2-23-10910/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada hageja, B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) hagi kostja, D S A F Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevused kogusummas 14 413,90 eurot,
Legislator headnote
AI generated2-23-10910/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada hageja, B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) hagi kostja, D S A F Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevused kogusummas 14 413,90 eurot,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-23-10910
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tsiviilasja number
2-23-10910
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht
28.02.2025
Tallinn, kohtukantselei kaudu
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Maarja-Liis Lall
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi D S A F vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
16 667,96 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ,
registrikood 11542046), lepinguline esindaja M T
Kostja: D S A F (isikukood xxx)
Asja lahendamise viis
Asja läbivaatamine 15.01.2025 istungil
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hageja, B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) hagi kostja, D S A F
(isikukood xxx) vastu osaliselt.
2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevused kogusummas 14 413,90 eurot,
sissenõudmiskulude hüvitis 45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised
kogusummas 872,53 eurot. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
3. Jätta maakohtu menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja
kanda.
4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis menetluskulude eest summas 901,60
eurot.
5. Mõista kostjalt hageja kasuks punktis 4 väljamõistetud menetluskulude hüvitise
tasumata osalt hageja kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude
tasumiseni.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,
Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv
sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist
istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
Tsiviilasi nr 2-23-10910
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See
ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1. Hageja esitas 01.08.2023 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 04.09.2023) kostja vastu
võlgnevuse nõudes.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Xxx AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 09.09.2022
tähtajalise autolaenu krediidilepingu nr xxx, mille kohaselt sai kostja auto soetamiseks laenu
12 000 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastas intressimääras 9,9% ja krediidi kulukuse määras
11,69%. Lepingu põhitingimustes on pooled kokku leppinud, et kui krediidisaaja ei täida
lepingus sätestatud kohustust krediidisumma eest auto soetada ning see enda nimele
registreerida ning ei esita nimetatud kohustuse täitmise kohta tõendeid, siis tõuseb lepingus
sätestatud intress 9,9% pealt 19% peale. Lepingu tingimuste punktist 6.1 tulenevalt maksab
laenusaaja laenusumma tagasi ja tasub pangale intressi lepingus kokkulepitud tingimustel.
Laenusaaja poolt pangale tasumisele kuuluvate laenusumma osamaksete ja intressimaksete
summad, arv ja tasumise tähtpäevad on toodud graafikus. Kostja poolt on lepingu katteks
tehtud tagasimakseid kokku 180 eurot, millest põhiosa katteks tasaarvestati krediidisumma
väljamaksest lepingutasu 180 eurot.
Kostja ja esialgne võlausaldaja sõlmisid 17.03.2022 tähtajatu vaba tagasimaksega
krediidilepingu nr xxx (xxx) krediidilimiidiga 1500 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases
intressimääras 18% ja krediidi kulukuse määras 28,65%. 05.07.2022. a lepingu lisaga
suurendati krediidilimiiti 2500 eurole. Lepiti kokku krediidi kulukuse määras 24,87%.
Lepingu põhitingimuste kohaselt pidi kostja igakuiselt 10. kuupäevaks maksma kasutusele
võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. Kostja on lepingu raames teinud
tagasimakseid summas 10 296,72 eurot, millest intressi katteks on arvestatud 86,10 eurot ja
krediidisumma katteks 10 210,62 eurot.
Kostjat hoiatati 19.12.2022 saadetud teatega lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu
täiendava tähtaja 05.01.2023 jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul
võlgnevust ei tasunud ning oli mõlema lepingu raames viivituses täielikult kolme osamakse
tasumisega. Krediidilepingu nr xxx raames kostja ühtegi tagasimakset ei teostatud. Seega oli
kostja täielikus võlgnevuses järgmiste graafikujärgsete maksetega: 10.10.2022 – 397,02 eurot;
10.11.2022 – 397,02 eurot; 10.12.2022 – 397,02 eurot. Krediidilepingu nr xxx (xxx) ja selle
05.07.2022 sõlmitud lepingu lisa raames teostas kostja viimase tagasimakse 10.09.2022.
Seega oli kostja täielikus võlgnevuses järgmiste intressimaksetega: 10.10.2022 – 26,22 eurot;
10.11.2022 – 38,49 eurot; 10.12.2022 – 37,50 eurot. Krediidiandja luges lepingud üles
öelduks 07.01.2023 ja loovutas nõuded hagejale.
Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt 09.09.2022 sõlmitud autolaenu krediidilepingu nr
xxx alusel põhivõlgnevust 12 000 eurot, intressi 529,32 eurot, viivist 1304,38 ja
sissenõudmiskulu 45 eurot. 17.03.2022 sõlmitud krediidilepingu nr xxx (xxx) ja 05.07.2022
Tsiviilasi nr 2-23-10910
lepingu lisa alusel nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevust 2500 eurot, intressi 137,21 eurot ja
viivist 152,05 eurot.
Alternatiivselt, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, märkis
hageja kohtuistungil, et kuivõrd 09.09.2022 autolaenu krediidilepingu nr xxx osas ei ole
laekumisi toimunud, tuleb kostjal tasuda põhivõlg 12 000 eurot ja seadusjärgne viivis alates
lepingu ülesütlemisest, 07.01.2023. 17.03.2022 krediidilepingu nr xxx (xxx) ja 05.07.2022
lepingu lisa alusel on kostja kasutanud krediiti 12 710,62 ning tagasimakseid teostanud 10
296,72 eurot ehk vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostjal tasuda
2413,90 eurot ja seadusjärgne viivis alates lepingu ülesütlemisest, 07.01.2023.
PÕHJENDUSED
2. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb
osaliselt rahuldada.
3. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue
võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1 ning
autolaenu krediidilepingu nr xxx ja krediidilepingu nr xxx (xxx) ning selle 05.07.2022
sõlmitud lepingu lisa alusel. Selle eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping; 2) raha maksmise
kohustus; 3) kohustuse sissenõutavaks muutumine; 4) kohustuse rikkumine; 5) ei ole
vabandatav.
4. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste
võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata
anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab
olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave.
Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 09.09.2022 autolaenu
krediidilepingu nr xxx, mille kohaselt sai kostja laenu 12 000 eurot. Kohtule on esitatud kostja
poolt 09.09.2022 digitaalselt allkirjastatud krediidileping (hagiavalduse lisa 1, dtl 10-19),
digiallkirja konteineris on Euroopa tarbijakrediidi teabeleht ja krediidileping nr xxx, kus on
toodud VÕS § 404 ja 405 andmed.
Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 17.03.2022 krediidilepingu nr xxx
(xxx) ja 05.07.2022 lepingu lisa, mille alusel võimaldati kostjale kasutada krediiti limiidiga
2500 eurot. Kohtule on esitatud kostja poolt 17.03.2022 digitaalselt allkirjastatud
krediidileping (hagiavalduse lisa 3.1 ja 3.2, dtl 22-43), digitaalallkirja konteineris on Euroopa
tarbijakrediidi teabeleht ja krediidileping nr xxx (xxx). kus on toodud VÕS § 404 ja 405
andmed. Samuti on kohtule esitatud 05.07.2022 sõlmitud krediidilimiidi suurendamise
kokkulepe, digiallkirja konteineris nähtub limiidi suurendamise kokkulepe (hagiavalduse lisa
3.3, dtl 45-52).
5. Lepingu kehtivuse hindamiseks tuleb hinnata ka lepingu tüüpi ning sellest tulenevaid
täiendavaid nõudeid. Kuivõrd krediit on antud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva
krediidiandja poolt tarbijast krediidisaajale, on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402
lg 1 tähenduses. Hageja on toonud välja, et autolaenu krediidilepingu xxx krediidi kulukuse
määraks on 11,69% aastas. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori
kohaselt on see 11,54%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu
väljastamise ajal ( s.o 09.09.2022) seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1).
Tsiviilasi nr 2-23-10910
Hageja on toonud välja, et krediidilepingu nr xxx (xxx) krediidi kulukuse määraks oli 28,65%
aastas. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see
27,92%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal
(s.o 17.03.2022) seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1). Ka 05.07.2022 limiidi
suurendamisel ei ületanud kokku lepitud krediidi kulukuse määr 24,87% seadusega
kehtestatud piirmäära. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori
kohaselt on see 24,54%.
6. Hageja on väitnud, et kostja kohustus eeltoodud krediidilepingute alusel saadud laenud
tagastama. Hageja on tõendanud hagi lisaga nr 1 (laenuleping), et kostjal oli kohustus
autolaenu krediidilepingu xxx alusel saadud laen tagastada. Hageja on märkinud, et kostja ei
ole laenu katteks tagasimakseid teostanud. Kuivõrd väljastatud laen oli 12 000 eurot, on kogu
põhivõla tasumise kohustust rikutud. Raha saamisele suunatud kohustus ei ole eelduslikult
vabandatav.
Hageja on tõendanud hagi lisaga 3.1, 3.2 ja 3.3 (laenuleping), et kostjal oli kohustus
krediidilepingu nr xxx (xxx) alusel saadud laen tagastada. Hageja on märkinud, et kostja on
lepingu alusel saanud krediit 12 710,62 eurot ja tagasimakseid teostanud põhivõlgnevuse
katteks 10 210,62 eurot ja intressi katteks 86,10 eurot. Tagasimaksete arvestus nähtub
04.09.2023 hagiavalduse täienduse lisas 6 (dtl 104). Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja
ühtegi tagasimakset põhivõlgnevuse katteks. Kuivõrd kostja on kasutanud krediiti 12 710,62
eurot ja kogusummas tagasimakseid teinud vähem, on kogu põhivõla tasumise kohustust
rikutud. Raha saamisele suunatud kohustus ei ole eelduslikult vabandatav.
7. Hageja on palunud esialgse hagi esemena välja mõista lisaks põhinõudele ka intressi.
Selleks, et kindlaks teha, kas nimetatud summasid saab nõuda, on tarbijakrediidilepingu alusel
tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel
kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm
24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
8. Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne
lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku
teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt
võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks
olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline
(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab
krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust
varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas peab asjaolud kohtu ette tooma
ja neid tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
9. Kohus selgitas 11.08.2023 määruses hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud,
millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks
vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 84 jj). Kohus palus hagejalt
täiendavaid selgitusi ka 02.08.2023. a kirjas (dtl 119) ja 27.09.2024. a kirjas (dtl 152).
10. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte osas esitanud seisukoha nii
04.09.2023. a hagiavalduse täienduses (dtl 95 jj), 30.08.2023. a vastuses kohtunõudele (dtl
131 jj) ja 11.10.2024. a vastuses kohtunõudele (dtl 156 jj). Hinnates eeltoodud
menetlusdokumentides ja tõendites esitatut kogumis, leiab kohus, et laenu andmise
Tsiviilasi nr 2-23-10910
otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav ning hageja ei ole
tõendanud, et krediidiandja oli õigustatult veendunud, et tarbija on suuteline krediiti tagasi
maksma enda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.
11. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi
teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe
saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse
korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab
teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,
varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste
kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab
krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate
seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § § 4034 lg 2 kolmas lause).
Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga
seotud näitajate kohta:
-
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,
investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud
ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus
(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
-
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,
võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh
muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul
üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
-
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49
lg 1 p 3);
-
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate
rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §
49 lg 1 p 5).
12. Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust
iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või
krediidiinfo) või pangakonto väljavõttest, tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt
endalt.
13. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima
nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis
võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o
teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe, VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).
Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o
tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). Kui ilmnevad asjaolud,
mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija
enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja
küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
14. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul leida, et krediidiandja oleks vastutustundliku
laenamise põhimõtet järginud, sest kostjalt ei ole 09.09.2022. a autolaenu krediidilepingu nr
Tsiviilasi nr 2-23-10910
xxx ega ka 17.03.2022. a krediidilepingu nr xxx (xxx), mh 05.07.2022 limiidi suurendamisel
küsitud teavet tarbijalt endal tema muude kohustuste (peale finantskohustuste), sh
majapidamiskulude suuruse kohta. Hageja esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt ning
kohtuistungil antud selgitustest lähtuvalt arvestas krediidiandja kostja majapidamiskulud
kõikide lepingute puhul üldkohaldatava määrana 475 eurot. Hageja on selgitanud, et
üldkohaldatavaid määrasid kasutati, kuna kostja pangakonto väljavõttelt ei olnud
majapidamiskulud tuvastatavad (istungi protokoll al 00:05:08). Hageja on kohtule esitanud
kostja pangakonto väljavõtted perioodil 01.10.2021 - 16.03.2022 (dtl 135-137), 01.01.2022 -
16.06.2022 (dtl 138-141), 01.04.2022 - 08.09.2022 (dtl 142-147). Konto väljavõtetelt nähtub,
et kostja teostab igakuiselt suurtes summades sularaha sissemakseid ja väljamakseid.
Sularahatehingud on üldjuhul raskesti jälgitavad ega peegelda raha kasutamise eesmärki, sh
võivad seal tegelikkuses sisalduda ka majapidamiskulud. Igakuiselt suurtes summades
sularaha väljavõtmised ja sissemaksed võivad viidata kohustustele, mida tarbija soovib
varjata. Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt pidi krediidiandja aru saama, et kostja igakuised
kulud on suuremad, kuid ebaselge on see, et mis kulud need on. Seega oli vajadus küsida
tarbijalt andmeid tema kohustuste kohta, kuivõrd pangakonto väljavõtetest ei olnud võimalik
seda tuvastada.
15. Hageja on esitatud kohtule kostja 09.09.2022. a autolaenu taotluse (dtl 99-100), kostja
17.03.2022. a xxx vaba tagasimaksega krediitkaardi taotluse. a (dtl 105-106) ning 17.06.2022.
a limiidi suurendamise taotluse (dtl 107-108). Viidatud laenutaotlustest nähtub lahter
„KOHUSTUSED VÄLJASPOOL xxx“, kuid eraldi lahtrit majapidamiskulude märkimiseks
laenutaotlustel ei ole. Kui krediidiandja leidis, et lahtrisse „KOHUSTUSED VÄLJASPOOL
xxx“ pidanuks taotleja kirja panema ka oma majapidamiskulud, ei saanud seda kohtu
hinnangul mõistlik isik järeldada. Nimetatud lahtrite all on selgelt viidatud, et sinna tuleb kirja
panna finantskohustused, kuivõrd seal on alalahtrite pealkirjadena „kohustuse liik“,
„finantseerija“, „lõpptähtaeg“, „kohustuse jääk/limiit“, „kuumakse“, ja „intressimäär“.
Majapidamiskulusid tuleb tarbijalt küsida selliselt, et inimene saab aru, mida on
majapidamiskulude all mõeldud. Isegi kui lahtris palutakse märkida „majapidamiskulud“ ei
saa mõistlik isik ilmselt aru, et majapidamiskulude all tuleks märkida mh kulutused elukohale
nagu küte, vesi, elekter, kommunaalkulud, üüritasu ja varakindlustusmaksed; kogumis
mõistlikult hinnatavad kulud toidule; transpordikulud nagu sõidukikindlustus, kütus,
ühistranspordi piletid; kulud sideteenusele nagu kõne-, SMS- ja internetiteenus, kaabellevi- ja
SAT-TV teenus; kulutused lastele nagu lasteasutuste tasud.
16. Hageja ei ole ka välja toonud, et krediidiandja oleks kostjalt tema majapidamiskulude
kohta eraldi üle küsinud. Hageja on kohtuistungil selgitanud, et kostjaga on tehtud
telefonikõne (viidates 04.09.2023 hagiavalduse täienduse puntkile 2.7, dtl 91), kuid hageja ei
ole välja toonud ega ka tõendanud, et telefonikõne käigus oleks küsitud kostjalt tema
majapidamiskulude kohta, puuduvad. Kohus leiab, et üldkohaldatavate määrade kasutamine
võib iseenesest olla põhjendatud, kui krediidiandjal ei ole võimalik pangakonto väljavõtte
alusel tuvastada taotleja igakuiseid majapidamiskulusid ja need ei ole väiksemad kui tarbija
enda poolt märgitud majapidamiskulud, kuid käesoleval juhul ei ole tarbija enda käest küsitud
seda infot. Seega ei olnud kostjal võimalik oma majapidamiskulude suurust krediidiandjale
avaldada. Eelneva tõttu ei olnud krediidiandja poolt majapidamiskulude arvestamine
üldkohaldatava määrana põhjendatud. On võimalik, et tarbija oleks temalt küsimise tulemusel
märkinud enda majapidamiskuludena summa, mille tulemusel ei oleks saanud leida, et isik on
Tsiviilasi nr 2-23-10910
krediidivõimeline. Kuivõrd isiku netopalgana arvestati 900-1000 euro vahemik, siis ei ole
välistatud, et isiku majapidamiskuludele (nt kulu üürile, kommunaalidele jm punktis 15
viidatud kuludele) võis isikul kuluda selline osa enda sissetulekust, et krediidiandjal ei oleks
olnud võimalik selle põhjal tekkida veendumus, et isik on võimeline krediiti tagastama.
17. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija
krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses
väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.
Krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi
rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p
29.3; RKTKo 2-21-13098/50, p 20). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 4034 lg 7 esimese
kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94
sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid
tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
19. Hageja esitas ümberarvestuse 15.01.2025. a istungil (dtl 176).
Hageja selgituste kohaselt kuivõrd 09.09.2022. a autolaenu krediidilepingu nr xxx osas ei ole
laekumisi toimunud, tuleb kostjal tasuda põhisumma 12 000 eurot ja seadusjärgne viivis alates
lepingu ülesütlemisest 07.01.2023.
17.03.2022. a krediidilepingu nr xxx (xxx) ja selle 05.07.2022. a limiidi suurendamise
kokkulepe alusel on kostja kasutanud krediiti 12 710,62 ja tagasimakseid teostanud 10 296,72
eurot ehk vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostjal tasuda 2413,90
eurot ja seadusjärgne viivis alates lepingu ülesütlemisest 07.01.2023.
Hageja selgitas, et lepingute ülesütlemised oleks hoolimata ümberarvestustest kehtivad.
Kostjat hoiatati 19.12.2022 saadetud teatega lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu
täiendava tähtaja, 05.01.2023, jooksul võlgnetavaid summasid. Nimetatud teade edastati
kostja posti ja e-posti aadressidele (hagi lisa nr 5, dtl 55). Kostja täiendava tähtaja jooksul
võlgnevust ei tasunud ning oli mõlema lepingu raames viivituses täielikult kolme,
10.10.2022, 10.11.2022 ja 10.12.2022, osamaksete tasumisega. Kostja ei reageerinud
lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete
kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja luges 19.12.2022
ülesütlemisavaldusega lepingud VÕS § 416 alusel üles öelduks 05.01.2023 ning nõudis
kostjalt lepingute raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kuivõrd kostja ei
teinud autolaenu krediidilepingu katteks ühtegi tagasimakset, oli nimetatud lepingu
ülesütlemine kehtiv. Hageja selgitas istungil täiendavalt, et kuna kostja viimane tagasimakse
oli 04.09.2022, pärast mida võttis kostja krediiti juurde ja jättis järgmised osamaksed
tagastamata, on ka krediidilepingut nr xxxx rikutud ja ülesütlemine oli kehtiv. Kohus saab
seega lähtuda, et krediidilepingute ülesütlemised olid kehtivad.
Hageja on selgitanud, et kuigi lepingu number on ajas muutunud, siis tegemist on ühe ja sama
lepinguga. Lepingu numbri muudatus tuleneb Xxx AS krediidiliini lepingutoote süsteemi
eripärast – lepingu ülesütlemisel muutub lepingu number ning edasine võlamenetlus toimub
Tsiviilasi nr 2-23-10910
uue lepingu numbri raames. Kliendi jaoks lepingu numbri muudatusega teisi muudatusi ei
kaasne.
20. Hageja on toonud välja ja tõendanud, et esialgne krediidiandja loovutas eeltoodud
krediidilepingutest tulenevad nõuded hagejale ning sellest teavitati ka kostjat (dtl 57), mistõttu
on hageja õigustatud isik võla sissenõudmiseks.
21. Hageja on esitanud ka sissenõutavaks muutunud viivise nõude hagi esitamiseni. Kohus
leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lause
alusel. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja viivise põhivõla 14 413,90 (12 000 +
2413,90) tasumata osalt lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 07.01.2023
kuni hagiavalduse esitamiseni (01.08.2023). Seadusjärgne viivis 07.01.2023 – 31.07.2023 eest
on 872,53 eurot.
22. Hageja palus kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud
summas 45 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või
kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks
iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni
50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda
kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on
üle 1000 euro.
Hageja selgitas, et võlgnevuse sissenõudmiseks on hageja on teinud kohtuvälises menetluses
mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt,
edastades kostjale nii e-posti kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 16.05.2023 – 25 eurot,
23.05.2023 meeldetuletuskiri – 5 eurot, 30.05.2023 pretensioon – 5 eurot, 06.06.2023
meeldetuletuskiri – 5 eurot, 13.06.2023 hagihoiatus – 5 eurot. Hageja on eeltoodud kulusid
tõendanud (dtl 60-71). Eeloodust tulenevalt leiab kohus, et sissenõudmiskulu 45 eurot on
põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Menetluskulud
23. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota
menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult
või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise
ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja
arvutatav. Käesoleval juhul oli esialgse hagi hind 16 667,96 eurot. Rahuldamisele kuulub
summa 14 413,90 eurot. Seega on hagi rahuldamise protsent 92%, mis jääb kostja kanda, ja
hagi rahuldamata jätmise protsent 8%, mis jääb hageja enda kanda.
24. Hageja on menetluskuludena välja toonud üksnes riigilõivu, mida hageja on tasunud
980 eurot. Kostja pole menetluses osalenud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja
mõistmisele riigilõivu eest hüvitis vastavalt menetluskulude jaotusele 901,60 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja-Liis Lall
Kohtunik