus

33. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

34. Kuna hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda, puudub vajadus nende

kindlaksmääramiseks.

35. Kuna kostja II ega kostja III ei ole kohtu määratud tähtajaks oma menetluskulude

nimekirja esitanud, puuduvad kostjale II ja kostjale III hüvitatavad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik