2-24-15871/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 28. veebruar 2025

Tsiviilasja number

2-24-15871

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ avaldus G.B ja Z.X

vastu 2024 euro suuruse kahju hüvitamiseks ja

viiviste saamiseks

Menetlustoiming

Avaldusest loobumise vastuvõtmine, menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (välismaa

registrikood 110051834), AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaal (registrikood xx), aadress XXX, 11314,

XXX), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder (4PS

OÜ, e-post XXX)

Puudutatud isik G.B (isikukood XXX, elukoht

xxxxxxxxxx–

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

e-post

XXX)

Puudutatud isik Z.X (isikukood XXX, elukoht

xxxxxxxxxx–

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

e-post

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

21.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-15871 menetlus, sest AB “Lietuvos draudimas“

loobus G.B ja Z.X vastu 18.10.2024 esitatud avaldusest 2024 euro suuruse kahju

hüvitamiseks.

2. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 433 lg 1 kohaselt esitada

kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB “Lietuvos draudimas“ esitas enda Eesti filiaali vahendusel 18.10.2024 G.B ja Z.X-i

(puudutatud isikud) vastu avalduse, milles palus hüvitada 2024 euro suuruse kahju ja tasuda

viivised, sest talle on kindlustusandjana võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt üle

läinud kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue puudutatud isikute kui teiste korteriomanike

vastu.

Avalduse kohaselt oli puudutatud isikute naaber kindlustanud avaldaja juures xxxxxxx–

xxxxxxxxxxxxxx asuva korteri, sõlmides selle jaoks kindlustuslepingu nr 2672906284.

Naabri korter sai kahjustada 22.05.2024 toimunud kahjujuhtumi käigus veelekke tõttu. Naabri

kahjuteate kohaselt sai veeleke alguse korterist number xx, mille võrdsetes osades

kaasomanikud on puudutatud isikud. Avaldaja tasus naabri korteris tekkinud kahju

likvideerimiseks xxxxxxxxxxxxx hinnapakkumise alusel 2174 eurot 4 senti, millest oli naabri

omavastutus 150 eurot. Avaldaja esitas 23.09.2024 puudutatud isikute vastu nõude, milles

palus neil tasuda 2024 eurot kindlustusandja regressinõude täitmiseks.palus kahju hüvitada

hiljemalt 07.10.2024. Puudutatud isikud kahju ei hüvitanud.

2. Tartu Maakohus võttis 23.10.2024 määrusega avalduse menetlusse ja andis puudutatud

isikutele tähtaja 21 päeva, et avaldusele kirjalikult vastata. Puudutatud isikud leidsid kohtule

08.11.2024 esitatud seisukohas, et avaldaja nõue nende vastu on alusetu, sest veeleke ei

saanud algust nende korterist.

3. Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks TsMS § 615 lg 1 kohaselt 21.02.2025 kohtuistungi,

kuhu ilmusid avaldaja esindaja ja puudutatud isikud. Kohus leppis kohtuistungil

menetlusosalistega kokku, et kuivõrd esitatud tõendite pinnalt ei ole selge, kas veeleke sai

alguse puudutatud isikute korterist, annab avaldaja pärast kohtuistungit teada, kas ta soovib

taotleda SAN-tehniku tunnistajana ülekuulamist või esitada täiendavaid tõendeid ning ühtlasi

on siis ka puudutatud isikutel võimalik esitada seisukohti ja tõendeid. Kohus määras selle

jaoks tähtaja kuni 07.03.2025. Avaldaja märkis, et kui SAN-tehnikul ei ole kahjujuhtumi

kohta asjakohast informatsiooni anda, siis ta ei soovi teda tunnistajana üle kuulata ega

tõendeid esitada ning puudutatud isikud kinnitasid, et sellisel juhul ei soovi ka nemad SAN-

thenikut tunnistajana üle kuulata.

4. Avaldaja andis 25.02.2025 kohtule esitatud seisukohas teada, et SAN-tehnikul ei

kahjujuhtumi kohta asjakohast informatsiooni esitada, tal ei ole ka lisatõendeid. Avaldaja

avaldas soovi avaldusest loobuda, palus kohtul avaldusest loobumine vastu võtta ning

lõpetada tsiviilasja nr 2-24-15871 menetlus.

5. Tartu Maakohus andis 25.02.2025 puudutatud isikutele TsMS § 429 lg 3 ja § 477 lg 1

kohaselt tähtaja, et esitada soovi korral avaldaja avaldusest loobumise kohta seisukoht. Üks

puudutatud isikutest andis 25.02.2025 kohtule esitatud seisukohas teada, et on esitatud

dokumendid läbi vaadanud ning tal ei ole midagi lisada. Puudutatud isikud kinnitasid

28.02.2025 telefonivestluses, et ka teine puudutatud isik ei soovi midagi lisada.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus märgib, et korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest tulenev asi, mis

puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, on hagita asi TsMS § 613 lg 1 p 1

mõttes. Kohus vaatab TsMS § 477 lg 1 järgi hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse erisusi. Avaldaja võib avaldusest TsMS § 429 lg 1 kohaselt

loobuda kuni avalduse kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

7. Kohus võtab hagist loobumise TsMS § 477 lg 1, § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 kohaselt vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et avaldaja loobumine

avaldusest tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas nr 2-24-15871 lõpetada. Kohus selgitab, et

kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise on lõpetamisel TsMS § 432 ja § 477 lg 1 kohaselt

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

8. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 4, § 477 lg 6 ja § 477 lg 1 kohaselt avaldaja

kanda. Puudutatud isikutel ei ole olnud menetluses lepingulist esindajat, nad ei esitanud

menetluskulude nimekirja ega andnud ka kohtu määratud tähtajaks teada, et neil oleks

hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Hüvitatavad menetluskulud seega puuduvad.

9. Kohus selgitab, et avaldajal on TsMS § 150 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 kohaselt õigus taotleda, et

talle tagastataks avaldusest loobumise tõttu pool riigilõivust. Kohus saab TsMS § 150 lg 4

kohaselt riigilõivu tagastada üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus

või kelle eest riigilõiv tasuti.

Poole riigilõivu tagasisaamiseks tuleb avaldajal esitada taotlus Tartu Maakohtule. Poole

riigilõivu tagastamise taotluses tuleb ära näidata, millisele pangakontole tuleks riigilõiv

tagastada (pangakonto number, konto omaja nimi ja isikukood). Riigilõivu tagastamise nõue

lõpeb TsMS § 150 lg 6 järgi kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti,

kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin