2-22-120115/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-120115

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi R.W vastu

75 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.09.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Osaühing EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490), lepinguline esindaja F.L

Kostja (vastustaja) R.W (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 27.09.2024 otsus osas, millega maakohus jättis hagi

osaliselt rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ka selles osas, muuta

menetluskulude jaotust ja määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

3. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

3.1. Rahuldada hagiavaldus.

3.2. Mõista R.W-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja 75 eurot.

3.3. Jätta menetluskulud R.W kanda.

3.4. Mõista R.W-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja maakohtu

menetluskulude hüvitis 369,89 eurot ning apellatsiooniastme menetluskulude

hüvitis 292,5 eurot, s.o kokku 662,39 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates

otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

2-22-120115

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 08.06.2022 Pärnu Maakohule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse R.W-lt (kostja) 45 euro (30 euro suuruse leppetrahvi ja 15 euro

suuruse sissenõudmiskulu) saamiseks. Kostja esitas 12.07.2022 maksekäsule vastuväite ning

Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 18.08.2022 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt

enda kasuks välja 75 eurot, sh kaks 30 euro suurust leppetrahvi ja 15 euro suuruse

sissenõudmiskulu.

Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk (numbrimärgiga XXXXXX) pargitud parkimistingimusi

rikkudes 21.10.2021 Tallinnas Veerenni 36 asuvale hageja opereeritavale parkimisalale

(Veerenni parkla) ning 14.07.2022 Tallinnas Pärnu mnt 142/Tondi 17b asuvale hageja

opereeritavale parkimisalale (Tondi Ärikeskuse parkla). Parkides ei olnud sõiduki

armatuurlaual parkimisõigust andvat parkimiskaarti, parkimiskella või parkimisautomaadist

ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei

olnud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja paigutas kohe pärast rikkumist

leppetrahvinõuded sõiduki kojamehe vahele. Kostja oli sõiduki omanik või vastutav kasutaja

parkimistingimuste rikkumise ja leppetrahvinõuete esitamise ajal. Kostja ei ole leppetrahvi

tasunud.

Hageja saatis 21.10.2021 kostjale tema rahvastikuregistrijärgsele aadressile võla kohta

meeldetuletuse, kuid kostja ei vastanud ega tasunud võlga.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejal kostja vastu Veerenni parklas parkimise eest õigust

nõuda leppetrahvi, sest kostja ei ole sõlminud hagejaga lepingut. Hageja tehtud pakkumuse

lükkas kostja tagasi. Kostja saatis 03.01.2022 hagejale kirja, milles palus võimalust tutvuda

lepinguga, kuid hageja ei vastanud sellele ega ka kostja järgnevale kirjale.

Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt Tondi Ärikeskuse parklas parkimise eest trahvi, sest auto

oli kostja tütre (X) käsutuses. Kostja tütar parkis vastavalt parkla tähistele parklas vähem kui

2-22-120115

kaks tundi. Parkimistingimuste tahvlil ei olnud kirjas, et tuleb kasutada parkimiskella. Kahe

nädala jooksul pärast leppetrahviteate saamist võttis kostja tütar hagejaga ühendust ning

teatas, et järgis parkimistingimusi ja palus leppetrahvi tühistada. Hageja ei tühistanud

leppetrahvi.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 27.09.2024 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 45 eurot, jättis menetluskulud 40% ulatuses hageja ja 60% ulatuses kostja kanda ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 221,93 eurot koos kohustusega

tasuda sellelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt Veerenni parklas

parkimise eest leppetrahvi 30 eurot ja 15 euro ulatuses sissenõudmiskulude hüvitamist.

4.2. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt Tondi Ärikeskuse parklas parkimise eest leppetrahvi

30 eurot, sest hageja ja kostja ei ole sõlminud 14.07.2022 Tondi Ärikeskuse parklas

parkimislepingut, kuna kostja ei vallanud siis sõidukit.

Tasulise parkimisala kasutamiseks sõlmitud lepingu puhul eeldatakse, et lepingu on sõlminud

auto omanik või auto vastutav kasutaja (vt ka RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31). Kostja

oli 14.07.2022 sõiduki (registreerimismärk XXXXXX) omanik või vastutav kasutaja. Seetõttu

oli kostjal kohustus tõendada, kes tegelikult autot juhtis. Kostja tõendas, et sõiduk ei olnud

14.07.2022 tema valduses ja ta ei saanud sõidukit parkida hageja hallatavas Tondi Ärikeskuse

parklas. Kostja esitas tõendina X 25.07.2022 hagejale saadetud e-kirjad, milles on osundatud

hageja esitatud leppetrahvinõudele nr 1351 4072 2150 2007 ning palutud nõue tühistada.

Rahvastikuregistri andmetel on kostjal tütar nimega X. E-kirjadest nähtub, et kostja sõiduki

parkis 14.07.2022 Tondi Ärikeskuse parkimisalale X. Hageja ei ole esitanud tõendeid kostja

väite ümberlükkamiseks.

4.3. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb menetluskulud jätta 40% ulatuses hageja ja

60% ulatuses kostja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on lepingulise

esindaja kulu 269,89 eurot ja riigilõiv 100 eurot, millest 60% on 221,93 eurot. Kostjal ei ole

hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis hagi rahuldamata, ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult ja

jätta menetluskulud kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt viivist.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus tõendeid hinnates menetlusõiguse

norme ning asus vääralt seisukohale, et kostja ei kasutanud sõidukit Tondi Ärimaja parklas

parkimise ajal. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit kasutas keegi teine. Maakohus lähtus seda

tuvastades kostja paljasõnalistest väidetest ning asus otsuses üllatuslikult rahvastikuregistrit

analüüsides otsima kinnitust sellele, et sõidukit kasutas keegi teine, kogudes ise tõendeid.

Seejuures juhtis maakohus 13.06.2024 kirjas tähelepanu, et kostjal on tõendamiskoormis

asjaolude osas, millest nähtub, kes tegelikult autot juhtis, kuid kostja ei esitanud tõendeid.

Kostja esitatud e-kirjad ei tõenda, et sõidukit juhtis keegi teine. E-kirjad ei ole allkirjastatud

ning saatja e-postiaadressi ja allakirjutanu nime, samuti kostja väidete alusel ei saa üheselt

2-22-120115

isikut kindlaks teha. Seejuures ei ole selge selle isiku nimi (kasutatud on järgmisi nimesid: X,

X, X, X ja X). Hagejal ei ole sellises olukorras võimalik esitada nõuet teise isiku vastu ega

nõuda kostja asendamist. Ei ole mõeldav, et hageja peab ise rahvastikuregistrist pärima

sõiduki omaniku/vastutava kasutaja tütarde andmeid. Isikuandmete kaitse sätted seda ka ei

võimaldaks.

6. Tallinna Ringkonnakohus võttis 19.11.2024 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse,

selgitas kostjale tõendamiskoormist ja andis kostjale täiendava tähtaja vajadusel uute tõendite

esitamiseks.

Vastustaja seisukoht

7. Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele ega esitanud uusi tõendeid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus

saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi ka selles osas. Maakohtu

otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude

jaotust, samuti tühistada menetluskulude kindlaksmääramine. TsMS § 654 lg 22 kohaselt

esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

9. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, s.o Tondi

Ärimaja parklas 14.07.2022 sõiduki parkimise eest kostjalt hageja kasuks leppetrahvi välja

mõistmata. Kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, mistõttu on ülejäänud osas maakohtu

otsus TsMS § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi jõustunud.

10. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus tõendeid hinnates ekslikult seisukohale, et hagejal

ei ole õigust nõuda kostjalt Tondi Ärikeskuse parklas parkimise eest leppetrahvi 30 eurot, sest

hageja ja kostja ei ole sõlminud 14.07.2022 Tondi Ärikeskuse parklas parkimislepingut, kuna

kostja ei vallanud sõidukit.

10.1. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on sõiduki (registreerimismärk XXXXXX) omanik

või vastutav kasutaja (dtl 69), sõiduk parkis 14.07.2022 Tondi Ärimaja parklas kell 14.25–

16.10 (dtl 121), parkla sissepääsu juurde ja maja ette olid nähtavale kohale paigaldatud

parkimislepingu tingimusi sisaldavad infotahvlid, mille kohaselt oli parklas lubatud

parkimiskellaga parkida kaks tundi tasuta (dtl 93, 121, 130–131), ning parkimise korraldaja

väljastas 14.07.2022 kell 15.02 sõidukile leppetrahvinõude nr 1351 4072 2150 2007 summaga

30 eurot (dtl 50), mis asetati sõiduki esiklaasile (dtl 121).

10.2. Pooled vaidlevad selle üle, kas leppetrahvinõude eest vastutab kostja või kolmas isik.

Riigikohtu praktika järgi tuleb parkimislepingu pooleks lugeda sõiduki omanikku või

vastutavat kasutajat, kui nimetatud isik ei tõenda, et sõidukit juhtis muu isik (RKTKo

25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31). Seejuures ei ole sõiduki kasutajate nimede ja isikukoodide

esitamine piisav, tõendamaks seda, kes juhtis sõidukit parkimiskorra rikkumise ajal, sest

tegemist on üksnes väitega, mitte tõendiga. Tõendiks, mida kohus saab kohtumenetluses

hinnata, on nt sõidukit juhtinud isiku digitaalselt allkirjastatud kinnitus selle kohta, et sõiduk

2-22-120115

oli vaidlusalusel päeval just selle isiku valduses ja ainukasutuses (RKTKm 11.09.2024, 2-22-

130552, p-d 14.1 ja 14.2).

Siinses asjas väitis kostja, et sõidukit kasutas tema tütar, kuid kostja ei esitanud selle

kinnituseks tõendeid, mille alusel saaks kindlalt veenduda, et sõiduk oli 14.07.2022 tema tütre

kasutuses. Ainuüksi meiliaadressilt XXX hagejale 25.07.2022 saadetud vaidlusalust

leppetrahvinõuet puudutavad e-kirjad, millele on saatja nimeks märgitud X (dtl 94–95, tõlge

dtl 121–122), seda ei tõenda. E-kirjades on küll vaidlustatud leppetrahvinõuet ja palutud see

tühistada, kuid kirjade sisust ei nähtu mingilgi viisil saatja kinnitust selle kohta, et tema

kasutas leppetrahvi väljastamise ajal sõidukit. Samuti ei ole e-kirja saatja kirja allkirjastanud.

Seega ei ole kostja nõutaval viisil tõendanud, et sõidukit juhtis muu isik, mistõttu tuleb

parkimislepingu pooleks lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, s.o kostjat.

10.3. Kostja vastutab parkimistingimuste rikkumise eest, sest sõiduk oli pargitud hageja

opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes.

Parkimisalal asuvatele infotahvlitele oli mh märgitud parkimiskella tähise järele „2 h tasuta“.

Parkimistingimuste p 4 viimane lause nägi ette, et juhul, kui parkimise korraldaja võimaldab

infotahvlil märgitud aja ulatuses parkimisalal tasuta parkida, tuleb parkimise algus sõiduki

esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida. Kostja

ei ole väitnud, et parkimise algusaeg oleks olnud nõutaval viisil parkimise korraldajale

nähtavaks tehtud ning seda ei saa järeldada ka 25.07.2022 e-kirjadest. Kostja vastuväidetes ja

e-kirjas (dtl 122) on hoopis leitud, et parkimistingimuste tahvlil ei olnud märgitud, et

parkimise aega on vaja fikseerida. Sellest saab järeldada, et sõidukil ei olnud parkimise

algusaega parkimise korraldajale nähtavaks tehtud, mis tähendab parkimistingimuste p 4

rikkumist.

Parkimistingimuste p 5 esimese lause järgi kohustus sõiduki kasutaja parkimislepingu

rikkumise korral tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 40 eurot. Parkimise korraldaja on

koostanud kostjale 30 euro suuruse leppetrahvinõude.

11. Ülaltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu

otsuse osas, millega maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, ning teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega rahuldab hagi ka selle leppetrahvi osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab

hagi täielikult, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1

järgi kostja kanda.

13. Arvestades seda, et maakohus määras kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruse ning kostja ei ole maakohtu otsust mh selles osas vaidlustanud, saab

ringkonnakohus TsMS § 174 lg 5 alusel määrata kindlaks ka hagejale maa- ja ringkonnakohtu

menetluses hüvitatavad menetluskulud vastavalt muudetud menetluskulude jaotusele.

13.1. Maakohus määras hageja maakohtus kantud põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 369,89 eurot (sh lepingulise esindaja kulu 269,89 eurot ja riigilõiv 100 eurot), mis

tuleb muudetud menetluskulude jaotust arvestades kogu ulatuses kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

2-22-120115

13.2. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud apellatsioonimenetluses on kokku 292,5

eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 192,5 eurot.

13.2.1. Hageja esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega

seotud menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot ning lepingulise esindaja kulu 357,5 eurot

(käibemaksuta).

13.2.2. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 100 eurot, mida saab TsMS §

174 lg 1 järgi pidada kogu ulatuses vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks.

13.2.3. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal

apellatsioonkaebuse koostamiseks 3 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,25

tundi.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Arvestades maakohtu otsuse vaidlustamise ulatust ning apellatsioonkaebuse sisu, on

kolleegiumi hinnangul hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aeg osaliselt

ülemäärane. Hageja lepingulisel esindajal sai apellatsioonkaebuse koostamiseks kuluda

maksimaalselt 1,5 tundi, arvestades mh seda, et kaebus sisaldas peamiselt üht vastuväidet

maakohtu otsuse kohta ning kaebuse koostas parkimiskorraldusele spetsialiseerunud jurist.

Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,25 tundi saab lugeda kogu ulatuses

põhjendatuks. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku 1,75 tundi.

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 110 eurot (käibemaksuta), mis ei

ületa oluliselt juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul.

Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 192,5

eurot (1,75 tundi × 110 eurot/tund = 192,5 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 100 eurot. Vastavalt hageja

taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)