3-24-3333/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja

Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3333

Haldusasi

MDSC

Systems

OÜ

kaebus

Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse 25. oktoobri 2024. a

otsuse tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23. jaanuari 2025. a otsus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja MDSC System OÜ, esindaja Mart Parind

Vastustaja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,

esindajad Erki Fels ja Gregor Saluveer

Kolmas isik aktsiaselts SEMETRON, esindajad Arne

Ots ja Alan Paas

Menetluse alus ringkonnakohtus

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja aktsiaseltsi

SEMETRON apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõenditena asja materjalide juurde käesoleva otsuse punktides 13.1 ja 13.3

kajastatud dokumendid.

2. Rahuldada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja aktsiaseltsi SEMETRON

apellatsioonkaebused.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23. jaanuari 2025. a otsus asjas nr 3-24-3333. Teha

uus otsus ning rahuldada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja aktsiaseltsi

SEMETRON kaebused. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 29. novembri

2024. a otsus vaidlustusasjas n 210-24/283775.

4. Mõista MDSC System OÜ-lt aktsiaselts Semetron kasuks välja menetluskulu 7060

eurot ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kasuks menetluskulu 4500 eurot.

Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

5. Mitte lubada MDSC System OÜ-l tutvuda Tallinna Ringkonnakohtu otsusega osas,

milles need sisaldavad ärisaladust, s.o otsuse punktiga 30.1. Pärast jõustumist

avaldada ringkonnakohtu otsus ärisaladust mittesisaldava väljavõttena ehk ilma

otsuse põhjendava osa punktita 30.1.

3-24-3333

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 10. märtsil 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (hankija) lõi dünaamilise hankesüsteemi (DHS)

„Konteinerite ost, rent, ehitus ja remont“ (viitenumber 263475). DHS on jaotatud kolmeks

osaks, millest osa nr 3 puudutab konteinerlahenduste ehitust ja remonti.

2. Hankija algatas 11. septembril 2024 DHS-i 3. osa osas piiratud hankemenetlusega hanke

„Välihaigla konteinerite hooldus“ (viitenumber 283775).

3. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 7. oktoobriks 2024 esitasid pakkumuse MDSC Systems

OÜ (MDSC) (hoolduse maksumus 69 510 eurot (käibemaksuta)) ja aktsiaselts SEMETRON

(Semetron) (hoolduse maksumus 9919,96 eurot (käibemaksuta)).

4. Hankija tunnistas 25. oktoobri 2024. a otsusega vastavaks ja edukaks Semetroni

pakkumuse.

5. MDSC esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija 25.

oktoobri 2024 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. MDSC oli kokkuvõtlikult seisukohal, et

Semetroni pakkumus ei vastanud hanke vastavustingimustele, sest Semetron ei käinud

kohapeal konteineritega tutvumas, ja pakkumuse maksumus oli põhjendamatult madal.

6. VAKO rahuldas 29. novembri 2024. a otsusega MDSC vaidlustuse ja tunnistas hankija

25. oktoobri 2024. a otsuse kehtetuks. VAKO esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) hanke vastavustingimustes (hanketeate p 2.1) oli sätestatud hooldust vajavate välihaigla

konteineritega tutvumine järgmises sõnastuses: “Pakkumuse esitamiseks on pakkujal kohustus

hankija asukohas tutvuda hooldust vajavate konteineritega. Konteineritega tutvumine toimub

24.09.2024 kell 11:00 asukohas Raatuse 110, Tartu. Pakkuja on kohustatud läbi RHR-i

teabevahetuse edastama tutvumisel osaleva/osalevate firma esindaja/esindajate andmed (nimi,

isikukood, kontakttelefon) hiljemalt 17.09.2024 kell 17:00. Kui pakkuja eelpool nimetatud

tähtajaks isikute andmeid ei esita ja/või eelpool nimetatud tähtajal tutvumisel ei osale, on

hankijal õigus esitatud pakkumus tagasi lükata.“;

2) RHS § 111 lg-te 6 ja 7 kohaselt võib hankija riigihanke alusdokumentides (RHAD)

sätestada, et pakkumuse saab esitada üksnes pärast hankelepingu täitmise kohaga tutvumist

ning selle nõude täitmata jätnud pakkujal ei ole õigust pakkumust esitada. Kui selline

ettevõtja siiski pakkumuse esitab, tuleb see jätta läbi vaatamata;

3) hankija esitas RHS § 77 lg 4 p 10 mõttes teabe, et pakkumuse saab esitada päras

hankelepingu täitmise kohaga tutvumist. Tegemist oli kohustusliku tingimusega;

2(10)

3-24-3333

4) vaidlusalune kohustus pole vastavustingimus, vaid iseseisev nõue, mille täitmata jätmisel

on keelatud pakkumust esitada ja see tuleb jätta läbi vaatamata (riigihangete seadus (RHS) §

111 lg 7). Kuna Semetron konteineritega tutvumas ei käinud, siis tuli hankijal Semetroni

pakkumus jätta läbi vaatamata.

7. Semetron ja hankija esitasid halduskohtule kaebuse VAKO 29. novembri 2024. a otsuse

tühistamiseks

8. MSDC taotles vastuses kaebuste rahuldamata jätmist.

9. Tallinna Halduskohus jättis 23. jaanuari 2025. a otsusega Semetroni ja hankija kaebused

rahuldamata ja VAKO otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis otsuse põhjendusi

(resolutsiooni p 1). Halduskohus mõistis Semetronilt ja hankijalt MDSC kasuks välja

menetluskulu 3113,33 eurot. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) VAKO ei pidanud jätma MDSC väidet tutvumisnõude rikkumise kohta tähelepanuta, sest

ta esitas juba vaidlustuses sellekohase nõude. Isegi olukorras, kui tutvumisnõude osas esitatud

argumente võiks käsitleda vaidlustuse aluse täiendamisena, tegi MDSC seda tähtaegselt.

Varasemalt ei olnud sellise argumendi esitamine võimalik, kuna hankija ei olnud vaidlustajale

esitanud vastavaks tunnistamise otsust koos lisaga;

2) RHAD-s sätestatud tutvumisnõuet ei saa käsitada pakkumuse esitamise eeltingimusena

RHS § 111 lg 6 p 1 mõttes. Hankija pole seda nõuet käsitanud pakkumuse eeltingimusena,

vaid vastavustingimusena. Seadus ei keela RHAD-s vastavustingimusena käsitada

tutvumisnõuet. Hankijal on avar kaalutlusõigus vastavustingimuste kujundamisel. RHAD on

kehtiv dokument ja selle õiguspärasust ei saa kahtluse alla seada. RHAD nägi hankijale ette

õiguse, mitte aga kohustuse tutvumisnõude täitmata jätmise korral pakkumuse tagasi

lükkamiseks;

3) hankija ei järginud kaalumisnõudeid, kui jättis Semetroni pakkumuse tagasi lükkamata.

Asja materjalidest ei nähtu, et Semetron oleks konteinerite seisukorraga tutvunud. Kinnitust

pole leidnud see, et Semetron oleks konteinerite tootja ja senine hooldaja. Ta on üksnes

konteinerites oleva meditsiinitehnoloogia arendaja. Semetron oli varasemas hankes

peatöövõtja, kuid konteinerite projekteerimise, arendamise ja ehitamise teostasid MDSC ja

AS Maru Metall. Hangitakse konteinerite hooldust, mitte konteineris olevate

meditsiiniseadmete hooldust. Kinnitust pole leidnud see, et Semetron oleks varem

konteinereid hooldanud. Pakkumuse vastavaks tunnistamisel on seega rikutud

kaalumisreegleid. Õigusvastane on sellest tulenevalt ka tema pakkumuse edukaks

tunnistamine;

4) hankija pole piisava põhjalikkusega välja selgitanud, kas Semetroni pakkumus oli

põhjendamatult madala maksumusega. MDSC pakkumuse maksumus oli 65 510 eurot

(käibemaksuta) ja Semetroni pakkumuse maksumus 9919,96 eurot (käibemaksuta). Semetron

põhjendas pakkumuse maksumust pigem üldsõnaliselt, esitamata konkreetseid arvutusi või

andmeid, mille põhjal oleks võimalik veenduda, et sellise maksumusega on võimalik

nõuetekohast teenust osutada. Tegemist on nappide ja üldsõnaliste põhjendustega. Praegusel

juhul pole rahuldaval määral kõrvaldatud alapakkumuse kahtlust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Semetron taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ning uue

otsusega kaebuse rahuldamist. Semetron esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) halduskohus sekkus õigusvastaselt hankija kaalutlusõigusesse. Halduskohtul oleks tulnud

kontrollida, kas hankija on teinud ilmselgeid vigu, mitte asuma hankija asemel pakkumust

3(10)

3-24-3333

hindama. Konteineritega tutvumise nõue oli märgitud RHAD-s ja see jättis selle nõude

rikkumise tuvastamisel hankijale õiguse ise valida õiguslik tagajärg. Kuna tegemist oli DHS-

ga, siis ei tulnud hankijal järgida avatud hankemenetluse reegleid. Hankija pidi kontrollima,

kas pakkumus vastab RHAD-le. Riigihangete seadus ei võimalda hankijal seada täiendavaid

pakkujate ringi piiravaid tingimusi DHS-ga liidetud taotlejate suhtes. Kuna kaks isikut

esitasid pakkumused, siis risk võimalikuks konkurentsi kahjustamiseks on madal.

Halduskohus pole hinnanud seda, kas tema pakutud tulemus oleks proportsionaalne;

2) hankija otsus oli õiguspärane. Hankija tugines RHS § 114 lg-le 2. Riigihangete seadus ja

RHAD ei näinud ette kindlaid kaalutlusi, millest hankija pidi lähtuma. Väidetavalt rikutud

tingimuse eesmärki oli võimalik täita ka muul moel kui üksnes konteinereid külastades.

Hankija ja Semetron töötasid koos meditsiiniliste süsteemidega modulaarhaigla välja.

Semetron tegeleb ka praegu modulaarhaiglate tootmisega. Konteinerite ülevaatamine ei ole

võrreldav aastaid kestva arendustööga. Semetron omab ülevaadet konteinerite omadustest ja

hooldamiseks vajalikest osadest. Semetroni pakub modulaarhaiglaid ja nende hooldust. Kuna

Semetron puutub igapäevaselt kokku hooldatavate toodetega, puudus hankijal alus arvata, et

ta ei suuda nõuetekohast pakkumust ette valmistada. Hankija hindas eeltoodud asjaolusid

kogumis ja leidis, et sisulisi kõrvalekaldeid ei esine. Tähendust ei oma see, millises osa on

Semetron konteinerite tootja. Meditsiinitehnika arendamine ja paigaldamine konteinerisse

poleks olnud mõeldav, kui apellandil puuduks arusaam konteinerite enda tehnilistest

omadustest. Semetronil oli varasem kokkupuude konteineritega olemas ja ta omas piisavat

informatsiooni, siis sai ta pakkuda hankijale nõutavat teenust. VAKO ja halduskohus

põhjendamatult välistasid Semetroni pakkujate seast;

3) hankija viis õiguspäraselt läbi alapakkumuse kontrolli. Hankija hindas Semetroni selgitusi

pakkumuse maksumuse kohta ja pidas neid realistlikeks. Pakkumuste erinevus võis olla

tingitud ka sellest, et kolmanda isiku pakkumus võis olla põhjendamatult kallis, samuti ei

kujutanud need endast turuhinda ega teenuse objektiivset maksumust. Semetron lähtus

pakkumuse koostamisel asjaolust, et teenust osutavad tema enda töötajad ja töökoda asub

lähedal. Kolmas isik kasutas aga alltöövõttu. Halduskohus eelistas põhjendamatult kolmanda

isiku väiteid. Hankijal on piisav kogemus ja teadmised, et hinnata pakkumuse maksumuse

tõsiseltvõetavust ja selgitusi pakkumuse maksumuse kujunemise kohta.

11. Hankija taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ning uue

otsusega kaebuse rahuldamist. Hankija esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) Semetroni pakkumuse tagasilükkamiseks puudus alus. Halduskohus on seega asunud

ümber lükkama kaalutlust, millele hankija otsus ei tuginenud. Hankija pole otsuse tegemise

aluseks võtnud asjaolu, et Semetron on konteineritega tutvunud teisel ajal ja teisel viisil.

Hankija lähtus sellest, et Semetron on konteinerite tootja ja ta on neid pärast üleandmist

hooldanud ning selle läbi on tal olnud võimalus nendega tutvuda;

2) hankija pole väitnud, et Semetron on ainus konteinerite tootja. Kuna konteinerid

moodustavad selles sisalduva meditsiinitehnikaga ühtse terviku, on õige väita, et Semetron on

konteinerite üks tootjatest. Tegemist on välihaiglaga ja ilma tehnikata puudub sellel väärtus.

Tutvumise nõue oli suunatud teistele isikutele, kes polnud konteinerite tootmises osalenud (nt

Ramirent Baltic AS);

3) Semetron on konteinereid hooldanud. Semetron hooldas konteinereid sõlmitud

müügilepingute raames. Tegemist oli vaegtööde parandamise ja garantiiremondiga. Semetron

hooldas ka neid konteinereid, mis annetati abi raames Ukrainale. Konteineritega tutvumata

jätmise tõttu pakkumuse tagasilükkamine poleks proportsionaalne. Tutvumisnõude mõtteks

oli võtta kahelt pakkujalt informatsiooniline eelis;

4) alapakkumuse kontrollimenetlus viidi läbi õiguspäraselt. Semetron ei pidanud põhjendama

hinnavahe olemasolu teise pakkujaga, vaid üksnes enda pakkumust. Semetron ei pea hakkama

põhjendama teise pakkuja pakkumuse maksumust. Hankijal on kahtlus, et vaidlustaja eeldas,

4(10)

3-24-3333

et ta on ainus pakkuja ja lootis seeläbi teenida kõrget kasumimarginaali. Semetron kõrvaldas

vastustaja kahtlused. Ta selgitas numbriliselt lepingu täitmise kulu. Selgituste kontrollimisel

pole ilmseid kaalumisvigu tehtud. Halduskohus asus hankekomisjoni liikme rolli, kui nentis,

et selgitused on napid ja üldsõnalised. Semetron on hankelepingu esemeks olevate

konteinerite tootja, senine hooldaja ja osutab samale tooteseeriale hooldusteenust ka teistele

klientidele. Semetron selgitas pakkumuse maksumust piisavalt ja hankija veendus Semetroni

pakkumuse usaldusväärsuses.

12. MDSC taotleb vastuses Semetroni ja hankija apellatsioonkaebuste rahuldamata

jätmist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) tutvumisnõue oli pakkumuse esitamise eeltingimus ja kui seda rikuti, siis ei saanud pakkuja

edasises riigihanke menetluses osaleda;

2) juhul, kui tegemist peaks olema vastavustingimusega, siis tuleb nõustuda halduskohtu

põhjendustega;

3) kolmas isik pole vaidlusaluste konteinerite tootja;

4) kolmas isik pole vaidlusaluste konteinerite hooldaja. Vaegtööd ja garantiiremont ei ole

hooldus;

5) tutvumisnõude rikkumist ei saa vabandada;

6) kolmas isik rikkus ristsubsideerimise keeldu;

7) kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13.1.

Kaebaja esitas 11. veebruari 2025. a menetlusdokumendiga kaks dokumenti:

1) konteineri koodiga 5139 ORM varuosade nimistu – kaebaja hinnangul tõendab see

dokument seda, et kolmas isik pole vaidlusaluseid konteinereid tootnud;

2) kaebaja, vastustaja ja kolmanda isiku akt – kaebaja hinnangul tõendab see, et kolmas isik

teostas üksnes garantiiremonti, mitte hooldust.

13.2.

Kolmas isik vaidleb tõendite vastuvõtmisele vastu, sest esimene tõend ei tõenda

vaidluse aluseks olevaid asjaolusid (riigihanke esemeks on seadmete kontroll, puhastus- ja

määrdetööd; vahetamisele kuuluvad filtrid, õlid ja vajadusel tulekustutid ning kolmanda isiku

esitatud varuosade väljavahetamist pole hankija nõudnud). Teine tõend ei kinnita, et kolmas

isik pole konteinereid hooldanud, vaid see tõendab, et poolte vahel oli tööjaotus.

13.3.

Kolmas isik on esitanud enda vastutõendid kaebaja 11. veebruari 2025. a tõenditele:

1) 2023. a mai–juuni kirjavahetus;

2) 2024. a oktoobri–detsembri kirjavahetus.

13.4.

Kaebaja vaidleb tõendite vastuvõtmisele vastu, sest need on esitatud pärast tähtpäeva,

samuti ei tõenda need vaidluse aluseks olevaid asjaolusid.

13.5.

Ringkonnakohus ei saa välistada, et kaebaja ja kolmanda isiku tõendid oleksid

ilmselgelt asjakohatud vaidluse lahendamiseks. Kuna ringkonnakohus lahendab

hankevaidluse lihtmenetluses, siis võib kohus kõrvale kalduda vorminõuetest tõendite

esitamisel ja kogumisel (HKMS § 134 lg 2 p 4). Seetõttu võtab ringkonnakohus nii kaebaja

kui ka kolmanda isiku esitatud eespool viidatud dokumendid asja materjalide juurde (HKMS

§ 62 lg 2 ja § 198 lg 3).

II

5(10)

3-24-3333

14. RHAD-i osas „Vastavustingimused“ sõnastati vaidluse all olev tingimus järgmiselt:

„Pakkumuse esitamiseks on pakkujal kohustus hankija asukohas tutvuda hooldust vajavate

konteineritega. Konteineritega tutvumine toimub 24.09.2024 kell 11:00 asukohas Raatuse

110, Tartu. Pakkuja on kohustatud läbi RHR-i teabevahetuse edastama tutvumisel

osaleva/osalevate firma esindaja/esindajate andmed (nimi, isikukood, kontakttelefon)

hiljemalt 17.09.2024 kell 17:00. Kui pakkuja eelpool nimetatud tähtajaks isikute andmeid ei

esita ja/või eelpool nimetatud tähtajal tutvumisel ei osale, on hankijal õigus esitatud

pakkumus tagasi lükata.“

15. Viidatud tingimuse kohaselt lasus pakkujal kohustus tutvuda hooldust vajavate

konteineritega hankija nimetatud tähtpäeval ja asukohas. Vaidlust ei ole selle üle, et kolmas

isik hankija nimetatud tähtpäeval ja asukohas hooldust vajavate konteineritega ei tutvunud.

16. Küsimus on, mis on selle kohustuse täitmata jätmise õiguslikuks tagajärjeks, kas

kolmanda isiku pakkumuse läbi vaatamata jätmine RHS § 111 lg 6 p 1 ja lg 7 alusel ilma

hankija kaalumisvõimaluseta või hankija õigus RHAD-i vaidlusaluse punkti alusel otsustada

pakkumuse tagasilükkamise üle.

17. Riigihanke alusdokumentideks on mh kõik hankija koostatud dokumendid, milles on

määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sh pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused

ja dokumentide esitamise nõuded (RHS § 4 p 17). RHS § 111 lg 1 kohaselt esitatakse

pakkumus hankijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastavalt riigihangete

seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Riigihanke

alusdokumendid on olemuslikult eelhaldusakt (RKHKo 14.04.2010, 3-3-1-99-09, p 16;

RKHKm 12.12.2011, 3-3-1-52-11, p 21-22; 08.10.2012, 3-3-1-30-12, p 12).

18. Praegusel juhul on RHAD-s sätestatud õiguslik tagajärg selle kohta, kui pakkuja ei

täida enne pakkumuse esitamist kohustust tutvuda hankija määratud ajal ja kohas hanke

esemega ehk hooldust vajavate konteineritega. Kuna hankija nägi kehtivas RHAD-s ette

protseduurireeglid selle olukorra tarvis, kui tutvumisnõuet ei täideta, siis oli ka hankija enda

kehtestatud reeglitega seotud.

19. RHAD-s nimetatud tutvumisnõude täitmata jätmise õigusliku tagajärje osas kehtivast

RHAD-st juhindumine ei lähe vastuollu võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega (RHS

§ 3 p-d 1 ja 2). Nimetatud asjaolu oli kõikidele pakkujatele teada ja nad said seda oma

tegevustes arvesse võtta. Samuti ei näe Euroopa Liidu õigus ette, et tutvumisnõude täitmata

jätmise korral lasuks hankijal keeld sõlmida pakkujaga hankeleping või et tutvumisnõude

täitmata jätmine peaks kaasa tooma selle, et pakkujal oleks keelatud edasises menetluses

osaleda. Tutvumisnõude eesmärgiks on tagada pakkujale teavet hankelepingu eseme kohta, et

viimane saaks adekvaatse teabe alusel pakkumuse koostada.

20. Eeltoodust tulenevalt jagab ringkonnakohus halduskohtu järeldust, et hankijal oli

RHAD-i alusel õigus kaaluda, kas kolmanda isiku pakkumus tagasi lükata.

21. Halduskohtu hinnangul rikkus hankija kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamisel

kaalumisreegleid, mis seisnes järgnevas: 1) hankija ei selgitanud välja, millal ja kuidas

kolmas isik oli hooldust vajavate konteineritega tutvunud; 2) kolmas isik polnud hooldust

vajavate konteinerite täiemahuline tootja ega arendaja ning 3) puuduvad tõendid, et kolmas

isik oleks konteinereid varem hooldanud.

6(10)

3-24-3333

22. Hankija kaalumisreegli rikkumisena ei tule käsitada seda, et ta ei selgitanud välja,

millal ja kuidas kolmas isik hooldust vajavate konteineritega tutvus.

22.1.

Hankija märkis oma põhjendustes järgmist: „Semetron on seega esitanud pakkumuse

ilma, et oleks käinud konteineritega riigihanke alusdokumentides (RHAD) sätestatud

kuupäevadel tutvumas. [---] Hankija eesmärk hooldust vajavate konteineritega tutvumise

kohustuse seadmisel vastavustingimusena oli anda pakkujatele ülevaade hooldust vajavatest

konteineritest ja nende hetkeseisust. RHADis oli tutvumiseks ette nähtud kuupäev

24.09.2024, kuid see ei välista, et pakkuja on muul viisil (sh muul ajal) saanud hooldust

vajavate konteineritega tutvuda. Nii on ka praegu. Semetron esitas pakkumuses kaaskirja,

milles selgitab: „AS Semetron kinnitab omalt poolt, et olles moodulite

meditsiinitehnoloogiline disainija, tarnija ja tootja, on ta kursis kõikide moodulite hoolduseks

ja remondiks vajalike nüanssidega, ning kinnitab, et moodulitega tutvumine ei paranda

ettevõtte ülevaadet moodulite hetkeseisust ning vajalikest hooldustöödest ja nende iseloomust,

mida moodulite juures on vaja teostada.“ Kuivõrd Semetron on konteinerite tootja ja

konteinerite senine hooldaja, on ta teadlik konteinerite seisukorrast ja nende hooldamise

nüanssidest. Semetroni juuresolek konteinerite tutvustamisel oleks olnud formaalsus, mitte ei

oleks see kandnud sisulist eesmärki, milleks Vastavustingimuses sätestatud kohustus oli

kehtestatud.“ (dtl 321–322).

22.2.

Hankija põhjendustest on üheselt järeldatav, et ta võttis oma otsuse aluseks asjaolu, et

kolmas isik ei tutvunud hooldust vajavate konteineritega RHAD-s nimetatud kuupäeval ja

kohas. Kaalumisveana ei tule antud juhtumil käsitada seda, et hankija ei nimetanud

konkreetset kuupäeva ega kohta, millal kolmas isik hooldust vajavate konteineritega oli

tutvunud. Hankija käsitas hooldust vajavate konteineritega tutvumisena seda, et kolmas isik

omas hooldust vajavate konteineritega varasemat kokkupuudet.

23. Hankija kaalumisreegli rikkumisena ei tule käsitada ka seda, et kolmas isik pole olnud

hooldust vajavate konteinerite täiemahuline tootja ega arendaja. Ringkonnakohtu hinnangul

on halduskohus põhjendamatult suurt tähendust omistanud hankija põhjenduses kajastatud

mõistele „tootja“. Käesoleva otsuse p-s 22.1 esitatud hankija põhjendused ei luba järeldada, et

hankija oleks otsuse tegemisel lähtunud asjaolust, et kolmas isik oleks olnud hooldust

vajavate konteinerite täiemahuline tootja ja arendaja. Selle üle puudub vaidlus, et tegemist on

välihaigla konteineritega, mis tuli sisustada meditsiinitehnikaga. Oluliseks tuleb pidada, et

hankija käsitas hooldust vajavate konteineritega tutvumisena seda, et kolmas isik omas

hooldust vajavate konteineritega varasemat kokkupuudet. Hankija toob õigesti esile, et kuna

konteinerite oluliseks osaks on seal sees olev meditsiinitehnika, siis pidi kolmas isik omama

eelnevat teavet ja kogemust ka konteinereid puudutava teabe kohta. Lisaks osales kolmas isik

riigihankes „Konteinerlahenduste ostmine, konteinerlahenduste ümberehitus ja strateegilise

sidevõrgu arendus ja installatsioonitööd (vr 226607) peatöövõtjana. Samuti toob kolmas isik

põhjendatult välja, et tema äritegevus seisnebki modulaarhaiglate pakkumises ja hooldamises

(vt https://mmh.ee), mis olemuslikult ei erine hooldatavatest konteinerlahendustest.

24. Kaalumisreegli rikkumiseks ei saa pidada seda, et hankijal puudusid tõendid selle

kohta, et kolmas isik oleks hooldust vajavaid konteinereid varem hooldanud. Halduskohus

omistas põhjendamatult suure tähenduse hankija otsuse põhjendustes kasutatud terminile

„hooldus“. Selle all ei pea tingimata mõtlema hooldustöid eraldi hoolduslepingu alusel.

Kolmas isik jaatab, et hooldamine ei ole toimunud eraldi hoolduslepingute alusel, vaid tema

kogemus ja teadmised pärinevad konteinerite müügilepingute raames tehtud nn vaegtöödest ja

garantiiremondist. Seejuures ei tule konteinerite varasemale hooldamise asjaolule omistada

olulist kaalu. RHAD ei sisaldanud nõuet, et pakkuja tutvumisnõue tuleks lugeda täidetuks, kui

7(10)

3-24-3333

ta on varem hoolduslepingu alusel konteinereid hooldanud. Ka garantiiremont võib kinnitada

seda, et kolmas isik omab hooldust vajavate konteineritega varasemat kokkupuudet ja sellises

mahus teavet hankeeseme kohta, mille olemasolu tagamiseks hankija tutvumisnõude

kehtestas. Seejuures tuleb arvesse võtta, et riigihanke esemeks olevate konteinerite

hooldustööde raames teostatakse eeskätt asjade kontrollimist, puhastus- ja määrdetöid ning

vahetamisele kuuluvad filtrid, õlid ja vajadusel tulekustutid (RHAD-i tehnilise kirjelduse p-d

4.1.2, 4.4.1, 4.5 ja 4.19.1).

25. Ringkonnakohtu hinnangul pole hankija otsuses esitatud põhjendused ilmselgelt

asjakohatud, jõudmaks kaalumise teel järelduseni, et lubada kolmandal isikul jätkata

menetluses ka sellises olukorras, kus kolmas isik ei ole RHAD-s nimetatud ajal ja kohas

täiendavalt ja eraldi hooldust vajavate konteineritega tutvunud. Seetõttu ei jaga

ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et hankija esitatud põhjendused on sellised, mille

tõttu tuleks hankija 25. oktoobri 2024. a otsus tühistada.

III

26. Halduskohtu hinnangul olid kolmanda isiku põhjendused liialt napid ja üldsõnalised

ning nende alusel ei saanud hankijal tekkida veendumust, et pakkumuse näol pole tegemist

alapakkumusega. Halduskohus toob täiendavalt välja, et kolmas isik pole esitanud arvutusi

ega asjakohaseid tõendeid.

27. RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on

hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Hankija

küsis kolmandalt isikult selgitust pakkumuse maksumuse kohta, mistõttu pole ta jätnud

kontrolli teostamata.

28. Kui pakutud hind on küll madal, aga pakkuja selgitused ja tõendid lubavad kinnitada

sellise hinnaga esitatud pakkumuse tõsiseltvõetavust ja hankelepingu nõuetekohast täitmist, ei

ole hankijal kohustust kaaluda pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamist (RKHK 3-20-2362, p

8.4 ja seal viidatud kohtupraktika).

29. Määratlemata õigusmõiste „põhjendamatult madala maksumusega pakkumus“ nõuab

mh hinnangu andmist selle kohta, kas esitatud pakkumuse alusel on võimalik hankelepingut

selle kehtivusaja jooksul nõuetekohaselt täita (prognoos). Selle hinnangu annab esmajoones

hankija, kes on valdkonnas eeldatavasti asjatundlikum ja kogenum kui kohus, ning sellest

tulenevalt on ka kohtulik kontroll selle hinnangu puhul piiratum. Teenust ei telli ega asja osta

kohus hankija asemel. Põhjendamatult madala maksumuse menetlusnormide mõtteks on

esmajoones kaitsta pakkujat selle eest, et hankija ei kõrvaldaks tema pakkumust meelevaldselt

pakkumuse maksumuse tõttu (RKHKo 3-20-2362, p 8.5 ja seal viidatud kohtupraktika).

30. Küsimus on, kas vastustaja kui valdkonda teadev ja tundev hankija ilmselgelt eksis,

kui pidas kolmanda isiku selgitusi usaldusväärseteks, et kõrvaldada võimalik kahtlus selle

kohta, kas kolmanda isiku pakkumus on ikka tõsiseltvõetav ja kas ta suudab lepingut

nõuetekohaselt täita. Kolmas isik põhjendas hankijale pakkumuse maksumuse hinda järgmiste

asjaoludega (dtl 254 ja 257):

30.1.

8(10)

3-24-3333

30.2.

Kolmas isik esitas ringkonnakohtule hooldamisele kuuluvate konteinerite kohta eraldi

hooldustööde nimekirja, milles on kajastanud igale konteinerile kulutatavat hooldusööde

eelduslikku tööaega, tunnitasu, tööjõukulu ning konkreetseid töid ja nende maksumusi

(kolmanda isiku 3. veebruari 2025. a apellatsioonkaebuse lisa 2).

30.3.

Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu hinnangut, et tegemist on liialt nappide ja

üldsõnaliste põhjendustega, mille puhul ei saanud hankijal tekkida veendumust selle kohta, et

kolmas isik ei suudaks lepingut nõuetekohaselt täita. Kolmanda isiku selgitused võimaldavad

mõista, millise ärimudeli alusel ta hankijale teenust pakub ja kuidas ta on kavandanud töid

teha ja milliseid asjaolusid oma hinna kujundamisel arvesse võtab. Tema esitatud

põhjendused on käsitatavad RHS § 115 lg 7 p-des 1–2 nimetatud põhjustena pakkumuse

maksumuse kirjeldamiseks. Lisaks on kolmas isik kohtule selgitanud teostatavaid töid ja

tööde maksumuse kujunemist. Kõrvutades seda hankijale esitatud põhjendustega, ei pidanud

hankijale olema ilmne, et kolmas isik ei suuda pakutud hinnaga lepingut nõuetekohaselt täita.

Kolmanda isiku näol on tegemist pakkujaga, kes omab antud valdkonnast teadmisi ja tal on

selle valdkonnaga varasem kogemus. Hankijale esitatud selgitused ja kohtule esitatud

arvutused ei võimalda järeldada, et pakkumuse sellise hinnaga maksumus oleks olnud tingitud

hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda

reguleerivate sätete eiramisest (vt RHS § 115 lg 9).

30.4.

Põhjendatud pole ka halduskohtu etteheide, et kolmas isik ei esitanud arvutusi ega

eraldi tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Esmalt ei tingi maksumuse põhjenduse

selgitamine alati konkreetseid arvutusi ega kindlate tõendite esitamist. Hankijal on õigus

arvestada pakkuja teadmisi ja varasemat kogemust antud valdkonnas ning selle alusel hinnata

selgituste usaldusväärsust. Teiseks, kui halduskohtu hinnangul oli vaja ka arvutusi ja

lisatõendeid, siis oleks tal tulnud seda kolmandalt isikult küsida (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5 ning §

9(10)

3-24-3333

62 lg 1; RKHKo 3-20-924, p 32), mitte heita nende puudumist kolmandale isikule ette

kohtuotsuses.

31. Asjaolust, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on kaebaja pakkumuse

maksumusest madalam, ei saa järeldada nn ristsubsideerimise keelu rikkumist. Seda

kinnitavad ka kolmanda isiku selgitused pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta.

32. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul hankija eksinud RHAD-i ega

riigihangete seaduse vastu, kui ta tunnistas kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks.

Seetõttu rahuldab ringkonnakohus hankija ja kolmanda isiku apellatsioonkaebused ning

tühistab VAKO 29. novembri 2024. a otsuse, halduskohtu 23. jaanuari 2025. a otsuse ja

rahuldab kaebuse.

33. Kolmanda isiku pakkumus sisaldab teavet, mis on hõlmatud ärisaladusega.

Ringkonnakohus on otsus p-s 30.1 kajastanud kolmanda isiku ärisaladust. Ärisaladuse

kaitseks tuleb selles osas kolmas isik ja tema esindaja eemaldada nimetatud teabe uurimiselt

ja keelata vastavas osas otsusega tutvuda. Kaebajal ja tema esindajatel võimaldatakse tutvuda

ringkonnakohtu otsusega ulatuses, mis ei sisalda ärisaladust ja millele juurdepääsupiirangut ei

ole seatud (HKMS § 79 lg 1 p 5 ja lg 6 ning HKMS § 88 lg-d 2 ja 7; vt ka TlnRngKo 3-20-

924, p 28).

34. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1; vt ka RHS §

198 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi

nagu poolele (HKMS § 108 lg 8; vt ka RHS § 198 lg 8). Kohus mõistab välja üksnes

põhjendatud ja vajalikud kulud (HKMS § 109 lg 6; vt ka RHS § 198 lg 1).

34.1.

Kaebaja menetluskulud VAKO menetluses olid õigusabikulud 4607,49 eurot

(käibemaksuta) (24 tundi ja 15 minutit) ning riigilõiv 1280 eurot. Kolmanda isiku

menetluskulud VAKO menetluses olid 2074,50 eurot (käibemaksuta) (9,7 tundi). Hankija ei

kasutanud VAKO menetluses välist õigusabi.

34.2.

Kaebaja menetluskulud halduskohtumenetluses olid õigusabi eest 3113,33 eurot

(käibemaksuta) (16 tundi ja 20 minutit). Kolmanda isiku menetluskulu

halduskohtumenetluses oli õigusabi eest 4793 eurot (käibemaksuta) (22 tundi) ja riigilõiv

1280 eurot. Hankija menetluskulud halduskohtumenetluses olid õigusabi eest 3010 eurot

(käibemaksuta) (21,5 tundi).

34.3.

Kolmanda isiku menetluskulud apellatsioonimenetluses oli õigusabi eest 4453,50

eurot (käibemaksuta) (20,40 tundi) ja riigilõiv 1280 eurot. Kolmanda isiku menetluskulu

apellatsiooniastmes oli õigusabi eest 3870 eurot (käibemaksuta) (18 tundi). Hankija

menetluskulu apellatsiooniastmes õigusabi eest oli 4144 eurot (käibemaksuta) (29,6 tundi).

34.4.

Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kolmanda isiku tasutud riigilõiv

2560 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks

välja mõista. Arvestades vaidluse iseloom, sh selle keerukuse taset, peab ringkonnakohus

põhjendatud õigusabikuluks kolmanda isiku puhul 4500 eurot ja hankija puhul 4500 eurot.

Ülejäänud õigusabikulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)