2-22-2221/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija

Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-2221

Kohtuasi

G.X-i hagi K.F-i vastu kaasomandi lõpetamiseks

K.F-i

vastuhagi

G.X-i

vastu

kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 03.10.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

K.F-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) G.X (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Reimo Mets

Kostja (apellant)

K.F

(isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta K.F-i 02.11.2023 apellatsioonkaebusele lisatud Pärnu Maakohtu 31.10.2023

määrus ning 18.02.2025 menetlusdokumendile lisatud fotod uute tõenditena vastu

võtmata.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 03.10.2023 otsus menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas.

4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

4.1. jätta kaja esitamise tõttu tekkinud täiendavad menetluskulud K.F-i kanda ja

ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda;

4.2. mõista K.F-ilt G.X-i kasuks välja menetluskulude hüvitis 450 eurot. Nimetatud

summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

5. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

6. Jätta apellatsioonimenetluse kulud K.F-i kanda.

2-22-2221

7. Mõista K.F-ilt G.X-i kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 722,4

eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

8. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

8.1. jätta G.X-i vastuhagi läbi vaatamata jätmise taotlus rahuldamata;

8.2. rahuldada G.X-i hagi ja jätta K.F-i vastuhagi rahuldamata;

8.3. lõpetada G.X-i ja K.F-i kaasomand Läänemaal Haapsalu linnas XXX asuvale

kinnisasjale (kinnistu nr XXXXXXX) ja jätta kinnisasi G.X-i ainuomandisse;

8.4. mõista G.X-ilt K.F-i kasuks omandi kaotuse eest välja hüvitis 60 000 eurot;

8.5. jätta kaja esitamise tõttu tekkinud täiendavad menetluskulud K.F-i kanda ja

ülejäänud maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda ning

apellatsioonimenetluse kulud K.F-i kanda;

8.6. mõista K.F-ilt G.X-i kasuks välja menetluskulude hüvitis 1172,4 eurot

(450+722,4). Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud ja menetluse algne käik

1. G.X (hageja) esitas 10.02.2022 Pärnu Maakohtule K.F-i (kostja) ja C. I vastu hagi, milles

palus lõpetada Haapsalus XXX asuva kinnisasja (kinnisasi) kaasomandi, jättes kinnisasja

hageja ainuomandisse kohustusega tasuda kostjale hüvitist 60 000 eurot ja C. Ile 30 000

eurot ning kohustades kostjat ja C. I andma nõusolek kinnistusraamatus omanikukande

muutmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt kuulub kinnisasja ¼ mõttelist osa hagejale, ¼ mõttelist

osa C. Ile ning ½ mõttelist osa kostjale. Kaasomandi jätkamine ei ole võimalik, sest

kaasomanikel on omandi kasutamise suhtes erinevad arusaamad ja huvid, sh on

erinevad arusaamad kaasomandi parendamise osas. Hageja soovib elamut renoveerida,

kuid kostjal ei ole selleks raha. Hageja tegi teistele kaasomanikele ettepaneku

kaasomandi lõpetamiseks. C. I ei olnud kaasomandi lõpetamisele vastu. Kostja ei

vastanud hageja ettepanekule ega ole enam hagejale kättesaadav. Hageja soovib jätta

kinnisasja enda ainuomandisse ning on nõus maksma teistele kaasomanikele hüvitist.

Hageja tellitud hindamisakti kohaselt on kinnisasja turuväärtus 01.02.2022 seisuga

120 000 eurot.

2. C. I võttis hagi õigeks.

2-22-2221

3. Kostja ei vastanud hagile.

4. Pärnu Maakohus rahuldas 09.11.2022 hagi kostja vastu tagaseljaotsusega ja hagi C. I vastu

õigeksvõtul põhineva otsusega, lõpetas kinnisasja kaasomandi, jättis kinnisasja hageja

ainuomandisse, mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 60 000 eurot ja C. I kasuks 30

000 eurot ning kohustas kostjat ja C. I andma kinnistusraamatus omanikukande

muutmiseks nõusolek. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise. Maakohus tunnistas otsuse viivitamata

täidetavaks.

5. Kostja esitas 07.02.2023 tagaseljaotsuse peale kaja ning Pärnu Maakohus taastas

02.05.2023 määrusega menetluse kostja vastu esitatud kaasomandi lõpetamise nõude osas.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

6. Kostja vaidles esialgses vastuses hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

6.1.

Kostja nõustus kaasomandi lõpetamise viisiga, kuid vaidles vastu hüvitise

suurusele. Eksperthinnangus märgitud hind ei vasta kinnisasja turuväärtusele. Kostja

ei soovinud kaasomandi osast ilma jääda, kuid leidis, et kaasomandi jätkumine on

ebasoovitatav ning ta ei soovi kaasomandit hagejaga, kellel on paremad võimalused

teistele kaasomanikele nende osade hüvitamiseks.

6.2.

Kostja teatas 24.05.2023 kohtule, et kaalub kaasomandi lõpetamiseks vastuhagi

esitamist, kui puudub piisav kindlus, et võimaliku hüvituse eest saab ta soetada

samaväärse eluaseme.

6.3.

Kostja esitas 21.07.2023 hageja vastu vastuhagi (täiendatud 04.09.2023), milles

palus poolte kaasomandi lõpetada, jättes kinnisasja kostja ainuomandisse kohustusega

maksta hagejale hüvitist 60 000 eurot ning kohustada hagejat andma nõusolek

kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. Alternatiivselt palus kostja võõrandada

kinnisasja kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Vastuhagi kohaselt tuleb kinnisasja ainuomand jätta kostjale. Kostja on käinud juba

lapsepõlves elamus oma tädil külas, elamu on olnud alates 1999 tema ja tema laste kodu

(elukoht) ning kostjal, tema lastel ja lastelastel on sellega emotsionaalne side. Kostja ja tema

lapsed olid tagaseljaotsuse tegemise ajal sinna sisse kirjutatud. Kostja terviseseisundi tõttu ei

ole elukoha vahetamine hea ja toob kaasa haiguse ägenemise. Kostja tervis halvenes seoses

sellega, et ta ei saanud tagaseljaotsuse tegemise järel enam elamus elada. Kostjat koormab

kõige vähem see, kui ta saab elamus edasi elada. Hagejal ei ole elamuga emotsionaalset sidet.

Hageja hindamisaktis märgitud hind vastab kinnisasja turuhinnale.

Kostjal on vara, mille arvel hüvitist maksta ja enampakkumisel osaleda. Kostjal on kaks

töökohta (XXX kaupluseketi klienditeenindaja ja XXX puhastusteenindaja) ning talle kuulub

kolm kinnisasja.

Hageja vastuväiteid

7. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2-22-2221

7.1. Vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest sellega ei ole võimalik taotletud

eesmärki saavutada, kuna vastuhagi on esitatud vaid ühe, mitte mõlema

kaasomaniku vastu. Lisaks ei ole enam tegemist kaasomandiga. Pärnu Maakohtu

09.11.2022 õigeks võtul põhinev ja tagaseljaotsus jõustus 28.12.2022 ning selle

alusel on kinnisasja ainuomanikuna kantud kinnistusraamatusse hageja.

7.2. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.

Kostja ei ole kaasomanik, mistõttu ei ole tal õigust nõuda kaasomandi lõpetamist.

Ka juhul, kui kostja oleks kaasomanik, ei ole põhjust jätta kinnisasja kostja ainuomandisse.

Hageja on huvitatud ainuomandi säilitamisest ning ta on teistele kaasomanikele hüvitise välja

maksnud, sh hoiustanud kostjale väljamakstava 60 000 eurot notari hoiukontol. Hagejale ei

ole teada, kas kostja on raha välja võtnud. Kostja ei ole kinnitanud, et tal on olemas 60 000

eurot, mis hagejale välja maksta. Riigi õigusabi taotluse kohaselt ei ole kostjal sellist raha.

Kinnisasja ei saa jätta selle kaasomaniku ainuomandisse, kellel ei ole hüvitise maksmiseks

raha. Vastuhagi esitades ei käitu kostja kooskõlas hea usu põhimõttega. Kuna kinnisasi on

juba hageja ainuomandis, hageja on maksnud kaasomanikele välja hüvitise ning kostjal ei ole

raha hüvitise maksmiseks, on kõigi kaasomanike huve kõige vähem koormav lahendus see, et

kinnisasi jääb hageja ainuomandisse. Olukorras, kus C. I ei ole enam menetlusosaline, ei ole

juriidiliselt võimalik enam olukorda tagasi pöörata. Lisaks on ka hageja aastaid elamut

kasutanud ning registreeritud elukohal ei ole tähtsust. Kostja on esitanud valeväite oma halva

tervise kohta. Kostjale kuulub mitu kinnisasja, sh kaks korteriomandit. Hageja eesmärk on

luua endale oma kodu kinnisasjal asuvasse elamusse ning hageja on asunud elamut

renoveerima. Kostja on kõik oma asjad kinnisasjalt juba ära viinud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Pärnu Maakohus jättis 03.10.2023 otsusega vastuhagi läbi vaatamata jätmise taotluse

rahuldamata, rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus lõpetas kinnisasja

kaasomandi, jättis kinnisasja hageja ainuomandisse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja

hüvitise 60 000 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4830 eurot koos kohustusega tasuda hüvitiselt

seaduses sätestatud määras viivist.

8.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

Haapsalu linnas XXX asuv kinnisasi on poolte kaasomandis;

-

kostja on kantud 26.10.1998 kaasomanikuna kinnistusraamatusse;

-

hageja on kantud 21.04.2021 kaasomanikuna kinnitusraamatusse;

-

hageja esitas 09.12.2021 kostjale kohtuvälise kaasomandi lõpetamise ettepaneku; -

kinnisasja turuväärtus on 120 000 eurot;

-

28.12.2022 jõustunud kohtulahendi alusel on kinnistusraamatusse kanded tehtud ja

neid ei ole vaidlustatud;

-

hageja on kandnud kostjale makstava hüvitise (60 000 eurot) notari deposiiti

8.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole alust jätta vastuhagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Kostjal ei olnud õigust esitada kaja maakohtu otsuse peale osas, millega

maakohus rahuldas hagi C. I vastu õigeksvõtul põhineva otsusega. Otsus on C. I

osas jõustunud ning C. I ei ole enam kinnisasja omanik. Menetluse taastumise

korral TsMS § 418 lg 1 järgi ei jõustu tagaseljaotsus ja seda ei saa täita ning

2-22-2221

menetlus jätkub olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud

toimingu tegemata jätmist. Seega on kostjat puudutav kinnistusraamatu kanne

asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 tähenduses ebaõige ning kostjal on õigus nõuda

ebaõige kande parandamiseks nõusolekut, samuti saab ta nõuda kaasomandi

lõpetamist.

8.3. Kinnisasja kaasomand tuleb AÕS § 76 lg-te 1 ja 2 ning AÕS § 77 lg 2 alusel

lõpetada hagis taotletud viisil, st hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata.

8.3.1. Kaasomanikul on AÕS § 76 lg-te 1 ja 2 järgi õigus igal ajal nõuda

kaasomandi lõpetamist. Eelduslikult tuleb kaasomaniku taotlusel kaasomand

alati lõpetada ning üksnes erandlikel asjaoludel saab kohus hea usu

põhimõttest tulenevalt jätta kaasomandi lõpetamata. Selliseid erandlikke

asjaolusid siinses asjas ei esine ning mõlemad pooled leiavad, et kaasomand

tuleb lõpetada.

8.3.2. Pooli kõige vähem koormav kaasomandi lõpetamise viis on hageja

poolt kostja kaasomandi osa väljaostmine.

Kaasomandi lõpetamise viisi valik on kohtu diskretsiooniotsus, diskretsiooniõiguse

kasutamine ei või aga viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni, st diskretsiooniõigus ei

ole piiramatu ning kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem

(RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-14-17, p 22).

Hagejal on terve menetluse kestel olnud püsiv huvi kinnisasja enda omandisse saamise vastu,

seejuures ei vaidlustanud kostja alguses hageja pakutud viisi kaasomandi lõpetamiseks ning

möönis, et hagejal on paremad võimalused kaasomanikule tema osa hüvitamiseks. Kostja

hakkas tundma huvi kinnisasja enda ainuomandisse saamise vastu alles pärast seda, kui

selgus, et tal ei ole võimalik esitada kohtule hindamisakti kinnisasja suurema turuväärtuse

kohta.

Kostja väited selle kohta, et ta kasutab kinnisasja enda elukohana, ei ole usutavad. Hageja

väitis hagiavalduses, et kostjaga ei olnud võimalik kontakti saada. Kinnisasja aadressil

väljastatud hagimaterjalid on väljastusteate kohaselt tagastatud. Ka kohtukordnik üritas

kostjale kinnisasjal hagimaterjale neljal päeval erinevatel kellaaegadel üle anda, kuid kostjat

ei olnud kohal. Edasi proovis kohus menetlusdokumente kostjale postitöötaja vahendusel

samal aadressil kahel päeval erinevatel kellaaegadel kätte toimetada, kuid kostjat ei olnud

kohal. Hageja märkis 17.05.2023 menetlusdokumendis, et kostja on pärast tagaseljaotsuse

jõustumist ja kinnistusraamatus kannete tegemist kinnisasja valduse vabastanud. Kostja seda

väidet ei vaidlustanud. Kostja tegelikuks elukohaks on ilmselt Haapsalus TTT asuv

korteriomand, mis on kostja omandis. See on rahvastikuregistri järgi ka tema ülalpeetava (M.

R. K.F-i) registreeritud elukoht. Ka kostja väited selle kohta, et hageja lasi kostjale kuulunud

asjad kinnisasjalt ära viia, kinnitavad seda, et kostja ei elanud siis kinnisasjal. Juhul, kui kostja

elaks kinnisasjal, ei oleks hagejal olnud võimalik ilma kostja teadmata temale kuuluvasse

korterisse siseneda ja kostjale kuuluvaid asju ära viia. Kuna rahvastikuregister on

informatiivne, ei ole asjakohane kostja väide, et tema registreeritud elukoht on kinnisasjal.

Seega ei kasuta kostja igal juhul lahendi tegemise ajal kinnisasja.

Kuna kostja ei kasutanud kinnisasja enda elukohana, on asjakohatud ka kostja väited

elukohavahetusest tingitud terviseseisundi halvenemise kohta.

Hageja ülekaalukas huvi nähtub mh asjaolust, et hageja on asunud elamut renoveerima, kuid

kostjal puudub elamu korda tegemiseks raha. Kuna kostja ei ole menetluses olnud järjepidev,

2-22-2221

ei ole kohus veendunud, et kostja tegelikuks huviks on kinnisasja omandamine. Kostja huvi

on suunatud pigem võimalikult suure hüvitise saamisele, mitte omandi säilitamisele. Seda

ilmestab mh see, et kostja esitas alternatiivse taotluse alles vahetult enne kohtuotsuse

tegemist.

Arvestades seda, millal kumbki pool on kaasomanikuna kinnistusraamatusse kantud, on

kostjal vaidlusaluse kinnisasjaga pikaajalisem side kui hagejal. Samas on kostja enne

kohtuvälist kaasomandi lõpetamise ettepanekut avaldanud teistele kaasomanikele talle

kuuluva osa müümise soovi ning kostja vastusest hagile saab samuti järeldada muid eesmärke

kui kinnisasja omandamine. Kinnisasi on hagejale selgelt rohkem kui varaliselt hinnatav ese

ning hageja soov säilitada ja renoveerida kinnisasi endale kodu rajamise eesmärgil on

kaalukam. Kostja majanduslik huvi kinnisasja vastu ei kaalu üles hageja huvi kinnisasja

renoveerimise ja säilitamise vastu sinna kodu rajamise eesmärgil.

Kuivõrd hagejal esineb ülekaalukas siiras huvi kinnisasja omandi säilitamise ning kodu

rajamise vastu, ei ole põhjendatud lõpetada kaasomandit kostja taotletud viisidel, s.o selle

jätmisel kostja omandisse või selle võõrandamisel läbi kaasomanike vahelise enampakkumise.

Lisaks tuleb arvestada, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele

kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teisele

kaasomanikule tema osa rahas välja maksma (RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-39-17, p 13).

Hageja väitel on ta kandnud hüvitise juba notari deposiiti ning kostja ei ole seda väidet

vaidlustanud. Seega on hageja võimeline tasuma kostjale hüvitist 60 000 eurot. Samas ei ole

kostja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks tema võime tasuda hagejale omandi kaotuse

eest õiglast ja kohest hüvitist. Väljavõte kostjale kuuluvate kinnisasjade kohta seda ei tõenda.

Kostja on algses hagivastuses kinnitanud, et ta ei ole võimeline hagejale hüvitist maksma. See

on kooskõlas ka kostja 29.05.2023 esitatud riigi õigusabi taotluse ja sellele lisatud

majandusliku seisundi teatisega. Teatiselt nähtub, et kostjal on üks ülalpeetav, tal puudub

ettevõtlusest saadav igakuine sissetulek ning tema igakuiseks sissetulekuks on

sotsiaaltoetused 80 eurot, pangaarvetel tal raha puudub ning kohustustena võlgneb ta

võlausaldajatele enam kui 13 000 eurot. Kaasomandit ei saa jätta kaasomaniku

ainuomandisse, kellel ei ole raha teistele kaasomanikele hüvitise maksmiseks.

Kaasomand on õiglane lõpetada hageja taotletud viisil, s.o jätta kinnisasi hageja

ainuomandisse koos kohustusega hüvitada kostjale omandi kaotus rahas. Sellisel viisil on

kaitstud hageja huvi kinnisasja säilitamise ja kodu rajamise vastu ning samas ka kostja

majanduslikud huvid. Kostja vastuhagi nõuded ei ole põhjendatud. Kaasomandi lõpetamine

kinnisasja jätmisega kostja ainuomandisse ei ole põhjendatud, sest kostjal ei ole hetkel rahalisi

vahendeid. Olukorras, kus kostja ei ole esitanud tõendeid oma maksejõulisuse kohta, ei kanna

ka kaasomandi lõpetamine kostja poolt alternatiivselt esitatud viisil, s.o kinnisasja müümisega

kaasomanike vahelisel enampakkumisel, oma eesmärki, sest enampakkumist ei ole võimalik

läbi viia.

8.4. Kuna kinnistusraamatus on vajalikud kanded juba tehtud ja kostja ei ole neid

vaidlustanud, ei käsitle kohus otsuses kinnistusraamatu kande muutmisega seotud taotlusi.

8.5. Arvestades seda, et kohus taastas menetluse kostja kaja alusel ja tegi otsuse kostja

kahjuks, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 169 lg 2 ja § 162 lg 1 alusel kogu ulatuses kostja

kanda. Menetluskulusid ei ole õiglane jätta poolte endi kanda, kuna asjas taastati menetlus

kostja kaja esitamise tõttu ning kostja enda positsioon menetluses on olnud ebajärjekindel, sh

oli kostja algselt nõus hageja taotletud kaasomandi lõpetamise viisiga ning asus alles hiljem

vastupidisele seisukohale ning esitas vastuhagi. Vastuhagi esitamise tingis kostja

ebajärjekindel positsioon menetluses, mitte tema siiras huvi omandi vastu.

2-22-2221

8.6. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulude hüvitis 4830 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on hagi

esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot, lepingulise esindaja kulu kuni tagaseljaotsuse

tegemiseni 990 eurot ning lepingulise esindaja kulu pärast kaja esitamist 3420 eurot. Vastavalt

hageja taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda kostjal hüvitiselt ka viivist.

Apellatsioonkaebus

9. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas,

millega maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata ning jaotas menetluskulud ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise. Kostja palus teha asjas uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning jätta menetluskulud poolte

endi kanda. Alternatiivselt palus kostja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

9.1.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus põhjendamatult kostja

vastuhagi alternatiivse nõude (kinnisasja müük kaasomanike vahelisel

enampakkumisel) rahuldamata.

Maakohus välistas vääralt kaasomandi lõpetamise kaasomanike vahelisel enampakkumisel

(märkis otsuse p-s 22, et ei käsitle seda nõuet), tuginedes otsuses üllatuslikult tuvastatud

asjaolule, et kostja ei ole kinnistusraamatu kannet vaidlustanud. Kostja esitas kandemääruse

peale määruskaebuse ning Pärnu Maakohus (sama maakohtunik) edastas selle Tartu

Maakohtule.

Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole kostja alternatiivne nõue põhjendatud ning millised on

need erilised asjaolud, mis selle välistavad.

9.2.

Maakohus ei ole küllaldaselt põhjendanud, miks tuleb kinnisasi jätta hageja

ainuomandisse, ning maakohtu järeldus on vastuolus asjas esitatud tõenditega.

Maakohus jättis arvestamata, et asjaolu, et kostja oli nõus ka kaasomanike vahelise

enampakkumisega, ei tähenda seda, et kostja positsioon ja eesmärk saada vaidlusaluse

kinnisasja ainuomanikuks oleks olnud seetõttu nõrgem.

Maakohus ei arvestanud, et kostja jaoks oli tegemist koduga, kus ta oli pikki aastaid elanud,

samas kui hageja jaoks oli see hiljuti soetatud elamu osa. Maakohus jättis tähelepanuta kostja

esitatud täiendavad tõendid, mis kinnitavad seda, et kostja põhiline elukoht oli kinnisasjal

ning kostjal on kinnisasjaga aastatepikkune emotsionaalne side. Seda ei kaalu üles hageja

soov teha elamust endale kodu ja seda renoveerida. Seejuures ei ole hageja kinnisasja

renoveerima asunud. Eluliselt ei ole usutav, et kostja elaks oma lahutatud abikaasa juures,

kuhu kostja tütar on sisse registreeritud. See, kui kohtukordnik proovib kostjale

kohtudokumente kätte toimetada ja hageja tõstab kostja ebaseaduslikult elamust välja ajal, mil

kostja viibib Pärnus suvekodus, ei saa järeldada, et kostja ei ela kinnisasjal.

Maakohus tuvastas vääralt kostja halva varandusliku olukorra, jättes kostja esitatud tõendid

tähelepanuta. Kostja on nõus maksma hüvitist. Äärmisel juhul saab kohtuotsuse täita

vaidlusaluse vara arvel.

9.3.

Maakohus jättis vääralt menetluskulud kostja kanda, kuigi kaasomandi

lõpetamise korral on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi

kanda.

Vastustaja seisukoht

2-22-2221

10. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda. Hageja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde ning palus

jätta kostja esitatud uued tõendid vastu võtmata. Hageja märkis täiendavalt, et on asunud

elamut renoveerima.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja

maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asjas ise uue otsuse, millega jaotab menetluskulud

maakohtust erinevalt ning muudab vastavalt ka hüvitatavate menetluskulude suurust.

Ülejäänud osas tuleb apellatsioonkaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja

maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu

otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus

määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

12. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi ja jättis

vastuhagi rahuldamata ning jaotas menetluskulud ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitise. Hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Seetõttu ei kontrolli

ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus jättis

rahuldamata hageja taotluse vastuhagi läbi vaatamata jätmiseks, samuti osas, millega

maakohus jättis kohtuotsuse resolutsioonis lahendamata hageja taotluse kohustada kostjat

andma nõusolek kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks.

13. Ringkonnakohtu hinnangul lõpetas maakohus poolte kaasomandi põhjendatult ja

kaalutletult ega ole eksinud diskretsioonipiiride vastu, kui pidas õiglaseks lõpetada kinnisasja

kaasomand selliselt, et kinnisasi jääb hageja ainuomandisse koos kohustusega tasuda kostjale

omandi kaotuse eest hüvitist 60 000 eurot. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6

kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele märgib kolleegium järgmist.

13.1.

Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust kostja väide selle kohta, et

maakohus tuvastas otsuses üllatuslikult, et kostja ei ole kinnistusraamatu kande

muutmist vaidlustanud.

Kostja on mõistnud ekslikult maakohtu otsuse p-s 22 sisalduvat lauset: „Kuivõrd

kinnistusraamatus on vajalikud omaniku kanded tehtud, kostja neid vaidlustanud ei ole, siis

käesolevas lahendis kohus vastavat nõuet enam ei käsitle“. Maakohus on seda märkides

pidanud silmas kinnistusraamatu kande muutmist puudutavat hageja taotlust, mitte kostja

vastuhagi alternatiivset taotlust. Arvestades seda, et maakohus jättis kande vaidlustamata

jätmise asjaolule tuginedes lahendamata hageja taotluse ning hageja ei ole selles osas

apellatsioonkaebust esitanud, samuti seda, et kostjal ei saa olla õigustatud huvi vaidlustada

maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis kohtuotsuse resolutsioonis hageja nõude

kinnistusaamatu kande muutmiseks vajaliku nõusoleku saamiseks lahendamata, ei ole

apellatsioonimenetluses tähtsust sellel, kas kostja tegelikult kandemäärust vaidlustas või

mitte.

Eelneva tõttu ei ole tähtsust ka selle asjaolu kinnitamiseks esitatud tõendil (Pärnu Maakohtu

31.10.2023 määrusel, millega maakohus edastas kandemääruse peale esitatud kostja

2-22-2221

määruskaebuse Tartu Maakohtule) ning ringkonnakohus jätab selle tõendi TsMS § 238 lg 1

alusel vastu võtmata.

13.2.

Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka kostja väited selle kohta, et

maakohus on kaasomandi jagamise viisi üle otsustades jätnud osad asjas esitatud

tõendid hindamata, tuvastanud osad asjaolud vääralt, jätnud otsuse piisavalt

põhjendamata ning andnud asjaoludele väära kaalu.

Esmalt märgib kolleegium, et maakohus arvestas kaasomanike huve kaaludes põhjendatult

kummagi kaasomaniku huvi kinnisasja ainuomanikuks saamise vastu ning asus menetluse

käiku arvestades põhjendatult seisukohale, et kostja huvi kinnisasja ainuomanikuks saamise

vastu on hageja huvist nõrgem, kuna kostja ei ole algusest peale ja järjepidevalt seda

soovinud. Seejuures juhindus maakohus sellest, et kostja ei soovinud menetluse alguses hagile

vastates kinnisasja ainuomanikuks saada ning see soov tekkis tal alles menetluse käigus pärast

seda, kui ta oli proovinud välja selgitada kinnisasja tegelikku väärtust. Seejuures on kostja

kohtule esitatud menetlusdokumentides oma vastavat huvi selgelt väljendanud. Nii märkis

kostja 07.02.2023 esialgses vastuses hagile järgmist: „Hageja poolt pakutud summa on sellest

kostja hinnangul vähemalt poole väiksem, millisel juhul kostja kaasomandi lõpetamise või

selle viisiga ei nõustu“ (dtl 105) ning 24.05.2023 menetlusdokumendis järgmist: „Ühtlasi

kaalub kostja kaasomandi lõpetamiseks vastuhagi esitamist, kui puudub piisav kindlus, et

võimaliku hüvituse eest saab ta soetada samaväärse eluaseme“ (dtl 146). Seega ei ole

maakohus kostja nõrgemat huvi järeldanud pelgalt sellest, et viimaks esitas kostja maakohtule

alternatiivse taotluse kaasomandi lõpetamiseks kinnisasja müümisega kaasomanike vahelisel

enampakkumisel, nagu leiab kostja apellatsioonkaebuses. Koosmõjus eelneva menetluse

käiguga viitab aga ka see asjaolu pigem sellele, et kostja esmaseks huviks on saada omandi

kaotuse eest õiglane hüvitis, mitte saada kinnisasja ainuomanikuks. Eelnevat arvestades

järeldas maakohus sisuliselt õigesti, et kostja huvid on peamiselt majanduslikud, st kostja

soovib saada võimalikult suurt hüvitist omandi kaotuse eest, samal ajal kui hageja on

järjepidevalt soovinud saada kinnisasja ainuomanikuks.

Maakohus ei ole jätnud poolte huve kaaludes arvestamata poolte seotust kinnisasjaga. Mh

arvestas maakohus seda, et kostja on olnud kinnisasja kaasomanik alates 26.10.1998, samas

kui hageja on kantud kaasomanikuna kinnistusraamatusse alles 21.04.2021. Iseenesest viitab

see asjaolu sellele, et kostjal võib olla kinnisasjaga suurem emotsionaalne side kui hagejal.

Samas asus maakohus põhjendatult seisukohale, et praegusel juhul kaalub hageja siiras huvi

ainuomandi vastu üles kostja emotsionaalse sideme, kuna kostja huvi ainuomandi saamise

vastu ei ole olnud järjepidev ega veenev ning piirdub pigem huviga saada õiglane hüvitis.

Olukorras, kus kaasomanikul ei ole tõsist ja veenvat huvi saada kinnisasja kohese ja õiglase

hüvitise maksmise vastu enda ainuomandisse, ei kaalu kaasomaniku emotsionaalne side

kinnisasjaga üles teise kaasomaniku veenvat huvi kinnisasja ainuomanikuks saamise vastu.

Seega, ka juhul, kui kostja on käinud juba lapsepõlves sel kinnisasjal asuvas elamus oma tädil

külas ja kasutanud kinnisasja oma elukohana, mida kinnitavad erinevate isikute kirjalikud

ütlused (dtl 227–240), ei annaks see alust jätta kinnisasja pelgalt kostja emotsionaalse seotuse

tõttu kostja ainuomandisse, kui kostjal ei ole tegelikku huvi ja/või võimekust omandada

kohese õiglase hüvitise vastu hagejale kuuluvat kaasomandi osa. Kuigi kostja väitel suudab ta

maksta hagejale hüvitist, ei ole kostja toonud esile ja tõendanud asjaolusid, millest saaks

järeldada, et kinnisasja kostja ainuomandisse jätmise korral on kostjal võimalik maksta

hagejale hüvitist 60 000 eurot. Pelgalt sellest, et kostja väitel on tal kaks töökohta (XXX

kaupluseketi klienditeenindaja ja XXX puhastusteenindaja) ning ta on kantud

kinnistusraamatusse kahe kinnisasja (elamumaa) ja kahe korteriomandi omanikuna (dtl 244),

ei saa järeldada, et kostja on võimeline tasuma hagejale kohest hüvitist. Seda pole kostja ka

väitnud ega teinud kohtule usutavaks, et ta saab ja soovib talle kuuluvad kinnisasjad

2-22-2221

võõrandada vähemalt 60 000 euroga. Apellatsioonkaebuses märkis kostja, et hüvitist saab

maksta omandatava kinnisasja arvel. See tähendab aga sisuliselt seda, et kostja esmaseks

huviks on kinnisasi võõrandada ja saada selle eest raha, mitte jätta kinnisasi kostja

ainuomandisse, et kostja saaks seal edasi elada. Seejuures ei ole õige kostja arusaam, et

kaasomaniku võimekus hüvitist maksta ei ole oluline ning piisab kostja soovist jätta kinnisasi

hüvitise vastu kostja ainuomandisse. Riigikohus on leidnud, et kui asja või õigust soovib üks

kaasomanik, peab kohus enne eseme temale jätmise otsustamist selgeks tegema ka hüvitise

määra, mida kaasomanik on valmis ja võimeline teisele kaasomanikule maksma (RKTKo

26.04.2017, 3-2-1-14-17, p 25).

Ringkonnakohtu hinnangul on usutav, et kostja kasutas kinnisasjal asuvat elamut oma põhilise

elukohana, nagu kostja märkis apellatsioonkaebuses, kuid sellest ei saa järeldada, et see oli

kostja ainuke võimalik elukoht. Samas, ka juhul, kui kuni tagaseljaotsuse jõustumiseni kasutas

kostja kinnisasjal olevat elamu osa oma elukohana, ei annaks ka see koosmõjus eelnevalt

nimetatud kostja emotsionaalse sidemega alust jätta kinnisasja kostja ainuomandisse

olukorras, kus kostja ei ole näidanud üles veenvat huvi kinnisasja ainuomandi saamiseks

kohese ja õiglase hüvitise vastu, st prevaleerib kostja huvi saada omandi kaotuse eest õiglast

hüvitist.

Sellel, kas hageja on asunud kinnisasja juba renoveerima või mitte, ei ole kaasomandi

lõpetamise viisi üle otsustades tähtsust. Maakohus arvestas kaasomandi lõpetamise viisi üle

otsustades seda, et hageja soovib kinnisasja renoveerida ja rajada sinna oma kodu. Olukorras,

kus pooltel on kaasomandi lõpetamise vaidlus pooleli, ei saa mõistlikult oodata, et hageja

asuks juba kinnisasja vastavalt oma kavatsustele renoveerima. Seetõttu ei ole tähtsust ka

kostja 18.02.2025 menetlusdokumendile lisatud kinnisasja ja sellel asuva elamu kohta tehtud

fotodel ning ringkonnakohus jätab need TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata.

13.3. Maakohus ei ole eksinud ka kostja esitatud alternatiivset kaasomandi jagamise viisi

kaaludes.

Iseenesest on õige kostja arusaam, et olukorras, kus mitu kaasomanikku soovivad jagatavat

asja endale hüvitise maksmise vastu, on Riigikohtu praktika kohaselt vähemalt üldjuhul

mõistlik panna asi kaasomanike vahelisele enampakkumisele. Seda järeldades on Riigikohus

lähtunud sellest, et kaasomanike huvid ja soovid on eelduslikult võrdväärselt kaalukad ning

kaasomanike vaheline enampakkumine võimaldab eseme omandamisest huvitatud

kaasomanikel endil otsustada, kes neist on valmis eseme omandamisse enam rahaliselt

panustama, ja see toob paremini välja ka eseme väärtuse ja aitab ära hoida vaidlusi vääruse

määramise üle (RKTKo26.04.2017, 3-2-1-14-17, p 24). Samas, kui üks kaasomanik on

vaielnud vastu kinnistu panemisele kaasomanike vahelisele enampakkumisele, ei saa kohus

sel viisil kaasomandit lõpetada (RKTKo 03.10.2018, 2-16-15236, p 21).

Siinsel juhul ei ole aga poolte huvid ülaltoodu kohaselt võrdväärsed, mistõttu ei saa poolte

huve kaaludes pidada õiglaseks kaasomandi lõpetamise viisiks kinnisasja müümist

kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Samuti ei ole pooltel vaidlust selle üle, milline on

kinnisasja turuväärtus. Ka poolte võime maksta teisele omandi kaotuse eest hüvitist, ei ole

samaväärne.

Ühtlasi on hageja sel viisil kaasomandi lõpetamise viisile vastu vaielnud, sest kostja ei

suudaks hagejale enampakkumise tulemusena hüvitist maksta.

14. Maakohus on siiski eksinud asjas menetluskulude jaotust otsustades.

2-22-2221

Kuigi üldjuhul kannab TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse,

on Riigikohus leidnud, et kaasomandi lõpetamine on üldjuhul kõikide kaasomanike huvides,

mistõttu tuleb kaasomandi lõpetamise menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 järgi üldjuhul

poolte endi kanda (RKTKo 27.09.2010, 3-2-1-70-10, p 14). Iseenesest võib kohus asjaolusid

kaaludes pidada õiglaseks ka teistsugust kulujaotust, kuid siinses menetluses ei esinenud

selliseid asjaolusid, mis õigustaksid üldreeglist erinevat menetluskulude jaotust. See, et kostja

positsioon menetluses ei olnud järjekindel, st kostja muutis menetluse ajal oma seisukohta

kaasomandi jagamise viisi osas, ei anna alust jaotada kaasomandi lõpetamise menetluse

kulusid üldreeglist erinevalt. Kaasomanikel on õigus taotleda menetluse jooksul kaasomandi

lõpetamist muul viisil, sh alternatiivsetel viisidel. Samuti ei anna menetluskulude kostja kanda

jätmiseks alust maakohtu veendumus, et kostjal ei olnud tegelikku huvi kinnisasja

ainuomanikuks saamise vastu. Sõltumata sellest, kas ja mil viisil taotleb kaasomanik

kaasomandi lõpetamist, on kaasomandi lõpetamise menetluse kulud õiglane jätta poolte endi

kanda. Ringkonnakohus ei tähelda, et kostja menetlustoimingute tõttu oleks tekkinud hagejal

täiendavaid kulusid TsMS § 169 lg-te 1 või 3 tähenduses.

Küll tuleb arvestada seda, et seoses kostja osas tagaseljaotsuse tegemisega ja tagaseljaotsuse

peale kaja esitamisega on hagejal tekkinud täiendavad menetluskulud, mis tuleb TsMS § 169

lg 2 alusel jätta kostja kanda. Kaja esitamisega seotud menetluskuluks saab pidada hageja

lepingulise esindaja kulu 375 eurot (kajaga tutvumine ja 28.02.2023 seisukoha esitamine 2,5

tundi tunnihinnaga 150 eurot), millele lisandub käibemaks 20%, s.o kokku 450 eurot.

Arvestades seda, et maakohus pidas selle toimingu ajakulu ja lepingulise esindaja tasumäära

põhjendatuks ning kostja ei ole selles osas apellatsioonkaebuses maakohtule etteheiteid

teinud, ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust menetluskulude põhjendatuse ja

vajalikkuse osas.

15. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus osaliselt apellatsioonkaebuse, tühistab

maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teeb tühistatud

osas uue otsuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Hoolimata apellatsioonkaebuse osalisest rahuldamisest, jätab ringkonnakohus

apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda, sest

apellatsioonkaebuse alusel muudab ringkonnakohus üksnes osaliselt menetluskulude

jaotust ja menetluskulude hüvitise suurust. Kogu vaidlusest moodustab see vaid

marginaalse osa ning maakohtu ekslikku menetluskulude jaotamist ei saa kuidagi hagejale

ette heita.

17. Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning

TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suuruse.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1784,25 eurot (sh käibemaks 22%). Nimekirjade

kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 10,25

tundi, sh 5,25 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks, kostja 15.01.2024

seisukohaga tutvumiseks ja kohtule seisukoha esitamiseks 1 tund, ringkonnakohtu 13.02.2025

kirjaga tutvumiseks ja kliendiga aruteluks 0,5 tundi, menetluskulude nimekirja koostamiseks

2-22-2221

0,25 tundi ning kostja 18.02.2025 seisukoha ja kohtunõudega tutvumiseks, kliendiga

arutamiseks ning vastuse koostamiseks 3,5 tundi.

Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi

hinnangul hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud

põhjendatud ja vajalik üksnes osaliselt. Kogenud lepingulisel esindajal sai

apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades kuluda apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja

sellele vastuse koostamiseks 4 tundi. Kostja 15.01.2024 seisukohaga tutvumist ja kohtule

seisukoha esitamist ei saa pidada vajalikuks menetlustoiminguks, sest ringkonnakohus ei ole

hagejalt selle kohta seisukohta küsinud. Ka hageja 19.01.2024 lühivastus kohtule kinnitab, et

hageja mõistis, et seisukohta ei ole vaja esitada. Ringkonnakohtu 13.02.2025 standardse

kirjaga tutvumiseks, kliendiga arutamiseks ja sellele järgnenud menetluskulude nimekirja

esitamiseks võis kogenud lepingulisel esindajal kuluda mõistlikult võttes kokku 0,5 tundi.

Kostja 18.02.2025 esitatud seisukohaga tutvumiseks, kliendiga arutamiseks ja kohtule vastuse

koostamiseks võis mõistlikul lepingulisel esindajal kuluda 0,5 tundi, arvestades seda, et

ringkonnakohus palus 20.02.2025 esitada hagejal seisukoha üksnes kostja esitatud uute

tõendite (fotode) kohta. Seega saab hageja õiguste ja huvide kaitseks lepingulise esindaja

tehtud vajalikele toimingutele kulunud põhjendatud ajakuluks pidada kokku 5 tundi.

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 150 eurot (lisandub käibemaks),

mis ringkonnakohtu hinnangul ületab oluliselt juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega

vaidluste puhul. Seejuures ei ole menetluskulude nimekirjas viidatud Riigikohtu lahenditest

tulenevalt tasumäärad asjakohased, kuna need on vandeadvokaatide, mitte juristide

tasumäärad. Siinset asja ei saa pidada ka keskmisest keerukamaks. Arvestades nii maakohtus

kui ka apellatsioonimenetluses esitatud poolte väiteid, oli tegemist pigem keskmisest lihtsama

vaidlusega, samuti ei olnud tegemist mahuka vaidlusega. Sarnase keerukuse ja mahuga

vaidluste puhul saab juristi keskmiseks tasumääraks pidada kuni 120 eurot tunnis (lisandub

käibemaks).

Hageja kinnitas TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, sest ta

ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga.

Samas tuleb arvestada, et hageja tegi osa menetlustoiminguid, sh vastas apellatsioonkaebusele

27.11.2023, s.o enne 01.01.2024, mil käibemaksumäär tõusis 20%-lt 22%-ni. Seetõttu tuleb

selle menetluskulu puhul arvestada käibemaksumääraks 20% ning järgnevate toimingute

puhul 22%.

Eelnevat arvestades on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale

kokku 722,4 eurot ((4 tundi × 120 eurot/tund + 20% = 576 eurot) + (1 tund × 120 eurot/tund +

22% = 146,4 eurot)), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele

tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

18. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)