3-25-208/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

28.02.2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-208

Haldusasi

X kaebus Pärnu Mai Kooli direktori 20.11.2023

käskkirja nr 5-25/140 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Evelin Talviste

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda X kaebus mittetähtaegseks.

2. Jätta kaebaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-25-208 menetlus kaebust menetlusse võtmata.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Asendada avaldatavas kohtulahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 26.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada tema lapsele Y

Pärnu Mai Kooli direktori 20.11.2023 käskkirjaga nr 5-25/140 tehtud ja tunnistusel avaldatud

noomituse.

Kaebaja palus tähtaja ennistamist, kuna on pikalt oodanud vastuseid ja selgitusi nii kooli

direktorilt ning õppenõukogult kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangut (saabus

21.01). Palju kirjalikku suhtlemist jäi jõulude ja aastavahetuse aega. Kaebaja märgib, et

noomitus on tunnistusel selgitusteta ja käskkiri saadeti talle aasta hiljem mitmekordse küsimise

peale.

2. Kohus palus 31.01.2025 kohtunõudes kaebajal täpsustada vaidlustatud käskkirja

kättesaamisega seotud asjaolusid ning võimaldas kaebajal täiendavalt põhistada ka kaebetähtaja

ennistamise taotlust. Ühtlasi palus kohus kaebajal kohtule esitatavad menetlusdokumendid

digitaalselt allkirjastada. Samas kohtunõudes määras kohus Pärnu linnale tähtaja kaebaja

esitatud tähtaja ennistamise taotlusele vastamiseks.

3. X edastas 11.02.2025 kaebuse ja tähtaja ennistamise taotluse kohtule digitaalselt

allkirjastatult. Kaebaja täpsustas vastuses kohtunõudele (dtl 37), et ta pöördus õppejuhi poole

18.10.2024 ning tal ei olnud teadmist, et noomitusega käib kaasas käskkiri. Seda selgitasid talle

endised kolleegid. Kuna kaebaja ei olnud käskkirja saanud, hakkaski ta seda koheselt küsima.

Kaebaja esitatud kirjavahetusest nähtuvalt ei tahetud seda kaebajale saata. Lapsevanem ei pea

käskkirja lunima, vaid koolil on kohustus see lapsevanemale saata. Kaebaja sai käskkirja

12.11.2024. Kuna see oli sisuliselt tühi leht, siis algasid kaebajapoolsed küsimused koolile.

Kaebajale ei saa kehtida igasugused tähtajad, kui need pole Pärnu Mai Koolile kehtinud. Kool

saatis käskkirja pika kirjavahetuse peale aasta hiljem, kuigi nende kohustus oli see kaebajale

saata. Kooli vastused on täis ebatäpsusi ja otseseid valesid, sh et kaebaja on juba käskkirja

saanud.

4. Pärnu linn asus oma 26.02.2025 vastuses seisukohale, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt

ning puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks.

Pärnu Mai Kooli kodukorra § 2 lõige 3 sätestab, et hinded tehakse õpilastele ja lapsevanematele

teatavaks elektroonilise õppeinfosüsteemi (eKool) vahendusel, millele lisaks kajastatakse

kokkuvõtvad hinded klassitunnistusel. Otsus Y avaldatud noomituse kohta tehti teatavaks

20.11.2023 eKooli kaudu. Väljavõte käskkirjast e-koolis: „Nr. 5-25/140 (20.11.2023)

Noomituse avaldamine ebaõpilasliku käitumise pärast.“ Samuti oli nimetatud käskkirjale ja

noomitusele viide 2023/2024. õppeaasta lõpus paberkandjal väljaantud tunnistusel. Kaebaja

väide, et Pärnu Mai Kool ei ole noomituse sisust lapsevanemaid teavitanud ning käskkiri

saadeti lapsevanemale alles korduvate pöördumiste peale, ei ole õige. Vanemal oli võimalus

pöörduda kooli poole käskkirja saamiseks ja selle vaidlustamiseks alates 20.11.2023.

Esmakordselt pöördus vanem kooli poole käskkirja saamiseks novembris 2024 ehk aasta hiljem

noomituse avaldamisest. Kool väljastas väljavõtte käskkirjast 12.11.2024. Vanem on käskkirja

kättesaamist nimetatud kuupäeval ka kinnitanud. Käskkirjas on viide, et seda saab vaidlustada

30 päeva jooksul, esitades vaide haldusemenetluse seaduses sätestatud korras või esitades

kaebuse halduskohtule. Kohtule on esitatud kaebus üle kahe kuu hiljem, s.o 26.01.2025.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus

eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise

taotluse. HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja

ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud

ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata

(HKMS § 152 lg 3).

6. Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest

arvates (HKMS § 46 lg 1). Kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud,

kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult

tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks (HKMS §

46 lg 7).

Nii kaebaja kui ka vastustaja on kohtule kinnitanud, et kaebaja on Pärnu Mai Kooli direktori

20.11.2023 käskkirja nr 5-25/140 (s.o vaidlusaluse haldusakti) kätte saanud 12.11.2024. Seega

sõltumata sellest, kas praegusel juhul pidanuks kaebaja astuma samme vaidlustatud käskkirja

väljanõudmiseks ja selle vaidlustamiseks juba alates 20.11.2023 (s.o vastustaja kinnistusel

noomituse e-koolis avaldamise aeg) või hiljemalt 2023/2024 õppeaasta lõpul saadud

tunnistusega tutvumisel, pidi kaebaja tulenevalt HKMS § 46 lg-st 1 vaidlustatud käskkirja

vaidlustamiseks kohtusse pöörduma hiljemalt 12.12.2024 (s.o 30 päeva jooksul käskkirja

teatavaks tegemisest alates). Kuna praegusel juhul on kaebus kohtule esitatud alles 26.01.2025,

2(4)

s.o käskkirja kättesaamisest üle kahe kuu hiljem, on tühistamiskaebus esitatud kohtule

ilmselgelt hilinenult.

7. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus menetlusosalise avalduse alusel möödalastud

menetlustähtaja, kui tähtaega ei järgitud mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamine on kohtu

kaalutlusotsus (Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12). Tähtaja ennistamist

õigustavad üldjuhul objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult

mõjutada ei saa. Erandjuhtudel võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes

küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes, kuid tähtaja ületamine ei saa

siiski olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja

vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (nt Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08). Mida

enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus

(Riigikohtu 16.10.2002 otsus nr 3-3-1-41-02, p 11). Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle

otsustades analüüsima seejuures asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik mõjuvate põhjustena

välja toonud ei ole.

Kohus leiab, et kaebaja ei ole välja toonud kohtusse pöördumise tähtaja möödalaskmise

objektiivseid takistusi, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja ei saanud eeldada, et ta

võib esitada kohtusse tühistamisnõude määramata aja jooksul. Ühtlasi pole praegu tegemist

olukorraga, kus kaebetähtaja arvestamine olnuks keeruline. Vaidlustatud käskkiri sisaldab

selget ja ühemõttelist vaidlustamisviidet, mis suunab käskkirja vaidlustamiseks esitama vaiet

või pöörduma halduskohtu poole 30 päeva jooksul käskkirja teatavakstegemisest arvates (dtl 4).

Kaebaja ei ole esile toonud mõjuvaid asjaolusid, mis takistasid tal kohtusse pöördumast 30

päeva jooksul alates päevast, mil talle vaidlustatud käskkiri kätte toimetati. Mõjuvaks

põhjuseks ei ole see, et saadud käskkiri oli napisõnaline ning kaebaja pidas vajalikuks enne

selle vaidlustamist pidada kirjavahetust kooliga või Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Kaebuse õigeaegset esitamist takistavaks asjaoluks ei ole vaidlustatud käskkirja ebapiisavad

põhjendused. Kaebuse esitamine ei eelda, et kaebaja enne kohtusse pöördumist omal algatusel

selgitaks välja vaidlustatud haldusakti andmise aluseks olnud asjaolud. Kohus oleks saanud

õigeaegselt esitatud kaebuse menetlusse võtta ning seejärel kohustada vastustajat esitama kõik

asjakohased tõendid ja selgitused, millele kaebaja saanuks omakorda kohtumenetluse jooksul

vastata. Ka ei ole tähtaja ületamist õigustavaks asjaoluks väidetav koolipoolne käskkirja

edastamisega viivitamine, kuivõrd kohus hakkas 30-päevast kaebetähtaega arvestama alates

käskkirja kättesaamisest (12.11.2024). Praegusel juhul on kaebetähtaja järgimata jätmise

toonud kaasa kaebaja enda tegevus. Tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks seega alust ei

ole.

8. Kuna käesoleval juhul puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, tuleb haldusasja menetlus

lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata. Asja menetluse

lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel teist korda halduskohtu poole

pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

9. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja, kui

käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Eeltoodust tulenevalt jäävad kaebaja võimalikud

menetluskulud tema enda kanda. Vastustajal väljamõistetavaid menetluskulusid ei ole tekkinud.

10. Kaebajale riigilõivu tagastamiseks alust ei esine (HKMS § 104 lg 5 p 4), sest kohtute

infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja kaebuse esitamiselt riigilõivu tasunud.

11. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja tema lapse nime tähemärkidega

(HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

3(4)

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)