3-23-218/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-23-218

Otsuse kuupäev

28. veebruar 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

Harku valla kaebus haridus- ja teadusministri 11. jaanuari

2023. a käskkirja nr 1.1-2/23/9 „Uussisserändajatest õpilaste

eesti keele ja eestikeelse aineõppe toetuse mitte maksmine“

osaliseks tühistamiseks ja kohustamiseks otsustada toetuse

määramine uuesti

Menetlusosalised

Kaebaja Harku vald, volitatud esindaja Liina Sepp

Vastustaja Haridus- ja Teadusministeerium, volitatud esindaja

Margit Kiin

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Harku Valla kaebus.

2. Tühistada haridus- ja teadusministri 11. jaanuari 2023. a käskkiri nr 1.1-2/23/9

„Uussisserändajatest õpilaste eesti keele ja eestikeelse aineõppe toetuse mitte maksmine“

kaebajat puudutavas osas ning kohustada Haridus-ja Teadusministeeriumi otsustama

toetuse määramine kaebajale uuesti.

3. Mõista Haridus- ja Teadusministeeriumilt Harku Valla kasuks välja menetluskulu 20

eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31. märtsil 2025

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

3-23-218

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Haridus- ja teadusministri 29. märtsi 2022. a käskkirja nr 1.1-2/22/105 lisaga 2 kinnitati

Uussisserändajast õpilasele eesti keele lisaõppeks toetuse andmise tingimused ja kord (Kord).

2. Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) koostas 28. oktoobril 2022 Eesti hariduse

infosüsteemi (EHIS) väljavõtte uussisserändaja (USR) märgete osas seisuga 20. oktoober

2022.

3. Haridus- ja teadusminister otsustas 11. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 1.1-2/23/9

„Uussisserändajatest õpilaste eesti keele ja eestikeelse aineõppe toetuse mitte maksmine“

mitte anda toetust käskkirjas nimetatud munitsipaalkoolide pidajatele, sh Harku vallale

(kaebaja), uussisserändajatest õpilaste eesti keele õppe ja eestikeelse aineõppe läbi viimiseks.

Toetuse mitteandmine puudutas Harku valla munitsipaalkoole Vääna-Jõesuu Kool ja Muraste

Kool.

4. Kaebaja esitas 1. veebruaril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse haridus- ja teadusministri

11. jaanuari 2023. a käskkirja nr 1.1-2/23/9 osaliseks tühistamiseks ja kohustamiseks

otsustada toetuse määramine uuesti.

5. Tartu Halduskohus võttis 2. veebruari 2023. a määrusega Harku valla kaebuse menetlusse

ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.

6. Vastustaja esitas kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.

7. Tartu Halduskohus määras 18. detsembri 2024. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile

vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses ka kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise

aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

8.1. Kaebaja hinnangul ei vasta haldusakt elementaarsetele põhjendamisnõuetele ning

järgitud ei ole kaalutlusreegleid. Vaidlustatud käskkirjas on esitatud üksnes nimekiri

erinevatest munitsipaalkooli pidajatest ja koolidest, kellele toetust ei määratud. Käskkirjas

põhjendusi esitatud ei ole. Samuti ei nähtu põhjendusi käskkirjas viidatud protokollist.

Protokollist ei ole üheselt võimalik leida kaalutlusi või põhjendusi, miks konkreetselt kaebaja

hallatavate koolide osas on toetuse andmisest keeldutud.

8.2. Viidatud protokoll on koostatud 19. detsembril 2022, samas kui toetuse andmine otsustati

sisuliselt juba 6. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1.1-2/22/339. Samuti on vastuoluline teave

selle kohta, millal täpselt toimus toetuse otsustamisega seotud teine HTM-i koosolek (6. või 8.

detsembril 2022). 6. detsembri 2022. a käskkirjas nr 1.1-2/22/339 on omakorda viidatud

hoopis 23. novembri 2022. a koosoleku protokollile, mille punktis 4 on välja toodud vaid

toetust saavate koolide loetelu. Seega ei nähtu, et komisjon oleks kõiki taotlusi hinnanud koos

ning ühtsetel alustel. Arusaamatu on, miks on taotlusi hinnatud kahel erineval koosolekul.

3-23-218

Praegusel juhul on kahtlus, et 11. jaanuari 2023. a käskkirja tarbeks on komisjoni koosolek

justkui tagantjärele formaalselt korraldatud, kuigi sisuline otsustamine võis toimuda siiski 23.

novembri 2023. a komisjoni koosolekul.

8.3. Kuna käskkiri on nõuetekohaselt põhjendamata ja kaalutlemata, siis ei tea kaebaja, kas

tema esitatud taotluses esines mõni puudus, mida oleks haldusmenetluses saanud kõrvaldada.

Kaebajale ei ole vaidlustatud käskkirjast ning komisjoni protokollist arusaadav, miks tema

peetavad koolid ei vastanud toetuse saamise tingimustele. Vastustaja ei ole üheski

dokumendis välja toonud, et kaebaja esitatud taotluse dokumendid oleksid olnud puudulikud.

8.4. Kaebaja taotlus vastas kehtestatud nõuetele ning selle rahuldamata jätmine on

õigusvastane. Harku valla esitatud taotluses toodi välja kahes koolis üks õpilane, kelle kohta

on kantud EHIS-sse märge „uussisserändaja“ ning taotluse lisadena olid kaasa lisatud

dokumendid ja tõendid õpetaja kvalifikatsioonile ning keelenõudele vastamise kohta.

Kaebajale ei olnud Korrast selge, et märge EHIS-es ja lisaks täiendava keeleõppetoe kohta

märke tegemine on toetuse saamise oluliseks tingimuseks. Korra punktides 4 ja 5, mis

reguleerivad toetuse taotlemist ja menetlemist, ei ole lisategevuse kohta märke tegemine

toetuse saamise eeldusena märgitud.

8.5. HTM vastused valla järelepärimistele ei olnud sisulised, samuti ei pöördunud HTM

haldusmenetluse ajal valla poole. Lisaks viitab kaebaja ebavõrdsele kohtlemisele taotluste

hindamisel ning uurimispõhimõtte rikkumisele. Olukorras, kus vastustajale nähtus, et kaebaja

taotluses on puudused, oleks sellisel juhul tulnud anda tähtaeg nende puuduste

kõrvaldamiseks. Tulenevalt uurimisprintsiibist lasus HTM-il kohustus hoolitseda selle eest, et

taotlusest kõrvaldataks vormivead, taotlus sõnastataks selgelt ning et esitatakse taotluse

lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

8.6. Vääna-Jõesuu Koolil oli uussisserändaja märge olemas, mis vastustaja vastuse lisas 1 ei

kajastu. Olukorras, kus erinevate andmebaaside vaheline andmevahetus/suhtlus ei toimi, ei

saa vastutust seada vaid taotlejale.

9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused.

9.1. Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele.

9.2. Taotluste hindamisega kaasneva töökoormuse tõttu pikenes otsuse tegemise menetlus

kahetsusväärselt, kuid otsuse tegemise alused olid kõigile taotlejatele ühetaolised. Vastustaja

hindas kõiki laekunud taotlusi vastavalt korrale ning toetus eraldati neile taotlejatele, kelle

taotlused ja lisadokumendid vastasid nõuetele ning uussisserändajast õpilase kohta on tehtud

vastav märge EHIS. Seega pole vastustaja ebavõrdselt taotlejaid kohelnud.

9.3. Vaidlustatud haldusaktis ei ole piisavalt selgitatud otsuseni jõudmise asjaolusid, kuid

selgitusi anti haldusmenetluses vormivaba suhtlemises. Kaebajale selgitati haldusmenetluses

suuliselt ja ka kirjalikult taotluses esinenud puuduste sisu. Haldusakti põhjendamispuudused

ei mõjutanud asja sisulist lahendust.

9.4. Korra alusel pidid EHIS-es USR märked olema ajakohastatud 20. oktoobriks 2022, kuid

Vääna-Jõesuu Kool ja Muraste Kool õpilase kohta andmeid EHIS-es selleks ajaks ei

uuendanud. Lisaks USR lahtrile tuli teha märge ka rakendatud lisategevuse kohta. Pelgalt

USR märge ei anna toetuse andjale teavet, kas õpilane vajab täiendavat keeleõppe tuge, või

kas talle seda koolis ka rakendatakse. Kaebajale pidi olema Korra pinnalt selge, et toetuse

saamiseks on nende märgete tegemine oluline. Lisaks tulenes Vabariigi Valitsuse 5. augusti

2004. a määrusest nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ (määrus

nr 265) §-st 30, et andmed tuleb esitada nende muutumise päeval ning koolid kinnitavad

andmete õigsust iga kuu 5.-10. kuupäevaks. Vastustaja esitatud taotluses märgitud õpilaste arv

3-23-218

Vääna-Jõesuu Koolis ja Muraste Koolis ei vastanud EHIS väljavõttele (2 õpilase osas).

Taotluses esinesid sellised puudused, mille kõrvaldamiseks ei olnud võimalik täiendavat

tähtaega anda, sest EHIS-es märget tagasiulatuvalt teha ei saa.

9.5. Kaebaja võis olla teinud laste kohta USR märked, kuid ei olnud märkinud ühtegi

täiendavat keeleõppetuge, mis on aga toetuse saamise tingimuseks, sest mitte kõik USR

märkega lapsed ei vaja vastavat keeleõpet. Registri vastutavale töötlejale esitavad andmeid

õppeasutuse juhi määratud õppeasutuse töötajad või kohalikud omavalitsusüksused oma

territooriumil asuvate munitsipaalõppeasutuste kohta. Kui kaebaja poolt kasutusele võetud

andmekogu andmevahetus EHIS-ga ei toimi, siis on kaebajal hoolsuskohustus veenduda, et

esitatud andmed on õiged.

KOHTU SEISUKOHT

10. Poolte vahel on vaidlus selles, kas HTM jättis õiguspäraselt kaebaja taotluse

uussisserändajatest õpilaste eesti keele ja eestikeelse aineõppe toetuse saamiseks rahuldamata,

sh kas HTM on järginud otsuse tegemisel haldusmenetlust reguleerivaid norme, sh

põhjendamiskohustust. Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas kaebaja täitis toetuse

taotlemisel asjakohastes andmekogudes vajalikud lahtrid nõuetekohaselt või esinesid nendes

sellised puudujäägid, mis ei võimaldanud kaebajale toetust määrata.

11. HTM erinevate käskkirjade ja komisjoni protokollide vormistamise aeg ja viis viitavad

sellele, et HTM soovis algselt 6. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1.1-2/22/339 kinnitada

2022. aasta täiendava taotlusvooru tulemused ja toetuse välja maksmise täielikult. Sellele

viitab muu hulgas käskkirja pealkirja sõnastus. Käskkirjas märgiti aga vaid toetuse saajad

ning neile määratud toetuse suurus, toetust mittesaavate taotlejate osas puudusid selles

käskkirjas igasugused põhjendused ja toetuse andmisest keeldumise õiguslikud alused. Sellest

tingitult esines HTM-l vajadus anda uus haldusakt nende isikute suhtes, kellele toetust ei

määratud.

12. Menetlusosalised ei ole sisuliselt eri meelt selles, et kaebaja hallatavates Vääna-Jõesuu

Koolis ja Muraste Koolis õppis kaks õpilast, kes vastasid uussisserändaja mõistele ning neile

rakendati lisategevusena täiendavat keeleõpet. Vaidlus tõukub sellest, et HTM hinnangul on

kaebaja täitnud asjakohases registris (EHIS) väljad puudulikult, mistõttu ei olnud toetuse

määramine lubatav.

13. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kuna Korra punktides 4 ja 5 (toetuse taotlemine ja

menetlemine) ei olnud EHIS-es USR ja lisategevuse kohta kande tegemise kohustust

märgitud, siis ei olnud nende märgete puudumise tõttu toetuse andmisest keeldumine

põhjendatud. HTMi kehtestatud Kord punkt 1.2. kohaselt oli uussisserändajast õpilane korra

tähenduses õpilane, kes on saabunud Euroopa Liidust või kolmandatest riikidest, alustab

õpinguid Eesti põhikooli 1.–3. astmes, on Eesti haridussüsteemis õppima asumisest

elanud/viibinud Eestis vähem kui kolm aastat ning kelle kohta on EHIS-es tehtud märge

„Uussisserändaja“(USR). Korra p 2.1. järgi on toetus õpilasepõhine ning toetuse eesmärgiks

on toetada haridusasutusi täiendava eesti keele ja eestikeelse aineõppe rakendamisel ning

õpilasi keeleõppe saamisel ning tagada eestikeelse õppetöö kvaliteet ning saada ülevaade

tõhusatest õppekorralduse viisidest muu emakeelega õpilaste eesti keele oskuse tõstmisel.

Toetust võis taotleda kolme aasta jooksul alates ajast, mil lapse kohta on tehtud märge EHIS-

es (kord p 2.3.). Korra punktide 6.2. ja 6.3. järgi on kooli pidajal õigus saada toetust jooksvaks

eelarveaastaks taotluse rahuldamise otsuse ja haridusasutuse poolt õpilase kohta EHIS-es

3-23-218

tehtud kannete alusel ning kui eesti keele ja eestikeelset aineõpet saavate õpilaste kohta on

tehtud EHIS-es individuaalse õppekava ja/või eesti keel teise keelena ja/või täiendava eesti

keele rakendamise kanne/kanded. Kohus möönab, et Korra p-d 6.2. ja 6.3. ei sobi oma sisult

Korra punkt 6 alla, mis pealkirja järgi peaks reguleerima kitsalt toetuse väljamaksmist, mitte

toetuse saamise eeldusi. Need normid sobiksid oma sisult enam Korra p 2 (toetuse eraldamise

põhimõtted) reguleerimisalasse. Sellest hoolimata ei saanud taotlejale jääda arusaamatuks, et

koosmõjus Korra punktidega 1.2. ja 2 tulenes Korra p-dest 6.2. ja 6.3, et toetuse saamise

eelduseks on asjakohaste kannete tegemine EHIS-es ning et need andmed võetakse toetuse

määramisel aluseks. Sellele viitab ka ministri käskkirja lisaks 3 oleva taotluse ja aruande

vormi (excel) sõnastus, mis samuti rõhutab EHIS-es vastavate märgete tegemise vajadust.

Seega oli toetuse saamise eelduseks kahe kande tegemine EHIS-es. Üks kanne pidi

puudutama USR staatust ning teine keeleõppetoe rakendamist.

14. Korra p 5.4 ja selle alapunktide järgi teeb toetuse andja mitterahuldava otsuse siis, kui

esineb mõni järgnevatest asjaoludest.

1) taotlejal on toetuse andja ees täitmata kohustusi (eelneva perioodi aruandeid ei ole esitatud

või ei ole esitatud õigeaegselt);

2) haridusasutuses teostatud järelevalves on tuvastatud puudused;

3) EHIS-e märge on tehtud rohkem kui kolm aastat tagasi alates õpilase Eestisse asumisest;

4) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;

5) taotleja ei võimalda läbi viia taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;

6) käesolevas korras taotlejale või taotlusele sätestatud nõuded ei ole täidetud;

7) taotleja ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi.

15. Kohtule on ebaselge, millisele õiguslikule alusele vastustaja üldse tugineb, sest

vaidlustatud käskkirjas viidatakse Korra punktile 5.4.3., samas kui vastuses kaebusele

opereerib vastustaja Korra p-s 5.4.6. sätestatud alusega. Kuna kohtuasja materjalidest

nähtuvalt ei heideta kaebajale tegelikult ette, et EHIS-e märge on tehtud rohkem kui kolm

aastat tagasi alates õpilase Eestisse asumisest, vaid USR ja keeleõppetoe kohta märgete

tegemata jätmist, siis on vaidlustatud käskkirjas tuginetud ilmselgelt valele õiguslikule alusele

(Korra p 5.4.3.).

16. Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud käskkirja ja selles viidatud komisjoni protokollis

(hoolimata segadusest selle üle, millal teine koosolek üldse toimus) kajastatud põhjendused ei

vasta elementaarsetele HMS põhjendamisreeglitele, sest nendest ei selgu, milliseid

konkreetseid tingimusi käskkirjas ja protokollis kajastatud kooli pidajad ja koolid ei täitnud.

19. detsembri 2022. a protokollis nr 12-2/22/74-2 on viidatud abstraktselt Korra punktidele

5.4.3.-5.4.6. eristamata koolide osas, millistele konkreetsetele punktidele iga kooli puhul

tuginetakse ning milliseid tingimusi täpsemalt taotlejad ei täitnud ja mis seda kinnitab.

Selliselt vormistatud protokollist ei selgu, millisele alusele konkreetse kooli puhul tuginetakse

ning millistel põhjendustel. HTM 11. jaanuari 2023. a käskkiri nr 1.1-2/23/9 on õigusliku

aluse osas mõnevõrra kitsam, kuid selles ei ole samuti põhjendusi, milliseid tingimusi pole

koolid järginud. Paratamatult jääb mulje, et pärast 6. detsembri 2022. a käskkirja andmist ja

esimeste järelepärimiste saamist mõistis HTM, et viidatud käskkirjas ega selles viidatud

protokollis ei ole toetuse andmata jätmise kohta mingeid selgitusi ja põhjendusi ning pidas

õigeks vormistada toetuse andmata jätmine eraldi haldusaktiga ja viies formaalselt läbi uue

komisjoni koosoleku, kus väidetavalt (vt HTM vastus kaebuse lk 3 lõpuosa) neid taotlusi

täiendavalt hinnati ja komisjoni liikmete põhjendusi kuulati, kuigi protokollis neid põhjendusi

järjekordselt kajastamisväärseks ei peetud. Toetuse eraldamisest keeldumise käskkirjas üksnes

üldsõnalise viite tegemine õiguslikule alusele, mis pealegi on samuti ebaõige, põhjendusi

3-23-218

esitamata ei ole kooskõlas HMS § 56 nõuetega, sest see ei võimalda haldusakti adressaadil

mõista otsuse kujunemist ning tingimuste rikkumise sisu ja ulatust. Sellisel viisil haldusakti

koostamine ei vasta elementaarsetele kirjaliku haldusakti vormistamise alustele (vt ka HMS §

55). Kohtu hinnangul viitavad HTM menetluses koostatud dokumendid, nende sõnastus ja

koostamise aeg sellele, et HTM on tagantjärgi asunud põhjendama toetuse mittesaamist

vormistades selleks eraldi komisjoni protokolli, kusjuures ka selles protokollis ei ole HTM

keeldumise põhjendused sisuliselt kooliti arusaadavad, sest viidatud on abstraktselt üksnes

osadele Korra p-s 5.4. reguleeritud keeldumise õiguslikele alustele neid asjakohaste asjaolude

ja põhjendustega sisustamata. Selliselt läbiviidud haldusmenetlus tekitab taotlejates

põhjendatult meelehärmi ja segadust toetuse määramata jätmise põhjuste ning nende

esinemise kohta. Kohtu jaoks on üllatav, et HTM hinnangul paistab põhjendamiskohustuse

järgimiseks piisavat ka haldusmenetluses vormivaba suhtlemise raames põhjenduste

üldsõnalisest välja toomisest ning sellega oleks justkui haldusmenetluse läbiviimise reegleid

piisavalt järgitud. Selline lähenemine iseloomustab HTM-s läbiviidud haldusmenetluse

pinnapealsust ja ebakorrektsust. Siiski tuleb kohtul silmas pidada HMS § 58 sätestatut, et

haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti

menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei

võinud mõjutada asja otsustamist.

17. Vastustaja viitab toetuse määramisest keeldumisel sellele, et EHIS-es ei olnud tehtud kahe

õpilase kohta vajaliku USR ja keeleõppetoe kohta märget. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud

märkeid EHIS-es vähemalt 6. detsembri 2022. a seisuga vastustajale ei nähtunud. Vastustajale

esitatud taotlusest nähtusid toetuse eelduseks olevad andmed õpilaste kohta, kuid EHIS-es

kanded seda väidetavalt ei kinnitanud. Vastustajale oli aga enne 11. jaanuari 2023. a käskkirja

andmist poolte omavahelisest suhtlusest teada, et kaebaja hinnangul ei kajastu EHIS-es õiged

andmed ning tegelikult vastavad õpilastele osutatud õpe ning õpilaste staatus toetuse

saamiseks vajalikele tingimustele. HTM-l oli teave EHIS-es märgete tegemisega seonduvate

probleemidega seonduvalt olemas hiljemalt 9. jaanuaril 2023, mil kaebaja esindaja sellele

oma kirjas tähelepanu juhtis (dtl 40). Ka varasemalt üritas kaebaja pärast 6. detsembri 2022. a

käskkirja saamist saada vastustajalt mitmel korral täpsemat infot selle kohta, mis tingis

taotluse rahuldamata jätmise (dtl 39, 41). Kaebaja viitas sellele, et USR märge oli tema vaates

mõlema õpilase puhul tehtud ning selle kohta ei ole tehtud täiendavaid märkeid EHIS-es

pärast 19. oktoobrit 2022, kuid 9. jaanuari 2023. a seisuga on EHIS-es vastav märge nähtav.

Olukorras, kus pärast 6. detsembrit 2022 jätkas HTM justkui menetlust (kaebusele esitatud

vastuse kohaselt) nende taotlejate osas, kes HTM 6. detsembri 2022. a käskkirjaga toetust ei

saanud, ning viis läbi täiendava taotluste hindamise väidetavalt 8. detsembril 2022 toimunud

komisjoni teisel koosolekul ning vormistas selle kohta 19. detsembril 2022 protokolli, millest

samuti ei selgu täpselt kaebajale etteheidetud rikkumiste iseloom, tulnuks vastustajal anda

kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg HMS § 15 lg 2 alusel. Kohtu hinnangul ei

esinenud takistusi USR ja keeleõppetoe osas puuduste kõrvaldamiseks. Ainuüksi asjaolu, et

EHIS-es ei saa tagantjärgi märget muuta ei muuda puuduste kõrvaldamist võimatuks. Taotleja

vastavust toetuse saamise tingimustele on võimalik tõendada ka teiste dokumentide ja

selgitustega, mida kaebaja on üritanud ka teha.

18. EHIS-es nõuetekohaste kannete tegemine oli määruse nr 265 § 30 lg-te 2 ja 3 alusel

üldhariduskoolide kohustus. Asjakohased andmed tuli registrile esitada nende muutumise

päeval ning kinnitada andmete õigsust iga kuu 5.-10. kuupäevaks. Kohus möönab, et

olukorras, kus toetuse taotlemine ja määramine toimus EHIS-es kajastatud andmete alusel

ning EHIS-es kajastatud andmete asjakohasuse tagamine oli eelkõige kooli kohustus, ei

pruukinud vastustaja olla 6. detsembri 2022. a seisuga teadlik, et vähemalt USR märked

3-23-218

võivad olla registris siiski tehtud. Vastustaja pidi aga hiljemalt haldusakti andmise ajaks (11.

jaanuar 2023) veenduma, et EHIS-es kajastatu on korrektne ning andmete sisestamise ja

kajastamisega probleeme ei esine. Kaebaja 9. jaanuari 2023. a selgituste pinnalt pidi

vastustajal vähemalt tekkima kahtlus, et osad EHIS kajastatud andmed (USR kanded) võivad

olla haldusakti andmise hetkeks muutunud ja võivad vajada täiendavat kontrolli ning samuti

võib esineda vajadus anda puuduste kõrvaldamiseks võimalus. HTM on vastuses kaebusele ka

ise kaudselt viidanud, et andmevahetuses võis esineda probleeme, kuid on pidanud selles osas

põhjendamatult ainuvastustajaks kaebajat, sest on ise jätnud piisava tähelepanuta USR

märkega tegemisega seonduvad asjaolud. Kohtu hinnangul käitus HTM haldusmenetluses

liiga formalistlikult kui ei võimaldanud talle selgunud uute asjaolude pinnalt täiendavalt

puudusi kõrvaldada ega võtnud selgunud asjaolusid 11. jaanuari 2023. a käskkirja tegemisel

arvesse.

19. Kohtu jaoks on kohtumenetluse raames esitatud seisukohtade, selgituste ja andmete

pinnalt tekkinud põhjendatud kahtlus, et vähemalt USR märgete osas ei pruukinud EHIS-es

kajastatu olla täpne ning võis olla vaidlustatud käskkirja andmise hetkeks muutunud, mida aga

vastustaja arvesse pole võtnud. Sellises olukorras ei ole kohus veendunud, et esinesid sellised

rikkumised, mis ilma kaalumiseta ja puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmata tingisid

toetuse rahuldamata jätmise Korra p 5.4.6. mõttes. Kohus ei ole seega veendunud, et

haldusmenetluse läbiviimisel tehtud minetused ja haldusakti ebakohane põhjendamine olid

sellised, mis lõpptulemust ei mõjutanud. Pealegi on vastustaja tuginenud vaidlustatud

käskkirjas ebaõigesti õigusliku alusena Korra punktile 5.4.3., kuigi tegelikult tugineb Korra p-

le 5.4.6.

20. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et minetused haldusmenetluse läbiviimisel ja

haldusakti koostamisel, põhjendamiskohustuse rikkumine ja puuduste kõrvaldamise

võimalusega mittearvestamine on koosmõjus sedavõrd ulatuslikud rikkumised, et tingivad

vaidlustatud käskkirja tühistamise, sest HMS §-le 58 tuginedes ei saa olla kindel, et minetused

menetlusreeglite järgimisel ei mõjutanud asja otsustamist. Kuna kohus ei vii ise läbi

haldusmenetlust ja esitatud materjalide pinnalt pole selge, kas kaebaja puuduste kõrvaldamise

korral toetuse kindlasti saab, peab kohus õigemaks teha vastustajale indefinitiivse kohustuse

otsustada toetuse andmine uuesti.

21. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Harku valla kaebuse. Kohus tühistab haridus- ja

teadusministri 11. jaanuari 2023. a käskkirja nr 1.1-2/23/9 „Uussisserändajatest õpilaste eesti

keele ja eestikeelse aineõppe toetuse mitte maksmine“ kaebajat puudutavas osas ning

kohustab Haridus-ja Teadusministeeriumi otsustama toetuse määramise kaebajale uuesti.

Harku valla menetluskulu (riigilõiv 20 eurot) jääb vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider