2-24-161/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Siret Siilbek ja Dina Tali

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-161

Tsiviilasi

Q.A hagi Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu

vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.05.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Q.A 05.06.2024 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

330 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Q.A (isikukood XXX)

Kostja Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu

(registrikood 80098899), lepingulised esindajad Kärol

Kibena ja Kerli Leetsaar

1(9)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22.05.2024 kohtuotsus lõppjärelduses muutmata, kui muuta

täiendamise teel selle põhjendusi.

2. Jätta Q.A apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Q.A kanda.

4. Määrata Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu menetluskulude suuruseks

apellatsioonimenetluses 626,87 eurot ja mõista see välja Q.A-lt Tallinn, Nõmme tee 63a

korteriühistu kasuks.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(9)

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Q.A (hageja) esitas 04.01.2024 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 26.01.2024, 26.02.2024

ja 29.02.2024) Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes.

Hageja palub kostjalt välja mõista õigusvastaselt tekitatud kahjuhüvitise 293,95 eurot ja sellelt

arvestatud viivise.

1.1. Hageja tugines peamiselt järgmistele väidetele:

- kostja esitas 21.11.2023 hageja suhtes täitmisavalduse täiteasjas nr 034/2023/4754;

- täitedokumendiks oli tsiviilasjas nr 2-21-10786 tehtud lahend, millele esitatud

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest Riigikohus 13.11.2023 määrusega keeldus (13.11.2023

määrus);

- hageja oli e-toimikus 10.08.2023 registreerinud nii oma vana e-posti aadressi XXX kui ka uue

e-posti aadressi YYY, kuid e-toimikus oli ainult tema vana e-posti aadress;

- hagejale ei saanud e-toimiku vahendusel 13.11.2023 määruse teavitust, hageja sai määrusest

teada 21.11.2023 ja tasus võla;

- ka kostjale pidi nähtuma e-toimikust, et hageja ei saanud varem 13.11.2023 määrusest teada;

- kostja esitas täitmisele ka viivisenõude, kuid on arvestanud viivist 1 päeva eest ehk 0,66 eurot

rohkem;

- viivise arvestus algas 14.11.2023 ja kuni 21.11.2023 võis kostja arvestada viivist 8, mitte 9

päeva eest.

1.2. Hagejale ei ole 13.11.2023 määrust nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kostja oleks võinud

asjaolude selgitamiseks hagejaga ühendust võtta või paluda täitemenetluse lõpetamist (TMS § 48

lg 1 p 1) olukorras, kus täitedokumendist tulenevat nõuet ei ole või see lõpeb. Täitemenetluse

algatamine enne täitedokumendi hagejale kättetoimetamist oli hea usu põhimõtte vastane. Hageja

kahjuks on tema poolt tasunud täitekulud 293,95 eurot ja valest viivisearvestusest tulenev kahju

0,66 eurot.

Alternatiivselt on hagejal kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1028 jj alusel, kuna kostja on täitemenetluses saanud võlgniku arvel rahalise hüve.

Kui kostja oleks täitnud kohustuse esitada nõude lõppemise tõttu täitemenetluse lõpetamise

avaldus, poleks hagejale varalist kahju tekkinud. Kostja oli teadlik mõjuva vabandava asjaolu

olemasolust, milleks oli hageja suhtes vääramatu jõud. Täitemenetluse lõpetamise avalduse

esitamata jätmisega käitus kostja tahtlikult heade kommete vastaselt.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kostja oleks käitunud õigusvastaselt. Asjaolu, et

kostja keeldus jõustunud kohtumäärust vastu võtmast või selle kättesaamist kinnitamast, ei piira

hageja õigust esitada täitmisavaldus kohtutäiturile oma nõude sissenõudmiseks olukorras, kus

kohtumäärus on jõustunud. Tegemist oli Riigikohtu menetlusse mittevõtmise määrusega, millele

ei ole ette nähtud edasikaebamise tähtaega, mistõttu ei sõltunud määruse jõustumine sellest, kas

menetlusosalised on selle vastuvõtmist kinnitanud. Kostjale ei saa ette heita, et ta valis nõude

sissenõudmiseks võimaluse esitada kohtutäiturile täitmisavaldus. Ühestki õigusaktist ei tulene

tingimust, et täitmisavalduse esitaja peab olema täitmisavaldust esitades veendunud, et jõustunud

3(9)

kohtumäärus oleks võlgnikule ka nõuetekohaselt kätte toimetatud. Ka ei tulene kusagilt

kohustust sissenõudjal kohtumäärus ise võlgnikule kätte toimetada.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulude hüvitise 512,40 eurot ning märkis, et hageja on kohustatud maksma

kostjale viivist menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Samuti jättis maakohus rahuldamata

hageja taotluse tsiviilasjade liitmiseks.

Hageja taotlus tsiviilasjade liitmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna tsiviilasjadel 2-22-12261 ja

2-23-14988 puudub seos käesoleva tsiviilasjaga.

Hagi on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Väidetav kahju on põhjustatud kohtutäituri tasu

maksmisega täiteasjas nr 034/2023/4754. Selles asjas esitas kostja hageja vastu täitmisele

jõustunud kohtulahendi. Jõustunud kohtulahendi täitmise taotlemine ei ole õigusvastane. Kostjal

ei olnud kohustusi seoses täitedokumendi hagejale kättetoimetamisega, mistõttu hageja väited

täitedokumendi kättetoimetamise asjaolude kohta ei oma hagi õige lahendamise seisukohalt

tähendust. Kostjal puudub kohustus hüvitada hagejale tema poolt kantud täitemenetluse kulusid.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatud suuruseks on 512,40 eurot (st

3 tundi tunnitasu suurusega 140 + käibemaks), mis kuulub hagejalt menetluskuluna kostja kasuks

välja mõistmisele.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu tühistada ning saata asi maakohtule

uueks lahendamiseks või teha uus otsus, millega tunnistada täiteasi nr 034/2023/4754

põhjendamatuks ja kostja hageja arvel alusetult rikastunuks; mõista kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitis hagihinnas 330 eurot (või alternatiivselt kahjuhüvitis, mis kujuneb täitemenetluse

kulust 293,95 eurot ja viivisest kahju tekkimise päevaga 22.12.2023) ja menetluskulud ning

kohustada kostjat maksma hagejale viivist kahjuhüvitise ja menetluskulude tasumata osalt VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla

tasumiseni.

4.1. Maakohus ei ole õigussuhet kvalifitseerinud ega käsitlenud järgmisi küsimusi: a) kas hagejal

oli õigus saada kätte täitedokument või selle teatis enne täitemenetluse algatamist; b) kas hagejal

on õigus täita täitedokument päeval, kui ei toimu veel täitedokumendi nõudelt viivise arvestust;

c) kas täitedokumendi nõude täitmise tähtaeg on ennistatav mõjuval põhjusel, kuna põhjustab

võlgnikule õigustühise negatiivse tagajärje; d) kas põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule

kahju tekitamise korral võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja

vastu ka pärast täitemenetlust; e) alternatiivselt, kas täitedokumendi nõudelt sissenõudja viivise

arvestus toimub täitmise päevast või sellele järgnevast päevast. Hageja jääb nimetatud

küsimustes maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde.

Maakohus ei ole nimetanud põhjendustes ühtegi seadust, mida kohaldas. Samuti pole hinnatud

tõendeid.

4(9)

4.2. Hageja leiab ka, et korteriühistu ei ole olnud menetluses seaduse kohaselt esindatud, sest

seaduslikul esindajal puudub korteriühistu esindamise õigus (vastav asjaolu on tuvastamisel

tsiviilasjades 2-22-12261 ja 2-23-14988. Maakohus leidis põhjendamatult, et nimetatud

tsiviilasjadel puudub seos käesoleva asjaga.

4.3. Maakohus leidis menetluskulude kindlaksmääramisel ekslikult, et hageja ei ole kostja

esindajate tunnitasumäärale vastuväiteid esitanud. Hageja esitas seisukoha 16.04.2024, milles

viitas, et tsiviilasjas nr 2-21-10786 on Tallinna Ringkonnakohus 15.09.2023 jõustunud määruse

p-s 27 põhjendanud kostja menetluskulude määraks 100 eurot, millele lisandub käibemaks.

Maakohus ei ole sellega arvestanud.

Apellatsioonkaebuse osaline menetlusse võtmisest keeldumine

5. Ringkonnakohus tegi 03.07.2024 määruse, millega keeldus hageja apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest osas, millega hageja palub tunnistada täiteasi 034/2023/4754

põhjendamatuks ja kostja hageja arvel alusetult rikastunuks (14.06.2024 apellatsioonkaebuse

täienduse resolutsiooni p 3). Ülejäänud osas võttis ringkonnakohus kaebuse menetlusse.

03.07.2024 määrus jõustus 24.07.2024.

Vastus apellatsioonkaebusele

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, aga selle põhjendusi tuleb

täiendada (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

8. Põhjendatud on hageja apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus on jätnud ühe hageja

nõude lahendamata, tema väidetele vastamata ja otsuse põhjendamata. Nimetatud menetluslikud

minetused saab ringkonnakohus kõrvaldada.

Põhjendamatud on hageja apellatsioonkaebuse väited, et kostja esindajal puudub korteriühistu

esindamise õigus. Asjas on esitatud volikiri (dtl 120), millest nähtub kostja esindaja volitus

kostjat esindada. Väide, et vastav asjaolu on tuvastamisel teistes kohtumenetlustes, on sedavõrd

üldine, et seda pole võimalik kontrollida. Hageja 24.02.2025 taotlus esindaja menetlusõiguse

kontrollimiseks on esitatud hilinemisega ja kohus seda ei menetle, kuna see põhjustaks

menetluse lahendamise viibimise. Hageja ei ole põhistanud, et tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus

(TsMS § 331 lg 1).

9. Pooled ei vaidle siinse otsuse p-s 1.1 hageja esile toodud asjaolude üle, mistõttu

ringkonnakohus võtab need aluseks asja lahendamisel.

10. Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt vastata küsimusele, millal 13.11.2023 määrus jõustus ja

kas see sõltus määruse hagejale kättetoimetamisest või selle e-toimikus nähtavaks tegemisest.

10.1. Riigikohtu kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus jõustub TsMS §

694 lg 2 järgi selle avalikult teatavakstegemise päeval. Tulenevalt TsMS § 452 lg-st 1 ja § 680

lg-st 1 tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. Sama

kehtib TsMS § 463 lg 2 järgi ka kohtumääruse kohta. Kohtulahend tehakse avalikult teatavaks

kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalisel on võimalik otsusega tutvuda ja saada sellest ärakirju

5(9)

(TsMS § 453 lg 1 esimene lause), st lahend on avalikult teatavaks tehtud alates ajast, mil see on

menetlusosalistele füüsiliselt kohtukantseleis kättesaadav. Seega jõustub kirjalikus menetluses

tehtud Riigikohtu määrus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta päeval,

mil see on kohtukantseleis kättesaadav. Seadus ei nõua kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise

või sellest keeldumise määruse (formaalset) kättetoimetamist menetlusosalisele ega seo sellega

määruse jõustumist. Piisab määruse edastamisest TsMS § 310 nõuete kohaselt (TsMS § 679 lg 5

esimene lause). Seda põhjendab eelkõige asjaolu, et Riigikohtu määruse peale ei saa edasi

kaevata (vt RKTKm 29.03.2010, 3-2-1-13-10, p-d 15, 16). Sama normi kolmanda lause kohaselt

tehakse e-toimiku kaudu isikule kättesaadavaks kohtu infosüsteemis kinnitatud otsus, millele

allkirja ja pitserit ei lisata. Seadus ei seo seega lahendi jõustumist selle kättesaadavaks

tegemisega e-toimikus.

10.2. Nimetatust järeldub, et määrus jõustus sõltumata sellest, kas see hagejale e-toimikus

nähtavaks tehti või tema e-posti aadressile saadeti.

11. Hageja heidab kostjale ette täitedokumendi (jõustunud kohtulahendi) sundtäitmisele esitamist

ilma asjaolude selgitamiseks kostjaga eelnevalt ühendust võtmata ja täitemenetluse lõpetamise

avalduse esitamata jätmist olukorras, kus kostja teadis, et hagejale ei ole 13.11.2023 määrust

kätte toimetatud. Seega heidab hageja kostjale ette tegevusetust.

11.1. Kostja vastutus hageja ees saab tuleneda delikti üldkoosseisust (VÕS § 1043), mille

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab

kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele.

11.2. Kahjulik tagajärg, mis hagejale osaks sai, on täituri tasu, mida hageja pidi täitemenetluse

algatamata jätmise tõttu tasuma.

11.3. Hageja väidet, et kostja oleks pidanud temaga enne lahendi täitmisele esitamist ühendust

võtma, mõistab ringkonnakohus viisil, et kostja poolt hagejaga ühenduse võtmine enne

täitmisavalduse esitamist oleks endaga kaasa toonud nõude vabatahtliku täitmise. Sellisel juhul

oleks vajalik põhjuslik seos olemas, sest kostjal oleks siis puudunud vajadus lahendit täitmisele

esitada ja hageja ei oleks pidanud täituri tasu maksma.

11.4. Teisel juhul, kui kostja jättis esitamata täitemenetluse lõpetamise avalduse, ei ole olemas ka

vajalikku põhjuslikku seost, sest täitekulud kannab võlgnik (TMS § 38 lg 1). Kuna kohtutäituri

tasu on täitekulu (TMS § 37 lg 1), oleks hagejal tulnud tasuda see ka siis, kui täitemenetlus oleks

kostja avalduse alusel lõpetatud (TMS § 48 lg 1).

11.5. Isegi kui jaatada, et kostja tegevusetus enne kohtuotsuse täitmisele esitamist on hageja

kahju vajalikuks põhjuseks, ei saa seda pidada õiguslikus mõttes kahju põhjuseks. Kahju

õigusliku põhjuse tuvastamisel tuleb hinnata VÕS § 127 lg 2 järgi ka seda, kas rikutud kohustuse

puhul oli sätte eesmärgiks tekkinud kahju ärahoidmine.

11.6. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur läbi täitemenetluse sissenõudja avalduse ja

täitedokumendi alusel. Hageja ei ole näidanud, millisel õiguslikul alusel on tal õigus nõuda, et

kostja võtaks temaga enne jõustunud kohtulahendi sundtäitmisele esitamist ühendust. Sellist

normi õiguskorras ei ole ja tegemist ei ole ka hageja käibekohustusega. Käibekohustust ei saa

tuletada üldisest kohustusest hoida teisi positiivse tegevusega võimalike kahjude eest.

6(9)

11.7. Kostjal puudus ka seadusest tulenev kohustus kontrollida, kas hageja oli e-toimiku

vahendusel määruse kättesaamist kinnitanud. Riigikohtu määrusest on võimalik teada saada ka

Riigikohtu veebilehe vahendusel. Arvestades, et hageja on menetluses väitnud ka seda, et määrus

saadeti valele e-posti aadressile, märgib kolleegium, et seadusest ei tulene kostjale kohustust

kontrollida ka seda, kas Riigikohtu määrus saadeti hageja õigele e-postiaadressile.

11.8. Kuna puudub põhjuslik seos kostja teo ja hagejale tekkinud kahju vahel, ei ole vaja anda

hinnangut õigusvastasuse ja süü küsimusele. Seetõttu ei vastuta kostja hageja ees temale

tekkinud kahju eest.

12. Täitedokumendi täitmiseks esitamine on toiming, milles väljendub tahteavaldus, mis ei ole

iseenesest suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Kui käsitada kostja tegevust

täitmisavalduse esitamisel tehinguna (TsÜS § 67 lg 1 mõttes), siis selle heade kommete vastasus

võiks tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest

käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Kuna kostja võis esitada jõustunud täitedokumendi

täitmisele ja tal ei olnud eelnevalt märgitud kohustusi, ei saa kostja tegevusetust käsitada

ebamoraalsena või ühiskonnas vastuvõtmatuna ehk heade kommete vastasena.

13. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel

tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste

teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1

kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

13.1. Olukorras, kus sissenõudja nõue on täitemenetluses vähemalt osaliselt täidetud ilma

õigusliku aluseta (nt kui nõue oli lõppenud või nõude täitmine oli hea usu põhimõtte vastaselt

lubamatu), võib võlgnikul olla sissenõudja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §

1028 jj alusel või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043 jj alusel (vt samas,

p 14.2). Põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja

võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib

võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast

täitemenetlust (vt RKTKo 28.04.2010, 3-2-1-31-10, p 18).

13.2. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse

kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise

piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või

lepingust tulenevat (vt samas). Siinsel juhul ei ole võimalik väita, et kostja tegutses halvas usus,

kui esitas täitmisavalduse.

14. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et siinse vaidluse esemeks olev kohtuotsusest tulenev

nõue muutus sissenõutavaks järgmisel päeval peale kohtuotsuse jõustumist (14.11.2023) ja

kostja on hageja arvelt 0,66 euro ulatuses rikastunud, kuna esitas täitmisavalduse ka viivise

nõudes 13.11.2023 kuupäeva eest.

14.1. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist

(VÕS 82 lg 7 esimene lause).

14.2. Kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-21-10786 (dtl 47–56) nähtub, et kohus mõistis nii

menetluskulud kui ka nendelt arvestatava viivise hagejalt kostja kasuks välja alates

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmist (viivise

7(9)

maksmist) oli seega võlausaldajal õigus nõuda selle jõustumisel. Kuna siinses asjas jõustus otsus

13.11.2023, võis kostja nõuda hagejalt otsuse täitmist ka viivise osas sellel kuupäeval.

15. Seoses põhinõude rahuldamata jätmisega jääb rahuldamata ka hageja viivisenõue.

16. Põhjendatud on hageja väide, et ta vaidlustas vastupidiselt maakohtu seisukohale oma

16.04.2024 seisukohas kostja esindaja tunnitasu suuruse, viidates Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilasjas nr 2-21-10786 tehtud määruse p-le 27. Viimases pidas kohus õigustatud tunnitasu

määraks 100 eurot. Sellele vastamata jätmisega rikkus maakohus otsuse põhjendamiskohustust.

16.1. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus,

mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades.

16.2. Kolleegiumi hinnangul on asi õiguslikult ja materjalide mahtu arvestades keskmise

keerukusega. Sellest lähtuvalt ei ole kostja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot, millele

lisandub käibemaks, ülemäärane. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on vastavuses

esindaja kvalifikatsiooniga ega ületa kohtupraktikas mõistlikuks peetavat lepingulise esindaja

tunnitasu.

16.3. Seetõttu tuleb jätta maakohtu otsuse lõppjäreldus muutmata ka menetluskulude

kindlaksmääramise osas.

17. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud

hageja kanda.

18. TsMS § 174 lõigete 1 ja 3 järgi tuleb ringkonnakohtul vastavalt menetluskulude jaotusele

määrata kindlaks kostja menetluskulude rahaline suurus. Kostja esitatud menetluskulude

nimekirja kohaselt osutas tema lepinguline esindaja õigusabiteenuseid tunnihinnaga 140 eurot

(millele lisandub käibemaks). Kostjale osutatud õigusabitoimingute sisuks on olnud

apellatsioonkaebusega tutvumine 1 h 13 min, sellele vastuse koostamine 4 h ja menetluskulude

nimekirja koostamine 27 min. Kokku on ajakulu 5 h 40 min. Kostja palub hagejalt välja mõista

(5,67 * 140 + käibemaks), s.o 971,44 eurot.

9.1. Hageja vaidles vastu kostja menetluskulude suurusele, leides, et tundide arv ja esindaja

tunnitasu on ülemäärased.

9.2. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas

kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja kostja õiguste kaitseks vajalikud. Neile kulunud

aeg on menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud, v.a

apellatsioonkaebuse vastuse osas. Selle sisuline pikkus on 2 lk ja selles korratakse põhiosas juba

maakohtus esitatud väiteid. Ringkonnakohus peab nimetatud osas põhjendatud ajakuluks 2 h.

Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (millele lisandub käibemaks) on vastavuses

esindaja kvalifikatsiooniga ega ületa kohtupraktikas mõistlikuks peetavat lepingulise esindaja

tunnitasu. Seega määrab ringkonnakohus kostjale ringkonnohtu menetluses hüvitatavate

menetluskulude rahaliseks suuruseks (3,67 * 140 + käibemaks) 626,87 eurot ning mõistab selle

hagejalt kostja kasuks välja.

8(9)

9.3. Kostja taotluse alusel märgib ringkonnakohus, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS§ 113 lg-s 1 sätestatud määras.

10. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

9(9)