2-24-19342/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

28.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-19342

Tsiviilasi

Osaühingu Riigiressursside Keskus avaldused Golden

Fields OÜ ja Golden Fields Factory OÜ pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 08.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Golden Fields OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlausaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses):

Osaühing Riigiressursside Keskus, seaduslik esindaja

juhatuse liige PR

Võlgnik (määruskaebuse esitaja): Golden Fields OÜ,

lepingulised esindajad advokaadid Peeter Viirsalu ja Uku

Kull

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Golden Fields OÜ määruskaebus Harju Maakohtu 08.01.2025 määruse peale

läbi vaatamata.

2. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Golden Fields OÜ kanda ja

rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada menetlusosaline ise või advokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Riigiressursside Keskus (võlausaldaja) esitas 20.12.2024 Harju Maakohtule

avalduse Golden Fields OÜ (võlgnik I) pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik I esitas

02.01.2025 vastuse, mille kohaselt on avaldus esitatud vale võlgniku vastu.

2. Võlausaldaja esitas 06.01.2025 avalduse menetluse lõpetamiseks ja võlgniku asenda-

miseks. Võlausaldaja selgitas, et esitas võlgniku I suhtes ekslikult pankrotiavalduse. Õige

võlgnik on Golden Fields FactoryOÜ (võlgnik II). Eksimus tekkis nimede sarnasuse tõttu.

Võlausaldaja palus menetluse võlgniku I suhtes lõpetada.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus tegi 08.01.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega

-

rahuldas võlausaldaja taotluse võlgniku asendamiseks ja asendas võlgniku I

võlgnikuga II (resolutsiooni p-d 1 ja 2);

-

määras võlgnikule II tähtaja pankrotiavaldusele vastamiseks (p 3)

-

jättis võlgniku I vastu esitatud pankrotiavaldusega seotud menetluskulud võlausaldaja

kanda (p 4);

-

otsustas edastada pankrotiavalduse kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule (p 5).

Põhjenduseks märkis maakohus, et võlgniku saab asendada, sest nõude aluseks olevad

asjaolud ja tõendid on esitatud võlgniku II kohta. Ühtlasi luges maakohus pankrotiavalduse

võlgniku I suhtes tagasivõetuks ja selles osas jäid menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel

võlausaldaja kanda. Kuivõrd võlgniku II asukoht on Lääne-Viru maakonnas, tuleb avaldus

TsMS § 75 lg-te 1 ja 2 ning PankrS § 4 lg 2 järgi edastada Tartu Maakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Võlgnik I esitas 10.01.2025 määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse

resolutsiooni p-d 1–3 ja 5 ning teha uus määrus, millega jätta pankrotiavaldus läbi vaatamata.

Teise võimalusena taotleb võlgnik I ajutise halduri nimetamata jätmist ja tsiviilasja menetluse

lõpetamist. Kaebusega seotud menetluskulud palub võlgnik I panna võlausaldaja kanda.

Esiteks ei ole võlausaldaja 06.01.2025 taotlused üheselt mõistetavad, st taotletu ei saanud olla

kohtule selge ja seega ei saanud maakohus teha ka vastavasisulist määrust.

Teiseks ei ole pankrotiavalduse menetluses võimalik võlgnikku asendada ega menetlusse uusi

osalisi kaasata, mistõttu on vaidlustatud määrus menetlusõiguse normidega vastuolus.

5. Võlausaldaja vaidles kaebuse vastu leides, et maakohtu otsustused on kooskõlas TsMS

§-ga 2 ja senise kohtupraktikaga pankrotiga seotud menetluses poole asendamise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu

(TsMS § 664 lg 2). Kaebuse ja vastuse sisulistele väidetele pole seetõttu vaja vastata. Võlgnik

I kannab kaebusega seotud kulud.

7. Maakohus märkis asjakohaselt, et pankrotimenetlusele kohaldatakse TsMS-i sätteid, kui

PankrS-st ei tulene teisiti (PankrS § 3 lg 2 ls 1). Tsiviilasjas tehtud maakohtu määruse peale

võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes

juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud (TsMS § 660 lg 1). Pankroti-

menetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse PankrS-s ettenähtud

juhtudel (PankrS § 5 lg 1). Seega on pankrotiasjas määruskaebuse esitamisel kaks

põhimõttelist eeldust: esiteks peab vaidlustatav otsustus riivama kaebaja huve ja teiseks peab

PankrS nägema ette konkreetses menetluslikus olukorras kaebuse esitamise õiguse. Need

tingimused ei ole võlgniku I kaebuse eseme puhul praegu täidetud.

8. Maakohus otsustas vaidlustatud määruse resolutsiooni p-dega 1 ja 2 sisuliselt lõpetada

pankrotimenetluse võlgniku I suhtes ja jätkata seda võlgniku II suhtes. Ringkonnakohus

nõustub kaebusega selles, et niisugust lahendust ei ole PankrS-s otseselt ette nähtud ja

maakohus võis kohtualluvuse puudumise tõttu tema pädevusse mittekuuluva avalduse

2 (3)

menetlusse võtmisel rikkuda menetlusõigust. Samas ei riku need otsustused praegusel kujul

võlgniku I õigusi. Sisuliselt tegi maakohus võlgniku I suhtes PankrS § 15 lg 3 p 7 kohase

otsuste jätta ajutine haldur nimetamata muul seadusest tuleneval alusel. Kui kohus ajutist

haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb

(PankrS § 15 lg 7). Nende otsustuste peale saab kaevata ainult pankrotiavalduse esitanud isik

(PankrS § 15 lg 5), st käesoleval juhul võlausaldaja. Järelikult ei riiva vaidlustatud määruse

resolutsiooni p-d 1 ja 2 võlgniku I õigusi ega näe seadus nende vaidlustamiseks talle ette

kaebeõigust.

9. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 3 ja 5 käsitlevad võlgniku II vastu esitatud

avaldust ega mõjuta samuti võlgniku I õigusi. Eelkõige TsMS § 660 lg 1 mõtte kohaselt ei saa

võlgnik I neist kumbagi vaidlustada, sest ta ei ole võlausaldaja ja võlgniku II vahelises

pankrotivaidluses vähemalt praegu veel menetlusosaline.

10. Kokkuvõttes tuleb kogu määruskaebus jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et

vaidlustatud määrusega jäeti võlgniku I menetluskulud kuni määruse tegemiseni võlausaldaja

kanda, st praeguseks kujunenud menetluslik olukord ei riiva tema õigusi ka kulude kandmise

ja hüvitamise vaatekohast. Kulud saab maakohus määrata kindlaks edaspidi (TsMS § 177 lg

2). Ringkonnakohtu arusaamist mööda peab vastava määruse tegema Harju Maakohus, sest

võlgniku I suhtes menetletud asja ei ole põhjust kohtualluvuse järgi edasi saata.

11. Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohtu valitud menetluslik lahendus ei ole kõige

õnnestunum, siis on vaidlustatud määruse jõustumisel selge, et võlausaldaja pankrotiavalduse

menetlust võlgniku I suhtes enam ei toimu. Nii tekib määruse jõustumisel sama menetluslik

olukord, mida võlgnik I taotleb oma kaebusega. Võlausaldaja 06.01.2025 avaldus ei olnud

sedavõrd arusaamatu, et maakohus ei oleks saanud selle põhjal asuda tegema menetluslikke

otsustusi. Üldjuhul on siiski otstarbekam, et kohus lahendab erinevate isikute vastu esitatud

pankrotiavaldusi eraldi menetlustes.

12. Kaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku I kanda.

Toimikust ei nähtu, et teistel menetlusosalistel oleks tekkinud hüvitatavaid kulusid. Võlgnik I

saab esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise käigus maakohtule taotluse

kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel.

13. TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab

kaevata TsMS § 659 kaudu kohalduva § 643 lg 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)