2-24-106935/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 28.veebruaril 2025

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-24-106935

Kohtuasi

AS ÜHISTEENUSED hagi OÜ AT Dataref vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

58,21 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490,

asukoht Endla tn 15 10122 Tallinn), volitatud esindaja Ahto

Järvela

Kostja: OÜ AT Dataref (registrikood 10912280, asukoht

Põllu tn 1-22, Haapsalu linn, Haapsalu linn, Lääne

maakond)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada AS ÜHISTEENUSED hagi OÜ AT Dataref

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Välja mõista

OÜ-lt AT Dataref

leppetrahvi

võlgnevus 20 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot,

viivis 5,75 eurot ja viivised tasumata põhivõlalt (20

eurot) alates 24.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS

§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras AS-i

ÜHISTEENUSED kasuks

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses OÜ AT Dataref

kanda

2. Määrata OÜ AT Dataref menetluskulu suuruseks 360

eurot

3. Välja mõista OÜ-lt AT Dataref hagimenetluse kulud

360 eurot ja viivis kuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras AS ÜHISTEENUSED kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Menetluse käik

19.02.2024 esitas AS Ühisteenused (edaspidi hageja) OÜ AT Dataref (edaspidi kostja) vastu

maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse nõudes. 20.03.2024 määrusega anti nõue vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 üle Pärnu Maakohtule menetlemise jätkamiseks

hagimenetluses, kuna võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus andis 05.06.2024 määrusega asja

kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule.

Hageja nõue

Hageja palus kohtule esitatud hagis välja mõista kostjalt leppetrahvi võlgnevus 20

eurot, viivis 5,75 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivised tasumata põhivõlalt alates 24.04.2024

kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja kasuks.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 05.04.2021 sõiduautot 800BYM AS Ühisteenused poolt parkimist

opereeritavas Telliskivi tn 61 Tallinn, parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu nõuab

hageja leppetrahvi nr 1013005030 tasumist summas 20 eurot. AS Ühisteenused korraldab parkimist ja

teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Kinnistul

tohib parkida vaid valdaja loal ja parkimisala on tähistatud. Parkimistingimused on näidatud

infotahvlil. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, kuna puudus parkimisõigust tõendav

dokument. Hageja koostatud leppetrahv 20 eurot on tasumata. Ühisteenused volitas end esindama

kohtulikus menetluses OÜ-d Julianus Inkasso. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

tulenevalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise

tähtajale järgnevast päevast kuni 23.04.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras summas

5,75 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista jooksvad viivised põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab VÕS §-le 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 30 eurot: 05.12.2023 võlateatis maksumusega 15 eurot, 06.01.2024 võlateatis

maksumusega 5 eurot, 03.02.2024 võlateatis maksumusega 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud

kulud 5 eurot sisaldavad päringu tegemist Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule tehtavate SMS-de ja

kõnede kulusid, võlanõude avaldamisega tehtud kulusid.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

Kostja on valmis tasuma hagihinna summas on 58,21 eurot ja 13.06.2024 menetlusdokumendis ka

lisaks riigilõivu 65 eurot. Kõik menetlus- ja esinduskulud palub aga jätta hageja kanda. Kostja sai

esmakordselt nõudest teada alles peale hageja pöördumist kohtu poole. Kojamehe vahele jäetud lipik ei

ole kinnitus sellest, et vastav trahviteade on kätte saadud. Hageja on tõestusmaterjali esitanud alles

hagiavalduses, isegi maksekäsu kiirmenetluse esitamisel ei olnud hageja lisanud ühtegi

tõestusmaterjali. Kostja on läbi aastate eeskujulikult tasunud kõikide parkimiste eest ning vajadusel

saab seda tõestada.

Kohtuotsuse põhjendused

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1

sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata

jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes

muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab,

et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud

ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on

nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud

nõusolek sõlmida leping.

VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja §

82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse

kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1

sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist

kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab

kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi

nõuab.

Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine

sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks

TsÜS § 70 mõttes arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud

asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapärane mõistlik

tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. (Riigikohtu otsus

05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on

Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude

tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud

parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise

aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole

sel ajal kõnealuses parklas pargitud.

Kostja on

23.04.2024 ja 13.06.2024

menetlusdokumentides kinnitanud, et on valmis tasuma hagihinna summas 58,21 eurot, mida kohus

käsitleb TsMS § 231 lg-s 2 sätestatud omaksvõtuna, mistõttu ei pea kohus vajalikuks antud nõuete

põhjendusi ja nõudeid tõendavaid tõendeid analüüsida. vastuväide, et ta ei ole sõidukile paigutatud

leppetrahvi teadet kätte saanud, on tõendamata, mistõttu ei ole alust jätta hagi rahuldamata. Kostja ei

ole väitnud ega tõendanud, et hagiavalduses esile toodud kuupäeval oleks luba parkimisalal

parkimiseks, sõiduki parkimise eest hageja parklates tasutud või oleks tasutud hageja nõutav

leppetrahv. Kostja ei ole ka väitnud, et sellel päeval oleks esinenud erandlikud asjaolud (näiteks

looduskatastroof). Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv. Asja

lahendamisel ei oma tähtsust, kas ja millal saatis hageja kostjale nõudekirja, sest hagejal ei ole

seadusest tulenevat kohustust sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat täiendavalt teavitada

leppetrahvist. Kui sõiduki kojamehe alla asetatakse leppetrahv, siis tulenevalt leppetrahvi sisust on

kostjal võimalik esitada neljateistkümne päeva jooksul vaie või tasuda leppetrahv. Pärast seda muutub

leppetrahv sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja on sõidukit juhtinud isikut teavitanud

leppetrahvi olemasolust siis, kui on selle vormistanud ja asetanud kojamehe alla. Arvestades, et

leppetrahvi sõiduki klaasipuhastaja alla asetamisega on mõistlikul viisil teavitatud sõiduki juhti

vormistatud leppetrahvist, siis on ka mõistlik järeldada, et sõidukijuht on tehtud leppetrahvist teada

saanud ning kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust tulenev ja sissenõutavaks muutunud

leppetrahv 20 eurot.

Asjaolu, et hageja on läbi aastate eeskujulikult tasunud kõikide parkimiste eest, ei oma käesoleva asja

lahendamiselt tähtsust. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitakse tõend või tõendite loetelu, kuid

avalduse esitamisel tõendit dokumendina juurde ei lisata. Seega ei pidanud hageja tõendeid maksekäsu

kiirmenetluses avalduse juurde lisama.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS

§ 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja viivise arvestus alates leppetrahvi tasumise

tähtajale järgnevast päevast (so 20.04.2021) kuni hagiavalduse esitamiseni (so 23.04.2024) VÕS § 113

lg 1 teises lause sätestatud määras on vastavuses seadusega. Kuna leppetrahv on senini tasumata, siis

on kostja viivitanud parkimistrahvi tasumisega ja tal tuleb tasuda sissenõutavaks muutunud viivis 5,75

eurot. Kostjalt tuleb välja mõista vastavalt TsMS § 367 viivised alates hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast kuni põhinõude (20 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

VÕS § 1131 lg 1 järgi kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sätte eesmärk on anda võlausaldajale täiendav

õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhul ja lihtsustada raha maksmisega

viivitamisest tekkinud kahju hüvitamist, sätestades mh minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks

ei pea võlausaldaja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Hageja hagiavaldusest nähtuvalt on

sissenõudmiskuludesse arvestatud saadetud võlateatiste kulud, Transpordiametile päringu tegemise

kulud, kontaktandmete otsingu kulud, andmete töötlemise ja kontrollimise kulud jms.

Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse täitnud hageja antud tähtajal.

Hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 30 eurot on kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga

1. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi võlgnevuse 20 eurot,

sissenõudmiskulu 30 eurot, viivise 5,75 eurot ja viivised tasumata põhivõlalt (20 eurot) alates

24.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot ja hageja

esindaja tasu 358 eurot (ilma käibemaksuta), mis sisaldab maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamist ja kohtule esitamist 20 eurot, täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja analüüsi,

hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist; lisade kogumist ja komplekteerimist; dokumentide

esitamist kohtule 2 tundi summas 338 eurot, kokku 458 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane

ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud

seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). OÜ Julianuse Õigusbüroo osutab

teenust 169 eurot tund ilma käibemaksuta.

Kostja on nõus kompenseerima riigilõivu 65 eurot, kuid kõik muud menetlus- ja esinduskulud palub

jätta hageja kanda.

TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS §

138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu riigilõiv hagi

esitamisel 100 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja

RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega

kuulub riigilõiv hagi rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses.

Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot kuulub TsMS § 172 lg 9 alusel rahuldamisele, kuna

maksekäsu asjast nähtuvalt on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite

kogumiseks.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate kulud. Kohus on seisukohal, et

hageja esindaja tunnihind 169 eurot tund ilma käibemaksuta ei vasta kohtupraktikas aktsepteeritud

Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasule. Hageja viited Riigikohtu

lahendites avaldatud seisukohtadest lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruse kohta ei ole

antud juhul asjassepuutuvad, sest nendes tsiviilasjades esindasid menetlusosalisi vandeadvokaadid või

advokaadid, kelle puhul aktsepteeritakse kõrgemat tunnitasu määra kui mitteadvokaadist juristist

esindaja puhul. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise

esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-

6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski

indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades, et vaidluse sisu ei ole olnud hageja

esindaja jaoks keeruline ega ka tõendite mahukas, esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse

osutamise hindasid, saab kohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja tunnitasu

põhjendatuks ja vajalikuks 120 euro (käibemaksuta) ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja

töömaht hagi dokumentide analüüsiks ja komplekteerimiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kohtule

esitamiseks on põhjendatud 2 tunni ulatuses summas 240 eurot (2 tundi *120 eurot).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas

TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega

kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 100 eurot, esindajakulu 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluses ja 240 eurot kohtumenetluses, kokku menetluskulu 360 eurot ja viivis kuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtunik: (digitaalselt allkirjastatud)