Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-25-93/6 AI generated

3-25-93/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-93/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

X (edaspidi ka kaebaja) esitas 13.01.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks tagama talle sobiv koht eesti keele õppimiseks (piisava valgustusega). Kaebaja osaleb eesti keele kursusel, mis toimub neli korda nädalas. Õpperuumi kunstlik valgustus ei kindlusta ruumi piisavat valgustatust ja ruumis on halb heli (kajab). Pärast õppetundi valutasid kaebaja silmad ja pea, mis tekitas kahju kaebaja tervisele (valguse puudumine rikub nägemist). Vangla ei ole kaebajale taganud sobivat õppimiskohta. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks, ekspertiisi korraldamiseks ja kaebaja nime asendamiseks tähemärgiga.

Legislator headnote

AI generated

3-25-93/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Keywords

AI generated
need for special education language skills benefit for course attendance lack of financial resources distance education agreement language barrier
AI generated
3-25-1392/9
Viru Vangla korraldas 30. jaanuari 2025. a korralduse nr 5-13/3-25/100 p 1.3 alusel X Kliinikumi. Vangla otsustas kasutada saatmisel ohjeldusmeetmetena käeraudu koos
3-17-2121/12
B esitas 16. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse peale. Kaebaja selgitas, et ta esitas 28. juulil 2017, 3. augustil 2017 ja 9. augustil 2017 Viru Vanglale venekeelsed taotlused taldriku, käterätiku ja põrandapesulapi saamiseks ning hariduse omandamise võimaldamiseks. Viru Vangla jättis 15. augusti 2017. a vastusega nr 6- 10/26375-2, 6-10/26482-2 ja 28. augusti 2017. a vastusega nr 6-10/26481-2 kaebaja taotlused läbi vaatamata. Kaebaja esitas 31. augustil 2017 ja 6. septembril 2017 vangla vastuste peale venekeelsed vaided. Vangla keeldus ka 26. septembri 2017. a vaidevastusega nr 6-12/267-5 sisulisest vastamisest ja rahuldamisest. Kaebaja selgitas, et ta ei oska eesti keelt. Kaebaja viitas riigisisestele ja rahvusvahelistele õigusaktidele ning osutas sellele, et ka kinnipeetavate puhul tuleb austada nende inimväärikust. Kaebaja palus, et kohus võtaks kaebuse menetlusse ja rahuldaks selle täies mahus.
3-17-1872/7
D. K esitas 12.09.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul Viru Vanglat kohustada võimaldada kaebajale vanglas eesti keele õpet ning töötamist. Kaebusele on lisatud ka taotlus kaebaja vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Samuti soovib kaebaja tema vene keeles esitatud kaebuse tõlkimist.
3-21-2094/7
Võtta asja materjalide juurde Vladislav Filippovi vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 11.05.2021–10.09.2021 kohta.
3-18-2230/6
Kinnipeetav S. S ile on vanglas koostatud ITK 02.03.2018 ja iseloomustus kohtule elektroonilise valve jaoks 21.08.2018. S. S kaebus saabus Tartu Halduskohtusse 27. novembril 2018, milles ta palub kohustada Viru Vanglat eemaldama Viru Vangla 21.augusti 2018 koostatud iseloomustusest valed ja ebaõiged andmed. Kaebaja leiab, et ebaõiged andmed on alljärgnevad: töötamise kohta vanglas; kaebaja töötas koristajana 1 kuu, aga alates 17.07.2018 töötab ta puidu ümbertöötlemises; kaebaja tuli vanglasse ise karistust kandma, tähtaegselt ja vabatahtlikult, mõistes, et on oma probleemides ise süüdi; iseloomustuses on kirjas, et ta tuli Eestisse alaliselt elama 90-daltel aastatel. See on täielik vale, sest ta sündis ja kasvas üles Eestis, õppis ja töötas siin; iseloomustuses on esitatud andmed isikut tõendavate dokumentide kohta: vangla kirjutab, et tal on dokument numbriga 51N0494910, mis dokument see on ja kelle oma, seda ta ei tea. Vanglasse saabumisel oli tal kaasas ainult ID-kaart; Kontrollimata on andmed Sant-Peterburgi tehnikumis õppimise kohta, ta õppis ja läbis praktika 1997 aastal, ainult 1 aasta, mitte aga aastatel 1997 kuni 1999. Seda saab kontrollida. 1998. aastal oli Tallinna Vanglas, karistusregistris on see informatsioon olemas. Samuti palus ta pöörata tähelepanu vangla väitele, et ta ei soovi õppida riigikeelt ja ei püüa saada Eesti kodakondsust. Jah, vabaduses ei olnud võimalust keelt õppida, aga vanglas tahtis ta eesti keele õppimise kursustele minna, isegi ITK-s on kirjas, et ta peab õppima minema, aga talle öeldi sellest võimalusest ära, motiveerides, et kuna on VF kodakondsus, siis saadetakse ta Eestist välja; vale on väide, et oma noorema poja D. S ma suhteid ei hoia ja side on katkenud. Kaebajal on pojaga head suhted, ta saab temaga kokku, aitab ja maksab alimente.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-93 Määruse kuupäev 28.02.2025 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi X kaebus Viru Vangla kohustamiseks kaebajale sobiva õppimiskoha (piisava valgustusega) tagamiseks RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta kaebaja taotlus ekspertiisi korraldamiseks läbi vaatamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD

1. X (edaspidi ka kaebaja) esitas 13.01.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks tagama talle sobiv koht eesti keele õppimiseks (piisava valgustusega). Kaebaja osaleb eesti keele kursusel, mis toimub neli korda nädalas. Õpperuumi kunstlik valgustus ei kindlusta ruumi piisavat valgustatust ja ruumis on halb heli (kajab). Pärast õppetundi valutasid kaebaja silmad ja pea, mis tekitas kahju kaebaja tervisele (valguse puudumine rikub nägemist). Vangla ei ole kaebajale taganud sobivat õppimiskohta. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks, ekspertiisi korraldamiseks ja kaebaja nime asendamiseks tähemärgiga.

2. Viru Vangla esitas 19.02.2025 vastuses kohtunõudele asjaga seonduvad dokumendid. KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

4. Kuigi kaebaja on märkinud kaebuses, et piisava valguse puudumine rikub nägemist ja vangla on tekitanud talle õpperuumis vähese valguse tõttu tervisekahju, ei ole ta kohtule

3-25-93 hüvitamisnõuet esitanud. Kaebaja taotleb kaebuses selgelt üksnes Viru Vangla kohustamist tagama kaebajale piisava valgustusega ruum, kus kaebajal oleks võimalik silmi kahjustamata osaleda eesti keele kursusel. Seega on kohtule esitatud kohustamiskaebus vastavalt HKMS §

37 lg 2 p-le 2.

5. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohus selgitab, et halduskohus saab eeltoodust tulenevalt menetleda kaebust vaid osas, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seega tuleb kontrollida, kas vaidemenetluses ning kohtumenetluses esitatud nõue või nõuded on kattuvad (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.11.2008. a määrus asjas nr 3-3-1-68-08, p 9). Kui esitatud nõuded on sisult erinevad, siis ei ole kohtul võimalik kaebust ka sisuliselt läbi vaadata.

6. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 10.10.2024 vanglale avalduse, milles märgib, et õpperuumi kunstlik valgustus ei kindlusta piisavat valgustatust, ning palub muu hulgas vanglal pakkuda talle sobivat kohta õppimiseks. Vangla vastas kaebajale 03.12.2024. a kirjaga, millega jättis pöördumisele sisuliselt vastamata, kuna tagastas kaebaja vähemalt 38 pöördumist, sest neile vastamine takistab haldusorganile pandud avalike ülesannete täitmist (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §

5 lg 9 p 7). Kaebaja esitas 12.12.2024 vaide, milles taotles ettekirjutuse tegemist kaebaja pöördumisele vastamiseks. Vangla vastas kaebaja vaidele 13.01.2025.

7. Kuna Viru Vangla 19.02.2025. a vastusest kohtule ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud vaiet, milles ta taotleb Viru Vangla kohustamist tagama kaebajale piisava valgustusega õpperuum, kus tal oleks võimalik silmi kahjustamata osaleda eesti keele kursusel, siis ei saa lugeda kohtueelset korda läbituks. Kaebaja on oma 12.12.2024. a vaides nõudnud ettekirjutuse tegemist kaebaja pöördumisele vastamiseks, mitte aga taotlenud kaebuses soovitud toimingu tegemist. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on kohtule esitanud ka kaebuse vangla kohustamiseks vastama alates septembrist 2024 esitatud pöördumistele, millele vangla ei ole vastanud (kaebus registreeritud kohtuasjana nr 3-24- 3364).

8. Kohus märgib täiendavalt, et asja materjalidest nähtuvalt on eesti keele kursus, millel kaebaja osales, käesolevaks ajaks lõppenud. Seega puudub praegusel ajal kaebajal ka vajadus kursusel osalemiseks piisava valgustusega ruumi kasutamise võimaluse saamiseks. Kui kaebaja leiab, et vangla on talle enda tegevuse või tegevusetusega põhjustanud kahju, on tal võimalik esitada vanglale vastav kahjunõue ja hiljem soovi korral kaebus kohtule.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja ekspertiisi korraldamiseks läbi vaatamata.

11. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

3-25-93 (allkirjastatud digitaalselt)