2-24-129447/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 28. veebruar 2025

Tsiviilasja nr

2-24-129447

Tsiviilasi

Bondora AS hagi M.M M. vastu 1272 euro

saamiseks

Hagi hind

1515 eurot 8 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS

(registrikood 11483929),

lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post XXX)

Kostja M.M (isikukood XXX, elukoht XXX , xxxx

XXX, e-post XXX )

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Bondora AS 12.09.2024 hagi M.M M. vastu 1272 euro saamiseks

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Bondora AS kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on

TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tsiviilasja nr 2-24-129446 raames esitas Bondora AS (hageja) 14.08.2024 maksekäsu

kiirmenetluse avalduse M.M M. (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja

mõista 8000 eurot, tulenevalt poolte vahel 14.07.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr

BL2308339 (leping I), mille alusel andis hageja kostjale laenu 10 419 eurot.

Tsiviilasja nr 2-24-129447 raames esitas hageja 14.08.2024 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista 1252 eurot 51 senti tulenevalt poolte

vahel täiendavalt sõlmitud kahest tarbijakrediidilepingust. Esiteks tulenevalt poolte vahel

01.05.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL2239206 (leping II), mille alusel andis

hageja kostjale laenu 531 eurot. Teiseks tulenevalt poolte vahel 22.03.2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr BL2664994 (leping III), mille alusel andis hageja kostjale laenu

637 eurot.

2. Pärnu Maakohus tegi 16.08.2024 määrusega lepingu I kohta kostjale makseettepaneku.

Pärnu Maakohus lõpetas 03.09.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude

üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostja oli esitanud

makseettepanekule vastuväite. Kostja märkis vastuväites, et tarbijakrediidilepingu põhiosa on

tasutud. Kõrvalnõuete osas on vajalik teha ümberarvutus. Palun kohtul kontrollida

vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist laenuandja poolt.

Pärnu Maakohus tegi 15.08.2024 määrusega lepingute II ja III kohta kostjale

makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas 03.09.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse

ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostja oli

esitanud makseettepanekule vastuväite. Kostja märkis vastuväites, et tarbijakrediidilepingu

põhiosa on tasutud. Kõrvalnõuete osas on vajalik teha ümberarvutus. Palun kohtul kontrollida

vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist laenuandja poolt.

3. Tartu Maakohus jättis 05.09.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-129446 hagiavalduse

käiguta ja andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Tartu Maakohus

jättis 04.09.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-129447 hagiavalduse käiguta ja andis hagejale

tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.

4. Hageja esitas 12.09.2024 tsiviilasjades nr 2-24-129446 ja 2-24-129447 hagiavaldused

lepingutest I–III tulenevate võlgnevuste saamiseks, tuginedes sellele, et ta ütles

lepingurikkumise tõttu 12.08.2024 lepingud I–III üles.

4.1. Hageja palus tsiviilasjas nr 2-24-129446 esitatud hagis kostjalt lepinguga I seotud

võlgnevusena välja mõista 9974 eurot 29 senti, mis hõlmas järgnevaid komponente:



8520 eurot 3 senti tagastamata krediidisumma



1165 eurot 21 senti sissenõutavaks muutunud intress



37 eurot 16 senti lepingu haldustasu



251 eurot 89 senti hagi esitamise aja seisuga sissenõutav viivis

Ühtlasi palus hageja kostjalt välja mõista edasiulatuv viivis 36,5% tagastamata

krediidisummalt aastas alates hagi esitamisest (12.09.2024) tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni. Samuti palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning märkida TsMS

§ 177 lg 2 kohaselt, et menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivis.

4.2. Hageja palus tsiviilasjas nr 2-24-129447 esitatud hagis kostjalt lepingutega II ja III seotud

võlgnevusena välja mõista 1 272 eurot, mis hõlmas järgnevaid komponente:



lepingust II tulenev võlgnevus 495 eurot 58 senti



lepingust III tulenev võlgnevus 776 eurot 42 senti.

Ühtlasi palus hageja kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest (12.09.2024) kuni

tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni edasiulatuv viivis tagastamata

krediidisummalt, lepingu II puhul määraga 39,3% aastas ning lepingu III puhul 14,81%

aastas. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning märkida TsMS § 177 lg 2

kohaselt menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis.

Lepingust II tulenev võlgnevus 495 eurot 58 senti hõlmas järgmisi komponente:



421 eurot 99 senti tagastamata krediidisumma



58 eurot 28 senti sissenõutavaks muutunud intress



1 euro 88 senti lepingu haldustasu



13 eurot 43 senti sissenõutav viivis hagi esitamise aja seisuga.

Lepingust III tulenev võlgnevus 776 eurot 42 senti hõlmas järgmisi komponente



521 eurot 57 senti tagastamata krediidisumma



39 eurot 85 senti sissenõutavaks muutunud intress



8 euro 76 senti lepingu haldustasu



20 eurot sissenõudmiskulu



179 eurot 88 senti lisateenused



6 eurot 36 senti sissenõutav viivis hagi esitamise aja seisuga

5. Tsiviilasjas nr 2-24-129446 esitatud hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid

pooled lepingu I, mille järgi sai kostja laenu 10 419 eurot intressimääraga 36,50% aastas.

Laen tuli tagastada 60 osamaksega ajavahemikul 13.08.2021–13.07.2026. Krediidikulukuse

määr oli 55,78%. Kostja pidi tasuma lepingu I sõlmimisel tasu 619 eurot, mis tasaarvestati

laenu väljastamisel ning igakuist lepingutasu 4% laenusummalt aastas. Hageja tegi

14.07.2021 kostjale väljamakse 9800 eurot.

5.1. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja lepingust I tulenevat tagasimaksmise kohustust,

jättes osaliselt tasumata 27.03.2024 osamakse ja täielikult tasumata 25.04., 27.05., 26.06. ja

26.07.2024 osamaksed. Hageja hoiatas kostjat 10.07.2024, et ütleb pooltevahelise

laenulepingu üles, kui kostja ei täida võetud kohustusi ning andis kostjale täiendava 30-

päevase tähtaja kohustuste täitmiseks. Lõpptähtaeg võla tasumiseks oli 09.08.2024. Kuna

kostja kohustusi ei täitnud, ütles hageja lepingu 12.08.2024 üles.

Kostja on laenulepingu kehtivuse ajal tasunud laenusumma katteks 1898 eurot 97 senti, seega

on põhivõlg 8520 eurot 3 senti. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse

perioodil 27.03.2024–26.07.2024 tasumisele intress 1372 eurot 78 senti, millest kostja tasus

207 eurot 57 senti, seega on intressi nõue 1165 eurot 21 senti. Kostja jättis tasumata igakuise

haldustasu summas 9 eurot 29 senti, mis on arvestatud 25.04.2024–26.07.2024 eest. Lepingu

üldtingimuste punkti 9.1. alusel oli viivisemäär võrdne poolte vahel kokku lepitud

intressimääraga, s.t. 36,5% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 12.08.2024 oli

lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 1 euro 38 senti, millele lisandub

ajavahemiku 13.08.2024–11.09.2024 eest viivis 250 eurot 51 senti, kokku on hagiavalduse

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 251 eurot 89 senti.

Hageja selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist järgmiselt: lepingu sõlmimise

eel lähtus hageja kostja esitatud laenutaotlusest ja lisatud pangakonto väljavõttest. Kostja

märkis laenutaotlusse enda sissetulekuks 1500 eurot ja kohustuseks 0 eurot. Esitatud

pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 2024

eurot 63 senti ja igakuiseks kohustuseks 450 eurot 18 senti. Laenutaotluse esitamise ajal oli

avalikustatud kostja kohta küll maksehäireid, kuid need olid lõpetatud üks kuni kaks aastat

enne laenutaotluse esitamist. Hageja täpsustas 22.01.2025 seisukohas, et lepingu sõlmimisel

oli kostja sissetulekuks igakuiselt vanemahüvitis 742 eurot 71 senti, lisaks laekus kostjale

peretoetus 60 eurot. Pensioniregistrisse tehtud päringu kohaselt oli kostja sissetulekuks 1964

eurot 63 senti. Seega arvestas hageja kostja sissetulekuks 2024 eurot 63 senti (1964 eurot 63

senti + 60 eurot). Kuna kostja oli märkinud taotlusse elamiskuludeks 0 eurot, mis ei ole

eluliselt reeglina võimalik, siis arvestas hageja kostja elamiskuludeks 30% sissetulekust (s.o

2024 eurot 63 senti), seega antud juhul 607 eurot.

5.2. Kostja leidis 18.09.2024 hagiavalduse vastuses ja täiendavates seisukohtades, et hageja

rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sissetulekud olid väiksemad kui

väljaminekud, tal oli võetud laenu ka teistelt krediidiandjatelt ning pangakonto väljavõttelt

nähtuvalt tegeles kostja hasartmängude mängimisega. Kostja esitas kohtule pangakonto

väljavõtted laenu saamisele eelnenud aja kohta. Kostja tõi välja, et tema 2021. aasta veebruari

sissetulek oli 802 eurot 71 senti, väljaminek (arved) 320 eurot 5 senti ning hasartmängude

peale kulus 732 eurot; märtsi sissetulek oli 1648 eurot 32 senti, väljaminek (arved) 401 eurot

24 senti ning hasartmängude peale kulus 765 eurot; aprilli sissetulek oli 802 eurot 71 senti,

väljaminek (arved) 419 eurot 74 senti ning hasartmängude peale kulus 445 eurot; mai

sissetulek oli 802 eurot 71 senti, väljaminek (arved) 592 eurot 29 senti ning hasartmängude

peale kulus 660 eurot; juuni sissetulek oli 802 eurot 71 senti, väljaminek (arved) 569 eurot 13

senti ning hasartmängude peale kulus 775 eurot. Kostja märkis, et sai hagejalt 01.05.2021

laenu 500 eurot ja 14.07.2021 9800 eurot ning on hagejale tagasi maksnud 10 927 eurot 7

senti.

6. Tsiviilasjas nr 2-24-129447 esitatud hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid

pooled 01.05.2021 lepingu II ja 22.03.2022 lepingu III. Kostja sai lepingu II kohaselt hagejalt

laenu 531 eurot intressimääraga 39,30%. Laen tuli tagastada 60 osamaksega ajavahemikul

13.05.2021–13.04.2026. Krediidikulukuse määr oli 60,06%, kostjal tuli tasuda igakuist

lepingutasu 4% laenusummalt aastas ning lepingu sõlmimisel lepingutasu 31 eurot, mis on

tasaarvestatud laenu väljastamisel. Hageja tegi 01.05.2021 väljamakse 500 eurot. Kostja sai

lepingu III kohaselt hagejalt laenu 637 eurot intressimääraga 14,81% aastas. Laen tuli

tagastada 60 osamaksega 13.05.2021–13.04.2026. Krediidikulukuse määr oli 26,63%. Kostja

pidi tasuma lepingu II sõlmimisel tasu 37 eurot, mis tasaarvestati laenu väljastamisel ning

igakuist lepingutasu 4% laenusummalt aastas. Hageja tegi 22.03.2022 väljamakse 600 eurot.

6.1. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja tagasimaksmise kohustust, jättes lepingute II ja III

puhul osaliselt tasumata 27.03.2024 osamakse ja täielikult tasumata 25.04., 27.05., 26.06. ja

26.07.2024 osamaksed. Hageja hoiatas kostjat 10.07.2024, et ta ütleb lepingud II ja III üles,

kui kostja ei täida võetud kohustusi ning andis kostjale täiendava 30-päevase tähtaja

kohustuste täitmiseks. Kuna kostja kohustusi ei täitnud, ütles hageja lepingud II ja III

12.08.2024 üles.

Kostja on tasunud lepingu II katteks 109 eurot 1 sent, seega on põhivõlg 421 eurot 99 senti.

Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 27.03.2024–26.07.2024

tasumisele intress 68 eurot 67 senti, millest kostja tasus 10 eurot 39 senti, seega on intressi

nõue 58 eurot 28 senti. Kostja jättis tasumata igakuise haldustasu summas 47 senti, mis on

arvestatud perioodi 25.04.2024–26.07.2024 eest. Lepingu üldtingimuste punkti 9.1. alusel on

viivisemäär võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga, s.t. 39,3% võlgnetavalt

summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 12.08.2024 oli lepingu alusel sissenõutavaks

muutunud tasumata viivis 7 senti, millele lisandub ajavahemiku 13.08.2024–11.09.2024 eest

viivis 13 eurot 36 senti, kokku hagiavalduse esitamisega sissenõutavaks muutunud viivis

seega 13 eurot 43 senti.

Kostja on tasunud lepingu III laenusumma katteks 115 eurot 43 senti, seega on põhivõlg 521

eurot 57 senti. Maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kestel 27.03.2024–26.07.2024

tasumisele intress 46 eurot 23 senti, millest kostja tasus 6 eurot 38 senti, seega on intressinõue

39 eurot 85 senti. Kostja jättis tasumata igakuise haldustasu summas 2 eurot 19 senti, mis on

arvestatud 25.04.2024–26.07.2024 eest. Lepingu üldtingimuste punkti 9.1. alusel on

viivisemäär võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga, s.t. 14,81% võlgnetavalt

summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 12.08.2024 oli lepingu alusel sissenõutavaks

muutunud tasumata viivis 14 senti, millele lisandub ajavahemiku 13.08.2024–11.09.2024 eest

6 euro 22 sendi suurune viivis, kokku hagiavalduse esitamisega sissenõutavaks muutunud

viivis seega 6 eurot 36 senti. Laenulepingut sõlmides avaldas kostja soovi kasutada hageja

pakutavat lisateenust B Secure, mille kuumakse on 14 eurot 99 senti. Kostja jättis lisateenuse

kasutamise eest tasumata perioodil 28.08.2023–27.07.2024, s.o 12 kuud, seega tuleb kostjalt

välja mõista lisateenuse tarbimise eest 179 eurot 88 senti. Hageja palub lepingu üldtingimuste

ja seaduse alusel mõista kostjalt välja võla sissenõudmisega seotud kulud 20 eurot. Tasulised

meeldetuletuskirjad on saadetud 02.04.2024, 27.04.2024, 28.05.2024 ja 01.07.2024.

Hageja selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist mõlema lepingu puhul

järgmiselt: mõlema lepingu sõlmimise eel lähtus hageja kostja esitatud laenutaotlusest ja

lisatud pangakonto väljavõttest. Enne lepingu II sõlmimist märkis kostja enda sissetulekuks

1500 eurot, kohustusteks 0 eurot. Esitatud pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et

kostja igakuiseks sissetulekuks on 2024 eurot 63 senti ja igakuiseks kohustuseks 439 eurot 6

senti. Laenutaotluse esitamise ajal oli avalikustatud kostja kohta küll maksehäireid, kuid need

olid lõpetatud üks kuni kaks aastat enne laenutaotluse esitamist. Hageja täpsustas 16.12.2024

seisukohas, et lepingu 1 sõlmimisel oli kostja sissetulekuks igakuiselt vanemahüvitis 742

eurot 71 senti, lisaks laekus kostjale tulumaksu tagastamise järgselt 845 eurot 61 senti, samuti

peretoetus 60 eurot. Pensioniregistrisse tehtud päringu kohaselt oli kostja sissetulekuks 1964

eurot 63 senti. Kuna kostja oli märkinud taotlusse elamiskuludeks 0 eurot, mis ei ole eluliselt

reeglina võimalik, siis arvestas hageja kostja elamiskuludeks 30% sissetulekutest, antud juhul

seega 607 eurot. Enne lepingu III sõlmimist märkis kostja enda sissetulekuks 1500 eurot ja

kohustuseks 0 eurot. Esitatud pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja

igakuiseks sissetulekuks on 1179 eurot 16 senti ja igakuiseks kohustuseks 341 eurot 81 senti.

Laenutaotluse esitamise ajal oli avalikustatud kostja kohta küll maksehäireid, kuid need olid

lõpetatud rohkem kui kaks aastat enne laenutaotluse esitamist. Hageja täpsustas 16.12.2024

seisukohas, et lepingu 1 sõlmimisel oli kostja sissetulekuks haigekassa poolt tasutud

töövõimetushüvitis kogusummas 3357 eurot 47 senti ning peretoetus kogusummas 180 eurot.

Hageja analüüsis kostja esitatud pangakonto väljavõtet 3 kuud enne laenu väljastamist.

Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 353 eurot.

6.2. Kostja leidis 18.09.2024 hagiavalduse vastuses ja täiendavates seisukohtades, et hageja

rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna kostja sissetulekud olid väiksemad kui

väljaminekud, ta oli võtnud laenu ka teistelt krediidiandjatelt ning pangakonto väljavõttelt

nähtuvalt tegeles kostja hasartmängude mängimisega. Kostja esitas kohtule pangakonto

väljavõtted laenu saamisele eelnenud aja kohta. Kostja tõi välja, et tema 2021. aasta veebruari

sissetulek oli 802 eurot 71 senti, väljaminek (arved) 320 eurot 5 senti ning hasartmängude

peale kulus 732 eurot; märtsi sissetulek oli 1648 eurot 32 senti, väljaminek (arved) 401 eurot

24 senti ning hasartmängude peale kulus 765 eurot; aprilli sissetulek oli 802 eurot 71 senti,

väljaminek (arved) 419 eurot 74 senti ning hasartmängude peale kulus 445 eurot; mai

sissetulek oli 802 eurot 71 senti, väljaminek (arved) 592 eurot 29 senti ning hasartmängude

peale kulus 660 eurot; juuni sissetulek oli 802 eurot 71 senti, väljaminek (arved) 569 eurot 13

senti ning hasartmängude peale kulus 775 eurot. Kostja märkis, et sai hagejalt 01.05.2021

laenu 500 eurot ja 14.07.2021 9800 eurot ning on hagejale tagasi maksnud 10 927 eurot 7

senti.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus on tutvunud tsiviilasjade 2-24-129446 ja 2-24-129447 materjalidega, poolte

seisukohtade ja esitatud tõenditega, selgitanud pooltele kohtuasja faktilisi asjaolusid ja

õiguslikku külge ning andnud pooltele kolmel korral võimaluse enda seisukohti selgitada,

vastata vastaspoole argumentidele ning esitada tõendeid. Kohus kaalus võimalust lahendada

käesolev tsiviilasi 2-24-129447 lihtmenetluse reeglite kohaselt TsMS § 405 lg 1 mõttes, kuid

kuna tsiviilasjad 2-24-129446 ja 2-24-129447 on omavahel seotud ja teises tsiviilasjas

lihtmenetluse reegleid kasutada ei saa, otsustas kohus, et ta ei kasuta ka käesolevas tsiviilasjas

kohtuotsuse tegemisel lihtmenetluses lubatud lihtsustusi, sest nii on otstarbekam.

Kohus toob esmalt välja hageja nõuded kostja vastu ja selgitab hageja nõuete aluseks olevaid

asjaolusid (I), seejärel selgitab kohus tarbijakrediidilepingu ja selle ülesütlemisega seostuvaid

õiguslikke küsimusi (II), kolmandaks analüüsitakse käesolevas tsiviilasjas nr 2-24-129447

lepingute II ja III alusel esitatud nõudeid ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

(III), neljandaks analüüsib kohus eelnevaga kaasnevaid õiguslikke tagajärgi, lahendab

sisuliselt käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuded kostja vastu ja teeb menetluslikud otsustused

(IV).

I

8. Tsiviilasjades nr 2-24-129446 ja 2-24-129447 esitatud hagiavalduste kohaselt olid pooled

sõlminud kolm tarbijakrediidilepingut. Hageja oli need tarbijakrediidilepingud kostja

lepingurikkumiste tõttu üles öelnud ning on esitanud nõude võla saamiseks.

8.1. Tsiviilasjas nr 2-24-129446 on arutluse all hageja nõuded kostja vastu lepingu I järgi.

Hageja esitas kostja vastu nõude 9974 euro 29 sendi saamiseks, tuginedes sellele, et pooled

sõlmisid kehtivalt lepingu I, kostja rikkus oluliselt lepingut I, kui ta jättis kohaselt tasumata

laenu tagasimaksed perioodil 27.03.2024–26.07.2024, hageja saatis seetõttu kostjale lepingu I

ülesütlemise hoiatuse 10.07.2024, andis kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja kuni

09.08.2024 ning kuna kostja ka siis kohustusi ei täitnud, ütles ta lepingu I 12.08.2024

kehtivalt üles. Kostja ei ole eeltoodule vastu vaielnud ega esitanud ka tõendeid, millega ta

oleks hageja väited ümber lükanud.

8.2. Tsiviilasjas nr 2-24-129447 on arutluse all hageja nõuded kostja vastu lepingute II ja III

alusel. Hageja esitas kostja vastu nõude lepingust II tulenevalt 495 euro 58 sendi saamiseks

ning lepingust III tulenevalt 776 euro 42 sendi saamiseks, tuginedes sellele, et pooled sõlmisid

kehtivalt lepingud II ja III, kostja rikkus oluliselt lepinguid II ja III, kui ta jättis kohaselt

tasumata laenu tagasimaksed perioodil 27.03.2024–26.07.2024, hageja saatis seetõttu kostjale

lepingu I ülesütlemise hoiatuse 10.07.2024, andis kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja kuni

09.08.2024 ning kuna kostja ka siis kohustusi ei täitnud, ütles ta lepingu I 12.08.2024

kehtivalt üles. Kostja ei ole eeltoodule vastu vaielnud ega esitanud ka tõendeid, millega ta

oleks hageja väited ümber lükanud.

9. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades võib poolte õigussuhted lepingute I–III puhul

kvalifitseerida tarbijakrediidilepingutena VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest majandus- või

kutsetegevuses tegutsev laenuandjast hageja andis laenu füüsilisest isikust kostjale väljaspool

kostja majandustegevust.

9.1. Hageja on lepingute I–III puhul esitanud kostja vastu nõude seoses lepingu

ülesütlemisega ning leidnud, et ta on lepingud I–III kostja oluliste lepingurikkumiste tõttu

pärast täiendava tähtaja andmist kehtivalt üles öelnud.

9.2. Hageja on märkinud, et lepingute I–III ülesütlemine eeldas lepingu üldtingimuste p 13.2

ja VÕS § 416 lg 1 kohaselt järgmiste eelduste täitmist:



kostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega ning



hageja on andnud kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

9.3. Hageja leiab, et ta on kostjaga sõlmitud lepingud I–III kehtivalt üles öelnud ja järginud

kõiki ülesütlemise formaalseid ja materiaalseid eelduseid. Kostja ei ole esitanud ülesütlemise

kehtivuse kohta esitanud vastuväiteid ega tõendeid, mis hageja väited ümber lükkaksid,

samuti ei ole kostja väitnud, et ta poleks ülesütlemise hoiatusi ega ülesütlemisavaldusi kätte

saanud. Seega on võimalik, et hageja on kostjaga sõlmitud lepingud I–III kehtivalt üles öelnud

ning tal võib olla sellest tulenevalt õigus esitada kostja vastu nõudeid.

10. Kohus lisab, et hageja soov esitada tarbijakrediidilepingu ülesütlemise tõttu lepingu

täitmisnõue VÕS § 108 lg 1 mõttes on õiguslikult põhjendamatu. Kohus selgitab, et nii

taganemine kui ka ülesütlemine on oma olemuselt sellised õiguskaitsevahendid, mis

vabastavad lepingupooled VÕS § 188 lg 2 ja § 195 lg 2 järgi edasisest täitmiskohustusest, küll

jäävad lepingu lõpetamiseni tekkinud õigused ja kohustused kehtima, nagu on kakskümmend

aastat tagasi selgitanud ka Riigikohus (RKTKo 01.12.2005 3-2-1-129-05, p 17). Lepingust

taganemise või ülesütlemisega lõppevad lepingu täitmise nõuded ja lepinguline võlasuhe

kujundatakse ümber tagasitäitmisvõlasuhteks, mille sisuks on põhiliselt vastastikuse

tagasitäitmise kohustused. Ülesütlemise eripära, võrreldes taganemisega on, et pooled ei ole

kohustatud reeglina lepingu järgi üleantut tagastama, kuid selle kohta on ka erandid VÕS §

195 lg-s 5 ja § 196 lg-s 4.

II

11. Kohus selgitab järgevalt tarbijakrediidilepingutega seoses vastutustundliku laenamise

põhimõtet ja tarbija krediidivõimelisuse kontrolli puudutavat õiguslikku regulatsiooni ning

seejärel tarbijakrediidilepingu ülesütlemisega seostuvaid küsimusi.

11.1. Tarbijakrediidilepingute kohta tuleneb Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikast, et kohus

peab omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud

(Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja

46). Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale

kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või

lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).

11.2. Riigikohus on leidnud, et kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida, kas tarbijale antud

krediidikulukusemäär ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega

kooskõlas, sest VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija

tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Lepingu tühisus toob kaasa selle, et hagi tuleb rahuldamata jätta kuni tühises lepingus

kokkulepitud laenutähtaja lõpuni arvutatud põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise

tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098/50,

p 14).

11.3. Riigikohus on leidnud, et teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS

§ 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise

kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus)

(RKTKm 24.11.2023 2-21-13098/50, p 17 jj). Kohus toob järgnevalt välja

tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused ja selgitab õiguslikku olukorda ning hindab

seejärel, kas käesolevas asjas on tarbijakrediidileping krediidikulukuse määra arvestades

kehtivalt sõlmitud, kas hageja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ning seejärel

ülesütlemise kehtivust ja selle õiguslikke tagajärgi.

12. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemist, selle eelduseid ja õiguslikke tagajärgi reguleerivad

VÕS §-d 195 ja 196 koostoimes tagasitäitmisvõlasuhte normidega VÕS §-des 189–191,

millele lisandub tarbijakrediidilepingu eriregulatsioon VÕS § 416 mõttes.

12.1. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemine saab olla kehtiv, arvestades seda, et VÕS § 421

kohaselt on tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine ning seda ka juhul kui sätete

kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma

jagamisega mitme lepingu vahel. Arvestada tuleb ka õiguskirjanduses ja Riigikohtu praktikas

antud juhiseid (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50; RKTKo 03.06.2020 2-17-7502/66; vt ka

RKTKo 11.12.2024, 2-19-13673/134; RKTKo 12.12.2018, 2-17-9391/46; RKTKo

14.06.2016, 3-2-1-53-16).

12.2. Krediidiandja saab tarbijakrediidilepingu kehtivalt üles öelda järgmistel tingimustel:



täidetud on ülesütlemise formaalsed eeldused

o

krediidiandja on teinud vähemasti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ülesütlemisavalduse,

o

krediidiandja on ülesütlemisavalduse tarbijale edastanud ning tarbija on selle

üldiseid tsiviilõiguse tahteavalduse tegemise reegleid arvestades kätte saanud,

o

ülesütlemisavaldus on tarbija jaoks selge, üheselt arusaadav ja tingimusteta,

see tähendab muuhulgas, et selgelt peab olema märgitud ülesütlemise kuupäev

ja täiendava tähtaja andmisel ka selle kestus, tarbijal peab olema võimalik aru

saada, et temaga sõlmitud leping on üles öeldud ning nõutakse tingimusteta

kogu laenusumma tasumist, sealjuures ei või ülesütlemisavaldus olla üldjuhul

mingi muu dokumendi koosseisus (teade, meenutus, laenukonto väljavõte),

kuid lubatav on ühiselt anda täiendav tähtaeg koos hoiatusega, et selle edutult

möödudes loetakse leping ülesöelduks.



täidetud on ülesütlemise materiaalsed eeldused:

o

esineb tarbijakrediidilepingu erakorralise ülesütlemise alus, arvestada tuleb

sellega, et korraline ülesütlemine on võimalik vaid eeldusel, et tegemist on

tähtajatu tarbijakrediidilepinguga ja selline võimalus on VÕS § 4141 lg 2

kohaselt lepinguga ette nähtud,

o

krediidiandja saab VÕS § 416 lg-te 1 ja 2 järgi sealjuures tarbija

makseviivituse tõttu tähtajalise tarbijakrediidilepingu erakorraliselt üles öelda

üksnes siis kui:



tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega,



krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase

täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral

lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist ja



krediidiandja on pakkunud tarbijale hiljemalt koos eelnimetatud

kahenädalase tähtajaga kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste

võimalust.



ülesütlemise kehtivust välistavaid asjaolusid ei esine

o

ülesütlemine on toimetu, sest ülesütlemisavaldus on tühistatud või tühine (sh

põhjusel, et see ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis),

o

ülesütlemine on toimetu, sest ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega,

o

ülesütlemine on toimetu, sest ülesütlemisõiguse jagamatuse tõttu saab lepingu

üles öelda vaid mitme õigustatud isiku poolt või mitme kohustatud isiku suhtes

ühiselt (VÕS § 195 lg 4),

o

ülesütlemine on toimetu, sest erakorralise ülesütlemise alust ei esinenud, seda

mh olukorras, kus krediidiandja ei ole VÕS § 4034 lg 6 kohaselt tarbija

krediidivõimelisust piisavalt hinnanud ja peab seetõttu VÕS § 4034 lg 7 järgi

tagasimaksed uuesti määrama, mille tulemusel vähendab krediidiandja

alusetult nõutud tasude võrra kogu tarbija poolt võlgnetavat krediidi põhiosa.

III

13. Kohus leiab, et käesolevas asjas on pooled sõlminud lepingud II ja III kehtivalt. Kohtu

tuvastatud asjaoludel, mille üle pooled ei vaidle, sõlmisid nad 01.05.2021 lepingu II ja

22.03.2022 lepingu III.

13.1. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt andis kostja talle saadetud PIN-koodiga elektroonilise

kinnituse lepingule II 01.05.2021 kl 18:17:03 ja lepingule III 22.03.2022 kl 11:29:32).

Lepingutele oli lisatud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, mis sisaldas VÕS §-s 404 nõutud

teavet koos lepingu põhitingimustega. Hageja on esitanud tõendid laenude väljamaksmise

kohta. Hageja maksis kostjale 01.05.2021 500 eurot (dtl 101) ja 22.03.2022 600 eurot (dtl

102).

13.2. Poolte vahel sõlmitud lepingud II ja III ei ole tühised krediidikulukuse määra ülempiiri

ületamise tõttu VÕS § 4062 lg 1 mõttes, mis sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui

tarbija tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

13.3. Kohtuasja materjalide pinnalt saab tuvastada, et lepingu II puhul oli aastane

krediidikulukuse määr 60,06%, mis oli napilt vähem kui 60,27%, mis oli kolmekordne

keskmine määr lepingu II sõlmimise ajal 01.05.2021. Lepingu III puhul oli krediidikulukuse

määr 26,63%, mis oli vähem kui 50,85%, mis oli kolmekordne keskmine määr lepingu III

sõlmimise ajal 22.03.2022. Seega võib asja materjalidest nähtuvalt leida, et pooled sõlmisid

kehtivalt lepingud II ja III.

14. Hagejal võib olla õigus esitada lepingu III ja III ülesütlemise tõttu kostja vastu nõudeid

VÕS §-de 195 ja 196 ning § 416 lg 1 kohaselt, tingimusel, et ta on lepingud II ja III kehtivalt

üles öelnud, mis sõltub omakorda sellest, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ning kontrollinud sealjuures nõuetekohaselt VÕS § 4034 lg 6 järgi kostja

krediidivõimelisust.

14.1. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on lepingud II ja III VÕS §-de 195 ja 196, samuti

§ 416 lg 1 kohaselt kostja makseviivituse tõttu 12.08.2024 kehtivalt üles öelnud, arvestades

seda, et erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused ei olnud täidetud, kui hageja ei olnud

kostja krediidivõimelisust VÕS § 4034 lg 6 kohaselt lepingu I sõlmimisel nõuetekohaselt

hinnanud.

14.2. Kui hageja ei olnud kostja krediidivõimelisust VÕS § 4034 lg 6 kohaselt lepingute II ja

sõlmimisel nõuetekohaselt hinnanud, ei saanud hageja lepinguid II ja III kehtivalt üles öelda,

sest kostja ei oleks olnud ümberarvutuste tõttu makseviivituses VÕS § 416 lg 1 mõttes.

Nimelt saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel nõuda kostjalt VÕS §

4034 lg 7 alusel tagasi vaid põhivõla koos seadusjärgse intressiga ning kostja muid tasusid

sellisel juhul hagejale ei võlgneks. Hagejal tuleks tagasimaksed uuesti määrata lepingu

sõlmimise hetke seisuga, mis tähendab, et arvestada tuleks seadusjärgset intressimäära

lepingu sõlmimise ajal, vastavalt 01.05.2021 ja 22.02.2022. Mõlema lepingu II ja III

sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär VÕS § 94 mõttes 0%.

Kostja makstud raha tuleks hageja kohustuste rikkumise korral lugeda tasutuks põhivõla

katteks ning ümberarvutuste tagajärjel ei oleks ka täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud eeldus,

et hageja oleks olnud makseviivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega,

seega oleks lepingu I ülesütlemine toimetu. Kohus hindab eeltoodut arvestades järgnevalt, kas

hageja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sh hinnanud VÕS § 4034 lg 6 mõttes

nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust lepingute II ja III sõlmimisel.

15. Hageja pidi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks omandama teabe, mis

võimaldas hinnata, kas kostja on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ning seejärel

hindama kostja krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) nõuetekohaselt.

15.1. Hageja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase

hoolsusega. Hageja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle

teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi hageja hindama kostja varalist seisundit,

sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist

ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Hageja pidi määrama vajalike

hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest,

tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Hageja pidi

lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3,

lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.

15.2. Hageja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse

hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima VÕS § 4033 lg 4 ja

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt mõistlikul viisil kostja esitatud teavet. Kohtupraktikas on

rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto

väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet

küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

(RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt

sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

16. Hageja pidi VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendama, et ta on vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud ning kostja krediidivõimelisust eeltoodud viisil nõuetekohaselt

kontrollinud. Kohus andis hagejale kolm korda võimaluse välja tuua ja tõendada asjaolud,

millest nähtub vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine, kuid hageja kohtu hinnangul

seda teha ei suutnud.

16.1. Hageja selgitas lepingute II ja III kohta, et ta kontrollis vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kostja pangakonto väljavõtet ning tegi päringu maksehäireregistrile,

kostjal puudusid kehtivad maksehäired (hagi lisa 10, dtl 126 (avaneb Exceli programmis)).

16.2. Krediidiandja kohustus on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks,

et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud

võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-

21710/105, p 25.3).

Riigikohus on ka leidnud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid

sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on

tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2).

Kohtupraktikas on lisaks selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja

kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja

krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud (Tallinna RgKm 12.07.2023 2-22-147995, p

12.1).

17. Kohus leiab, et hageja luges lepingu II sõlmimisel 01.05.2021 põhjendamatult kostja

igakuiseks sissetulekuks 2024 eurot 63 senti ning igakuisteks kohustusteks 450 eurot 18 senti,

sest hageja piirdus vastupidiselt eelviidatud kohtupraktikas märgitud seisukohtadele kostja

sissetuleku hindamisel sisuliselt üksnes laekunud summade ja kohustuste vahe hindamisega.

17.1. Hageja jättis tähelepanuta selle, et mitmed kontole laekunud summad ei olnud mitte

kostja sissetulek, vaid laenud teistelt krediidiasutustelt. Samuti ei saa nõuetekohaseks

krediidivõimelisuse kontrolliks pidada seda, kui hageja võttis elamiskuluna arvesse 30%

kostja sissetulekust, sest kostja oli märkinud kuludeks 0. See lähenemine ei saa anda tegelikku

ülevaadet kostja krediidivõimelisuse kohta.

17.2. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt märkis kostja laenutaotluses enda sissetulekuks 1500

eurot ja kohustuseks 0 eurot, hageja väitis kohtule 22.01.2025 esitatud seisukohas, et lepingu I

sõlmimisel oli kostja sissetulek igakuine vanemahüvitis 742 eurot 71 senti ja lapsetoetus 60

eurot, kuid pensioniregistri päringu järgi oli kostja sissetulek 1964 eurot 63 senti, millele

lisaks arvestati lapsetoetust. Hageja esitas väite pensioniregistris kajastuva sissetuleku kohta,

kuid enda väiteid ei tõendanud. Hageja esitas tõendina kostja sissetuleku analüüsimise kohta

kohtule kostja pangakonto väljavõtte krediiditoimikust, leht „Bank Statement“, read 7935-

9771, mis kajastab ajavahemikku 02.07.2020–01.07.2021 (hagi lisa 7, dtl 72 (avaneb Exceli

programmis)). Kostja esitas kohtule tõendina oma pangakonto väljavõtte 2021. aasta märtsi,

aprilli, mai, juuni ja juuli kohta (30.11.2024 vastuse lisad, dtl 76).

17.3. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostjale laekus igakuise sissetulekuna küll

vanemahüvitis 742 eurot 71 senti ja peretoetus 60 eurot (802 eurot 71 senti), kuid ülejäänud

laekumised ei olnud kostja sellised sissetulekuid, mille saamine oli tõenäoline ka eeldatavas

tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis.

17.4. Analüüsides lepingu sõlmimisele eelnevate kuude ülekandeid (märts–juuni 2021),

nähtub, et kostjale on sellel ajal laekunud 03.03.2021 Rahandusministeeriumilt

tulumaksutagastus 845 eurot 61 senti, 01.03.2021 IPF Digital AS-lt 240 eurot, 02.04.2021 ja

17.06.2021 Placet Group OÜ-lt a 50 eurot (väljamakse krediidikonto lepingu alusel),

17.05.2021 Coop Finance AS-lt 2500 eurot (väljamakse laenulepingu alusel), 01.05.2021

Bondora AS-lt laen 500 eurot, 21.06.2021 BB Finance OÜ-lt laen 1465 eurot. Kontole olid

tehtud mõned sularahasissemaksed ja saadud väljamakseid Triogames OÜ-lt, Dreambox

Games OÜ-lt ja AS-lt Eesti Loto, millest võinuks krediidivõimelisust nõuetekohaselt tekkida

hagejal ka kahtlus hasartmängusõltuvuse kohta, mis on oluline asjaolu, mida VÕS § 4034 lg 2

kohaselt arvestada.

17.5. Kohus leiab, et hageja rikkus lepingu II sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kui ta jättis kostja krediidivõimelisuse VÕS § 4033 lg-te 2–6 järgi nõuetekohaselt

hindamata, piirdudes hageja sissetuleku hindamisel sisuliselt vaid sissetulekute ja kohustuste

vahe tuvastamisega, ning jättis tähelepanuta, et laekumiste aluseks olid teised laenulepingud,

tegemist ei olnud kostja sissetulekuga. Kohus leiab, et eeltoodust saab tuvastada, et

pangakonto väljavõtte järgi ei olnud kostja sissetulek lepingu II sõlmimise ajal mitte 2024

eurot 63 senti, vaid 802 eurot 71 senti.

18. Kohus leiab, et hageja piirdus ka lepingu III sõlmimisel 22.03.2022 vastupidiselt

eelviidatud kohtupraktikas märgitud seisukohtadele kostja sissetuleku hindamisel sisuliselt

üksnes laekunud summade ja kohustuste vahe hindamisega.

18.1. Hageja jättis põhjendamatult arvestamata kostja muude kohustuste ja pangakonto

väljavõttelt nähtuvate regulaarsete maksetega internetikasiinodele, hageja lähtus ebaõigesti

hüpoteetilisest elamiskulust 30%, sidumata seda kostja kuludega ning arvestas

põhjendamatult kostja igakuiseks sissetulekuks 1119 eurot 16 senti ja peretoetuse 60 eurot,

sest töövõimetushüvitis ei ole selline sissetulek, mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis ja mis näitaks stabiilset finantsolukorda.

18.2. Kohus rõhutab, et konto väljavõtte küsimise ja muude päringute tegemise eesmärk on

lisaks tarbija enda avaldusele koguda andmeid ja neid andmeid kontrollida. Kohus märgib, et

kostjalt pangakonto väljavõtte küsimine ei taga automaatselt vastutustundliku laenamise

põhimõtete järgimist. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades rikkus hageja ka lepingu III

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui ta jättis VÕS § 4033 lg-te 2–6 järgi

kostja krediidivõimelisuse nõuetekohaselt hindamata.

19. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS §

4034 lg-te 6 ja 7 järgi, et hageja saab nõuda kostjalt VÕS § 4034 lg 7 alusel tagasi vaid

põhivõla koos seadusjärgse intressiga ning kostja muid tasusid hagejale ei võlgne. Kuivõrd

seadusjärgne intress oli lepingute II ja III sõlmimise ajal 0%, saaks hagejal olla nõue kostja

vastu, vaid põhivõla tasumiseks.

19.1. Kohus leiab, et kuivõrd kostja makstud raha tuleb lugeda tasutuks põhivõla katteks, ei

ole ümberarvutuste tagajärjel täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud eeldus, et hageja on olnud

makseviivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Hageja ei ole 12.08.2024

lepinguid II ja III kehtivalt üles öelnud, sest ülesütlemise materiaalsed eeldused ei olnud

täidetud. Hageja ülesütlemine on toimetu, mis tähendab, et pooltel saab sõltumata hageja

lepingute II ja III ülesütlemisele olla kehtiv leping.

19.3. Kohus leiab, et kui poolte vahel on kehtivad lepingud II ja III, võib hagejal olla õigus

nõuda kostjalt põhiosa maksete tasumist VÕS § 108 lg 1 alusel, vastavalt lepingutes II ja III

kokkulepitud maksegraafikutele. Hageja nõude ulatus sõltub sellest, kui suure osa laenust on

kostja hagejale tagasi maksnud arvestades VÕS § 4034 lg 7 kohaseid ümberarvutusi.

Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõudeid kostja vastu lepingute II ja III alusel ja nende

ulatust.

IV

20. Kuivõrd pooled on esitanud kohtule andmed läbisegi tsiviilasjade nr 2-24-129446 ja 2-24-

129447 ning lepingute I–III kohta, analüüsib kohus järgnevalt seda, millises ulatuses on kostja

enda kohustused täitnud koos lepingutest II ja III tulenevate nõuetega.

20.1. Hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu I kohaselt põhivõlga 9800 eurot. Kuivõrd

hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ka lepingu I sõlmimisel (vt Tartu

Maakohtu 28.02.2025 määrus tsiviilasjas nr 2-24-129446), piirdub tema nõude ulatus ka

lepingu I puhul VÕS § 4034 lg 7 järgi üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressiga. Intressimäär

oli 0%.

20.2. Ka lepingute II ja III sõlmimisel oli seadusjärgne intressimäär VÕS § 94 mõttes 0% ning

hagejal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu VÕS § 4034 lg 7 järgi

õigust nõuda kostjalt lepingutasu. Seda arvestades võib hagejal olla õigus nõuda kostjalt kõige

rohkem VÕS § 108 lg 1 kohaselt lepingu II täitmisena 500 eurot, sest 531 euro suurusest

laenust oli 31 eurot lepingu sõlmimise tasu, mis tasaarvestati laenu väljastamisel, ning lepingu

III täitmisena 600 eurot, sest 637 euro suurusest laenust oli 37 eurot lepingu sõlmimise tasu,

mis tasaarvestati laenu väljastamisel.

20.3. Hagejal võib olla õigus nõuda kostjalt lepingute I–III täitmisena pärast ümberarvutusi

maksimaalselt 10 900 eurot (9800 + 500 + 600 eurot), mille tasumist oleks hagejal õigus

nõuda vastavalt lepingutes I–III maksegraafikule. Nõude ulatus sõltub sellest, kui suure osa

laenust on kostja hagejale tagasi maksnud arvestades VÕS § 4034 lg 7 kohaseid

ümberarvutusi.

21. Hageja on esitanud kohtule nii käesolevas tsiviilasjas 2-24-129447 kui ka tsiviilasjas nr 2-

24-129446 ümberarvutused, kuid nendes nimetatud summad ei kattu kostja andmetega.

Hageja esitatud tabeli kohaselt on tal lepinguga I seoses õigus nõuda kostjalt 52 eurot 23 senti

(dtl 76) ning lepingute III kohaselt 368 eurot ja 1 sent. Lepingu II kohta ei ole hageja

ümberarvutusi esitanud, tõenäoliselt põhjusel, et maksed ületavad põhivõlga (tsiviilasi 2-24-

129447, dtl 288).

21.1. Hageja on esitanud kohtule küll ümberarvutuste kohta tabelid ja esitanud hagiavalduses

väited selle kohta palju kostja lepingutega I–III seoses on tagasimakseid teinud, kuid hageja ei

ole kostja tagasimaksete suuruse kohta tõendeid esitanud. Kostja on aga esitanud enda

tagasimaksete suuruse kohta tõendina väljavõtte hageja internetikeskkonnast, millest

nähtuvalt on ta teinud hagejale senise seisuga makseid kokku 10 927 eurot 8 senti (tsiviilasi nr

2-24-129447 dtl 76; 2-24-129447 dtl 214).

21.2. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et kostja tagasimaksete suurus on olnud

10 927 eurot 8 senti, hageja ei ole omalt poolt esitanud ka ühtegi tõendit, millest nähtuks, et

kostja on tagasimakseid teinud väiksemas ulatuses. Kostja on läbivalt väitnud mõlemas

tsiviilasjas juba alates maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväidetest, et tema maksed

hagejale ületavad põhivõlga, teha tuleks nõude ümberarvestus ning kontrollida

vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist.

21.3. Kohus tuvastab eeltoodust lähtudes, et hagejal võinuks pärast VÕS § 4034 lg 7 kohaseid

ümberarvutusi olla õigus nõuda kostjalt maksimaalselt 10 900 euro (9800 + 500 + 600 eurot)

tasumist lepingutest I–III tulenevate kohustuste täitmiseks. Kostja on aga hageja

internetiportaali väljavõttega tõendanud, et ta on juba hagejale tasunud 10 927 eurot 8 senti.

22. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt VÕS § 108 lg 1

kohaselt lepingute II ja III täitmist. Kuigi poolte vahel olid kehtivad lepingud, sest hageja

12.08.2024 ülesütlemised oli toimetud, on pooltevaheline võlasuhe praeguseks VÕS § 186 p 1

kohaselt lõppenud kohase täitmisega ning hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

23. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja

kanda. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud hüvitatavaid

menetluskulusid. Kohus ei määra menetluskulude suurust TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 mõttes

kindlaks, sest hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin