2-17-17713/77 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-17713

Kohtuasi

N.I kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10. juuni 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

N.I määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik: N.I (endine Q, isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Valeria Titova

Võlausaldajad:

Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid (registrikood

90014017)

Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu

(registrikood 70007340)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 10. juuni 2024 määrus osas, millega N.I jäeti

vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest SA Eesti

Maaelumuuseumid ees.

2. Teha uus määrus, millega vabastada N.I pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest SA Eesti Maaelumuuseumid ees.

3. Kohtumääruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

3.1. Lõpetada N.I kohustustest vabastamise menetlus.

3.2. Vabastada N.I pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3.3. Vabastada N.I usaldusisiku kohustustest.

3.4. Avaldada teade N.I kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

4. Rahuldada N.I määruskaebus.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Jätta

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

2-17-17713

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta avaldatakse teade väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus kuulutas 15.12.2017 välja N.I (avaldaja, võlgnik) pankroti. 28.05.2019

lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, algatas tema kohustustest

vabastamise menetluse ja kohustas võlgnikku täitma enda usaldusisiku kohustusi.

Pankrotimenetluses jäi rahuldamata Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõue

873 eurot ja SA Eesti Maaelumuuseumid nõue 110 341,90 eurot.

2. Võlgnik esitas kohustuste täitmise kohta aruanded 28.05.2019 (väljamaksed puuduvad) ja

27.05.2020 (väljamakse Riigi Tugiteenuste Keskusele 0,17 eurot ja SA-le Eesti

Maaelumuuseumid 16,83 eurot, lisaks läks Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude katteks

tuludeklaratsiooni alusel tagastatav 155,90 eurot). 12.04.2022 esitas võlgnik aruande ja

avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks enne viie aasta

möödumist. Aruande kohaselt on võlgnik teinud ajavahemikus 2018 kuni märts 2022

võlausaldajatele järgmised maksed: 2018. a tulumaksust Rahandusministeeriumile 180 eurot;

2019. a 60 eurot võlausaldajatele, lisaks tagastatav tulumaks 155,90 eurot; 2020. a tagastatav

tulumaks 580,33 eurot; 2021. a 46 eurot võlausaldajatele, lisaks tagastatav tulumaks 6,56

eurot; 2022. a puudub sissetulek, v.a töötutoetus ja abi elukaaslaselt. 13.06.2023 aruande

kohaselt tegi võlgnik 01.06.2022–13.06.2023 võlausaldajatele väljamakseid järgmiselt: Eesti

Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) 2,81 eurot, SA Eesti Maaelumuuseum 357

eurot.

3. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), keda esindab Maksu- ja

Tolliamet, teatas 05.04.2024 kohtule, et võlgnik on pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustused 873 eurot ära tasunud. Võlausaldaja SA Eesti Maaelumuuseum teatas 28.03.2024

kohtule, et sihtasutuse tänane juhtkond ei tea kohtuasjast midagi ega oma seisukohta.

4. 12.04.2024 kohtuistungil kinnitas võlgnik, et jääb avalduse juurde. Kohus selgitas

võlgnikule, et õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustustest isikut vabastada ei saa.

Seega ei saa kohus vabastada SA Eesti Maaelumuuseumi nõudest.

5. Võlgnik esitas 18.04.2024 seisukoha, milles märkis, et ei nõustu kohtuga, et isikut ei saa

vabastada SA Eesti Maaelumuuseumid ees olevast kohustusest. Nii varem kehtinud

pankrotiseaduse (PankrS) § 176 lg 2 kui ka hetkel kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FIMS) § 50 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega vaid

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustus. Siinsel juhul tunnistati võlgnik kriminaalasjas nr 1-17-4053 süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 205 lg 1 järgi ja võlgnikult mõisteti kannatanu (Eesti Vabariik SA

2-17-17713

Eesti Maaelumuuseumi kaudu) kasuks välja 110 341,90 eurot. KarS § 205 lg 1 reguleerib

ettevaatamatusest toime pandud kuritegu. Ettevaatamatu tegu ei ole tahtlikult toime pandud

kuritegu (KarS § 15) ja PankrS § 176 lg 2 ega FIMS § 50 lg 2 ei kohaldu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Pärnu Maakohus lõpetas 10.06.2024 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, jättis võlgniku vabastamata SA Eesti Maaelumuuseumid nõudest ja vabastas

võlgniku Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõudest. Kohus vabastas

võlgniku ka usaldusisiku kohustustest.

7. Kohus lähtus asja lahendamisel FIMS § 68 lg 2 järgi pankrotiseadusest. PankrS § 176 lg 2

kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Võlgnik pani toime KarS § 205

lg 1 alusel kvalifitseeritava süülise teo, milles ta tunnistati 08.05.2017 otsusega süüdi

(kriminaalasi nr 1-17-4053). Kriminaalasjas esitas tsiviilhagi mh Eesti Vabariik

(Maaeluministeeriumi, SA Eesti Maaelumuuseumid kaudu). Seejuures sõlmis võlgnik

kriminaalasjas kokkuleppe teadlikult. Õige ei ole võlgniku seisukoht, et tegemist on

ettevaatamatu, mitte tahtliku teoga. KarS § 15 lg 2 järgi on tegu tahtlik ka siis, kui see vastab

süüteokoosseisule, mis eeldab teo suhtes tahtlust ja peab enamohtliku tagajärje suhtes

piisavaks ettevaatamatust. KarS § 205 lg 1 koosseisuks on „kultuurimälestise, arhivaali,

museaali või muuseumikogu rikkumise või hävitamine ettevaatamatusest üldohtlikul viisil või

kui sellega on tekitatud suur kahju“, seejuures on piisavaks tagajärjeks ka rikkumine või

hävitamine ettevaatamatusest. KarS § 15 lg 2 kohaselt loetakse selline tegu tahtlikuks.

8. Eraõiguslike vahenditega ehk kohustustest vabastamise menetluse raames ei ole võimalik

sekkuda karistusõiguslikku hinnangusse isiku teo suhtes, kuna karistusseadustikus on avaldaja

tegu kvalifitseeritud kuriteona, s.o tema tegu vastas karistusseadustikus sätestatud

süüteokoosseisule, tegu oli õigusvastane ning isik oli teo toimepanemises süüdi (vt ka

TlnRnKm 03.04.2023, 2-22-13533). Kuriteoga tekitas avaldaja õigusvastast kahju, mille ta

peab tulenevalt kohtuotsusest hüvitama. SA Eesti Maaelumuuseumid nõue on võlgniku

õigusvastase tegevuse tulemusel tekkinud kahju hüvitamise nõue. Selle täitmisest ei ole

võlgnikku võimalik vabastada.

9. Võlgnik ei ole PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud ja ta tuleb vabastada Eesti

Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu ees täitmata jäänud kohustustest.

Määruskaebus

10. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles

keelduti võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja teha selles

osas uus määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

11. Kaebuse kohaselt on väär kohtu seisukoht, et KarS § 205 lg 1 on tahtlik delikt KarS § 15

lg 2 mõistes. KarS § 15 lg 2 ei reguleeri küsimust, millistel juhtudel on süütegu toime pandud

tahtluse või ettevaatamatusega, vaid täpsustab tahtluse aluseid. Kohus jõudis tahtluse aluseid

analüüsides vastuolulisele järeldusele, et isegi kui tegu on toime pandud ettevaatamatuse

vormis, on see siiski tahtlusega toime pandud. KarS § 205 koosseisu moodustab

ettevaatamatu tegu. Tahtlusega toime pandud samasisulise teo eest sätestab karistuse KarS §

204. Kohus leidis kriminaalasjas, et võlgniku toime pandud kuritegu oli ettevaatamatu.

Tsiviilasjas ei saa seda ümber hinnata.

2-17-17713

12. Tähtsust ei oma, et võlgnik sõlmis kriminaalmenetluses kokkuleppe teadlikult.

Kokkuleppemenetlus ei muuda etteheidetavat süüteokoosseisu. Seadus ei keela vabastada

võlgnikku täitmata kohustustest, mis on tekkinud kohtuasjade raames sõlmitud kokkulepetest.

13. Maakohtu viidatud ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-22-13533 ei ole asjakohane.

Selles asjas selgitas kohus, et vabaneda ei saa kohustustest, mis on karistusliku iseloomuga.

Siinsel juhul on tegemist tsiviilhagiga välja mõistetud kahjuhüvitisega.

Menetluse edasine käik

14. Võlausaldaja Sihtasutus Eesti Maaelumuuseum palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

Võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), keda esindab Maksu- ja

Tolliamet, leidis, et maakohtu määrus on põhjendatud.

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus jättis võlgniku osaliselt pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega vabastab

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest täies ulatuses. Määruskaebus

rahuldatakse.

17. Maakohus lähtus FIMS § 68 lg 2 alusel asja lahendamisel õigesti pankrotiseadusest.

Vaidlustatud määrusega lahendas kohus PankrS § 175 lg 1 järgi võlgniku avalduse

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus leidis, et asjas

puuduvad PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud alused kohustustest vabastamata jätmiseks ja

vabastas võlgniku Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõudest. Samas leidis

maakohus, et võlgnikku ei ole võimalik vabastada Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid

nõudest, mille puhul on tegu PankrS § 176 lg-s 2 nimetatud kohustusega. Ringkonnakohus

sellega ei nõustu.

18. Maakohus leidis põhjendamatult, et Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid nõude puhul on

tegu õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusega. Võlausaldaja nõue

tuleneb Pärnu Maakohtu 08.05.2017 otsusest kriminaalasjas nr 1-17-4053 (dtl 287–289),

millega võlgnik tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi KarS §-s 205 sätestatud süüteos ja

rahuldati muu hulgas võlausaldaja tsiviilhagi võlgniku vastu. Maakohtu viidatud KarS § 15 lg

2 ei ole siinsel juhul asjakohane, kuna tegu ei olnud kuriteokoosseisuga, mis eeldab teo suhtes

tahtlust ja peab enamohtliku tagajärje suhtes piisavaks ettevaatamatust. KarS § 205 reguleerib

kultuurimälestise, arhivaali, museaali ja muuseumikogu rikkumist ning hävitamist

ettevaatamatusest. Seega on KarS § 205 koosseisutunnuseks ettevaatamatu tegu. Tahtlusega

toime pandud samasisulise teo eest sätestab karistuse KarS § 204.

19. Maakohtu viide, et võlgnik sõlmis kriminaalasjas kokkuleppe teadlikult, ei ole asjakohane

ega muuda eeltoodud tõlgendust. Ka ei ole asjakohane võrdlus Tallinna Ringkonnakohtu

03.04.2023 lahendiga tsiviilasjas nr 2-22-13533, milles kohus leidis, et kohustustest

vabastamise menetluse raames ei ole võlgnikku võimalik vabastada konfiskeerimise

asendamiseks väljamõistetud rahasummast kui karistusliku iseloomuga mõjutusvahendist.

Siinsel juhul ei olnud tegemist karistusliku iseloomuga mõjutusvahendiga, vaid kriminaalasjas

2-17-17713

tsiviilhagiga välja mõistetud kahjuhüvitisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegu õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusega. Seega ei ole võlgnikul selliseid kohustusi,

millest vabastamise PankrS § 176 lg 2 välistab.

20. Maakohtu määruse kohaselt ei tuvastanud kohus võlgniku puhul PankrS §-s 173 sätestatud

kohustuste rikkumisi. Ringkonnakohtul ei ole tsiviilasja materjali pinnalt alust jõuda

teistsugusele järeldusele. Seega tuleb võlgnik PankrS § 175 lg 1 kohaselt vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest täies ulatuses.

21. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et võlgnik tasus Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste

Keskuse kaudu) nõude 873 eurot kohustustest vabastamise menetluse jooksul (vt Maksu- ja

Tolliameti 05.04.2024 kinnitus, dtl 490). Seega puudus kohtul üldse vajadus seda nõuet

kohustustest vabastamise üle otsustamisel käsitada. Eeltoodu ei muuda aga praeguse lahendi

lõppjärelduse õigsust, et võlgnik tuleb kõigist täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

23. Arvestades kohustustest vabastamise menetluse olemust, on õiglane jätta maa- ja

ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotusest

tulenevalt puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

24. Ringkonnakohus pöörab ka tähelepanu, et võlgnik tasus määruskaebuse esitamisel

riigilõivu seaduses sätestatust enam. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse

hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb

tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.

RLS § 59 lg 5 kohaselt tasutakse riigilõivu 10 eurot muuhulgas võlgniku pankrotiavalduse

esitamisel. Kuna võlgniku kohustustest vabastamise menetlus järgneb võlgniku

pankrotiavaldusele, tuleb ka kohustustest vabastamise menetluses asja lahendava määruse

peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Võlgnik tasus 70 eurot.

25. Enamtasutud riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel menetlusosalise avalduse

alusel menetlusosalisele või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Avalduse

esitamisel tuleb sellele lisada ka makse tegemiseks vajalikud andmed.

(allkirjastatud digitaalselt)