2-24-19302/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-19302

Tsiviilasi

Maivo Kärdi hagi Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu)

vastu kahju hüvitamiseks

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Riigi õigusabi andmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2025 määrus

Tartu Maakohtu 5. veebruari 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maivo Kärdi määruskaebused

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Maivo Kärt (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Tartu Vangla

kaudu)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maivo Kärdi 6. veebruari 2025 taotlus menetlusabi saamiseks ja vabastada

Maivo Kärt määruskaebuse esitamisel Tartu maakohtu 20. jaanuari 2025 määruse

peale riigilõivu 70 eurot tasumisest.

2. Jätta Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2025 määrus muutmata.

3. Jätta Tartu Maakohtu 5. veebruari 2025 määrus muutmata.

4. Jätta Maivo Kärdi määruskaebused rahuldamata.

5. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Maivo Kärdi kanda. Maivo

Kärdile antud menetlusabi kulud jätta riigi kanda.

6. Saata määrus teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (TsMS § 187 lg 2).

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse p 1 peale, millega hagejale anti menetlusabi riigilõivu tasumiseks, võib Eesti

Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

191 lg 1).

Käesoleva määruse p 2 peale, millega jäeti muutmata Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2025 määrus

(hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine), võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (TsMS § 372 lg 5).

Käesoleva määruse p 3 peale, millega jäeti muutmata Tartu Maakohtu 5. veebruari 2025 määrus

(riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine), ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 191 lg 1 teine

lause).

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maivo Kärt (hageja) esitas Tartu Maakohtule 20. detsembril 2024 hagiavalduse Eesti Vabariigi

(Tartu Vangla kaudu, kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja

kinnipeetav Tartu vanglas ja pidi 3–4 päeva enne meditsiinilise abi saamist taluma füüsilist valu.

Sellega Tartu Vangla seadis tema elu ja tervise ohtu ja kahjustas hageja tervist. Hageja taotleb

kostja poolt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

2. Tartu Maakohus keeldus 20. jaanuari 2025 määrusega hageja hagi menetlusse võtmast TsMS §

371 lg 1 p 1 alusel. Maakohus leidis, et ei ole pädev asja lahendama, sest Riigikohtu praktika

kohaselt kuuluvad vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seonduvad vaidlused halduskohtu

pädevusse (vt RKÜKm 28.06.2021, 3-21-30, p 28).

3. Hageja esitas 21. jaanuaril 2025 määruskaebuse maakohtu 20. jaanuari 2025 määruse peale,

milles leidis, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigse normi, jättes määruse allkirjastamata.

Samas kaebuses taotles hageja kohtult riigi õigusabi korras esindaja määramist, et esitada kohtule

vastuvõetav ning õigusnormidele vastav kaebus vangla vastu.

4. Tartu Maakohus jättis 5. veebruari 2025 määrusega rahuldamata hageja taotluse riigi õigusabi

saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel. Maakohus leidis, et hageja

märkimisväärne kogemus kohtule kaebuste ja avalduste esitamisel nii tsiviil- kui ka

halduskohtumenetluses võimaldab hagejal nõuetekohase määruskaebuse esitada iseseisvalt.

Maakohus leidis ka, et arvestades tsiviilasja asjaolusid ja määruskaebuse põhjendusi on taotleja

võimalus oma õigusi määruskaebuse esitamise kaudu kaitsta ilmselt vähene.

Sama määrusega jättis maakohus hageja määruskaebuse käiguta ning määras tähtaja 7 päeva TsMS

nõuetele vastava määruskaebuse esitamiseks ja riigilõivu 70 eurot tasumiseks.

5. Hageja esitas 6. veebruaril 2025 määruskaebuse maakohtu 5. veebruari 2025 määruse peale,

milles vaidlustas maakohtu otsustuse jätta tema riigi õigusabi taotlus rahuldamata ja nõuda temalt

riigilõivu 70 eurot tasumist. Hageja leidis ka, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse

normi, menetledes hageja määruskaebust maakohtu 20. jaanuari 2025 määruse peale, kuna kohus,

kes on määruse teinud, ei saa seadusest tulenevalt muuta enda tehtud määrust.

6. Maakohus leidis, et määruskaebustes esitatud põhjendused ei anna alust määruskaebuseid

rahuldada ja edastas 12. veebruari 2025 kirjaga hageja määruskaebused Tartu Maakohtu 20.

jaanuari 2025 ja 5. veebruari 2025 määrustele TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2025 ja 5. veebruari 2025 määrus tuleb

jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Määruskaebused jäävad rahuldamata.

8. Ringkonnakohus lahendab kõigepealt hageja menetlusabi taotluse. Maakohus on 5. veebruaril

2025 jätnud hageja määruskaebuse maakohtu 20. jaanuari 2025 määruse peale käiguta ja andnud

talle tähtaja 7 päeva riigilõivu 70 eurot tasumiseks, kuid on ennatlikult edastanud hageja

määruskaebuse ringkonnakohtule, ilma et hageja oleks riigilõivu tasunud või et maakohus oleks

hagejale andnud menetlusabi riigilõivu tasumiseks.

TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel,

kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus

jättis seoses määruskaebusega tegemata. Hageja 6. veebruari 2025 määruskaebuses sisaldub

ringkonnakohtu hinnangul ka hageja taotlus saada menetlusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumisest

määruskaebuse esitamisel maakohtu 20. jaanuari 2025 määruse peale. Ringkonnakohtu hinnangul

on põhjendatud see taotlus rahuldada. Hageja viibib Tartu Vanglas ja on täitemenetluse registri

andmetel võlgnik 56 täiteasjas, seega saab lugeda tõendatuks, et hageja ei suuda oma majandusliku

seisundi tõttu menetluskulusid tasuda (TsMS § 181 lg 1 p 1). Samuti on piisav alus eeldada, et tema

osalemine menetluses on edukas TsMS § 181 lg 1 p 2 tähenduses, kuna ta on tähtaegselt esitanud

määruskaebuse määruse peale, millega tema hagi keelduti menetlusse võtmast.

9. Maakohus jättis hageja hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel ehk leidis, et

maakohus ei ole pädev asja lahendama. Hageja vaidlustas maakohtu määruse sellel kohtuniku

allkirja puudumise tõttu.

Ringkonnakohus tuvastas kohtute infosüsteemist, et maakohtu 20. jaanuari 2025 määruse on 20.

jaanuaril 2025 kell 11.00 digitaalselt allkirjastanud kohtunik Triin Niinemets (dtl 3). Kohtuniku

nimi on kirjas ka määruse sissejuhatuses.

Seadusega kooskõlas ei ole hageja arusaam, et kohtuniku nimi peaks olema märgitud ka määruse

lõpus, mitte ainult sissejuhatuses. TsMS § 441 lg 1 esimese lause kohaselt vormistab kohus otsuse

eesti keeles elektrooniliselt ja varustab selle otsuse teinud kohtuniku digitaalallkirjaga. TsMS § 463

lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse

olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 465 lg 2 p 1 kohaselt märgitakse kirjalikus määruses, mille peale

saab esitada määruskaebuse, määruse teinud kohtu nimetus ja kohtuniku nimi. Seega ei nõua

seadus, et kohtuniku nimi peaks määruses olema märgitud mitmes kohas.

Seda, kas, kelle poolt ja millal on dokument digiallkirjastatud, näitab digitaalallkirja konteineris

olev info. Seega ei vasta tõele hageja määruskaebuse väide, et kohtunik ei ole vaidlustatud määrust

allkirjastanud.

10. Maakohus on 5. veebruari 2025 määrusega põhjendatult jätnud rahuldamata hageja taotluse riigi

õigusabi saamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades tsiviilasja asjaolusid ja

määruskaebuse põhjendusi on hageja võimalus oma õigusi hagi esitamise kaudu kaitsta ilmselt

vähene. Maakohus on 20. jaanuari 2025 määruses piisavalt selgitanud, miks maakohus ei ole pädev

hageja hagi lahendama. Hageja saab oma võimalikke rikutud õigusi kaitsta halduskohtus.

11. Seadusega kooskõlas ei ole ka hageja 6. veebruari 2025 määruskaebuse väide, et kohus, kes on

määruse teinud, ei saa seadusest tulenevalt muuta enda tehtud määrust. TsMS § 661 lg 1 kohaselt

esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust

määruskaebusega vaidlustatakse ja TsMS § 663 kohaselt menetletakse maakohtu määruse peale

esitatud määruskaebust kõigepealt maakohtus. Kui maakohus leiab, et määruskaebus on

põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega (TsMS § 663 lg 4 esimene lause). Kui maakohus ei

rahulda määruskaebust, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega

kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse

rahuldamata jätmise kohta ei ole vaja teha eraldi määrust ega edastada seda menetlusosalistele

(TsMS § 663 lg 5). Seega menetles maakohus hageja määruskaebust 20. jaanuari 2025 määrusele

kooskõlas seadusega.

12. Menetluskulud jäävad hageja kanda, välja arvatud hagejale antud menetlusabi kulud, mis jäävad

riigi kanda (TsMS § 173 lg 1).

13. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja esitada määruskaebuse hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kui hagi ei võetud menetlusse TsMS § 371 lg 1 p

1 alusel, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi

kaevata (TsMS § 372 lg 5 teine lause ja § 696 lg 1 teine lause). Seega saab hageja esitada

Riigikohtule määruskaebuse käesolevale määrusele selles osas, milles ringkonnakohus jättis

muutmata maakohtu määruse, millega hageja hagiavaldust keelduti menetlusse võtmast.

14. TsMS § 191 lg 1 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest

keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib

menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest

vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada

määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu

määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Seega saab Eesti Vabariik esitada Riigikohtule määruskaebuse käesolevale määrusele selles osas,

milles ringkonnakohus andis hagejale menetlusabi riigilõivu tasumiseks.

Hageja ei saa esitada määruskaebust käesolevale määrusele selles osas, milles ringkonnakohus jättis

muutmata maakohtu 5. veebruari 2025 määruse menetlusabi andmisest keeldumise kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)