2-24-4623/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-24-4623 (digitaalne menetlus)

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

T G hagi A G vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja T G (isikukood XXX)

Kostja A G (isikukood XXX)

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

18. veebruari 2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T G hagi.

2. Lahutada A G (isikukood XXX, abielueelne perekonnanimi G) ja T G (isikukood

XXX, abielueelne perekonnanimi G) abielu, mis on registreeritud Jõhvi

Vallavalitsuse poolt 2. juunil 2021 (abielukanne nr 181-32-2021/80).

3. Abielu lõpeb päeval, mil kohtuotsus jõustub.

4. Edastada kohtuotsus viivitamatult pärast jõustumist Narva linnakantselei

elanikkonna perekonnaseisu ja registreerimise büroole.

5. Jätta poolte menetluskulud täies ulatuses nende endi kanda. Menetlusosalistele

hüvitatavad kulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalistel on õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtus

30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale)

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

2(5)

Tsiviilasi nr 2-24-4623

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Viru Maakohtule 21. märtsil 2024 esitatud hagiavalduses (dtl 1-3) palub hageja lahutada

poolte abielu.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on abielu lahutamise nõude esitamise põhjuseks kostja poolt

alkoholi kuritarvitamine, skandaalitsemine, mis viib politsei kutsumiseni hageja poolt. Hageja ei

saa enam elada kostjaga. Pooltel ühiseid alaealisi lapsi ei ole. Pärast abielu lahutust soovib

hageja jätta perekonnanimeks G.

2. Kohus 22. märtsi 2024. a määrusega (dtl 6-7) võttis hagi menetlusse.

3. Kostja hagile ei vastanud.

4. Kohtuistungil 2. mail 2024 (dtl 14-16) pooled avaldasid valmisolekut leppimiseks. Kohus

juhtis poolte tähelepanu võimalikkusele saada nõu perenõustajalt ning on üle andnud neile

Sotsiaalkindlustusameti spetsialisti A P kontaktid, kes Narvas teenust „Perekeskne mudel“

osutamas. Pooltele võimaldati teisegi spetsialisti poole pöörduda.

5. Kohus 2. mai 2024. a määrusega (dtl 21-22) andis pooltele kuus kuud leppimisaega ning

peatas selleks ajaks tsiviilasjas nr 2-24-4623 menetluse. Kohus on määranud, et kui hiljemalt 2.

novembril 2024 ei ole T G ja A G leppinud ega T G hagist loobunud, uuendab kohus peatatud

menetluse ja jätkab abielu lahutamise hagi lahendamist.

Pooled 2. novembriks 2024 ei esitanud kohtule ühtegi dokumenti.

Sotsiaalkindlustusameti nõustaja A P teatas vastuseks kohtu päringule 5. septembril 2024 (dtl

34), et isikutega (pooltega) on Ohvriabil töö lõpetatud.

6. Kohus 6. novembri 2024. a määrusega (dtl 38) uuendas tsiviilasja menetluse.

7. Kohtuistungil 18. veebruaril 2025 (dtl 50-53) jäi hageja oma nõuete ja põhjenduste juurde

ning palus poolte abielu lahutada. Hageja selgitas, et leppimine ei õnnestunud. Kostja jätkuvalt

kuritarvitab alkoholi, hagejale see ei meeldi.

Abikaasad käisid koos Jõhvis, algul rääkis perelepitaja kostjaga, siis hagejaga üksi. Hagejaga oli

üks vestlus. Perelepitaja ütles, et töötab edasi ainult kostjaga, sest hageja on kannataja pool ja

temaga hakkab töötama teine psühholoog. Midagi on neil juhtunud ja lepitaja kirjutas

kokkuvõtet, millistel põhjustel ei õnnestunud neil kostjaga edasi vestlust pidada. Ja sellega kõik

ära lõppes.

Kostja ei ole abielu lahutamisega nõus. Kostja käis psühholoogi juures Jõhvis kahel või kolmel

korral. Päeval, mil pidi toimuma järgmine kohtumine, suri kostja sõber ära ja ta tegeles sõbra

matuste korraldamisega, mistõttu psühholoogiga kohtuda ei saanud. Kui kostja helistas

psühholoogile, leppimaks kokku järgmise kohtumise aega, ütles psühholoog, et ei ole vajadust

kohtuda. Kostja soovib, et abikaasa käiks psühholoogi juures ka, aga ta ignoreerib. Kostja soovib

elada nagu normaalsed mees ja naine ning teeb selleks, mida saab.

3(5)

Tsiviilasi nr 2-24-4623

Kostja on arvamusel, et kõik tarvitavad alkoholi. Tema hinnangul need, kes kuritarvitavad,

kaklevad või midagi sellist, ta ei kuritarvita. Kui kostjal esineb joomahoogu, siis aitab tilguti.

Kodeerimisel ei näe kostja mõtet. Tema tuttavad on korduvalt lasknud end kodeerida, aga üks

nendest ikkagi suri ära, teisel aga kümne päeva pärast jälle joomahoogu sattus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära poolte selgitused, hinnanud TsMS

§ 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende

kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja seda tuleb rahuldada.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa

hagi alusel teise abikaasa vastu.

Kohus tegi kindlaks, et poolte abielu on registreeritud Jõhvi Vallavalitsuse poolt 2. juunil 2021

(dtl 4).

PKS § 63 alusel lõpeb abielu muuhulgas, kui abielu lahutatakse.

PKS § 67 lg 1 alusel võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et

abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse,

kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus

peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest

tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

Hageja esitas hagi abikaasa vastu abielu lahutamise nõudes.

Poolte abielulised suhted on lõppenud. Hageja selgitas, et kostja kuritarvitab alkoholi.

Kostja ei eitanud, et tarvitas alkoholi, küll aga tema hinnangul polnud kuritarvitamas.

Kohus andis pooltele võimaluse kokku leppida, ent lepitust ei saavutatud.

Hagejal puudub soov abielu jätkata. Kostja ei ole abielu lahutamisega nõus.

Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise teenuse nõustaja A P 5. septembri 2024.

a teatise (dtl 34-35) järgi on Ohvriabil töö isikutega (pooltega) lõpetatud. Alates 11.06.2024

võeti isikud vägivallast loobumise toetamise teenusele (VLTT), kust T G suunati ümber

ohvriabisse saama kannatanule mõeldud teenuseid.

A G osales VLTT nõustamistel kokku 2-l korral – 11.06.2024 ja 29.07.2024. Kui A sai teada, et

Tatiana ei jätka VLT teenusel osalemist, oli ta pettunud, kuna nägi probleemi just T käitumises.

Enda rolli ja vastutust perekonnas toimuvas tema ei näinud.

12.08.2024 pidi toimuma kolmas plaanipärane nõustamine, kuhu A ei ilmunud. Põhjuseks oli

sõbra surm ja osalemine matustel. VLTT nõustaja palus isikul võtta ühendust peale matuseid, et

saaksime teenusega jätkata. Augusti lõpu seisuga ei ole A nõustajaga ühendust võtnud.

Augusti lõpus võttis VLTT nõustajaga ühendust hoopis T ja teavitas, et olukord ei muutu (A

tarvitab alkoholi) ja naine soovib lahutust. Tatianaga töötab paralleelselt Ohvriabi (OA)

spetsialist A B, kes osutab vajalikku toetust. T kinnitas ka A, et soovib lahutust ja koostöös OA

spetsialistiga on paika pandud plaan, kuidas T saab tekkinud olukorras tegutseda.

4(5)

Tsiviilasi nr 2-24-4623

Nõustaja andmetel pidi T pöörduma kohtu poole, uurimaks lahutusprotsessi kiirendamist.

Kokkuvõtvalt ei näidanud A huvitatust, initsiatiivi ja ei võtnud ka vastutust, et perekond ja abielu

Tatianaga säiliks. VLTT nõustamistel oli tuvastatud, et A elab pigem „parasiteerivat“ eluviisi ja

enda mugavus loeb rohkem, kui lähedase heaolu.

Isiku puhul on muutumine võimalik vaid siis, kui ta tunnistab abi vajadust ja pöördub abi

otsimiseks ise.

Võttes arvesse, et:

- hageja ei soovi abielu jätkata;

- kohus andis pooltele leppimisaja, kuid pooled ei leppinud kokku;

- Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise teenuse nõustaja A P kokkuvõttest

nähtuvalt ei näidanud kostja huvitatust, initsiatiivi ja ei võtnud ka vastutust, et perekond ja abielu

säiliks. VLTT nõustamistel oli tuvastatud, et kostja elab pigem „parasiteerivat“ eluviisi ja enda

mugavus loeb rohkem, kui lähedase heaolu,

siis eeldab kohus, et poolte abielusuhted on tagasipöördumatult lõppenud ja samuti puudub

põhjus, et abielu saaks jätkata.

PKS §-s 7 sätestatud mõttega kooskõlas peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe ning

kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe. Keegi ei saa sundida

abikaasat säilitada abielu tema tahte vastaselt.

Kohus leiab, et seetõttu, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida teda

abielu jätkama. Kostja soov abielu säilitada on pigem näilik. Abielu säilimiseks ei tee kostja

midagi.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega

mõistlik ühe abikaasa sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Vastavalt PKS § 66 p-le 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus

jõustub.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda ja seega pooltele hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Kohtuotsuse edastamine

TsMS § 455 lg 2 järgi saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Narva linnakantseleisse

abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse edasi.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Tsiviilasi nr 2-24-4623

Tamara Šabarova

kohtunik