2-23-10910/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-10910

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-23-10910

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

28.02.2025

Tallinn, kohtukantselei kaudu

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi D S A F vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

16 667,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ,

registrikood 11542046), lepinguline esindaja M T

Kostja: D S A F (isikukood xxx)

Asja lahendamise viis

Asja läbivaatamine 15.01.2025 istungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja, B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) hagi kostja, D S A F

(isikukood xxx) vastu osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevused kogusummas 14 413,90 eurot,

sissenõudmiskulude hüvitis 45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised

kogusummas 872,53 eurot. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

3. Jätta maakohtu menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja

kanda.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis menetluskulude eest summas 901,60

eurot.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks punktis 4 väljamõistetud menetluskulude hüvitise

tasumata osalt hageja kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

Tsiviilasi nr 2-23-10910

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 01.08.2023 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 04.09.2023) kostja vastu

võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Xxx AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 09.09.2022

tähtajalise autolaenu krediidilepingu nr xxx, mille kohaselt sai kostja auto soetamiseks laenu

12 000 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastas intressimääras 9,9% ja krediidi kulukuse määras

11,69%. Lepingu põhitingimustes on pooled kokku leppinud, et kui krediidisaaja ei täida

lepingus sätestatud kohustust krediidisumma eest auto soetada ning see enda nimele

registreerida ning ei esita nimetatud kohustuse täitmise kohta tõendeid, siis tõuseb lepingus

sätestatud intress 9,9% pealt 19% peale. Lepingu tingimuste punktist 6.1 tulenevalt maksab

laenusaaja laenusumma tagasi ja tasub pangale intressi lepingus kokkulepitud tingimustel.

Laenusaaja poolt pangale tasumisele kuuluvate laenusumma osamaksete ja intressimaksete

summad, arv ja tasumise tähtpäevad on toodud graafikus. Kostja poolt on lepingu katteks

tehtud tagasimakseid kokku 180 eurot, millest põhiosa katteks tasaarvestati krediidisumma

väljamaksest lepingutasu 180 eurot.

Kostja ja esialgne võlausaldaja sõlmisid 17.03.2022 tähtajatu vaba tagasimaksega

krediidilepingu nr xxx (xxx) krediidilimiidiga 1500 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases

intressimääras 18% ja krediidi kulukuse määras 28,65%. 05.07.2022. a lepingu lisaga

suurendati krediidilimiiti 2500 eurole. Lepiti kokku krediidi kulukuse määras 24,87%.

Lepingu põhitingimuste kohaselt pidi kostja igakuiselt 10. kuupäevaks maksma kasutusele

võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. Kostja on lepingu raames teinud

tagasimakseid summas 10 296,72 eurot, millest intressi katteks on arvestatud 86,10 eurot ja

krediidisumma katteks 10 210,62 eurot.

Kostjat hoiatati 19.12.2022 saadetud teatega lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu

täiendava tähtaja 05.01.2023 jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul

võlgnevust ei tasunud ning oli mõlema lepingu raames viivituses täielikult kolme osamakse

tasumisega. Krediidilepingu nr xxx raames kostja ühtegi tagasimakset ei teostatud. Seega oli

kostja täielikus võlgnevuses järgmiste graafikujärgsete maksetega: 10.10.2022 – 397,02 eurot;

10.11.2022 – 397,02 eurot; 10.12.2022 – 397,02 eurot. Krediidilepingu nr xxx (xxx) ja selle

05.07.2022 sõlmitud lepingu lisa raames teostas kostja viimase tagasimakse 10.09.2022.

Seega oli kostja täielikus võlgnevuses järgmiste intressimaksetega: 10.10.2022 – 26,22 eurot;

10.11.2022 – 38,49 eurot; 10.12.2022 – 37,50 eurot. Krediidiandja luges lepingud üles

öelduks 07.01.2023 ja loovutas nõuded hagejale.

Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt 09.09.2022 sõlmitud autolaenu krediidilepingu nr

xxx alusel põhivõlgnevust 12 000 eurot, intressi 529,32 eurot, viivist 1304,38 ja

sissenõudmiskulu 45 eurot. 17.03.2022 sõlmitud krediidilepingu nr xxx (xxx) ja 05.07.2022

Tsiviilasi nr 2-23-10910

lepingu lisa alusel nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevust 2500 eurot, intressi 137,21 eurot ja

viivist 152,05 eurot.

Alternatiivselt, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, märkis

hageja kohtuistungil, et kuivõrd 09.09.2022 autolaenu krediidilepingu nr xxx osas ei ole

laekumisi toimunud, tuleb kostjal tasuda põhivõlg 12 000 eurot ja seadusjärgne viivis alates

lepingu ülesütlemisest, 07.01.2023. 17.03.2022 krediidilepingu nr xxx (xxx) ja 05.07.2022

lepingu lisa alusel on kostja kasutanud krediiti 12 710,62 ning tagasimakseid teostanud 10

296,72 eurot ehk vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostjal tasuda

2413,90 eurot ja seadusjärgne viivis alates lepingu ülesütlemisest, 07.01.2023.

PÕHJENDUSED

2. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb

osaliselt rahuldada.

3. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue

võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1 ning

autolaenu krediidilepingu nr xxx ja krediidilepingu nr xxx (xxx) ning selle 05.07.2022

sõlmitud lepingu lisa alusel. Selle eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping; 2) raha maksmise

kohustus; 3) kohustuse sissenõutavaks muutumine; 4) kohustuse rikkumine; 5) ei ole

vabandatav.

4. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave.

Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 09.09.2022 autolaenu

krediidilepingu nr xxx, mille kohaselt sai kostja laenu 12 000 eurot. Kohtule on esitatud kostja

poolt 09.09.2022 digitaalselt allkirjastatud krediidileping (hagiavalduse lisa 1, dtl 10-19),

digiallkirja konteineris on Euroopa tarbijakrediidi teabeleht ja krediidileping nr xxx, kus on

toodud VÕS § 404 ja 405 andmed.

Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 17.03.2022 krediidilepingu nr xxx

(xxx) ja 05.07.2022 lepingu lisa, mille alusel võimaldati kostjale kasutada krediiti limiidiga

2500 eurot. Kohtule on esitatud kostja poolt 17.03.2022 digitaalselt allkirjastatud

krediidileping (hagiavalduse lisa 3.1 ja 3.2, dtl 22-43), digitaalallkirja konteineris on Euroopa

tarbijakrediidi teabeleht ja krediidileping nr xxx (xxx). kus on toodud VÕS § 404 ja 405

andmed. Samuti on kohtule esitatud 05.07.2022 sõlmitud krediidilimiidi suurendamise

kokkulepe, digiallkirja konteineris nähtub limiidi suurendamise kokkulepe (hagiavalduse lisa

3.3, dtl 45-52).

5. Lepingu kehtivuse hindamiseks tuleb hinnata ka lepingu tüüpi ning sellest tulenevaid

täiendavaid nõudeid. Kuivõrd krediit on antud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva

krediidiandja poolt tarbijast krediidisaajale, on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402

lg 1 tähenduses. Hageja on toonud välja, et autolaenu krediidilepingu xxx krediidi kulukuse

määraks on 11,69% aastas. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori

kohaselt on see 11,54%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu

väljastamise ajal ( s.o 09.09.2022) seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1).

Tsiviilasi nr 2-23-10910

Hageja on toonud välja, et krediidilepingu nr xxx (xxx) krediidi kulukuse määraks oli 28,65%

aastas. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see

27,92%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal

(s.o 17.03.2022) seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1). Ka 05.07.2022 limiidi

suurendamisel ei ületanud kokku lepitud krediidi kulukuse määr 24,87% seadusega

kehtestatud piirmäära. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori

kohaselt on see 24,54%.

6. Hageja on väitnud, et kostja kohustus eeltoodud krediidilepingute alusel saadud laenud

tagastama. Hageja on tõendanud hagi lisaga nr 1 (laenuleping), et kostjal oli kohustus

autolaenu krediidilepingu xxx alusel saadud laen tagastada. Hageja on märkinud, et kostja ei

ole laenu katteks tagasimakseid teostanud. Kuivõrd väljastatud laen oli 12 000 eurot, on kogu

põhivõla tasumise kohustust rikutud. Raha saamisele suunatud kohustus ei ole eelduslikult

vabandatav.

Hageja on tõendanud hagi lisaga 3.1, 3.2 ja 3.3 (laenuleping), et kostjal oli kohustus

krediidilepingu nr xxx (xxx) alusel saadud laen tagastada. Hageja on märkinud, et kostja on

lepingu alusel saanud krediit 12 710,62 eurot ja tagasimakseid teostanud põhivõlgnevuse

katteks 10 210,62 eurot ja intressi katteks 86,10 eurot. Tagasimaksete arvestus nähtub

04.09.2023 hagiavalduse täienduse lisas 6 (dtl 104). Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja

ühtegi tagasimakset põhivõlgnevuse katteks. Kuivõrd kostja on kasutanud krediiti 12 710,62

eurot ja kogusummas tagasimakseid teinud vähem, on kogu põhivõla tasumise kohustust

rikutud. Raha saamisele suunatud kohustus ei ole eelduslikult vabandatav.

7. Hageja on palunud esialgse hagi esemena välja mõista lisaks põhinõudele ka intressi.

Selleks, et kindlaks teha, kas nimetatud summasid saab nõuda, on tarbijakrediidilepingu alusel

tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm

24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

8. Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab

krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas peab asjaolud kohtu ette tooma

ja neid tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

9. Kohus selgitas 11.08.2023 määruses hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud,

millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 84 jj). Kohus palus hagejalt

täiendavaid selgitusi ka 02.08.2023. a kirjas (dtl 119) ja 27.09.2024. a kirjas (dtl 152).

10. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte osas esitanud seisukoha nii

04.09.2023. a hagiavalduse täienduses (dtl 95 jj), 30.08.2023. a vastuses kohtunõudele (dtl

131 jj) ja 11.10.2024. a vastuses kohtunõudele (dtl 156 jj). Hinnates eeltoodud

menetlusdokumentides ja tõendites esitatut kogumis, leiab kohus, et laenu andmise

Tsiviilasi nr 2-23-10910

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav ning hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oli õigustatult veendunud, et tarbija on suuteline krediiti tagasi

maksma enda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

11. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe

saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse

korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § § 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

12. Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo) või pangakonto väljavõttest, tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt

endalt.

13. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe, VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). Kui ilmnevad asjaolud,

mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija

enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja

küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

14. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul leida, et krediidiandja oleks vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginud, sest kostjalt ei ole 09.09.2022. a autolaenu krediidilepingu nr

Tsiviilasi nr 2-23-10910

xxx ega ka 17.03.2022. a krediidilepingu nr xxx (xxx), mh 05.07.2022 limiidi suurendamisel

küsitud teavet tarbijalt endal tema muude kohustuste (peale finantskohustuste), sh

majapidamiskulude suuruse kohta. Hageja esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt ning

kohtuistungil antud selgitustest lähtuvalt arvestas krediidiandja kostja majapidamiskulud

kõikide lepingute puhul üldkohaldatava määrana 475 eurot. Hageja on selgitanud, et

üldkohaldatavaid määrasid kasutati, kuna kostja pangakonto väljavõttelt ei olnud

majapidamiskulud tuvastatavad (istungi protokoll al 00:05:08). Hageja on kohtule esitanud

kostja pangakonto väljavõtted perioodil 01.10.2021 - 16.03.2022 (dtl 135-137), 01.01.2022 -

16.06.2022 (dtl 138-141), 01.04.2022 - 08.09.2022 (dtl 142-147). Konto väljavõtetelt nähtub,

et kostja teostab igakuiselt suurtes summades sularaha sissemakseid ja väljamakseid.

Sularahatehingud on üldjuhul raskesti jälgitavad ega peegelda raha kasutamise eesmärki, sh

võivad seal tegelikkuses sisalduda ka majapidamiskulud. Igakuiselt suurtes summades

sularaha väljavõtmised ja sissemaksed võivad viidata kohustustele, mida tarbija soovib

varjata. Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt pidi krediidiandja aru saama, et kostja igakuised

kulud on suuremad, kuid ebaselge on see, et mis kulud need on. Seega oli vajadus küsida

tarbijalt andmeid tema kohustuste kohta, kuivõrd pangakonto väljavõtetest ei olnud võimalik

seda tuvastada.

15. Hageja on esitatud kohtule kostja 09.09.2022. a autolaenu taotluse (dtl 99-100), kostja

17.03.2022. a xxx vaba tagasimaksega krediitkaardi taotluse. a (dtl 105-106) ning 17.06.2022.

a limiidi suurendamise taotluse (dtl 107-108). Viidatud laenutaotlustest nähtub lahter

„KOHUSTUSED VÄLJASPOOL xxx“, kuid eraldi lahtrit majapidamiskulude märkimiseks

laenutaotlustel ei ole. Kui krediidiandja leidis, et lahtrisse „KOHUSTUSED VÄLJASPOOL

xxx“ pidanuks taotleja kirja panema ka oma majapidamiskulud, ei saanud seda kohtu

hinnangul mõistlik isik järeldada. Nimetatud lahtrite all on selgelt viidatud, et sinna tuleb kirja

panna finantskohustused, kuivõrd seal on alalahtrite pealkirjadena „kohustuse liik“,

„finantseerija“, „lõpptähtaeg“, „kohustuse jääk/limiit“, „kuumakse“, ja „intressimäär“.

Majapidamiskulusid tuleb tarbijalt küsida selliselt, et inimene saab aru, mida on

majapidamiskulude all mõeldud. Isegi kui lahtris palutakse märkida „majapidamiskulud“ ei

saa mõistlik isik ilmselt aru, et majapidamiskulude all tuleks märkida mh kulutused elukohale

nagu küte, vesi, elekter, kommunaalkulud, üüritasu ja varakindlustusmaksed; kogumis

mõistlikult hinnatavad kulud toidule; transpordikulud nagu sõidukikindlustus, kütus,

ühistranspordi piletid; kulud sideteenusele nagu kõne-, SMS- ja internetiteenus, kaabellevi- ja

SAT-TV teenus; kulutused lastele nagu lasteasutuste tasud.

16. Hageja ei ole ka välja toonud, et krediidiandja oleks kostjalt tema majapidamiskulude

kohta eraldi üle küsinud. Hageja on kohtuistungil selgitanud, et kostjaga on tehtud

telefonikõne (viidates 04.09.2023 hagiavalduse täienduse puntkile 2.7, dtl 91), kuid hageja ei

ole välja toonud ega ka tõendanud, et telefonikõne käigus oleks küsitud kostjalt tema

majapidamiskulude kohta, puuduvad. Kohus leiab, et üldkohaldatavate määrade kasutamine

võib iseenesest olla põhjendatud, kui krediidiandjal ei ole võimalik pangakonto väljavõtte

alusel tuvastada taotleja igakuiseid majapidamiskulusid ja need ei ole väiksemad kui tarbija

enda poolt märgitud majapidamiskulud, kuid käesoleval juhul ei ole tarbija enda käest küsitud

seda infot. Seega ei olnud kostjal võimalik oma majapidamiskulude suurust krediidiandjale

avaldada. Eelneva tõttu ei olnud krediidiandja poolt majapidamiskulude arvestamine

üldkohaldatava määrana põhjendatud. On võimalik, et tarbija oleks temalt küsimise tulemusel

märkinud enda majapidamiskuludena summa, mille tulemusel ei oleks saanud leida, et isik on

Tsiviilasi nr 2-23-10910

krediidivõimeline. Kuivõrd isiku netopalgana arvestati 900-1000 euro vahemik, siis ei ole

välistatud, et isiku majapidamiskuludele (nt kulu üürile, kommunaalidele jm punktis 15

viidatud kuludele) võis isikul kuluda selline osa enda sissetulekust, et krediidiandjal ei oleks

olnud võimalik selle põhjal tekkida veendumus, et isik on võimeline krediiti tagastama.

17. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija

krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses

väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p

29.3; RKTKo 2-21-13098/50, p 20). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

19. Hageja esitas ümberarvestuse 15.01.2025. a istungil (dtl 176).

Hageja selgituste kohaselt kuivõrd 09.09.2022. a autolaenu krediidilepingu nr xxx osas ei ole

laekumisi toimunud, tuleb kostjal tasuda põhisumma 12 000 eurot ja seadusjärgne viivis alates

lepingu ülesütlemisest 07.01.2023.

17.03.2022. a krediidilepingu nr xxx (xxx) ja selle 05.07.2022. a limiidi suurendamise

kokkulepe alusel on kostja kasutanud krediiti 12 710,62 ja tagasimakseid teostanud 10 296,72

eurot ehk vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostjal tasuda 2413,90

eurot ja seadusjärgne viivis alates lepingu ülesütlemisest 07.01.2023.

Hageja selgitas, et lepingute ülesütlemised oleks hoolimata ümberarvestustest kehtivad.

Kostjat hoiatati 19.12.2022 saadetud teatega lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu

täiendava tähtaja, 05.01.2023, jooksul võlgnetavaid summasid. Nimetatud teade edastati

kostja posti ja e-posti aadressidele (hagi lisa nr 5, dtl 55). Kostja täiendava tähtaja jooksul

võlgnevust ei tasunud ning oli mõlema lepingu raames viivituses täielikult kolme,

10.10.2022, 10.11.2022 ja 10.12.2022, osamaksete tasumisega. Kostja ei reageerinud

lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete

kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja luges 19.12.2022

ülesütlemisavaldusega lepingud VÕS § 416 alusel üles öelduks 05.01.2023 ning nõudis

kostjalt lepingute raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kuivõrd kostja ei

teinud autolaenu krediidilepingu katteks ühtegi tagasimakset, oli nimetatud lepingu

ülesütlemine kehtiv. Hageja selgitas istungil täiendavalt, et kuna kostja viimane tagasimakse

oli 04.09.2022, pärast mida võttis kostja krediiti juurde ja jättis järgmised osamaksed

tagastamata, on ka krediidilepingut nr xxxx rikutud ja ülesütlemine oli kehtiv. Kohus saab

seega lähtuda, et krediidilepingute ülesütlemised olid kehtivad.

Hageja on selgitanud, et kuigi lepingu number on ajas muutunud, siis tegemist on ühe ja sama

lepinguga. Lepingu numbri muudatus tuleneb Xxx AS krediidiliini lepingutoote süsteemi

eripärast – lepingu ülesütlemisel muutub lepingu number ning edasine võlamenetlus toimub

Tsiviilasi nr 2-23-10910

uue lepingu numbri raames. Kliendi jaoks lepingu numbri muudatusega teisi muudatusi ei

kaasne.

20. Hageja on toonud välja ja tõendanud, et esialgne krediidiandja loovutas eeltoodud

krediidilepingutest tulenevad nõuded hagejale ning sellest teavitati ka kostjat (dtl 57), mistõttu

on hageja õigustatud isik võla sissenõudmiseks.

21. Hageja on esitanud ka sissenõutavaks muutunud viivise nõude hagi esitamiseni. Kohus

leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lause

alusel. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja viivise põhivõla 14 413,90 (12 000 +

2413,90) tasumata osalt lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 07.01.2023

kuni hagiavalduse esitamiseni (01.08.2023). Seadusjärgne viivis 07.01.2023 – 31.07.2023 eest

on 872,53 eurot.

22. Hageja palus kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud

summas 45 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on

üle 1000 euro.

Hageja selgitas, et võlgnevuse sissenõudmiseks on hageja on teinud kohtuvälises menetluses

mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt,

edastades kostjale nii e-posti kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 16.05.2023 – 25 eurot,

23.05.2023 meeldetuletuskiri – 5 eurot, 30.05.2023 pretensioon – 5 eurot, 06.06.2023

meeldetuletuskiri – 5 eurot, 13.06.2023 hagihoiatus – 5 eurot. Hageja on eeltoodud kulusid

tõendanud (dtl 60-71). Eeloodust tulenevalt leiab kohus, et sissenõudmiskulu 45 eurot on

põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Menetluskulud

23. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja

arvutatav. Käesoleval juhul oli esialgse hagi hind 16 667,96 eurot. Rahuldamisele kuulub

summa 14 413,90 eurot. Seega on hagi rahuldamise protsent 92%, mis jääb kostja kanda, ja

hagi rahuldamata jätmise protsent 8%, mis jääb hageja enda kanda.

24. Hageja on menetluskuludena välja toonud üksnes riigilõivu, mida hageja on tasunud

980 eurot. Kostja pole menetluses osalenud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja

mõistmisele riigilõivu eest hüvitis vastavalt menetluskulude jaotusele 901,60 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja-Liis Lall

Kohtunik