3-25-301/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Veiko Vaske ja Kaire

Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-301

Haldusasi

ASIK Kinnisvara OÜ kaebus Tallinna linna tegevuse

peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. veebruari 2025. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja ASIK Kinnisvara OÜ, seaduslik esindaja A.H

Vastustaja Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja

Timo Päit

Menetluse alus ringkonnakohtus

Asja läbivaatamine

ASIK Kinnisvara OÜ määruskaebus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse ASIK Kinnisvara OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.

veebruari 2025. a määruse peale.

2. Jätta rahuldamata ASIK Kinnisvara OÜ taotlus asja läbivaatamiseks kohtuistungil.

3. Võtta asja materjalide juurde Tallinna Linnavolikogu 12. veebruari 2025. a kiri nr

F3-2.1/357-4. Võtta asja juurde Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10. veebruari 2025. a

„Projekteerimistingimused 2511802/00537“.

4. Jätta ASIK Kinnisvara OÜ taotlus ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata.

5. Jätta ASIK Kinnisvara OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.

veebruari 2025. a määrus muutmata.

6. Tagastada määruskaebuselt enam tasutud riigilõiv 40 eurot GB Vara OÜ

arvelduskontole EE022200221090220394.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kaebuse tagastamise peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4

ning § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi

kaevata (HKMS § 252 lg 7).

3-25-301

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ASIK Kinnisvara OÜ-le kuulub Tallinna linnas asuv Raudtee tn 62 kinnistu ja Raudtee

tn 64a kinnistu. ASIK Kinnisvara OÜ sai kinnistute omanikuks 11. aprillil 2024.

2. Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021. a otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme

linnaosa üldplaneeringu (ÜP) kohaselt asuvad kinnistud Nõmme keskuse segahoonestuse

juhtotstarbega alal, kuhu võib kavandada elamuid, ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutusi, kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, keskkonda

mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja spordiasutusi jm linnalikku elukeskkonda

teenindavaid funktsioone. Pärnu maantee, Männi, Raudtee ja Kõvera tänava vahelisel alal

ning Turu platsist ja Pärnu maanteest ida poole jääval alal on lubatud kuni kolmekorruselised

hooned.

3. ASIK Kinnisvara OÜ esitas 21. oktoobril 2024 Tallinna Linnavolikogule taotluse, et

Nõmme linnaosa ÜP ülevaatamise tulemuste aruandes muudetaks ÜP-s Nõmme keskusega

piirnevale Pärnu maantee, Männi, Raudtee ja Kõvera tänava maa-alale sätestatud

maakasutuse- ja ehitustingimusi viisil, mis lubavad alale: 1) kuni 15 meetri kõrgusega

hoonestuse; 2) 4-korruselise ehitiste püstitamise, millele on lubatud maapeale avatud

parkimine hoone all jalgratastele, tõukuritele ning puudega isikute transpordile; 3) kuni 18

korteriga korterelamute püstitamise; 4) krundi täisehituse kuni 70 %.

4. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) vastas 25. novembri 2024. a kirjaga nr

3-1/2657-2 ASIK Kinnisvara OÜ-le, et taotleja soovitud näitajad on vastuolus ÜP-s kehtivate

Nõmme keskuse segahoonestusala tingimustega. Hetkel on koostamisel ÜP-de ülevaatamise

aruanne, kuid taotleja soovitud viisil ei ole võimalik aruandega ÜP lahendust muuta.

5. ASIK Kinnisvara OÜ esitas 6. veebruaril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse,

milles palus kohustada Tallinna Linnavolikogu kaebaja 21. oktoobri 2024. a taotlust läbi

vaatama ja haldusakti andma 30 päeva jooksul alates asjas tehtava lahendi jõustumisest. Kui

kohus leiab, et 21. oktoobri 2024. a taotluse läbivaatamise tulemuste kohaseks haldusaktiks

on TLPA 25. novembri 2024. a vastuskiri 3-1/2657-2, taotleb kaebaja haldusakti tühisuse

tuvastamist koos avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemisega,

et TLPA ei ole kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 33 lg 1 ja PlanS § 92 lg 1

kohase haldusakti väljaandjaks. Ühtlasi nõudis kaebaja, et kohus kohustaks Tallinna

Linnavolikogu kaebaja taotlust läbi vaatama ja haldusakti andma 30 päeva jooksul asjas

tehtava lahendi jõustumisest arvates.

6. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse, milles nõudis järgmist: 1) kehtestada kuni

Tallinna Linnavolikogu poolt kaebaja 21. oktoobri 2024. a taotluse läbivaatamiseni ja

haldusakti andmiseni ajutine planeerimis- ja ehituskeeld Raudtee tn 60a, 62 ja 64 a

kinnistutel, millega keelataks kinnistutele üldplaneeringukohaste ehitiste kavandamiseks

projekteerimistingimuste, ehituslubade väljastamine ja DP-de algatamine, v.a ÜP-d muutvate

DP-de algatamine; 2) kohustada vastustajat kaebaja 21. oktoobri 2024. a taotluse alusel

haldusakti väljastamiseks 30 päeva jooksul; 3) kohustada vastustajat andma kaebajale tagatis

ja määrata kindlaks eeldatavad ekspertiisi läbiviimise kulud ning tunnistada lahend

viivitamatult täidetavaks. Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust

seoses sooviga säilitada kuni kaebaja 21. oktoobri 2024. a taotluse läbivaatamiseni ja

haldusakti andmiseni olukorra muutumatus.

2(7)

3-25-301

7. Tallinna linn palus 12. veebruari 2025. a vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata ja kaebus tagastada. PlanS §-st 92 tulenev ÜP ülevaatamise kohustus on

seadusandja poolt sätestatud ülesanne volikogule ja see kohustus ei ole seotud üksikute

kinnistute või alade võimalike ehituslike tingimuste määratlemisega. ÜP ülevaatamise

kohustus hõlmab oluliselt laiemaid küsimusi kui üksiku kinnistu ehitusõigus. ÜP

ülevaatamise kohustuse täitmine ei toimu isiku poolt esitatud taotluse alusel, vaid tegu on

seadusest tuleneva üldise ülesandega. Kohustamiskaebus ei saa olla lubatav, kuivõrd tegu on

kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomiasse kuuluva küsimusega. Tallinna linnal ei saa

tekkida kohustust asuda PlanS § 92 kohaselt ÜP-d muutma isiku taotluse alusel, mistõttu on

taolise kohustamiskaebuse täitmine võimatu. Kaebajale kuuluva Raudtee tn 64a kinnistu osas

on algatatud DP menetlus, mis on soikunud huvitatud isiku huvi puuduse tõttu. TLPA 25.

novembri 2024. a kiri nr 3-1/2657-2 on sisult teabetoiming, mille osas saab kaebust esitada

vaid piiratud juhtudel. Ennekõike, kui toiminguga rikutakse isiku õigusi. Vaidlustatud kiri

suunab põhjendatult isikut PlanS § 142 kohase taotluse esitamisele. Seetõttu ei saa ameti kiri

isiku õigusi rikkuda. Nõmme linnosa ÜP on kehtestatud 23. septembril 2021 ning kaebaja on

saanud vastavate kinnistute omanikuks 11. aprillil 2024. Kinnistute omandamise hetkeks oli

Nõmme linnaosa ÜP olnud kehtiv pea kolm aastat. Kaebaja pidi kinnistute omandamisel ÜP-

st teadlik olema. Kaebeõigus ÜP vaidlustamiseks isikul puudub. Kaebaja eesmärk on

saavutada asjakohatute taotlustega ÜP-st sätestatust oluliselt suurem ehitusõigus. Ebaõige on

kogu kaebuse loogika, mille kohaselt tuleks kogu piirkonnale kehtestada ehitus- ja

planeerimiskeeld, eesmärgil muuta Nõmme linnaosa ÜP-d kaebajale kuuluvate kinnistute

osas. Kaebaja ei saa dikteerida teiste omandite käsutust enda huvides. Kui isik soovib enda

kinnistutele ehitusõigust, siis tuleb, kooskõlas kehtiva seadusega, pöörduda vastava

ettepanekuga kohaliku omavalitsuse poole.

Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebusest ega

esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu, milline konkreetne kaebajale kuuluv subjektiivne

õigus saab rikutud või ohustatud, kui esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldata. Samuti ei ole

kaebaja esitanud ühtegi usutavat argumenti selle kohta, miks vajab selline õigus kaitset juba

esialgse õiguskaitse korras. Taotletav abinõu ei ole asjakohane ning väljub kaebuse esemest.

Asjakohane ei saa olla kaebaja kinnistute osas ehitusõiguse võimalikkuse hindamisel piirata

kolmandate isikute õigust ehitustegevusele ja planeerimisele.

8. Tallinna Halduskohus tagastas 14. veebruari 2025. a määrusega ASIK Kinnisvara

OÜ kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

(resolutsiooni p 2).

8.1.

Kaebus tuleb tagastada, sest kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121

lg 2 p 1).

8.2.

Kaebaja eesmärgiks on saavutada kehtiva Nõmme linnaosa ÜP muutmine kaebajale

kuuluvate Raudtee tn 62 ja 64a kinnistute ja munitsipaalomandis oleva Raudtee tn 60a

hoonestamist puudutavate tingimuste osas. Kaebaja soovib, et eelnimetatud kinnistutel oleks

võimalik püstitada kuni 15 m kõrguseid, 4-korruselisi ja kuni 18 korteriga korterelamuid

krundi täisehitusprotsendiga kuni 70%. See võimaldaks mh Raudtee tn 60a

projekteerimistingimuste menetluses kavandada kinnistule 4-korruselise hoone ja planeerida

Raudtee tn 60a, 62 ja 64a kinnistutele ühise maa-aluse parkla. Kaebaja esitas Tallinna

Linnavolikogule 21.10.2024 taotluse kehtiva ÜP muutmiseks PlanS § 92 lg-s 1 sätestatud ÜP

ülevaatamise käigus väljastatava haldusaktiga. TLPA vastas kaebaja taotlusele 25.11.2024

kirjaga, et kaebaja soovitud viisil ehk ÜP ülevaatamise aruandega ei ole ÜP muutmine

3(7)

3-25-301

võimalik, kuid tal on õigus esitada ettepanek ÜP-d muutva DP algatamiseks vastavalt PlanS

§-le 142.

8.3.

Kohustamiskaebus on lubatav vaid juhul, kui haldusorganile tuleneb seadusest või

muust õigusaktist kohustus nõutav toiming sooritada või haldusakt anda ning haldusorgani

tegevusetus või viivitus rikub isiku õigusi. Kohtu hinnangul praegusel juhul

kohustamiskaebus lubatav ei ole, kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda ja vastustajal

ei ole seadusest tulenevat kohustust väljastada kaebajale PlanS § 92 lg-s 1 ettenähtud ÜP

ülevaatamise raames haldusakt, millega muudetaks konkreetsete kinnistute osas maakasutuse-

ja ehitustingimusi ning võimaldaks ehitamist kaebaja soovitud viisil. Vastustaja on õigesti

selgitanud, et tegemist on ennekõike planeeringu elluviimise ja kohaliku omavalitsuse

arengusuundadele vastavusega seonduvate küsimustega.

8.4.

Õigusaktidest ei tulene kaebajale õigust taotleda uue ÜP või teemaplaneeringu

kehtestamist ega ka kehtivasse ÜP-sse sisuliste muudatuste sissekandmist ilma uut

planeeringut koostamata.

8.5.

PlansS § 92 lg-s 1 sätestatud kohustus ei hõlma ÜP ülevaatamise käigus üksikute

kruntide hoonestamist puudutavate tingimuste ülevaatamist ja nende muutmise kaalumist

vastavalt maaomaniku soovidele. PlanS § 92 lg 1 mõtteks ei ole tagada maaomanikule

võimalust nõuda konkreetsete kinnisasjade suhtes ehitustingimuste või piirangute muutmist

juhuks, kui tal ei olnud võimalik ÜP menetluses osaleda või seda õigeaegselt vaidlustada.

Kaebaja on Raudtee 62 ja 64a kinnistud omandanud 2024. a ning järelikult oli tal võimalik

enne nende soetamist tutvuda ka konkreetsel alal kehtivate planeeringutega, sh 2021. a-l

kehtestatud Nõmme linnaosa ÜP-ga. Vastustaja on õigesti selgitanud, et kaebajal on õigus

esitada vastustajale taotlus kehtestada talle kuuluvaid kinnistuid hõlmav DP koos

ettepanekuga muuta kehtivat ÜP-d neid kinnistuid puudutavas osas. Vastustaja keelduva

otsuse puhul saab kaebaja selle vaidlustada halduskohtus. Kaebajal ei ole alust nõuda kehtiva

ÜP muutmist enne asjakohase DP algatamise taotluse esitamist või DP menetluse väliselt.

Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda talle mitte kuuluvale kinnistule

projekteerimistingimuste väljastamist temale meelepärasel viisil. Kaebaja ei saa ka nõuda ÜP

muutmist eesmärgiga mõjutada kolmandate isikute kinnistute hoonestamise võimalusi.

Kohtule nähtub seejuures ehitisregistri andmetest, et Raudtee tn 60a projekteerimistingimused

nr 2511802/00537 on 10. veebruaril 2025 välja antud. Kui kaebaja hinnangul need rikuvad

tema subjektiivseid õigusi, saab ta esitada halduskohtule kaebuse nende tühistamiseks.

8.6.

Kaebaja on kohtule alternatiivselt esitanud TLPA 25. novembri 2024. a vastuskirja

tühisuse tuvastamise nõude. Tegemist ei ole haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 kohase

haldusaktiga, mille tühistamist või tühisuse tuvastamist kaebaja saaks nõuda. Selles kirjas on

kaebajat teavitatud, et PlanS § 92 lg 1 kohase ÜP ülevaatamise raames ei ole võimalik tema

soovitud viisil ÜP-d muuta ning kaebajal on õigus esitada ettepanek ÜP-d muutva DP

algatamiseks vastavalt PlanS §-le 142, mille raames saab vastava ettepaneku põhjendatust

kaaluda. Kõnealuse kirjaga ei ole seega kaebajalt võetud võimalust ehitusõiguse saamiseks

taotluses näidatud tingimustel, sest kohases DP menetluses on võimalik ÜP muutmist

kaaluda. Isegi kui käsitada TLPA 25. novembri 2024. a kirja haldusaktina, tuleb arvestada, et

haldusakti tühisuse kindlakstegemist saab halduskohtult samuti nõuda üksnes isik, kellel on

selleks põhjendatud huvi (vt HMS § 63 lg 4 ls 2; HKMS § 44). Kuna kaebajal ei ole õigust

nõuda ÜP muutmist PlanS § 92 lg 1 alusel ja vastustajal pole kohustust sellise taotluse alusel

ÜP muutmist otsustada, ei mõjuta kaebaja subjektiivseid õigusi eraldiseisvalt see, kas tema

taotlusele võis vastata TLPA või pidanuks seda tegema linnavolikogu. Tühisuse tuvastamise

nõude esitamine pole praegusel juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja seega lubatav.

4(7)

3-25-301

8.7.

Kuna kohus tagastab kaebuse kaebajal kaebeõiguse puudumise tõttu, ei ole ka esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt alust. Ka ei ole esialgse õiguskaitse

abinõuna käsitatav kaebaja taotlus nõuda vastustajalt ekspertiisikulude katteks tagatise

esitamist – tegemist on menetlusliku taotlusega, mida kohus kaebuse tagastamise tõttu

lahendama ei pea.

KAEBAJA SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. ASIK Kinnisvara OÜ esitas ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu määruse

peale, millega kaebus tagastati ja esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata. Kaebaja

taotleb, et kohus lahendaks määruskaebuse kohtuistungil ja korraldaks kohtuliku ekspertiisi

läbiviimise, tuvastamaks kinnistutele tekkivad mõjud. Lisaks taotleb kaebaja, et kohus võtaks

haldusasja materjalide juurde Tallinna Linnavolikogu 12. veebruari 2025. a kirja nr F3-

2.1/357-4. Kaebaja esitas määruskaebuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

9.1.

Kohtumäärus on üllatuslik projekteerimistingimuste väljastamise osas. Kohtuniku

suhtes tuleb läbi viia distsiplinaarmenetlus, sest ta ei vaadanud kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlust läbi HKMS § 252 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

9.2.

Nõmme ÜP lisa nr 2 punkti 4.4 „Segahoonestusalad (S)“ alapunktidega 4, 5, 8 ja 11

muudeti Nõmme keskuse segahoonestusala seni kehtinud maakasutus- ja hoonestustingimusi,

mis olid kindlaks määratud Tallinna Linnavolikogu 28. oktoobri 2004. a määrusega nr 36

kehtestatud Nõmme linnaosa ehitusmääruse §-s 6. Muudatusega vähendati Pärnu maantee,

Männi, Raudtee ja Kõvera tänava vahelisel alal hoonestuse kõrgust, täisehituse protsenti ja

korterite arvu. Tegemist oli Nõmme ÜP põhilahenduse muutmisega. Selline muudatus tuli

panna avalikule väljapanekule.

9.3.

Kaebaja on Nõmme ÜP õigusvastasuse tuvastamiseks esitanud tähtaegselt kaebuse

haldusasjas nr 3-24-2663. Halduskohus sekkus haldusasja nr 3-24-2663 menetlusse.

9.4.

Halduskohtu seisukoht on vastuolus ka senise kohtupraktikaga. Tallinna Halduskohus

leidis 8. juuli 2024. a otsuses haldusasjas nr 3-23-1390, et planeeringu ülevaatamise tulemuste

kohta tehtavas otsuses on võimalik planeerimislahenduste ülevaatamine ka üksikute kruntide

osas.

9.5.

Kohus ei tuvastanud, et kaebaja taotletava eesmärgiga kaasneks oluline mõju Nõmme

ÜP põhilahenduse tervikliku toimimise elluviimisele. Kohus tagastas kaebuse kergekäeliselt.

9.6.

Kaebaja on põhistanud, et tal on puutumus ja huvi Raudtee tn 60a kinnistu maakasutus-

ja ehitustingimuste määramiseks, sh projekteerimistingimuste väljastamiseks, kuna kaebaja

soovib Raudtee tn 60a, 62 ja 64a kinnistutele rajada ühise maa-aluse parkla, mille kaudu tekib

kaebajal õigus kasutada Raudtee tn 60a kinnistu parklat ristkasutusena parkimiseks. Seetõttu

võib kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel saada kahjustatud kaebaja õigus tegeleda

ettevõtlusega (PS § 31), üldine tegutsemisvabadus (PS § 19 lg 1) ja omandikasutus parimal

viisil (PS § 32 lg 2). Nõmme ÜP-s sätestatud maakasutus- ja ehitustingimused välistavad

Raudtee tn 60a, 62 ja 64a kinnistutele ühise maa-aluse parkla rajamise, kuna ületatakse

Nõmme ÜP-s sätestatud kinnistute ehitusõiguse protsenti. Nõmme ÜP-ga seatud keeld piirab

seega praegusel juhul kaebaja õigusi.

5(7)

3-25-301

9.7.

Tallinna Linnavolikogu 12. veebruari 2025. a kiri nr F3-2.1/357-4 kinnitab, et vastustaja

menetlus ei vasta heale haldusele, kuna kaebajat ei ole asjas ära kuulatud ning kaebajale ei ole

haldusakti teatavaks tehtud.

9.8.

Kaebaja ei taotle esialgset õiguskaitset ainult enda õiguste kaitseks. Asjas esineb

ülekaalukas avalik huvi. Esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamine on vajalik selleks, et

põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada ja kahjulikke mõjutusi tõrjuda.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa uued potentsiaalsed kohtuvaidlused ja

sellega kaasneva kulu Tallinna linnale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus võtab kaebaja määruskaebuse menetlusse.

11. Kaebaja on määruskaebuses taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil, kuid ei ole

taotlust millegagi põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja suuline arutamine

määruskaebuse läbivaatamiseks vajalik. Kaebaja on saanud esitada kõik oma argumendid

ringkonnakohtule kirjalikult. Seetõttu jääb kohtuistungi korraldamise taotlus rahuldamata

(HKMS § 210 lg 4).

12. Kaebaja on ühes määruskaebusega esitanud kohtule täiendava tõendina Tallinna

Linnavolikogu 12. veebruari 2025. a kirja nr F3-2.1/357-4, mille ringkonnakohus võtab asja

materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2). Samuti tuleb asja materjalide juurde võtta

ehitisregistrist TLPA 10. veebruari 2025. a „Projekteerimistingimused 2511802/00537“

(HKMS § 62 lg 2).

13. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse määrata ekspertiis, et tuvastada

planeeringu elluviimisega kinnistutele kaasnevad võimalikud mõjud. Sellise tõendi kogumine

pole määruskaebuse lahendamiseks vajalik (HKMS § 62 lg 2).

14. Ringkonnakohus jätab kaebaja määruskaebuse rahuldamata.

15. Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 212 lg 2 p 1).

16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud kaebuse tagastamise

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Kaebajal puudub subjektiivne

õigus nõuda PlanS § 92 lg 1 alusel ÜP muutmist enda soovitud kujul. Viidatud normi kohaselt

lasub kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus iga viie aasta tagant üldplaneering üle vaadata.

See kohustus pole sätestatud üksikisiku subjektiivsete õiguste kaitseks. Selle menetluse

mõtteks on selgitada välja ja vaadata üle (esmajoones avalikes huvides): 1) planeeringukohase

arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused; 2) planeeringu vastavus

planeerimisseaduse eesmärgile; 3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud

majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete

mõjude vähendamise tingimused; 4) planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste

planeeringusse tegemise vajadus; 5) kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus

üldplaneeringule, ning vajaduse korral algatatakse nende muutmise või kehtetuks

tunnistamise menetlus; 6) muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused (PlanS

§ 92 lg 2). Kaebaja saab oma õiguslikult kaitstavad huvid maksma panna läbi selle, et ta

6(7)

3-25-301

taotleb sellise detailplaneeringu menetluse algatamist, millega muudetakse üldplaneeringut (vt

PlanS § 142). Viimati viidatud menetluses kaalutakse muu hulgas kaebaja õigusi.

17. Eespool esitatud seisukohta ei muuda ka kaebaja viide Tallinna Halduskohtu 8. juuli

2024. a otsusele haldusasjas nr 3-24-2663.

18. Kui kaebaja hinnangul rikuvad projekteerimistingimused tema subjektiivseid õigusi,

saab ta esitada halduskohtule kaebuse nende tühistamiseks.

19. Määruskaebuse esemeks pole kaebaja väited selle kohta, et kohtuniku suhtes tuleb

algatada distsiplinaarmenetlus ja et kohus on kaebajale kahju tekitanud. Need väited jäävad

tähelepanuta.

20. Halduskohus ei pidanud oma seisukohta kujundama pärast haldusasjas nr 3-24-2663

tehtava lahendi jõustumist. Viidatud vaidlus ei mõjuta praeguse asja lahendust.

21. Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata ja

ringkonnakohus ei korda neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

22. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22

lg 1 p 9). HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui

riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Määruskaebuse eest on tasutud riigilõivu 40 eurot ja

selle kohta on esitatud ringkonnakohtule ka maksekorraldus. Kuna kaebaja on määruskaebuse

esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, tuleb tasutud riigilõiv tagastada selle maksja GB

Vara OÜ arvelduskontole EE022200221090220394.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)