2-22-15360/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Leanika Tamm

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-15360

Kohtuasi

Y.U hagi E.U.X (endine ärinimi Y) vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu

lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.10.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

E.U.X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

16 577,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Y.U (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Raili Karjane

Kostja (apellant) E.U.X (registrikood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 11.02.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Muuta maakohtu määratud hagihinda ja määrata hagihinnaks 16 577,64 eurot.

2. Jätta E.U.X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 24.10.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt

muuta ja täiendada kohtotsuse põhjendusi.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud E.U.X kanda. Y.U-l

ei ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-22-15360

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y.U (hageja) esitas 28.06.2022 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) E.U.X

(kostja) vastu avalduse, milles palus tuvastada temaga sõlmitud töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse ja kohustada kostjat töölepingut edasi täitma. Alternatiivselt palus

hageja lõpetada töölepingu alates 03.07.2022 ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

16 577,64 eurot. TVK rahuldas 14.09.2022 otsusega avalduse, tuvastas töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse ning kohustas kostjat töölepingut edasi täitma. Kostja esitas

13.10.2022 Harju Maakohtule taotluse vaadata avaldus hagimenetluse korras läbi.

2. Hageja esitas 03.11.2022 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus tunnistada

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühiseks ja kohustada kostjat töölepingut edasi täitma.

19.12.2022 palus hageja asjaolude muutumise tõttu lõpetada töölepingu alates 03.06.2022 ja

mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 12 kuu keskmise töötasu ulatuses (16 577,64

eurot).

Hagiavalduse kohaselt asus hageja 01.08.1995 kostja juures tööle elektrimontaažilukksepana

ning 01.02.2014 viidi ta üle tehniku ametikohale, kus ta töötas kuni 03.06.2022, s.o kuni

töölepingu lõpetamiseni koondamise tõttu. Samas ametikohal töötas 2022 mais ka teine

töötaja (Q), kes võeti tööle 2020, ja keda hageja on ise välja õpetanud. Hageja töötas koos

teise tehnikuga samal ametikohal (sama sisu ja tööülesannetega ametikohal). Kuigi tehniku

ametikoha tööülesanded olid korraldustega jagatud kahe töötaja vahel erinevalt, tegid

praktikas mõlemad tehnikud vajadusel kõiki ametijuhendites kirjeldatud töid. Samas, hageja

ei ole ametijuhendit kunagi allkirjastanud.

Töölepingu ülesütlemine koondamise tõttu on töölepinguseaduse (TLS) 104 lg 1 järgi tühine,

sest kostjal ei olnud alust hagejat TLS § 89 lg 1 alusel koondada, kuna hageja oli töötajate

esindaja (usaldusisik), kellel oli TLS § 89 lg 5 järgi tööle jäämise eelisõigus. Kostja põhjendas

koondamist tema tööülesannetega tehniku ametikoha likvideerimisega, s.o tema töö

lõppemisega, kuid 2022 mais töötas kostja juures kaks töötajat tehniku ametikohal, kellest üks

tuli koondada. Kuna hagejal oli eelisõigus, ei võinud kostja teda koondada.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Juhul, kui kohus loeb töölepingu erakorralise ülesütlemise tühiseks, palus kostja lõpetada

töölepingu alates 03.06.2022.

Kostja vastuväidete kohaselt tekkis kostjal koondamissituatsioon. 18.04.2022 toimus nõukogu

koosolek. Kostja lähtus eesmärgist säilitada jätkusuutlik majandustegevus, jättes alles

ametikohad ja töötajad, kelleta kostja tootmistegevust jätkata ei saa. Kostja lähtus hagejaga

töölepingut üles öeldes tegelikest tööülesannetest (töö sisust), mitte ametinimetusest. Kostja

koostas hageja ja teise tehniku tegelikest tööülesannetest võrdlustabeli. Kokku lõpetas kostja

töölepingu 14 töötajaga ning koondas 12 ametikohta.

2-22-15360

Hagejaga samal ametikohal ei töötanud mitut isikut, mistõttu ei olnud hagejal TLS § 89 lg 5

tähenduses eelisõigust. Kuigi kostja juures töötas ametinimetuse järgi kaks tehnikut, olid

nende tööülesanded ja ametikohad erinevad, mida kinnitab kostja koostatud võrdlustabel.

Hageja tööülesanded olid pigem üldise halduse ja hooldusega seonduvad. Teise tehniku

kohustused hõlmasid spetsiifilisi teadmisi ja kvalifikatsiooni nõudvaid ülesandeid. Sellest

tulenevalt said teine tehnik, haldusjuht ja töökeskkonnaspetsialist täita hageja ülesandeid, kuid

hageja ei oleks teise tehniku ülesannetega hakkama saanud. Kostjal ei olnud tööd ümber

korraldades vajadust hageja ametikoha järele. Hageja ülesanded sai jagada teistele (sh

haldusjuhile) ning osta osaliselt ka teenust sisse.

Kuigi hageja oli valitud töötajate esindajaks, ei täitnud ta faktiliselt kostja usaldusisiku

ülesandeid.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 24.10.2023 otsusega hagi, tuvastas töölepingu ülesütlemise

tühisuse, lõpetas töölepingu seisuga 03.06.2022 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

hüvitise 16 577,64 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.

4.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

poolte vahel oli töösuhe ja kehtiv tähtajatu tööleping;

-

hageja asus 01.08.1995 kostja juures tööle elektrimontaažilukksepana ja ta viidi

01.02.2014 üle tehniku ametikohale, kus ta töötas kuni töölepingu erakorralise

ülesütlemiseni 03.06.2022;

-

tehniku ametikohal töötasid nii hageja kui ka Q; sisuliselt olid tehnikute tööülesandeid

jaotatud töökorraldustega;

-

hageja oli kuni 2022 juunini kostja töötajate usaldusisik ja täitis usaldusisiku

ülesandeid;

-

C Ametiühing leidis 31.03.2022 kirjas, et hageja koondamine ei ole kooskõlas TLS §

89 lg-ga 5, ning palus hageja tööle jätta;

-

kostja edastas 31.05.2022 hagejale hageja ametikoha likvideerimise

(koondamissituatsiooni) tõttu TLS § 89 lg 1 alusel töölepingu ülesütlemise avalduse;

hageja sai avalduse samal päeval kätte.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud kostjal alust öelda töölepingut TLS § 89

lg-te 1 ja 2 alusel erakorraliselt üles, mistõttu on ülesütlemine TLS § 104 lg 1 järgi tühine.

Töölepingu erakorralise ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud. Kostja tegi hagejale

31.05.2022 töölepingu ülesütlemise avalduse, mis vastas sisu- ja vorminõuetele, ning hageja

on selle kätte saanud.

Kostjal ei olnud materiaalset alust öelda töölepingut TLS § 89 lg 1 alusel üles, sest hagejal,

kes oli töötajate esindaja, oli tööle jäämise eelisõigus TLS § 89 lg 5 järgi. Tunnistajate

ütlustega on tõendatud, et hageja täitis usaldusisiku ülesandeid ka tegelikult. Seadusest

tuleneva eelisõiguse tõttu ei saanud kostja tööandjana rakendada hageja ja teise tehniku puhul

hindamise kriteeriume. Kostja koostatud võrdlustabelist on näha, et teise tehniku täpseid

tööülesandeid on rohkem ning need erinevad hageja ülesannetest, samuti on kattuvaid

ülesandeid. Samas ei ole kumbki tehnik ametijuhendit allkirjastanud. Nii hageja kui ka Q

töötasid samal ametikohal ja sisuliselt olid tehnikute tööülesanded jaotatud töökorraldustega.

2-22-15360

Kui kostja leidis, et teise tehniku kohustused hõlmavad spetsiifilisi teadmisi ja

kvalifikatsiooni vajavaid tegevusi, oleks tulnud kostjal hagejat täiendavalt koolitada. Ka

ametiühing oli hageja koondamisele vastu.

4.3. Kuna töölepingu ülesütlemine on tühine, tuleb hageja taotlusel tööleping TLS § 107 lg 2

alusel alates 03.06.2022 lõpetada ning mõista kostjalt hageja kui töötajate esindaja kasuks

välja hüvitis 12 kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 16 577,64 eurot.

4.4. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal ei ole tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt hindas maakohus vääralt töölepingu ülesütlemise

tühisust.

Maakohus jättis hindamata kostja väited selle kohta, et hageja töötas eraldiseisval ametikohal,

mistõttu võis kostja hageja koondada. Maakohus ei võtnud arvesse kostja selgitusi, et töökoha

olemust ei saa hinnata pelgalt ametinimetuse põhjal. Ametinimetus ei ole sisuline tunnus

töötaja töökoha välja selgitamiseks. Samuti ei võtnud maakohus arvesse kostja selgitusi, et

hageja ja teise tehniku töökohad olid ülesannete, vastutusalade, oskuste ja kvalifikatsiooni

poolest erinevad, mida kinnitavad töötajate ametijuhendid ja kostja koostatud võrdlustabel.

Erinevate ülesannete tõttu võinuks hageja ja teise tehniku ametinimetused olla erinevad.

Hageja ei olnud suuteline ega täitnud teise tehniku spetsiifilisi ülesandeid, mis vajasid

erinevaid oskusi ja teadmisi. Hageja ei saaks teise tehniku tööülesandeid üle võtta, sest tal

pole selleks vajalikke oskusi ja kvalifikatsiooni. Maakohtu otsus on selles osas põhjendamata.

5.2. Maakohtu põhjendused, mis puudutavad ametijuhendite allkirjastamist, tööülesannete

otse teisele tehnikule andmist, hageja täiendkoolituse vajadust ja ametiühingu seisukohta, ei

ole asjakohased.

Sellel, et hageja ei olnud oma ametijuhendit allkirjastanud, ei ole tähtsust, kuna hageja ise

esitas ametijuhendid ning ei ole väitnud, et ta ei teadnud ametijuhendist. Samuti kinnitas

hageja, et ta täitis ametijuhendis nimetatud ülesandeid.

Asjaolu, et hagejale ei antud samu tööülesandeid nagu teisele tehnikule, kinnitab, et nad

töötasid erinevatel ametikohtadel. Hageja teadis, et nad täidavad erinevaid ülesandeid.

Maakohtu järeldus täienduskoolituse pakkumise kohta ei ole mõistlik ega arvesta kostja

vastuväiteid selle kohta, et hageja täiendav koolitamine oleks põhjustanud kostjale

ebaproportsionaalselt suuri kulusid.

Ametiühingu arvamus ei ole tööandjale siduv. Kostja arvestas seda TLS § 94 lg 2 järgi, kuid

leidis, et see ei olnud piisav, et hoida ära hageja koondamist.

2-22-15360

Vastustaja seisukoht

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata

ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada

kohtuotsuse põhjendusi.

8. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel

aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad

kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta

ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Kuna kostja on vaidlustanud

apellatsioonimenetluses sisuliselt üksnes maakohtu tuvastatu, mille kohaselt töötasid kostja

juures tehniku ametikohal nii hageja kui ka Q ning sisuliselt olid tehnikute tööülesandeid

jaotatud töökorraldustega, võtab kolleegium asja lahendades ülejäänud maakohtu tuvastatud

asjaolud (vt ülal p 4.1), v.a eelnimetatu, asja lahendamisel aluseks ega tuvasta neid uuesti.

9. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus lõppjäreldusena õigesti seisukohale, et kostjal ei

olnud hagejale kui töötajate usaldusisikule TLS § 89 lg-st 5 tuleneva eelisõiguse tõttu õigust

öelda hagejaga sõlmitud töölepingut TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu üles, kuid

maakohtu põhjendused on osaliselt ekslikud ning osaliselt on jätnud maakohus kohtuotsuse

põhjendamiskohustuse kohaselt täitmata.

9.1. Ringkonnakohus märgib, et tööandja võib töölepingu TLS § 89 lg 1 järgi erakorraliselt

üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu

vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

Töölepingut sel põhjusel üles öeldes peab tööandja TLS § 89 lg 4 järgi arvestama võrdse

kohtlemise põhimõtet, seejuures on aga mh töötajate esindajal (usaldusisikul) TLS § 89 lg 5

järgi tööle jäämise eelisõigus.

Riigikohus on viidatud sätteid tõlgendades leidnud, et TLS § 89 lg 4 ei sätesta töötajate

võrdlemise kriteeriume, mistõttu on tööandjal pärast TLS § 89 lg-s 5 nimetatud eelisõigusega

isikute väljaselgitamist õigus vabalt valida, kellega töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja

kellega mitte (RKTKo 02.02.2012, 3-2-1-152-11, p 10). Kuigi TLS § 89 sätetest koosmõjus ei

tulene üheselt, mida tähendab töötajate esindaja tööle jäämise eelisõigus ning milliste

töötajatega võrreldes on töötajate esindajal eelisõigus, on Riigikohus varem kehtinud õiguse

alusel leidnud, et töölepingu ülesütlemiseks töötajate hulgast valiku tegemisel tuleb võrrelda

sama valdkonna töötajaid (RKTKo 14.03.2001, 3-2-1-22-01, põhjenduste viies lõik).

Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et seda ei saaks rakendada ka praegu kehtiva õiguse

puhul (vt ka V.-P. Liin. Töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel: töötaja tagatised –

Juridica IV/2009). Samuti on töölepinguseaduse selgitustes asutud seisukohale, et

koondatavate ringi kindlakstegemisel võetakse ennekõike aluseks ettevõtte asjakohane üksus,

sarnane tööülesannete ring ja/või töötajate kategooria, st tegemist peab olema n-ö

võrreldavate töötajatega (Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde.

09.08.2024, lk 207–208).

2-22-15360

Eeltoodu kohaselt ei piirdu TLS § 89 lg-s 5 sätestatud tööle jäämise eelisõigus samal

ametikohal töötavate töötajate ringiga. Tööandjal tuleb eelisõigust ja võrdse kohtlemise

põhimõtet rakendada sama valdkonna sarnaste tööülesannetega võrreldavate töötajate puhul

ning üksnes juhul, kui eelisõigusega töötajaga võrreldavaid töötajaid ettevõttes rohkem ei ole,

saab tööandja koondamisolukorras eelisõigusega isikuga sõlmitud töölepingu erakorraliselt

üles öelda.

9.2. Siinses vaidluses ei ole kostja tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja

tööülesanded olid ettevõttes teistest sedavõrd erinevad, et võrreldavat gruppi ei moodustunud,

st hageja ja teise tehniku ametikohad ei olnud samalaadsed või võrreldavad.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ettevõttes oli 2022 mais koondamisolukord TLS § 89 lg 1

tähenduses ning et koondamisel tuli hagejaga võrreldavate töötajate väljaselgitamisel lähtuda

töö sisust (tööülesannetest), mitte pelgalt ametinimetusest. Ka ringkonnakohtu hinnangul on

töötajate võrdlemisel määravaks töö sisu. Seega, kuigi hageja ja Q töötasid mõlemad tehniku

ametikohal, ei tähenda see vältimatult seda, et tegemist oli samal ametikohal töötavate

töötajatega. Küll aga viitab sama ametinimetus sellele, et tegemist võis olla sama valdkonna

võrreldavate ametikohtadega, mille puhul täitsid töötajad sarnaseid ülesandeid.

Selleks, et kinnitada enda ja teise tehniku tööülesannete kattuvust, esitas hageja tõendina

kohtule kaks ametijuhendit – 01.04.2019 kinnitatud „Tehnik (hooldus ja kalibreerimine)“ ning

ilma kuupäevata „Tehnik“ (dtl 36–37, kordus 83–84). Ametijuhenditest ei nähtu, kas ja kuidas

on kumbki neist seostatav hageja või Q tööga – kummagi nime ei nähtu ametijuhendilt (nimed

nähtuvad üksnes faili nimes), kumbki ei ole ametijuhendit allkirjastanud ning kostja ei ole

väitnud ega tõendanud, et ta tegi need ametijuhendid, s.o neis ametijuhendites sisalduvad

tööülesanded töölepingu sõlmimisel või hiljem vastavalt hagejale ja Qle teatavaks. Hageja

selgitas ringkonnakohtu istungil, et ta sai need ametijuhendid kostjalt seoses töölepingu

ülesütlemisega ning kostja lepinguline esindaja möönis istungil, et ametijuhendeid ei ole

tõesti võimalik kummagi töötajaga selgelt seostada. Samas eeldas hageja neid ametijuhendeid

kohtule esitades, et neis on kirjas hageja ja Q tööülesanded, sh kinnitas hageja, et ta täitis

väidetavalt tema ametiülesannete kohta koostatud ametijuhendis märgitud ülesandeid. Hageja

lepinguline esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et juhendid on ilmselt hiljem koostatud.

Seejuures on hageja algusest peale toonud esile, et ametijuhendeid ei olnud hageja ega Q

allkirjastanud. Seega ei ole hageja TsMS § 231 lg 2 teise lause tähenduses tingimusteta ja

selgesõnaliselt omaks võtnud, et need olid hageja ja Q ametikohtade ametijuhendid. Kostja ei

ole aga esitanud kohtule asjaolusid ja tõendeid, mis kinnitaksid, et tegemist oli just hageja ja

Q ametijuhendiga.

Kuigi kostja väitel võeti Q tehnikuna tööle hagejast erinevate ülesannete täitmiseks, ei ole

kostja esitanud Q tööle võtmise asjaolude ja temaga sõlmitud töölepingu kohta tõendeid, mis

kinnitaksid, et Q võeti algusest peale tööle hagejast oluliselt erinevate ülesannete täitmiseks.

Kostja tugines kogu menetluse vältel sellele, et hageja ja Q täitsid koondamisolukorra

tekkides faktiliselt erinevaid tööülesandeid, ning esitas selle kohta enda koostatud

võrdlustabeli (dtl 86), milles on võrdlevalt ära märgitud töötervishoiuspetsialisti, haldusjuhi,

hageja ja Q tegelikult täidetud tööülesanded. Kuna kostja selgituse kohaselt koostas ta selle

tabeli koondamisolukorra tekkides, saab sellest järeldada, et ka kostja on pidanud neid

töötajaid koondamisolukorras vähemalt mingilgi määral võrreldavateks, s.o sarnaseid või

samu ülesandeid täitvateks töötajateks. Hageja on menetluses möönnud, et osaliselt täitsid

tema ja Q erinevaid ülesandeid, kuid ringkonnakohtu istungil ei võtnud hageja omaks, et tabel

kajastab mõlema tegelikult täidetud tööülesandeid. Hageja mõistis olukorda selliselt, et tema

2-22-15360

ja Q tegid sama tööd, kuid teatud tegevuste puhul pöördusid teised töötajad või haldusjuht Q,

mitte hageja poole, st hagejale ja Qle anti erinevaid korraldusi ülesannete täitmiseks. Ühtlasi

juhtis hageja tähelepanu sellele, et temale teadaolevalt Q üksnes korraldas suuremate

seadmete ja süsteemide hooldust ja/või remonti, mitte ei hooldanud ega remontinud neid ise.

Seega nõustus hageja küll sellega, et tulenevalt antud korraldustest täitis Q osaliselt erinevaid

ülesandeid, kuid hageja ei ole võtnud omaks, et Q täitis tabelis märgitud ülesandeid sel viisil

nagu kostja on esile toonud. Kuna kostja on tabeli ise koostanud ega ole esitanud ühtki tõendit

selle kohta, milliseid ülesandeid täitis tegelikult koondamisolukorra tekkimise ajal Q, ei ole

kostja tõendanud, et hagejaga samal ametikohal töötanud Q täidetud tööülesanded erinesid

sedavõrd hageja tööülesannetest, et neid ei saanud pidada võrreldavatel ametikohtadel

töötavateks töötajateks.

Arvestades seda, et nii hageja kui ka Q töötasid kostja juures tehniku ametikohal, alludes

vahetult haldusjuhile ja saades temalt töökorraldusi, mis osaliselt erinesid, aga ka seda, et

kostja ei ole tõendanud, et Q võeti tööle hagejast erinevate ülesannete täitmiseks või et ta

täitis oluliselt erinevaid tööülesandeid võrreldes hagejaga, saab kolleegiumi hinnangul pidada

hagejat ja Q võrreldavatel ametikohtadel töötavateks töötajateks.

9.3. Kuna hageja ja Q töötasid sarnastel/võrreldavatel ametikohtadel, rakendus hagejale kui

töötajate esindajale (usaldusisikule) TLS § 89 lg-s 5 sätestatud tööle jäämise eelisõigus ning

kostjal ei olnud õigust teda koondada.

9.4. Ka kostja ülejäänud väited ei anna alust arvata, et koondamise tõttu hagejaga töölepingu

erakorraline lõpetamine oli põhjendatud.

Iseenesest on kostja esile toodud kaalutlused koondamisolukorda lahendades (sh töötajate

täpsete tööülesannete ja võimete arvestamine ja sellest tulenevalt töö ümberkorraldamine

vähenenud töötajatega, arvestades mh seda, keda on tööandjal võimalik kõige tõhusamalt

asendada) majanduslikult ratsionaalsed ning need oleksid igati põhjendatud ja mõistlikud, kui

võrreldavas grupis ei oleks eelisõigusega isikut. Seadus näeb aga eelisõigusega isikule ette

erilise kaitse, mistõttu ei ole tähtsust sellel, kas ja kuidas saab tööandja koondamisolukorras

üksuse või võrreldavate töötajate töö võimalikult mõistlikult ja efektiivselt ümber korraldada.

Töölepingu ülesütlemist ei õigusta ka see, kui kostjal oleks hageja tööle jätmise korral

tekkinud vajadus hagejat täiendavalt koolitada, et ta oleks saanud täita nt Q neid ülesandeid,

mida talle ei olnud seni teha antud. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab

tööandja TLS § 89 lg 3 järgi pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, korraldades

vajadusel töötaja täiendusõppe või muutes töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta

talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Kuigi pooled kinnitasid, et siinsel juhul ei tekkinud

kostjal vabu töökohti, mida kostja saanuks hagejale pakkuda, oleks hageja tööle jätmine

võinud tähendada seda, et koondamiste tõttu tööd ümber korraldades oleks hagejale võinud

lisanduda täiendavaid ülesandeid. Sellises olukorras pidanuks kostja siiski tagama hagejale

vajaliku ja võimetekohase väljaõppe. Seda, milliste ametioskuste ja/või teadmiste

täiendamiseks oleks kostjal tulnud hagejat täiendavalt koolitada ning millise aja- ja rahakulu

oleks see endaga kaasa toonud, ei ole kostja täpsemalt esile toonud ega tõendanud. Seetõttu ei

ole kolleegiumil alust järeldada, et hagejale täiendavate ülesannete lisandumine oleks olnud

kostjale ebamõistlikult koormav.

10. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse lõppjäreldustes muutmata.

2-22-15360

11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Siinses asjas kinnitas hageja

lepinguline esindaja ringkonnakohtu istungil, et hagejal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, mistõttu ei ole alust ka neid kindlaks määrata.

12. Lisaks märgib kolleegium, et maakohus märkis otsuses ekslikult tsiviilasja hinna, mistõttu

ringkonnakohus muudab seda.

Hagihind määratakse TsMS § 123 järgi hagi esitamise aja seisuga, arvestades TsMS §-des

124–134 sätestatut. Apellatsioonkaebuse esitamisel on hind TsMS § 137 lg 1 järgi sama, mis

esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Kui alama astme kohus on määranud hinna

valesti, võib kõrgema astme kohus TsMS § 137 lg 11 järgi hinda muuta.

Siinses asjas on menetluses hageja nõue kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks. Tegemist on hageja mittevaralise nõudega, mille puhul

on hagihind TsMS § 134 lg 1 järgi 3500 eurot, ning rahalise nõudega, mille hind on TsMS §

124 lg 1 esimese lause järgi nõutud hüvitise suurus, s.o 16 577,64 eurot. Kuigi TsMS § 134 lg

1 järgi liidetakse hagihinda arvutades hagis sisalduvad nõuded, loetakse TsMS § 134 lg 3 järgi

hagihinnaks üksnes varalise nõude hind, kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud

varalise nõudega. Seega on tsiviilasja hind siinses asjas 16 577,64 eurot.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 järgi ei tule töölepingu ülesütlemise tühisuse ja selle alusel

hüvitise maksmise hagi või kaebuse läbivaatamisel riigilõivu maksta (vt ka RKTKo

07.12.2011, 3-2-1-117-11, p 22). Pooled ei ole riigilõivu maksnud, mistõttu ei mõjuta

maakohtu määratud tsiviilasja hind poolte varalisi õigusi.

(allkirjastatud digitaalselt)