2-24-18020/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-18020

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi V. N.

(N.) vastu 762,97 euro väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

762,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu;

registrikood 70001975), lepinguline esindaja E. H.

Kostja V. N. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kanda. Jätta

menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Lihtsustatud korras menetletud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest (28.02.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) esitas 28.11.2024 Harju Maakohtule hagi V.

N. (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista ohvriabi seaduse (OAS) alusel

makstud hüvitise 762,97 eurot.

Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja Harju Maakohtu 05.02.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas

nr 1-XX-XXX ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr

1-XX-XXX (jõustunud 24.04.2013) süüdi kuriteos, mille tagajärjel sai vägivallakuriteo ohver K.

D. eluohtliku tervisekahjustuse. K. D. esitas Sotsiaalkindlustusametile 28.09.2012 OAS

(kehtivusega kuni 31.03.2023) § 11 alusel taotlused ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju

hüvitamiseks.

Sotsiaalkindlustusameti 13.11.2012 otsusega hüvitati K. D. ajutisest töövõimetusest tekkinud

kahju 762,97 eurot. K. D. maksti hüvitist 762,97 eurot novembrikuus 2012. Kostja on kahju eest

vastutavaks isikuks ning kannatanul on õigus nõuda töövõimetusest tekkinud kahju hüvitamist.

OAS § 31 lg 1 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju

eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile ning seega on riigil õigus

esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ning leidis, et nõue on ebaseaduslik. Kostja väitel on ta kõik selle

juhtumiga seotud nõuded tasunud. Kostja selgituste kohaselt võttis kohtutäitur karistuse

kandmise ajal kostja korteri ära, et kõik nõuded lahendada. Kostja väitel jäi ta seetõttu kodutuks.

Kostjal on tekkinud küsimus, miks esitatakse 11 aastat hiljem uus rahanõue ja miks ei esitatud

nõuet vähemalt esimese viie aasta jooksul. Kostja hinnangul oleks pidanud käesolevas asjas

vaidluse all oleva nõude esitama varem.

Kohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgnevalt.

4. Hageja on esitanud kohtule nõude mõista kostjalt välja ohvriabi seaduse (OAS) alusel

makstud hüvitis summas 762,97 eurot.

5. Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg te 2

ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:



Sotsiaalkindlustusameti 13.11.2012 otsusega nr KTO362 hüvitati OAS § 11 alusel

vägivallakuriteo ohvrile K. D. ajutisest töövõimetusest tulenev kahju 762,97 eurot. Otsuse

kohaselt viibis K. D. töövõimetuslehel 04.08–15.08.2012 ja 17.08–28.09.2012 vägivallakuriteo

tagajärjel, mistõttu on tal OAS järgi õigus ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju hüvitisele (dtl

5-7);



03.05.2024 esitas Sotsiaalkindlustusamet kostjale kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue,

milles palus kostjal tasuda kuriteo tagajärjel tekitatud kahju tõttu makstud riiklik hüvitis 762,97

eurot (dtl 8-9).

6. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Harju Maakohtu 05.02.2013 kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-XX-XXX ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2013 kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-XX-XXX (jõustunud 24.04.2013) mõisteti kostja süüdi kuriteos, mille

tagajärjel sai vägivallakuriteo ohver K. D. eluohtliku tervisekahjustuse.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju

tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanule kehavigastuse või

tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle

kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest

tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas

sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

8. Ohvriabi seaduse (OAS, redaktsioon kehtivusega 01.01.2011 kuni 31.12.2012) § 8 lg 1 p 2

kohaselt mõistetakse ohvriabi seaduses vägivallakuriteona otseselt isiku elu või tervise vastu

toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on kannatanu raske

tervisekahjustus. OAS § 7 lg 1 järgi makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil

toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning OAS § 9 lõikes 4 nimetatud

isikule. OAS § 11 lg 1 kohaselt on töövõimetusest tulenev kahju vägivallakuriteost põhjustatud

ajutise või püsiva töövõimetuse tõttu saamata jäänud osa sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.

Makstav hüvitis ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku ei või olla suurem kui 9590 eurot

(OAS § 15). OAS § 31 lg 1 kohaselt läheb pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist

hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult

hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile.

9. Hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud kostja vastu nõude, mis hõlmab

Sotsiaalkindlustusameti 13.11.2012 otsuse nr KTO362 alusel vägivallakuriteo ohvrile

(kannatanule) K. D.le ajutisest töövõimetusest tekkinud kahju summas 762,97 eurot. Hagi

kohaselt maksti K. D.le hüvitist novembrikuus 2012. Hageja on maksnud K. D.le

vägivallakuriteost põhjustatud ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju hüvitist. Hageja esitas

käesolevas tsiviilasjas kostja vastu kannatanu asemel viimasele õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamise nõude VÕS § 1043 alusel, sest kannatanule hüvitise maksmise tõttu oli kannatanu

nõue OAS § 31 lg 1 alusel hagejale üle läinud. Hagejal on õigus esitada nõue väljamakstud

hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu.

10. Kostja hinnangul oleks pidanud käesolevas asjas vaidluse all oleva nõude esitama varem.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav

organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Õiguskirjanduses on selgitatud,

et aegumisele tuginemiseks peab võlgnik mingil viisil avaldama selleks tahet ning aegumisele

tuginemiseks ei ole oluline, et võlgnik kasutaks seejuures just konkreetselt aegumisega seotud

terminoloogiat (vt P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Juura 2034. § 143, p 3.2.a). Kohtu hinnangul saab käesolevas tsiviilasjas kostja poolt

väljatoodu alusel asuda seisukohale, et kostja on esitanud nõudele aegumise vastuväite.

11. Praegu reguleerib nõude aegumist TsÜS § 153. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 153 lg 1

järgi on nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat

ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada

saama. Seejuures kohalduvad samad reeglid ka Eesti Vabariigile, kellele on nõue ohvriabi

seaduse alusel üle läinud, sest VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek

nõude olemust, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on, sh aegumise seisukohalt.

Seejuures peab kannatanu kahjust teada saama hiljemalt siis, kui esitab hüvitise saamise taotluse,

ning sellest ajast hakkab aeguma ka Eesti Vabariigile üle läinud nõue (RKTKo 07.11.2012, 3-2-

1-126-12, p 14).

12. Praegusel juhul esitas kannatanu 28.09.2012 hagejale taotluse vägivallakuriteo tagajärjel

ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju hüvitamiseks. Seega möödus TsÜS § 153 lg-st 1 tulenev

kannatanu nõude aegumise tähtaeg hiljemalt 28. septembril 2015. Hageja esitas kohtule hagi

28.11.2024, mil kannatanu nõue oli juba aegunud. Kuna kostja esitas hageja nõudele aegumise

vastuväite, tuleb hagi jätta aegumise tõttu rahuldamata.

13. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kuna kohus

jätab hagiavalduse rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei

nähtu, et kostja oleks käesolevas menetluses menetluskulusid kandnud. Seetõttu puuduvad

menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata.

14. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

15. Kohus selgitas 10.12.2024 menetlusse võtmises määruses, et kohus menetleb hagi

lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 alusel (dtl 13–16). TsMS § 442 lg 10 sätestab, et käesoleva

seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa

otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik