2-24-17275/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-17275

Kohtuasi

G.K hagi Y vastu võla ja mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. novembri 2024. a määrus (hagi

menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

G.K määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja G.K (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 19. novembri 2024. a määrus ja saata asi samale

maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. G.K (hageja) esitas 15. novembril 2024 hagi Y (kostja) vastu võla ja mittevaralise kahju

hüvitise väljamõistmiseks. Ühes hagiavaldusega esitas hageja taotlused menetlusabi ja riigi

õigusabi saamiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt kolis kostja pärast hageja vahi alla võtmist hageja loata tema

korterisse, kasutades selleks ära hageja 74-aastast ema. Kostjal ei olnud luba kasutada hageja

osa korterist. Kostja ei tasunud korteri hoolduskulude, elektri ega ka sidekulude eest. Korteri

hoolduskulusid tasus kogu ulatuses C. G.K. Kostja ei ole hüvitanud talle poolt

hoolduskuludest vastavalt hagejale kuuluvale kaasomandi osale, kuigi hageja seda nõudis.

1.2. Hagejal on kostja vastu varaline nõue, mis seisneb 12 kuu üüri ja kommunaalkulude

võlgnevuses. Korteri hoolduskulud olid talvisel ajal ligikaudu 300 eurot kuus, suvisel ajal 150

eurot kuus, sidekulud 20 eurot. Ühetoalise korteri üür on keskmiselt 500 eurot. Kuna kostja

2-24-17275

kolis meelevaldselt hageja korterisse, on hagejal kostja vastu ka moraalse kahju hüvitamise

nõue 1000 eurot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Maakohus keeldus 19. detsembri 2024. a määrusega hageja hagi menetlusse võtmisest ja

jättis menetluskulud hageja kanda.

2.1. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 371 lg 1 p-dele 9–11, lg 2 p-dele 1 ja 2

ning leidis, et avalduses esinevad puudused on nii ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda

täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.

2.2. Avalduses esitatud nõuded ei ole selged/arusaadavad, kuivõrd hageja ei ole selgelt esile

toonud ega täpsustanud oma nõudeid (s.o hagiavaldusel puudub resolutsioon). Samuti on

ebaselged hagiavalduse aluseks olevad asjaolud. Lisaks ei vasta hagiavaldus ka teistele

kohustuslikele vorminõuetele (sh hind, menetlusosaliste andmed jms). Esitatud avaldus ei

vasta sisu osas TsMS §-s 363 sätestatud nõuetele ja see on selliste ulatuslike puudustega,

mida ei ole võimalik kõrvaldada. TsMS § 340¹ lg 1 eesmärk ei ole anda menetlusosalisele

täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks. Selleks, et praeguses avalduses saaksid

puudused kõrvaldatud, eeldaks see uue avalduse koostamist, mistõttu ei ole tegemist

kõrvaldatava puudusega TsMS § 340¹ lg 1 mõttes.

2.3. Hageja ei ole tasunud hagiavalduselt ka riigilõivu. Kohtule ei ole teada, millised on

hageja täpsed nõuded ning tsiviilasja hind ja sellelt makstava riigilõivu suurus. Lisaks ei ole

hageja esitanud hagiavalduses kostja andmeid, mis võimaldaks isiku tuvastamist (TsMS § 338

lg 1 p 1).

2.4. Maakohus selgitas hagejale võimalust pöörduda õigusabi saamiseks õigusteadmistega

esindaja või nõustaja poole, kes aitab koostada nõuetekohase avalduse. Samuti on avaldajal

õigus taotleda riigi õigusabi. Hageja üldsõnalisest lausest, et ta on töötu ja tal pole raha

advokaadi või juristi palkamiseks, ei tulene taotlust riigi õigusabi ja/või menetlusabi

andmiseks. Vastavad taotlused tuleb esitada seaduses sätestatud nõudeid järgides ja eeldustel.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hageja esitas määruskaebuse.

3.1. Hagejale jääb arusaamatuks, miks peab juriidilise hariduseta vang, kellel puudub

kogemus hagiavalduste koostamises, oskama koostada kõikidele sisu- ja vorminõuetele

vastavat dokumenti. Ainult vorminõuete pärast asja menetlusse võtmise piiramine on alusetu.

3.2. Maakohtu määrus on põhjendamatu ja menetluslike vigadega ning hagi tuleks võtta

menetlusse. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tema nõuded on ebaselged. Hageja on

põhjalikult selgitanud, mida ta soovib nende nõuetega saavutada. Maakohus keeldus

ennatlikult hagi menetlusse võtmisest ning jättis ebaõigesti lahendamata hageja menetlusabi ja

riigi õigusabi saamise taotlused.

3.3. Hageja palub endale määrata riigi õigusabi korras esindaja, kes saaks hinnata asja

perspektiivikust. Hageja palub end vabastada riigilõivu tasumisest. Hageja viitas

tsiviilasjadele, kus hageja on tunnistatud maksejõuetuks.

4. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

2 (4)

2-24-17275

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi

tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse.

6. Siinsel juhul keeldus maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et

hagiavalduses esinevad ulatuslikud puudused, viidates TsMS § 371 lg 1 p-dele 9–11 ning lg 2

p-dele 1 ja 2. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ekslikult, et hagiavalduses esinevad

puudused on nii ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda hagejale tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks. Samuti jättis maakohus vääralt lahendamata hageja menetlusabi ja riigi

õigusabi saamise taotlused.

7. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei ole hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõuded

maakohtu hinnangul selged ning hagiavaldusel puudub resolutsioon. Samuti ei ole hageja

esitanud hagiavalduses kostja kohta andmeid, mis võimaldaks isiku tuvastamist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu esile toodud puudused sellised, mida ei oleks

võimalik TsMS § 3401 lg 1 alusel kõrvaldada. Õiguskirjanduses on selgitatud, et TsMS § 3401

lg 1 kohaldamisala pole piiratud vaid vormiliste puudustega ning hõlmab ka dokumendi

sisulist selgust ja põhjendatust. Kui kohtule esitatakse menetlusdokument, mille esitamise

eesmärk jääb kohtule ebaselgeks, on tegemist lõike 1 mõttes kõrvaldatava puudusega

dokumendiga, mistõttu tuleks kohtul menetlusdokumendi esitajat puudusest informeerida

ning anda tähtaeg selle kõrvaldamiseks. Sama kehtib ka juhul, kui hagi nõude alus või

esitatud väidete sisu ja ulatus on ebaselge, samuti kui on vajalik nõude täpsustamine. Ka on

põhjendatud anda hagejale hagi täpsustamiseks tähtaeg nõude lahendamiseks vajalike

faktiväidete puudulikkuse korral. Hagiavaldus peab sisaldama asjaolude kirjeldust, mille

tõendatuse korral oleks hageja nõue võimalik rahuldada (vt RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-

13, p 18; RKTKm 07.10.2020, 2-19-16249, p 16). Juhul, kui hagiavalduses ei ole esile toodud

kõiki olulisi faktilisi asjaolusid, saab selle puuduse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada. Ka

kostja isiku tuvastamiseks vajalike andmete puudumine on kõrvaldatav puudus ning kohus

peab enne hagi menetlusse võtmata jätmist andma hagejale võimaluse puuduolevad andmed

kohtule esitada (vt TsMS II komm (2017), § 3401, p-d 3.2.2.b ja c; § 363, p 3.2.1.b; § 371, p

3.3.11.c).

8. Ka ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga selles, et TsMS § 371 lg 2 p-d 1 ja 2

võimaldavad kohtul jätta avalduse menetlusse võtmata, kui nõue ei ole selge. Kõnealused

sätted võimaldavad jätta menetlusse võtmata perspektiivitu hagi. Ka Riigikohus on selgitanud,

et kohus ei tohi hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel keelduda põhjusel, et nõue

on ebaselge (vt nt RKTKm 09.10.2013, 3-2-1-95-13, p 12). Kui hageja esitab ebaselge nõude,

mis ei ole ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu

takistatud, peab kohus TsMS § 3401 lg 1 alusel andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste

kõrvaldamiseks. Praegusel juhul ei asunud maakohus seisukohale, et hageja nõue oleks sisu

poolest ilmselgelt perspektiivitu.

9. Maakohtul ei olnud alust keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest ka seetõttu, et hageja

ei tasunud hagiavalduselt riigilõivu. Tegemist on kõrvaldatava puudusega TsMS § 3401 lg 1

mõttes. Lisaks on hageja hagiavalduses esitanud menetlusabi taotluse, paludes end vabastada

riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei saanud enne menetlusabi saamise

taotluse nõuetekohast lahendamist otsustada hagi menetlusse võtmisest keeldumist TsMS §

371 lg 1 p 10 alusel. Selleks, et jätta hagiavaldus menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 10

alusel, tulnuks maakohtul hageja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks

sisuliselt lahendada. Kui maakohus ei pea riigilõivu maksmisest vabastamist põhjendatuks,

3 (4)

2-24-17275

tuleb anda hagejale TsMS § 147 lg 1 kolmanda lause ja TsMS § 340¹ alusel tähtaeg puuduse

kõrvaldamiseks, s.o nõutava riigilõivu tasumiseks.

10. Kui hageja ei ole võimeline ennast ise esindama, saab ta võtta endale menetluseks

esindaja või taotleda esindaja määramist riigi õigusabi korras. Kolleegium märgib, et siinsel

juhul on hageja nii hagiavalduses kui ka hilisemates menetlusdokumentides taotlenud esindaja

määramist riigi õigusabi korras. Selle taotluse on maakohus jätnud põhjendamatult

lahendamata. Ringkonnakohus möönab, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja vastavaid

taotlusi esitanud maakohtule näidisvormidel. Samas on hageja avalduste põhjal selge, et ta

soovib esindaja määramist, ning ta on kohtule esitanud kinnipeetavate rahaliste vahendite

arvestussüsteemi (k-raha) väljavõtte (dtl-d 12 ja 13). Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 14 lg-

le 5 on kohtul õigus nõuda riigi õigusabi taotlejalt või teistelt isikutelt või asutustelt teavet

taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime

kohta. Seega on ka kohtul endal võimalik teha hageja taotluse lahendamiseks vajalikke

päringuid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht hageja riigi õigusabi

taotluse kohta.

11. Eelnevast tulenevalt ei olnud hagi menetlusse võtmisest keeldumine vaidlustatud

määruses esitatud põhjendustel ja maakohtu viidatud õiguslikel alustel põhjendatud.

Maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks.

12. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg-st

5 ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse

rahuldab ja maakohtu määruse tühistab (vt ka TsMS II komm (2017), § 372, p 3.5.d).

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)