3-24-2709/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma, Veiko Vaske ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2709

Haldusasi

X. X kaebus Tallinna Vangla vastu varalise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 7. veebruari 2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X. X apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 7. veebruari 2025. a otsuse

peale haldusasjas nr 3-24-2709 läbivaatamatult selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 7 ning § 235

lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav X. X (kaebaja) esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise

taotluse, milles nõudis talle kuuluva teleri asendamist või teleri maksumuse hüvitamist. Taotluse

kohaselt lõhkus kaaskinnipeetav kaebajale kuulunud televiisori E-Star. Kaebaja viibis samal ajal

igapäevasel jalutuskäigul.

2. Tallinna Vangla jättis 17.09.2024 otsusega nr 5-37/24/96-4 kaebaja kahju hüvitamise

taotlused rahuldamata, kuna asjas puudub vangla õigusvastane tegevus.

3. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles nõuab, et Tallinna Vangla hüvitaks varalise

kahju 630 eurot. Kaaskinnipeetav lõhkus 18. juulil 2024, kui kaebaja oli jalutuskäigul, kaebaja

kambris oleva televiisori.

4. Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist.

3-24-2709

5. Kaebajale tekitas kahju kaaskinnipeetav, kes omavoliliselt sisenes kaebaja kambrisse ja

televiisori lõhkus. Teo toimepanemise ajaks olid kaebaja ja televiisori lõhkunud kinnipeetav

paiknenud S2 osakonnas koos ligi nädala. Kuna tegemist on avatud osakonnaga, kus

kinnipeetavad saavad päevakava kohaselt praktiliselt terve ärkveloleku ajal (kuni 14 tundi)

osakonnas vabalt ringi liikuda, puutus kaebaja nimetatud ajavahemikul tõenäoliselt korduvalt

kokku ka Yga. Ka televiisori lõhkumise ajal olid päevakava kohaselt kambriuksed lahti ning

kinnipeetavatel, sh Yl, oli õigus S2 osakonnas ringi liikuda.

6. Enne vaidlusalust sündmust ei teavitanud kaebaja vanglaametnikke, et tal oleks olnud

kaaskinnipeetavaga mingeid konflikte. Kuna sellist teavet ei laekunud vanglale ka ühestki muust

kanalist, ei saanud vangla ette näha kaebaja televiisori suhtes plaanitavat vandalismiakti.

Eeltoodut ei väära ka kaebaja viited Tallinna Vanglale ja Justiitsministeeriumile esitatud

pöördumistele. Esimese umbmäärasele ohule viitava pöördumise on kaebaja ise tagasi võtnud

ning teine pöördumine on esitatud ligi 1,5 kuud pärast televiisori lõhkumist.

7. Tallinna Halduskohus jättis 7. veebruari 2025. a otsusega kaebuse rahuldamata.

8. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused pole täidetud, sest vangla pole olnud

õigusvastases tegevusetuses.

9. Olukorras, kus samasse osakonda, kuid teise kambrisse paigutatud kinnipeetav lõhkus kaebaja

teleri, saaks vangla osalist vastutust jaatada üksnes juhul, kui selguks, et vangla on järelevalvet

teostades ning vangla igapäevast tööd korraldades eksinud kehtivate nõuete vastu. Selliseid

asjaolusid ei esine.

10. Vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla

territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ja ajal.

Sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud

kambritesse, mis lukustatakse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vanglateenistus võib põhjendatud

vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse

paigutada VangS § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku

tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha

kirjalikult. Tallinna Vangla direktori 22. novembri 2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud

„Tallinna Vangla kodukorra“ (kodukord) kohaselt on eluosakond kinnipeetavate majutamiseks

mõeldud hoone osast moodustatud osakond (p 1.4.) ning avatud osakonna all mõistetakse

osakonda, kus kinnipeetav võib osakonna piires vabalt liikuda päevakavas ettenähtud ajal (p 1.5).

11. Teo toimumise ajal olid nii kaebaja kui kaaskinnipeetav paigutatud avatud eluosakonda S2.

Kinnipeetavad saavad S2 osakonnas terve ärkveloleku aja (kuni 14 tundi) vabalt ringi liikuda.

Televiisori lõhkumise ajal olid kambriuksed vastavalt päevakavale lahti ning kinnipeetavatel oli

õigus osakonnas ringi liikuda. Kodukorra p 1.14.10. kohaselt oli kaaskinnipeetaval keelatud

minna temale mitte ettenähtud kambrisse. Asjaolu, et kaaskinnipeetav rikkus kehtestatud korda,

läks võõrasse kambrisse ning lõhkus seal kaebajale kuuluva teleri, ei anna alust pidada vangla

tegevust õigusvastaseks.

12. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 5 lg 2

kohaselt tuleb osakondi ja kambreid eraldades järgida kinnipeetavate eraldihoidmise kohta

kehtestatud nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid. Vanglal on suur kaalutlusõigus

kinnipeetavate vanglasisesel paigutamisel (nt RKHKo 3-3-1-76-11; 3-3-1-10-11). Juhul, kui

kinnipeetavate vahel on ühes osakonnas viibides konflikt, saab vangla otsustada kinnipeetavate

vangalasisese ümberpaigutamise üle julgeoleku tagamiseks.

2(4)

3-24-2709

13. Enne teleri lõhkumist ei olnud kaebaja vastustajat väidetavast vihavaenust või

kaaskinnipeetavaga ühises eluosakonnas viibimist välistavatest asjaoludest teavitanud. Ka ei

olnud vastustajale ühestki muust kanalist vastavat teavet laekunud. Pelgalt asjaolust, et

kaaskinnipeetav oli enam kui aasta tagasi teise kaaskinnipeetava televiisori lõhkunud, ei pidanud

vastustaja järeldama ohtu kaebaja telerile. Sellises olukorras ei saanud ega pidanud vangla

võimalikku konflikti kaebaja ja kaaskinnipeetava vahel või kaebajale kuuluva vara lõhkumist ette

nägema. Seega ei saa vanglale ette heita kaebaja või kaaskinnipeetava ennetavalt ümber

paigutamata jätmist. Kuivõrd vanglale teadaolevalt ei olnud nende isikute eraldihoidmine

põhjendatud, ei olnud vastustaja tegevusetus õigusvastane. Vangla väidetava tegevusetuse ning

kaebajale tekitatud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kahju tuleb kaebajal nõuda

kaaskinnipeetavalt.

14. Vangla lahendas kaebaja hüvitamisnõude tähtaegselt.

15. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse

rahuldamist.

16. Vangla kohustus on tagada vanglas julgeolek. Kõnealune isik on varem toime pannud

samalaadseid rikkumisi. Usutav pole, et vangla sellist ohtu ette ei näinud. Kaebaja oli vangla

poole pöördunud. Kaaskinnipeetav ei tohtinud kaebaja kambrisse siseneda. Rikkumise peab

kõrvaldama vangla. Kaebajale pole etteheidetav see, et vangla ei teosta järelevalvet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist

selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus

tuleb kaebajale tagastada.

18. HKMS § 187 lg 3¹ kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui

seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on

apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja

läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne.

19. Käesolevas haldusasjas on vaidlus selle üle, kas kaebajal on tekkinud varaline kahju 630

eurot põhjusel, et vangla jättis ennetavalt reageerimata, takistamaks kaaskinnipeetavat

lõhkumast kaebaja televiisorit. Arvestades vaidluse sisu, saab käesolevat asja HKMS § 133 lg

1 alusel läbi vaadata lihtsustatud korras.

20. Halduskohus asus otsuses seisukohale, et vangla pole olnud õigusvastases tegevusetuses

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 2 mõttes. Kaebaja ja kaaskinnipeetav olid paigutatud

vangla avatud eluosakonda, milles kinnipeetavad võisid vabalt liikuda päevakavas ettenähtud

ajal. Televiisori lõhkumise ajal oli kaaskinnipeetavatel õigus osakonnas vabalt liikuda.

Kodukorra kohaselt oli kaaskinnipeetaval keelatud siseneda kaebaja kambrisse. Enne

vaidlusaluse sündmuse toimumist puudus vanglal konkreetne teave selle kohta, et

kaaskinnipeetav kavatseb kaebaja televiisori lõhkuda või muud moodi tema vara kahjustada.

Kaaskinnipeetavast lähtuvat ohtu kaebaja varale ei saanud järeldada kaebaja 5. juuli 2024. a

umbmäärasest pöördumisest, mille kaebaja seejuures võttis pärast selle esitamist tagasi.

Vanglal puudus sellekohane teave, mis oleks andnud indikatsiooni, et kaebaja vara kaitseks

3(4)

3-24-2709

tuleks asuda tegutsema. Seega on esitatud asjaoludel ilmne, et vangla tegevusetus pole olnud

õigusvastane.

21. Ringkonnakohtu hinnangul on haldusasjas kogutud tõenditele tuginedes ja asjaolusid

arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

22. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud HKMS § 187

lg-s 3¹ sätestatud eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. Tegemist ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu

puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187

lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel

apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)