2-17-7197/103 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-7197

Kohtuasi

N.R-i kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 1. juuli 2024 määrus (kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.R-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Võlgnik: N.R (isikukood XXX)

Võlausaldaja: Maksu- ja Tolliamet (registrikood

70000349), lepinguline esindaja Kristi Aalik

Võlausaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood

70007340)

Võlausaldaja: kohtutäitur Rannar Liitmaa (registrikood

11823160)

Võlausaldaja: Swedbank AS (registrikood 10060701),

lepinguline esindaja Maria Kraav

Võlausaldaja: Era Liisingu Inkassoteenused OÜ

(registrikood 10625474), lepinguline esindaja Kristjan

Vahar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 1. juuli 2024 määrus muutmata, kuid täiendada selle

põhjendusi.

2. Jätta N.R-i määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud N.R-i kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2-17-7197

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule

määruskaebuse (pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 6).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Pärnu Maakohus kuulutas 23.05.2017 määrusega välja N.R-i (võlgnik) pankroti.

Maakohus kinnitas 25.03.2019 määrusega võlgniku pankrotimenetluses koostatud

lõpparuande, lõpetas võlgniku pankrotimenetluse ja algatas võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse. Võlgnik määrati enda usaldusisikuks. Pankrotimenetluses jäid

rahuldamata kohtutäitur Rannar Liitmaa nõuded 199,25 eurot, Maksu- ja Tolliameti nõue

977,81 eurot, Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 53,82 eurot, Swedbank AS-i nõue 2680,98

eurot ja Era Liisingu Inkassoteenused OÜ nõue 526,85 eurot.

2. Võlgnik esitas 23.09.2019, 28.03.2020, 08.10.2020, 22.11.2021 ja 16.11.2022 aruanded

oma kohustuste täitmise ning varalise seisundi kohta. Aruannete kohaselt tegi võlgnik

aastatel 2019–2020 võlausaldajatele väljamakseid järgmiselt: kohtutäitur Rannar Liitmaa

199,25 eurot; Maksu- ja Tolliamet 977,81 eurot; Riigi Tugiteenuste Keskus 53,82 eurot;

Swedbank AS 546 eurot ja Era Liisingu Inkassoteenused OÜ 300 eurot. Võlgnik käis

aastatel 2019–2021 kas tööl või oli arvel Eesti Töötukassas ja tegeles töö otsimisega.

16.11.2022 aruande kohaselt ostis võlgnik juunis 2022 kaasomandisse korteriomandi

asukohaga Lääne-Viru maakond, Väike-Maarjavald, Triigi küla, XXX (ostuhind 15 900

eurot). Maakohus palus võlgnikul selgitada, milliste vahendite eest ta korteriomandi ½

mõttelise osa (7950 eurot) eest tasus. Võlgnik maakohtule ei vastanud.

3. Võlgnik esitas 03.04.2024 lõpparuande ja 12.04.2024 taotluse pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Võlgnik teatas, et viibib alates 09.09.2022

vanglas ja tal on kinnipidamise hetkest tekkinud uued võlad 16 000 eurot (lisanduvad

intressid).

4. Võlausaldajad kohtutäitur Rannar Liitmaa ja ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ jätsid

võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja Swedbank AS palus jätta

võlgnik kohustustest vabastamata ja teatas, et kinnistusraamatu põhjal ei ole võlgnik enam

korteriomandi kaasomanik. Võlausaldajad Maksu- ja Tolliamet ning Riigi Tugiteenuste

Keskus kohtule oma seisukohta ei esitanud.

5. Võlgnik selgitas 20.04.2024 avalduses, et uued võlad (laenud) tekkisid endise abikaasaga

koos elades. Laene võeti laste ja kooselu tarbeks. Abielu lahutati, kui võlgnik sattus

vanglasse. Kõik võlad jäid võlgniku kanda. Vangistuses olles ei saanud võlgnik algatada

ühisvara ja ühiste laenude jagamist, kuna ei saanud pankade väljavõtteid ega laenulepinguid.

Vangla direktori allkirjaga sai võlgnik tellida väljavõtte vaid Swedbankist, teised pangad

(LHV Pank ja Coop Pank) vangla direktori allkirjaga tellitud väljavõtteid ei väljasta.

2-17-7197

6. Maakohus kuulas võlgniku ära 26.06.2024. Võlgniku selgituste kohaselt ta ei teadnud, et

kohustustest vabastamise menetluse ajal ei tohi uusi laene võtta. Võlgnik arvas, et kui talle

antakse uusi laene, siis järelikult ta tohib neid võtta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Pärnu Maakohus lõpetas 01.07.2024 määrusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise menetluse, keeldus võlgniku täitmata jäänud kohustustest

vabastamisest ja vabastas ta usaldusisiku kohustustest.

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt varjas võlgnik oma sissetulekuid, kuna ei

esitanud kohtule oma Coop Panga väljavõtteid. Võlgnik tegi 2021. a ka ülekandeid LHV

Panka ja võttis 2022. a uusi laene. Võlgnik jättis osadele võlausaldajatele maksmata,

kahjustades sellega teisi võlausaldajaid. Võlgnikule selgitati, et kui ta enda kohustusi ei täida

jätab kohus võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgniku käitumisest järeldub, et tal puudus

huvi enda kohustuste täitmise vastu. Võlgnik rikkus usaldusisiku ja võlgniku kohustusi

tahtlikult ning kahjustas sellega võlausaldajate huve. Sellega minetas võlgnik kohustustest

vabastamise menetluse võimaluse.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Võlgnik esitas 02.07.2024 määruskaebuse, milles palub kohustustest vabastamise

menetluse taastada.

10. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt võttis laenud (korteri ja auto remondiks) võlgniku

endine abikaasa, kes teda veenis, et võlgniku nimele saaks laenu võtta. Abikaasa ise ei

saanud laenu võtta, kuna tal olid erinevate pankade ees võlad. Võlgnik teadis, et tema laene

ei saa, kuna on võlglane, kuid arvas, et kui talle antakse uusi laene, siis järelikult ta tohib

neid võtta. Abikaasadel oli kõik ühine ja võlgniku abikaasa tegutses võlgniku kontodel ise.

Abikaasad läksid lahku enne kui võlgnik sattus vanglasse. Endine abikaasa üritas võtta

võlgniku korteri osa endale ega kavatsegi aidata laenusid tagasi maksta. Võlgnikku peksti

korteris öösel une pealt, et ta oleks hirmul ja annaks korteri endisele abikaasale. Pärast

peksmist sattus võlgnik haiglast vanglasse, kuna endine abikaasa tegi tema kohta

valesüüdistused. Korteriomandi turuhind oli vähemalt 23 000 eurot, kuid kohtutäitur hindas

selle 14 000 eurole. Saadud raha ei läinud läbi võlgniku kontode. Võlgnik ei tea, kes raha

sai. Kui võlgnik oleks saanud korteriomandi eest õiglase tasu, oleks saanud võlausaldajatele

maksta.

11. Võlgnik ei ole midagi varjanud. Tal puudub võimalus lihtsaid asju tõendada. Ükski pank

peale Swedbank AS-i ei võta vastu vangla direktori allkirjaga taotlust saada kontoväljavõte.

12. Võlausaldaja Swedbank AS palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Vanglas viibimine

ei tohiks osutuda kohustustest vabastamise menetluses võlgniku olukorda soodustavaks

asjaoluks. Võlgnik on ise ennast sellisesse olukorda asetanud. Olukorras, kus võlgnik

võlausaldajale väljamakseid ei tee, ei ole uute laenude võtmine aktsepteeritav. Võlgnik ei

andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, rikkus süüliselt endal lasuvat

kohustust ja kahjustas seeläbi oluliselt võlausaldajate huve.

13. Võlausaldaja Era Liisingu Inkassoteenused OÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

Võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud. Ta ei ole teinud kõike endast olenevat, et tasuda

võlausaldajate nõudeid ega otsinud endale tasuvamat töökohta.

2-17-7197

14. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet nõustus maakohtu määruse põhjendustega.

Võlausaldaja Riigi Tugiteenuste Keskus ei esitanud määruskaebusele vastuväiteid.

Võlausaldaja kohtutäitur Rannar Liitmaa leidis, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub

alus.

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

16. Ringkonnakohus tegi päringud töötamise registrisse, Coop Pank AS-i, AS-i LHV Pank,

kohtute infosüsteemi (KIS) ja rahvastikuregistrisse ning andis menetlusosalistele võimaluse

esitada kogutud tõendite kohta seisukohad. Võlausaldaja AS Swedbank jäi oma varem

esitatud seisukoha juurde. Teised menetlusosalised täiendavaid seisukohti ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses

esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määruse

resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta muutmata, kuid

osaliselt tuleb muuta kohtumääruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

18. Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 järgi

kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud

pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise

avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid kuni 30.06.2022. Kuna avaldus

võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

esitati 08.05.2017, kohaldas maakohus õigesti kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseadust.

19. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus viie aasta möödumisel võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Seejuures otsustatakse võlgniku

kohustustest vabastamine hagita menetluses (PankrS § 3 lg 2). TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole

kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Siinsel juhul on menetluse

algatamisest 25.03.2019 möödunud viis aastat ja võlgnik esitas 12.04.2024 taotluse

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Võimalus vabaneda oma

kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk)

ei ole aga eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab

absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud

(vt RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15).

20. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast,

kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded

loovutatuks usaldusisikule. Võlgnik peab selle tulu maksma usaldusisikule (PankrS § 172 lg

1). PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti

(PankrS § 173 lg 4). Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed vastavalt võlausaldajate

nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas välja maksma (PankrS § 172 lg 2). Võlgnik

ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet

(PankrS § 173 lg 5).

2-17-7197

21. Võlgnik oli teadlik eelnimetatud kohustusest teha kord aastas võlausaldajatele

väljamakseid. Usaldusisiku kohustuste olemust selgitas maakohus võlgnikule kohustustest

vabastamise menetluse algatamise 25.03.2019 määruses (dtl 131), tuues selgelt esile, kui

suure osa võlgniku töö- või teenistussuhtest saadud tulust võib võlgnik endale jätta ning et

ülejäänust tuleb üks kord aastas tasuda väljamakseid võlausaldajatele vastavalt

jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele. Siinsel juhul leiavadki võlausaldajad Swedbank AS

ja Era Liisingu Inkassoteenused OÜ, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud, kuna ei ole

võlausaldajatele väljamakseid teinud ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Ringkonnakohus nõustub sellega.

22. Võlgniku pankrotimenetluses jäid rahuldamata kohtutäituri Rannar Liitmaa nõuded

199,25 eurot, Maksu- ja Tolliameti nõue 977,81 eurot, Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue

53,82 eurot, Swedbank AS-i nõue 2680,98 eurot ja Era Liisingu Inkassoteenused OÜ nõue

526,85 eurot, s.o kokku 4438,71 eurot. Võlgniku 23.09.2019 (dtl 157), 28.03.2020 (dtl 166)

ja 08.10.2020 (dtl 198) esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik tegi 2019. ja 2020. a

võlausaldajatele väljamakseid järgmiselt: kohtutäiturile Rannar Liitmaale 199,25 eurot (dtl

170 ja 174); Maksu- ja Tolliametile 977,81 eurot (tasutud tulumaksutagastusega); Riigi

Tugiteenuste Keskusele 53,82 eurot (dtl 173); Swedbank AS-le 546 eurot (dtl 172) ja Era

Liisingu Inkassoteenused OÜ-le 300 eurot (dtl 171), s.o kokku 2076,88 euro ulatuses.

Aastatel 2021–2024 ei teinud võlgnik ühtegi väljamakset.

23. Selleks, et tuvastada, kas võlgnik rikkus PankrS § 173 lg-tes 3–5 nimetatud kohustusi,

tuli maakohtul tuvastada võlgniku tulu suurus ja selle põhjal hinnata, kas võlgnik tegi

võlausaldajatele väljamakseid vastavalt PankrS § 173 lg-tele 4 ja 5 või jättis endale tulust

suurema osa, kui on seadusega ette nähtud. Maakohus ei ole seda teinud. Sellega on

maakohus rikkunud TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevat kohustust põhjendada, mille alusel

kohus tehtud järeldusteni jõudis. Ringkonnakohus parandab selle eksimuse.

Ringkonnakohus arvestab võlgnikule jääva tulu ja võlausaldajate kasuks tehtavate

väljamaksete suuruse kuupõhiselt (vt TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.3; TlnRnKm

14.08.2024, 2-17-8942, p 23).

24. Võlgniku kohustuste täitmise hindamisel tuleb arvestada ka PankrS § 173 lg-ga 5, mille

kohaselt võib võlgnik saadud tulust jätta endale selle osa, millele seadusest tulenevalt ei saa

pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu

eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut

või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe

kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on

ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Ringkonnakohus tuvastas rahvastikuregistri

andmete alusel, et võlgnikul on üks alaealine laps (sündinud xx.xx.xxxx). TMS § 132 lg 3

kohaselt võib mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast kuni viie palga alammäära

suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust

kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu

sissetulekust.

25. 2019. aastal oli palga alammäär 540 eurot, 2020. ja 2021. aastatel 584 eurot, 2022. aastal

654 eurot, 2023. aastal 725 eurot ja 2024. aastal 820 eurot. Võlgniku mittearestitav tulu osa

oli seega 2019. aastal 540 eurot kuus, 2020. aastal 584 eurot kuus (alates 19.11.2020. a

778,67 eurot kuus (584 eurot + 1 × 1/3 × 584)), 2021. aastal 778,67 eurot kuus (584 eurot +

1 × 1/3 × 584), 2022. aastal 872 eurot kuus (654 eurot + 1 × 1/3 × 654), 2023. aastal 966,67

eurot kuus (725 eurot + 1 × 1/3 × 725) ja 2024. aastal 1093,33 eurot kuus (820 eurot + 1 ×

2-17-7197

1/3 × 820) (vt ka RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 11.2). Mittearestitavat tulu ületavast

osast pidi võlgnik PankrS § 173 lg-te 4 ja 5 järgi koosmõjus TMS § 132 lg-ga 3

võlausaldajatele üle andma ⅔, millest omakorda 25% pidi jääma võlgnikule. Seega pidi

võlgnik andma võlausaldajatele mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust üle

kokku ½ (vt ka TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.2). Võlgnik ei ole seda teinud.

26. Usaldusisiku aruandest ja töötamise registrist nähtub, et võlgnik töötas ajavahemikus

17.06.2019–05.11.2019 OÜ-s Egesten Metallehitused, ajavahemikus

07.11.2019–

17.01.2020 OÜ-s SCANMET, ajavahemikus 20.01.2020-22.04.2020 Cromar OÜ-s,

ajavahemikus 17.08.2020–27.01.2021 ja 07.05.2021–16.12.2021 OÜ-s Goldstern ning

ajavahemikus 20.12.2021–13.09.2022 Entan Metall OÜ-s.

26.1. Võlgniku pangakonto väljavõttest ja usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnik sai

2019. a sissetulekut: juulis 1064 eurot; augustis 896 eurot; septembris 896 eurot; oktoobris

782,11 eurot; novembris 1340,27 eurot ja detsembris 769,98 eurot. Arvestades TMS § 131

lg 1 p-des 1, 3 ja 5 sätestatut ei arvesta kohus sissetuleku hulka Sotsiaalkindlustusameti

kaudu makstud peretoetust, Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetust ning Järva

Vallavalitsuse kaudu makstud sotsiaaltoetust (asendushooldusteenus) sotsiaalhoolekande

seaduse tähenduses. Seega pidi võlgnik andma 2019. a võlausaldajatele üle: juulikuu eest

262 eurot ((1064 – 540) ÷ 2); augustikuu eest 178 eurot ((896 – 540) ÷ 2); septembrikuu eest

178 eurot (896 – 540) ÷ 2); oktoobrikuu eest 121,06 eurot (782,11 – 540) ÷ 2); novembrikuu

eest 400,14 eurot (1340,27 – 540) ÷ 2) ja detsembrikuu eest 114,99 eurot (769,98 – 540) ÷

2), s.o kokku 1254,19 eurot. Arvestades võlgniku sissetuleku puudumist märtsis, aprillis,

mais ja juunis, ei pidanud võlgnik nende kuude eest väljamakseid tegema. Võlgniku

23.09.2019 esitatud aruandest (dtl 157) nähtub, et võlgnik tegi 2019. a võlausaldajatele

väljamakseid kokku 519,62 eurot, ehk 734,57 euro võrra vähem (1254,19 – 519,62).

26.2. Võlgniku pangakonto väljavõttest ja usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnik sai

2020. a sissetulekut: jaanuaris 1128,45 eurot; veebruaris 701,60 eurot; märtsis 1099,37

eurot; aprillis 1364,23 eurot; septembris 711,98 eurot; oktoobris 1343,97 eurot; novembris

1351,97 eurot ja detsembris 1149,06 eurot. Arvestades TMS § 131 lg 1 p-s 5 sätestatut ei

arvesta kohus sissetuleku hulka Eesti Töötukassa kaudu makstud sõidu- ja töötutoetust.

Seega pidi võlgnik 2020. a andma võlausaldajatele üle: jaanuarikuu eest 272,23 eurot

((1128,45 – 584) ÷ 2); veebruarikuu eest 58,80 eurot ((701,60 – 584) ÷ 2); märtsikuu eest

257,69 eurot ((1099,37 – 584) ÷ 2); aprillikuu eest 390,12 eurot ((1364,23 – 584) ÷ 2);

septembrikuu eest 63,99 eurot (711,98 – 584) ÷ 2); oktoobrikuu eest 379,99 eurot (1343,97 –

584) ÷ 2); novembrikuu eest 286,65 eurot (1351,97 – 778,67) ÷ 2) ja detsembrikuu eest

185,20 eurot (1149,06 – 778,67) ÷ 2), s.o kokku 1894,67 eurot. Arvestades võlgniku

sissetuleku puudumist mais, juunis, juulis ja augustis, ei pidanud võlgnik nende kuude eest

väljamakseid tegema. Võlgniku 28.03.2020 (dtl 166) ja 08.10.2020 (dtl 198) esitatud

aruannetest nähtub, et võlgnik tegi 2020. a võlausaldajatele väljamakseid kokku 1557,26

eurot, ehk 337,41 euro võrra vähem (1894,67 – 1557,26).

26.3. Võlgniku pangakonto väljavõtetest ja usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnik sai

2021. a sissetulekut: jaanuaris 1046,28 eurot; märtsis 786,57 eurot; juunis 1544,59 eurot;

juulis 1230,97 eurot; augustis 1361,97 eurot; septembris 1030,21 eurot; oktoobris 1196,53

eurot; novembris 1297,88 eurot ja detsembris 2138,69 eurot. Arvestades TMS § 131 lg 1 p-s

5 sätestatut ei arvesta kohus sissetuleku hulka Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetust.

Seega pidi võlgnik 2021. a andma võlausaldajatele üle: jaanuarikuu eest 133,81 eurot

((1046,28 – 778,67) ÷ 2); märtsikuu eest 3,95 eurot ((786,57 – 778,67) ÷ 2); juunikuu eest

382,96 eurot ((1544,59 – 778,67) ÷ 2); juulikuu eest 223,15 eurot ((1230,97 – 778,67) ÷ 2);

2-17-7197

augustikuu eest 291,65 eurot ((1361,97 – 778,67) ÷ 2); septembrikuu eest 125,77 eurot

(1030,21 – 778,67) ÷ 2); oktoobrikuu eest 208,93 eurot (1196,53 – 778,67) ÷ 2);

novembrikuu eest 259,61 eurot (1297,88 – 778,67) ÷ 2) ja detsembrikuu eest 680,01 eurot

(2138,69 – 778,67) ÷ 2), s.o kokku 2309,84 eurot. Arvestades võlgniku sissetuleku suurust

veebruaris, aprillis ja mais, ei pidanud võlgnik nende kuude eest väljamakseid tegema.

Võlgnik ei teinud 2021. a ühtegi väljamakset.

26.4. Võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgnik sai 2022. a sissetulekut:

veebruaris 1777,74 eurot; märtsis 1156,26 eurot; aprillis 4523,36 eurot (sh laenud); mais

959,35 eurot; juunis 4523,36 eurot (sh laen); juulis 4029,40 eurot (sh laen) ja augustis

5096,36 eurot (sh laenud). Seega pidi võlgnik andma 2022. a võlausaldajatele üle:

veebruarikuu eest 452,87 eurot ((1777,74 – 872) ÷ 2); märtsikuu eest 142,13 eurot ((1156,26

– 872) ÷ 2); aprillikuu eest 1825,68 eurot ((4523,36 – 872) ÷ 2); maikuu eest 43,68 eurot

((959,35 – 872) ÷ 2); juunikuu eest 1825,68 eurot ((4523,36 – 872) ÷ 2); juulikuu eest

1578,70 eurot ((4029,40 – 872) ÷ 2) ja augustikuu eest 2112,18 eurot ((5096,36 – 872) ÷ 2),

s.o kokku 7980,92 eurot. Arvestades võlgniku sissetuleku suurust jaanuaris ja septembris

ning sissetuleku puudumist oktoobris, novembris ja detsembris, ei pidanud võlgnik nende

kuude eest väljamakseid tegema. Võlgnik ei teinud 2022. a ühtegi väljamakset.

26.5. Võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgnik sai septembris 2023 hüvitise

tsiviilasjas nr 2-22-19507 sõlmitud kompromisslepingu alusel 2000 eurot. Seega pidi

võlgnik 2023. a võlausaldajatele üle andma septembrikuu eest 516,67 eurot ((2000 – 966,67)

÷ 2). Arvestades võlgniku sissetuleku puudumist ülejäänud kuudel, ei pidanud võlgnik

rohkem väljamakseid tegema. Võlgnik ei teinud 2023. a ühtegi väljamakset.

26.6. Arvestades võlgniku sissetuleku puudumist 2024. a, ei pidanud võlgnik 2024. a eest

väljamakseid tegema.

27. Arvestades eeltoodut on võlgnik rikkunud võlausaldajatele väljamaksete tegemise

kohustust kogu kohustustest vabastamise perioodi jooksul. Riigikohtu praktika kohaselt on

PankrS § 175 lg 2 p-s 2 peetud silmas võlgniku raskelt süülist käitumist (vt RKTKm

04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14). Raske süülise käitumise all tuleb mõista rasket hooletust

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4) või tahtlust (VÕS § 104 lg 5). VÕS § 104 lg 4 kohaselt

on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Ringkonnakohtu

hinnangul on võlgnik oma kohustuse rikkumisel olnud vähemalt raskelt hooletu.

Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgniku kohustus olla keskmisest hoolsam ja

tasuda võlausaldajate nõudeid oma võimaluste piires.

28. Praegusel juhul on võlgnik saanud piisavat sissetulekut võlausaldajatele maksete

tegemiseks. Aastatel 2019–2020 võlgnik küll väljamakseid tegi, kuid ettenähtust väiksemas

ulatuses. 2021 – 2023. a saadud sissetulekute arvelt jättis võlgnik väljamaksed üldse

tegemata. Kohustustest vabastamise menetluses peab võlgnik tegema kõik endast oleneva

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku poolt oma kohustuste rikkumine tõi kaasa

võlausaldajate huvide kahjustamise, sest võlausaldajatel jäi saamata raha, mida nad olid

seadusest tulenevalt õigustatud saama. Seetõttu on võlgnik olnud loovutamiskohustuse

rikkumisel raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 tähenduses. Käesoleval juhul ei ole võlgnik üles

näidanud ka piisavat tahet oma kohustusi täita. Võlgniku kohustuste rikkumine ei ole ühelgi

võlgniku esile toodud põhjusel vabandatav.

29. Lähtudes maakohtu põhjendustest ning PankrS § 175 lg 2 p-st 2, tuli võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks praegusel juhul tuvastada, et võlgnik on

PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ning vara või

2-17-7197

jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta; võlgnik on neid

kohustusi rikkunud süüliselt; võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud

võlausaldajate huve. Kohtul on õigus kohustustest vabastamise menetlus lõpetada vaid juhul,

kui täidetud on kõik eelnimetatud tingimused (RKTKm, 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 14).

30. Maakohus jättis võlgniku kohustustest vabamata põhjusel, et võlgnik rikkus oma

sissetulekute kohta teabe andmise kohustust, varjates saadud tulusid ja võlausaldajatele

väljamaksete tegemise kohustust. Teabe andmise kohustuse rikkumist on kohtupraktikas

peetud võlausaldajate huve kahjustavaks juhul, kui võlausaldajatele jäeti välja maksmata

raha, mida nad olid PankrS § 172 lg-st 2 tulenevalt õigustatud saama (vt RKTKm,

02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 17). Praegusel juhul on ka see eeldus täidetud.

30.1. Võlgniku LHV Pank ja Swedbank AS väljavõtetest nähtub, et võlgnik tegi oma

kontodelt ülekandeid Coop Pank AS kontole. Oma Coop Pank AS pangakonto väljavõtteid

võlgnik usaldusisiku aruannetele ei lisanud, kuigi kohustusele seda teha juhiti tähelepanu ka

usaldusisiku aruande vormil. Samuti võttis võlgnik Bondora AS-lt 02.04.2022 laenu 1500

eurot, 07.06.2022 laenu 3500 eurot, 22.07.2022 laenu 3500 eurot, 23.08.2022 laenu 3500

eurot ning 20.04.2022 mogo OÜ-lt laenu 2000 eurot.

30.2. Õige ei ole võlgniku määruskaebuses esitatud väide, et korteriomandi eest saadud raha

ei ole tema kontole laekunud ja ta ei tea, kuhu see liikus. KIS andmetel kinnitati Viru

Maakohtu 07.09.2023 määrusega (jõustunud 15.09.2023) võlgniku ja C. N.R-i vahel

28.08.2023 kompromiss, lõpetati kaasomand ning jäeti korteriomand aadressil XXX

maakond C. N.R-i ainuomandisse. Määruse kohaselt pidi C. N.R maksma võlgnikule ½

kaasomandi osa kaotamise eest 7000 eurot. Esimese osamakse 2000 eurot tasus C. N.R

04.09.2023 ja ülejäänud 5000 eurot tuli tasuda viie võrdse osamaksena alates 06.10.2023

kuni 06.02.2024 võlgniku arvelduskontole Coop Pank AS-is. Võlgniku Coop Pank AS konto

väljavõttest nähtub, et võlgnik saigi 04.09.2023 tsiviilasjas nr 2-22-19507 sõlmitud

kompromisslepingu alusel 2000 eurot. Asjaolu, et raha kanti paar päeva hiljem kohtutäituri

poolt täitmisasjas nr 158/2023/370 esitatud nõude katteks, ei oma võlgniku kohustuste

täitmise hindamise seisukohast olulist tähtsust. Võlgnik pani kohustustest vabastamise

perioodil uute kohustuste võtmisega ennast ise olukorda, milles kohustustest vabastamise

menetlusega seotud kohustuste täitmine muutus raskendatuks.

30.3. Võlgniku aruandes esitatud andmed olid seega ebaõiged, st ei kajastanud kogu

võlgniku sissetulekut ega kohustusi (sh laenud ja hüvitis kaasomandi kaotamise eest).

Maakohus palus 04.10.2023 kohtunõudes võlgnikul selgitada, mis vahenditest võlgnik

juunis 2022 kaasomandisse ostetud korteriomandi ½ mõttelise osa eest tasus. Võlgnikule oli

teada kohustus anda oma sissetulekute kohta teavet. Võlgnik kohtule ei vastanud.

31. Õige ei ole määruskaebuse väide, et võlgnik ei teadnud, et kohustustest vabastamise

menetluse ajal ei tohi uusi laene võtta. Võlgnik märgib ise määruskaebuses, et teadis, et

tema laene ei saa, kuna on võlglane. Võlgnik, olles ise enda usaldusisik, oli teadlik

kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning anda kohtu nõudel teavet oma

sissetulekute ja vara kohta, samuti teha kord aastas võlausaldajatele väljamakseid. Lisaks

kohustustest vabastamise menetluse algatamise määrusele tuletas maakohus võlgnikule

teabe andmise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustust meelde ka 07.10.2020,

16.11.2021, 09.11.2022, 20.01.2023 ja 04.10.2023 nõuetes. Asjaolu, et uute laenude

võtmine kahjustab kohustustest vabastamise menetluse võlausaldajate huve, pidi olema

võlgnikule äratuntav.

2-17-7197

32. Maakohus hoiatas võlgnikku, et kui võlgnik oma kohustusi nõuetekohaselt ei täida,

riskib ta kohustustest vabastamata jätmisega. Praegusel juhul on võlgnik jätnud kohustustest

vabastamise menetluse käigus täitmata võlausaldajate nõuded ning on rikkunud oma

sissetulekute kohta teabe andmise kohustust, varjates saadud tulusid ja võlausaldajatele

väljamaksete tegemise kohustust. Sellega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-tes 3–5

sätestatud kohustusi, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Selliselt on võlgnik

kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud (vt ka RKTKm 20.06.2016, 3-2-

1-49-16, p 15; RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14).

33. Maakohus lõpetas seega õigesti võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse ning keeldus võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamisest. Maakohtu määrus jääb seega muutmata.

34. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta

võlgniku kanda. Kuna võlausaldajatel määruskaebemenetluses kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad, ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)