4-24-4127/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-24-4127

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2025. a, Pärnu, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-24-4127 (940024000369)

Kohtunik

Anu Tammeniit

Väärteoasi

Kaebuse esitaja

Kaitsja

O.R kaebus Keskkonnaameti 28.11.2024. a

otsusele väärteoasjas nr 940024000369

O.R (isikukood: XXX; elukoht:

XXX, XXX, XX; tel: XXX; e-post: XXX

kokkuleppel vandeadvokaat Karin Ploom

Kohtuväline menetleja

Kohtuvälise menetleja esindaja

Keskkonnaamet (registrikood: 70008658; aadress:

Roheline 64, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond)

Keskkonnaameti uurija Karin Asi

RESOLUTSIOON

Juhindudes JahiS § 50; VTMS § 2, § 132 p 1, § 133-

135 kohus otsustas:

1. Jätta O.R kaebus rahuldamata ja Keskkonnaameti 28.11.2024. a otsus

väärteoasjas nr 940024000369 muutmata.

2. Rahatrahv 400 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011

SEB Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas, a/a-le

EE777700771003813400 LHV pangas või a/a-le EE701700017001577198 Luminor

pangas,

. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi,

viitenumber 2200030399

kelle eest nõue tasutakse. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei tasu rahatrahvi täies

ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele

kohtus tutvumiseks kättesaadavaks, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia

kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

3. Menetluskulud summas 3523,36 eurot jätta O.R kanda.

1 (14)

4-24-4127

4. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. VTMS § 156 lg 1 sätestab,

et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama

paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb

kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse

pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 28.02.2025. a.

Asjaolud ja menetluskäik

29.10.2024. a koostas Keskkonnaameti uurimisosakonna uurija Karin Asi väärteoprotokolli

selle kohta, et ajavahemikul 06.01-07.01.2024. a viibis O.R Pärnu maakonnas

Saarde vallas RMK Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas Saki jahialal kütitud ilvesega ehk viibis

jahisaadusega ja jahitulirelvaga looduses, milline tegevus on võrdsustatud jahipidamisega,

omamata ilvese küttimiseks jahiluba. Viibides kütitud ilvesega (jahisaadusega) ja

jahitulirelvaga jahimaal, rikkus O.R jahiseaduse (JahiS) § 35 lg 1 p 2 ja JahiS § 40

lg 1 nõudeid. Selle teoga pani O.R toime väärteo, milline on kvalifitseeritav JahiS

§ 50 järgi.

28.11.2024. a otsusega nr 940024000369 (tl 125-132) määrati kohtuvälise menetleja poolt

eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest O.R-ile karistuseks JahiS § 50 järgi

rahatrahv 100 trahviühikut s.o 400 eurot.

Kaebuse sisu

13.12.2024. a esitas O.R kaitsja vandeadvokaat Karin Ploomi vahendusel Pärnu

Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Kaebuses leitakse, et Keskkonnaameti

28.11.2024. a otsus on põhjendamatu. Väärteomenetluse raames kogutud tõenditega ei ole

tõendatud, et O.R on toime pannud talle etteheidetava rikkumise.

Kaebuses leitakse, et antud asjas puuduvad otsesed tõendid ning kogutud kaudsed tõendid

ei tõenda, et O.R on 06.01.2024-07.01.2024 küttinud Saki jahimaadel ilvese või et

ta on sel perioodil metsas kütitud ilvesega viibinud. Samuti on asjas kogutud kaudsed

tõendid valdavalt lubamatud ning need tuleb asja lahendamisel kõrvale jätta. Kaudsetest

tõenditest peab nähtuma tõsikindlalt, et menetlusalusele isikule omistatav tegu on

tõepoolest toime pandud. Antud juhul ei kajasta mitte ükski tõend, et O.R on

rikkunud JahiS § 35 lg 1 p 2 ning JahiS § 40 lg 1 nõudeid ja toime pannud JahiS § 50 järgi

kvalifitseeritava teo.

Kaebuse esitaja palub tühistada 28.11.2024. a Keskkonnaameti otsuse väärteoasjas nr

940024000369 terves ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 või alternatiivselt

VTMS § 30 alusel. Menetluskulud palub kaebuse esitaja jätta riigi kanda.

Kaebuse esitaja oli nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebustele

Keskkonnameti esindaja uurija Karin Asi oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub

2 (14)

4-24-4127

jätta väärteoasjas nr 940024000369 koostatud üldmenetluse otsuse peale esitatud kaebuse

täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Keskkonnaamet on seisukohal, et 28.11.2024. a koostatud üldmenetluse otsus on

õiguspärane ja tugineb kogutud tõenditele. Keskkonnaamet jääb oma otsuses toodud

põhjenduste ning seisukohtade juurde. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteomenetlus on

läbi viidud kooskõlas väärteomenetluse ja kriminaalmenetluse seadustikes sätestatud

nõuetega, oluliste menetlusvigadeta ning määratud karistus on kooskõlas KarS §-s 56

sätestatud põhimõtetega ning Riigikohtu praktikaga. Seega ei ole O.R kaebus

põhjendatud ja Keskkonnaameti 28.11.2024. a väärteoasjas nr 940024000369 tehtud otsuse

tühistamiseks puudub alus.

Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Pärnu Maakohtu seisukoht

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas

kogutud kirjalikud materjalid ja kaebuse esitaja seisukoha ning taotluse, leiab, et kaebus ei

ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

Väärteoprotokolli (tl 107-110) kohaselt heidetakse O.R-ile ette seda, et

ajavahemikul 06.01.2024-07.01.2024 viibis O.R Pärnu maakonnas Saarde vallas

RMK Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas Saki jahialal kütitud ilvesega ehk viibis jahisaadusega

ja jahitulirelvaga looduses, milline tegevus on võrdsustatud jahipidamisega, omamata ilvese

küttimiseks jahiluba. Viibides kütitud ilvesega ja jahitulirelvaga jahimaal, rikkus O.R

JahiS § 35 lg 1 p 2 ja JahiS § 40 lg 1 nõudeid. Selle teoga pani O.R toime

väärteo, milline on kvalifitseeritav JahiS § 50 järgi.

Vaidlust ei ole selles, et mõlemal päeval, s.o 06.01.2024. a ja 07.01.2024. a toimus Pärnu

maakonnas Saarde vallas Kilingi-Nõmme Saki jahipiirkonnas hundijaht, milles osales ka

O.R . Vaidlus seisneb selles, kas O.R nimetatud ajal ja kohas viibis koos

kütitud ilvesega ja jahitulirelvaga.

Kohus peab vajalikuks märkida, et väärteoprotokollis märgitud teo osas alustati

väärteomenetlust kriminaalmenetluses kogutud info põhjal. Kriminaalasjas nr 23940000003

on 08.04.2024. a koostatud õiend (tl 2) selle kohta, et nimetatud kriminaalasja menetluse

käigus asitõendi vaatlusel leiti kahtlustatava S. N a mobiiltelefoni mälust fotod, millelt

nähtub, et O.R on osalenud 07.01.2024. a ebaseaduslikus jahis, kus on lastud

tulirelvast üks ilves. Samuti on õiendis märgitud, et nimetatud teo osas võtab

väärteomenetluse alustamise otsuse vastu Keskkonnaamet. Väärteomenetluse nr

940024000369 alustamise 17.04.2024. a teate (tl 1) kohaselt alustati Keskkonnaameti poolt

väärteomenetlust JahiS § 50 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises.

18.03.2024. a vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 3-7) nähtub, et kriminaalasjas nr

23940000003 võeti 06.03.2024. a S. N a elukoha läbiotsimise käigus ära mobiiltelefon

XIAOMI Redmi 12c. Mobiiltelefon esitati vaatluseks ning see fotografeeriti ning saadud

fotod lisati vaatlusprotokollile. Samuti ühendati mobiiltelefon vaatlusarvutiga ning S. N a

poolt vabatahtlikult välja antud lukukoodi kasutades saadi Cellebrite UFED seadmes

sisalduvatest andmetest failisüsteemi koopia.

Kaitsja märkis, et 18.03.2024. a vaatlusprotokolli kohaselt on S. N andnud väidetavalt

3 (14)

4-24-4127

vabatahtlikult seadmele juurdepääsuna lukukoodi. Samas ei kajasta väärteotoimik selle

asjaolu kohta ühtegi tõendit ning jääb arusaamatuks, millise menetlustoimingu raames ning

millal on S. N menetlejale avaldanud juurdepääsu koodi. Üksnes vaatlusprotokolli lisatud

menetleja märkus, et väidetavalt on juurdepääs saadud vabatahtlikult, ei tõenda, et seadme

sisu on S. N üle andnud menetlejale vabatahtlikult, olles sealjuures teadlik, et tal puudub

selleks kohustus. Kaitsja viitab Riigikohtu lahendile nr 1-20-1208, milles on selgitatud, et

kaasabi saab olla üksnes vabatahtlik ja see eeldab, et isik teab enda õigust sellise kaasabi

osutamisest keelduda. Kaitsja hinnangul on 18.03.2024. a vaatlusprotokolli näol tegemist

lubamatu tõendiga.

Kohus sellise seisukohaga ei nõustu ja märgib, et 18.03.2024. a vaatlusprotokollis on

märge, et S. N on välja andnud vabatahtlikult lukukoodi. Seega on S. N andnud

menetlejale vabatahtlikult mobiiltelefoni parooli, et mobiiltelefoni saaks vaadelda.

Puuduvad andmed selle kohta, et mobiiltelefonist oleks andmeid saadud mingil muul viisil

kui vabatahtlikult välja antud parooli kasutades. Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi

tõendit selle kohta, et kedagi oleks survestatud lukukoodi menetlejale andma. Kaitsja poolt

viidatud Riigikohtu lahendis nr 1-20-1208 on loetud lubamatuks kahtlustatava endise

elukaaslase mobiiltelefonist saadud teave, kuivõrd talle ei selgitatud õigust keelduda enda

või oma lähedaste poolt toime pandud kuriteo tõendamisele kaasa aitamast ja ka

mobiiltelefoni PIN-koodi avaldamisest. Käesoleva asja olukord erineb Riigikohtu lahendi

nr 1-20-1208 olukorrast. Nimelt menetletavas asjas oli lukukoodi andjaks S. N , kes oli

nimetatud kriminaalasjas ise kahtlustatav. See nähtub ka 05.04.2024. a asitõendi

vaatlusprotokollist (tl 8-9), et 06.03.2024. a on kahtlustatava S. N a elukohas teostatud

läbiotsimist. Kahtlustatavale selgitatakse tema õigusi ja kohustusi, mh õigust keelduda

ütluste andmisest. Seega oli S. N kahtlustatavana sellest õigusest teadlik ning ta pidi

teadma ka seda, et ta ei pea menetlejale mobiiltelefoni lukukoodi välja andma. Kohus on

seisukohal, et 18.03.2024. a vaatlusprotokoll on lubatud tõend.

Kriminaalasjas nr 2394000003 05.04.2024. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub

veel, et vaadeldud on kahtlustatava S. N a elukoha läbiotsimise käigus ära võetud

mobiiltelefoni fotosid. Otsitud on fotosid, mis on tehtud 07.01.2024. a. Protokollis on

märgitud, et vaatluse käigus tuvastati, et fotol nr 1 on kujutatud neli meesterahvast, kelle

ees on maas jahipidamise käigus lastud hunt. Menetluse käigus on tuvastatud, et fotol

asuvad vasakult paremale S. N , R. P , E. N ja O.R . Fotol nr 2 on kujutatud E. N ,

kes hoiab üleval jahipidamise käigus lastud hunti. Fotol nr 3 on O.R koos relva ja

jahipidamise käigus lastud ilvesega. Fotol nr 4 on lastud ilves koos kahe isikuga, kellest

paistavad ainult jalad ja jahirelv neist ühe käes.

Kaitsja on seisukohal, et kriminaalmenetluse raames kogutud ja kohtuvälisele menetleja

edastatud fotod, on lubamatud tõendid ning need tuleb jätta asja lahendamisel kõrvale.

Väärteotoimikus ei ole läbiotsimise protokolli, mistõttu puudub ülevaade, kuidas on

mobiiltelefon Xiaomi Redmi 12c tõendina kogutud ja kas tegemist on lubatava tõendiga.

Kohus tegi 10.02.2025. a Lääne Ringkonnaprokuratuurile kohtunõude, milles palus esitada

kohtule koopiad 06.03.2024. a kriminaalasjas nr 23940000003 kahtlustatava S. N a elukoha

läbiotsimismäärusest ja läbiotsimisprotokollist. Prokuratuur edastas 11.02.2025. a kohtule

05.03.2024. a läbiotsimistaotluse, mis on 05.03.2024. a kohtu poolt osaliselt rahuldatud.

Kohus on mh andnud loa toimetada läbiotsimist S. N a elukohas aadressil XXX, XXX,

XXX, XXX. Prokuratuuri poolt edastatud 06.03.2024. a läbiotsimisprotokollist nähtub, et

kahtlustatava S. N a elukohas aadressil XXX on teostatud läbiotsimine 05.03.2024. a

4 (14)

4-24-4127

läbiotsimise taotluse alusel, mis on Pärnu Maakohtu kohtuniku poolt rahuldatud. Riigikohus

on lahendis nr 4-20-1588 p-s 18 märkinud, et väärteomenetluses tohib üldjuhul kasutada ka

tõendeid, mis on kogutud mingis muus menetluses, kui seejuures on järgitud tõendite

kogumise üldnõudeid ja süüteomenetluslikke garantiisid ning tõend on paigutatav mõne

KrMS § 63 lg 1 nimetatud tõendi vormi alla. KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on

kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt,

eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja

jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või

muu teabetalletus. VTMS § 35 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja väärteomenetluses

läbi otsida oma määruse alusel, millel on resolutsioonina maakohtuniku luba. Seega

kuivõrd on tuvastatud, et S. N a elukoha läbiotsimine kriminaalasjas teostati kohtuniku loa

alusel, siis saab asuda seisukohale, et kriminaalasjast nr 23940000003 väärteomenetlusse

võetud 05.04.2024. a asitõendi vaatlusprotokolli on lubatud kasutada väärteoasjas tõendina.

Tõendi kogumisel on järgitud tõendite kogumise üldnõudeid ja süüteomenetluslikke

garantiisid ning samuti on see tõend KrMS § 63 lg 1 tähenduses.

Samuti nähtub 06.03.2024. a läbiotsimisprotokollist, et kahtlustavavale S. N ale teavitati, et

vajaduse korral laetakse alla tema kasutuses ja valduses olevatest ja läbiotsimisega ära

võetud IT seadmetest (mobiiltelefonidest), tema kasutuses olevatel e-maili aadressidel ja

sotsiaalmeedia kontodel, sh pilve andmeruumis olevad andmed. S. N kinnitas, et ta on

sellest teadlik ja andis telefoni paroolid, millele kirjutas allkirja alla. Seega ka see asjaolu

kinnitab, et eelpool mainitud mobiiltelefoni lukukoodi andmine menetlejale S. N a poolt on

olnud vabatahtlik ja seaduslik.

Lisaks märkis kaitsja, et isegi kui asuda seisukohale, et 18.03.2024. a vaatlusprotokoll ja

05.04.2024. a asitõendi vaatlusprotokoll on lubatud tõendid, siis ei saa nende pinnalt

järeldada, et O.R viibis 06.01.2024. a või 07.01.2024. a jahimaadel

ebaseaduslikult kütitud jahisaagiga. Vaatlusprotokoll ja selle lisa ei tõenda, et foto oleks

tehtud ajavahemikus 06.01.2024-07.01.2024. Samuti ei ole vaatlusprotokolli lisas kujutatud

raporti fail nimega 1000002188.jpg (foto nr 3) loodud 07.01.2024. a, vaid märge

„modified“ tähendab „muudetud“ ehk teisendatud seadmesse. Foto teisendamise aeg

seadmesse ei tähenda aga foto tegemise/loomise aega.

Kohus nõustub kaitsjaga selles, et 05.04.2024. a vaatlusprotokolli lisas fotode juures olevad

märked „modified“ ei tähenda fotode tegemise aega. Raporti väljatrüki kohaselt on foto nr 1

nimetus 1000002182.jpg, foto nr 2 nimetus 1000002185.jpg, foto nr 3 nimetus

1000002188.jpg ja foto nr 4 nimetus 1000002192.jpg. Nimetatud fotod on kõik samaaegselt

salvestatud mobiiltelefoni 07.01.2024. a kell 17:59:27 (UTC+0), millele viitab raporti

väljatrüki tabelis märgitud „modified“, mis tähendab muudetud ehk teisendatud. Seega

kuivõrd fotode teisendamise aeg on 17:59:27 (UTC+0), siis Eesti ajavööndis talveajal

(UTC+2) oli kell 19:59:27, mitte 15:59:27 nagu on seda märkinud kohtuväline menetleja.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et foto, millel on kajastatud ilvest ja O.R

, on tehtud hiljemalt 07.01.2024. a kell 19:59:27. Raporti väljatrükis olevate

fotodelt nähtub, et fotol nr 1 nimetusega 1000002182.jpg on kujutatud hunti koos nelja

inimesega. Tuvastatud on O.R ütlustega (tl 10), et 07.01.2024-08.01.2024 osales

ta ühisjahil Saki jahimaadel koos I. L e, R nimelise mehe, S. N a, M. M , E. N ja 2-3

vanema mehega. Mõlemal päeval lasti üks hunt. Esimesel päeval lasi hundi M. M ja teisel

päeval E. N . Ta ei tea, kas M. M i lastud hundist tehti pilti, aga E. N e lastud hundist tehti

pilti. Ta ei oska öelda, kes pildistas. Pildil võis olla tema ise, E. N , R ja M. M . Kohus

märgib siinkohal, et O.R on eksinud ajas, millal ta ühisjahil osales, kuivõrd teiste

5 (14)

4-24-4127

asjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et hundijahil käidi siiski 06.01.2024-07.01.2024.

Fotol nr 2 nimetusega 1000002185.jpg on seega E. N koos hundiga ning see on tehtud

07.01.2024. a. Fotol nr 3 nimetusega 1000002188.jpg on O.R koos ilvese ja

jahitulirelvaga ning fotol nr 4 nimetusega 1000002192.jpg on kujutatud ilvest ning näha on

kahe isiku jalad, kellel ühel käes ka jahitulirelv. Kohtule ei ole teada, kes ja millega

nimetatud fotod tegi ja kuidas on need S. N a mobiiltelefoni sattunud, kuid fotode

nimetustega on kohtu hinnangul tuvastatud, et fotod on tehtud ajavahemikus 06.01.2024-

07.01.2024. Kohus märgib, et fotod, millel on näha hunti, on lõpuga 182 ja 185 ning fotod,

millel on kujutatud ilvest, on lõpuga 188 ja 192, st numbrid järjest suurenevad. Kohtu

hinnangul võib nende fotode nimetuste alusel eeldada, et tegemist on klassikalise

loenduriga, st on üldteada asjaolu, et mida hiljem on pilt tehtud, seda suuremaks läheb ka

pildi nimetus. Kuivõrd fotode numbrid suurenevad, siis saab teha sellest järelduse, millises

järjekorras need tehtud on ehk kõigepealt on tehtud fotod hundiga ja siis ilvesega. Seetõttu

asub kohus seisukohale ilvesega tehtud fotod pidid olema tehtud pärast hundi küttimist ning

seega jääb kütitud ilvesest fotode tegemise aeg ajavahemiku 06.01.2024-07.01.2024 sisse.

Kohus lisab, et kuigi fotode, millel on kujutatud ilvest, taust on heledam, kui fotod, millel

on hunt, siis tuleb märkida, et hunti on pildistatud autotulede valguses, kuid ilvest mitte.

Samuti ei ole teada, millise režiimiga fotod on tehtud ning arvestades tänapäeva tehnilisi

lahendusi, kus pilte saab teha ka pimedas, ei saa fotode valguse järgi kindlalt öelda, mis

kellaajal fotod on tehtud. Samuti nähtub fotodelt, et O.R kannab fotodel nr 1 ja nr

3 sama riietust ning mõlematel fotodel on ka samad ilmatikuolud, st lumi on maas.

Eeltoodu kinnitab veelgi, et fotod on tehtud samal ajal ehk ajavahemikus 06.01.2024-

07.01.2024 Pärnu maakonnas Kilingi-Nõmme Saki jahialal.

Lisaks on kaitsja seisukohal, et 05.04.2024. a asitõendi vaatlusprotokolli lisana esitatud

raport pole esitatud terviklikul kujul. Kaitsja hinnangul pole võimalik aru saada, millal on

raport loodud, millal on programmi abil teostatud uurimise algus ja millal lõpp. Kaitsja

leiab, et tegemist on lubamatu tõendiga, sest menetlejale oli nimetatud failidele ligipääs

juba 18.03.2024. a ehk ajal kui toimus väidetav koopiafailide tegemine ja ka 01.04.2024. a

O.R tunnistaja ülekuulamisel on talle esitatud küsimusi nimetatud fotode kohta.

Kaitsja hinnangul on kuupäevadega manipuleerimise eesmärgiks olnud saada O.R-ilt

01.04.2024. a tunnistaja ülekuulamise raames ennastsüüstavad ütluseid.

Olukorras, kus menetlejal on juba 01.04.2024. a kahtlus tunnistaja poolt väärteo

toimepanemise kohta, ei saa isikut nende asjaolude osas kuulata tunnistajana üle. Sellises

olukorras peab isikut küsitlema menetlusaluse isikuna ja selgelt teavitama, millist

menetlustoimingut tema suhtes tegelikult läbi viiakse.

Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. 01.04.2024. a on O.R kriminaalasjas nr

23940000003, mitte väärteoasjas ülekuulatud tunnistajana. O.R ei kuulatud üle

kriminaalasjas kahtlustatavana, vaid tunnistajana, kuivõrd menetleja soovis välja selgitada

asjaolusid ning täpsustada, kes jahil viibisid ning milliseid loomi lasti. O.R-ile ei

esitatud 01.04.2024. a kriminaalasjas nr 23940000003 tunnistajana ülekuulamise raames

fotosid temast koos kütitud ilvesega. Seega on asjakohatu väita, et menetleja oleks pidanud

O.R üle kuulama menetlusaluse isikuna. Isegi juhul kui menetlejal esines kahtlus

O.R poolt väärteo toimepanemises, siis on võimalik isik kriminaalasjas

tunnistajana siiski üle kuulata teiste kriminaalasjas tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks. Kohus märgib, et O.R kuulati väärteoasjas nr 940024000369

üle menetlusaluse isikuna 21.05.2024. a (tl 98-101), kuid ütlusi ta anda ei soovinud. Kohus

lisab, et kaitsja väide, et menetleja on kuupäevadega manipuleerinud ning soovinud saada

O.R tunnistajana ülekuulamisel ennastsüüstavaid ütluseid, on alusetu. O.R

6 (14)

4-24-4127

O.R ei andnud tunnistajana ennastsüüstavaid ütlusi, vaid ta selgitas Saki jahialal

toimunud ühisjahi asjaolusid.

Kriminaalasjas nr 23940000003 kuulati 11.03.2024. a tunnistajana üle L. V (tl 13-14).

Tegemist on Riigimetsa Majandamise Keskuse X ga. Tunnistaja andis ütlusi, et RMK

haldab Kilingi-Nõmme jahipiirkonda, mille RMK on jaotanud 8 jahialaks. Nimetatud

jahipiirkonda kuuluvad ka Saki ja Kello jahialad, mille 2023/2024. aastate suurulukijahi

nimekirjad ja tagastatud jahiload 11.03.2024. a seisuga esitas tunnistaja ülekuulamise

protokolli juurde.

Suuruluki jahiloa nr KI40001 (tl 15) kohaselt on välja antud jahiluba ühe hundi laskmiseks

Kilingi-Nõmme Saki ja Kello jahialadel. Samuti nähtub, et 06.01.2024. a on Kilingi-

Nõmme Saki jahipiirkonnas tabatud 3-5 aastane isane hunt. Suurulukijahi nimekirja (tl 16-

17) kohaselt toimus hundijaht Kilingi-Nõmme Saki jahialal 06.01.2024. a algusega kell

10.30. Jahist võttis osa 5 isikut, st I. L , M. M , R. P , K. J ja O.R .

Ilmastikuoludena on märgitud -18 kraadi, lumikate, selge taevas ja tuulevaikne. Samuti

toimus hundijaht ka 07.01.2024. a. Suuruluki jahiloa nr KI40002 (tl 18) kohaselt on

Kilingi-Nõmme Saki jahipiirkonda välja antud jahiluba ühe hundi laskmiseks ning ka

07.01.2024. a on Kilingi-Nõmme Saki jahipiirkonnas tabatud üks 1,5-2 aastane emane hunt.

Suurulukijahi nimekirja (tl 19-20) kohaselt toimus hundijaht 07.01.2024. a algusega kell

15.00. Jahist võttis osa 7 isikut, st E. N , V. N , I. L , O.R , A. O, A. P ja R. P .

Ilmastikuoludena on märgitud -16 kraadi, selge, tuulevaikus ja lumine.

Kaitsja on seisukohal, et L. V i ütlused ei tõenda O.R-ile etteheidetavat tegu. L. V i

ütlustega on kaitsja hinnangul tõendatud üksnes see, et 06.01.2024-07.01.2024 toimus

jahiloa alusel hundijaht, kus viibis ka O.R jahil ning sel perioodil kütiti kaks hunti.

Mitte ühtegi muud järeldust pole kõnealusest tõendist võimalik teha. Kohus märgib, et kuigi

tunnistaja L. V i ütlused ja protokolli juurde lisadena esitatud suuruluki jahiload ning

jahinimekirjad, ei tõenda otseselt seda, et O.R 06.01.2024-07.01.2024 on Saki

jahialal küttinud ilvese, siis tõendavad need siiski seda, et O.R sellel perioodil seal

piirkonnas hundijahil osales. Nimetatuga on tuvastatud, et O.R viibis 06.01.2024-

07.01.2024 ehk väärteoprotokollis märgitud ajal Saki jahialal koos jahitulirelvaga.

Samuti on tuvastatud, et 07.01.2024. a viibisid hundijahil ka A. O ja A. P . See on

tõendatud nii suurulukijahi nimekirja kui ka isikute enda ütlustega. Väärteoasjas

04.07.2024. a tunnistajana üle kuulatud A. O andis ütlusi (tl 27-28), et ta viibis 07.01.2024.

a Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas Saki jahialal hundijahil. Nad jõudsid koos A. P uga kohale

viimastena kella 15.00 paiku. Nad andsid allkirjad ühisjahi lehele ning I. L juhatas nad

laskekohale. Lipud olid juba varasemalt paika pandud. Tunnistaja jäi E. N e lähistele ja A.

P jäi temast taha poole. Umbes poole tunni jooksul kostis tunnistajast paremal lask ning E.

N ütles raadiojaama, et ta tabas hunti. Pärast seda kerisid nad lipud kokku ja E. N tõi sihilt

välja kütitud hundi. Seejärel tunnistaja lahkus autoga koos A. P uga. Tunnistaja kinnitas, et

teda ja A t hundiga fotode tegemise juures ei olnud. Samuti ei ole ta kuulnud samal päeval

võimaliku ilvese küttimise kohta.

Lisaks andis väärteoasja raames 04.07.2024. a tunnistajana ütlusi (tl 29-31) ka A. P .

Ütluste kohaselt käis ta 07.01.2024. a koos A. O ga Pärnu maakonnas Kilingi-Nõmme

jahipiirkonnas Saki jahialal hundijahil. Nad jõudsid sinna meestest viimasena kella 15 ajal

ja seejärel andsid allkirjad ühisjahi lehele. Lipud olid ära paigaldatud ja teised mehed olid

kütiliini paigale pandud. Nad nägid ainult jahi juhatajat. Tunnistaja jäi A. O lähistele, ilm

7 (14)

4-24-4127

läks pimedamaks ning kergelt sadas lund. Kogu jaht kestis umbes paar tundi. Tunnistaja sai

A käest teada, kes kõndis temast mööda lippe kokku kerima, et jaht on läbi. Tunnistaja

hundi küttimise hetke nimetada ei oska, sest lasku temani ei kostunud. Tunnistaja aitas

samuti lippe kokku kerida, mida võis olla umbes 1,5 km. Lipud viisid nad auto juurde, kus

kohast jaht algas. Tunnistaja nägi seal ka kütitud hunti. Nad asetasid lipupoolid autode

juurde maha ja seejärel lahkusid koos A ga. Seltskonnaga ta ei vestelnud, sest teised olid

veel osasid lippe kokku kerimas. Tunnistaja sõnul ei olnud tol päeval ilvese kohta mingit

jutu. Ta ei ole näinud fotosid kütitud ilvestest ega jahimeestest koos kütitud ilvesega.

Nii nagu L. V i ütluste osas, leidis kaitsja ka A. O ja A. P u osas, et nende ütlusega pole

kaudselt võimalik tuvastada, et O.R on küttinud ilvese või kütitud ilvesega metsas

viibinud. Pelgalt faktiline asjaolu, et kõnealused isikud viibisid 06.01.2024-07.01.2024

hundijahil, on O.R-ile etteheidetava teo suhtes kaitsja hinnangul asjassepuutumatu.

Kohus märgib, et asjaolu, et jahipidamise käigus kostus tunnistaja A. O ütluste kohaselt

ainult üks lask, ei tähenda, et sellel ajal rohkem loomi ei kütitud. Samas kütiliinis oli

tunnistaja A. O lähedal ka tunnistaja A. P , kelle ütluste kohaselt ta hundi küttimise lasku ei

kuulnud. Saki jahiala kuulub RMK Kilingi-Nõmme jahipiirkonda ning Saki jahiala on

suhteliselt suur ala, mis nähtub ka erinevatelt RMK kaartidelt (tl 26, 93-94). Tuvastatud on,

et jahi käigus kasutati lipuliine, mis olid eelnevalt teiste isikute, s.o mitte tunnistajate A. O

ja A. P u, poolt paigaldatud. Isikutel oli omavahel kütiliinis piisavalt pikk vahemaa,

mistõttu laskmist ei pruukinudki kõik jahis osalenud isikud kuulda. Seega ei saa väita, et

kuigi tunnistajad A. O ja A. P vestlust kütitud ilvese kohta ei kuulnud ning samuti ei

näinud nad ilvest ise, et ilvest Saki jahialal ajavahemikul 06.01.2024-07.01.2024 ei kütitud.

11.07.2024. a tunnistaja E. N ülekuulamise protokollist koos lisaga (tl 32-34) nähtub, et

kuivõrd ta on kriminaalasjas kahtlustatavana sama ajavahemiku kohta üle kuulatud, siis ei

soovi ta väärteoasjas ütlusi anda, kuna need võivad süüstada teda ennast. Samuti ei

soovinud 12.07.2024. a tunnistajana ütlusi anda ka S. N (tl 35-37) samal põhjusel, sest ta

on kriminaalasjas sama ajavahemiku kohta kahtlustatavana üle kuulatud ning ütluse

andmisega võib ta ennast süüstada.

Kaitsja hinnangul tuleb tunnistaja E. N e ja S. N a ütlused kõrvale jätta, kuivõrd nendest ei

ole võimalik tõendamiseseme asjaolusid mitte kuidagi tuvastada. Kohus märgib, et

eelnimetatud isikute ütluste andmisest keeldumine ei kinnita ega lükka ümber, et O.R

06.01.2024-07.01.2024 Saki jahialal kütitud ilvesega viibis. Kuivõrd oli

tuvastatud, et nimetatud isikud fotode peal olid, siis oli põhjendatud ka menetleja poolt

isikute ülekuulamine, sest sooviti välja selgitada asjaolusid.

23.05.2024. a on L. P andnud väärteoasjas ütlusi (tl 22-25), et ta töötab alates 2018. aastast

Keskkonnainspektsioonis ja

on hetkel ametis Keskkonnaameti Strateegia ja

arendusosakonna järelevalve arendusbüroo peainspektorina. Tema põhivaldkonnaks on

jahinduse järelevalve koordineerimine ja suunamine. L. P selgitas, et ilves (

) on

Lynx lynx

jahiseaduse mõttes suuruluk. Keskkonnaamet kehtestab igal aastal ilvese küttimismahu ning

viimati kehtestati 2015. jahiaastaks üle kogu Eesti ilvesele küttimismahuks 19 isendit ning

Pärnu maakonda oli eraldatud küttimismuks 3 isendit. See jahihooaeg ilvese küttimiseks

kehtis alates 01.12.2015-28.02.2016. Keskkonnaamet ei ole hilisematel aastatel ilvesele

küttimismahtu kehtestanud, kuivõrd ilveste arvukus langes Eestis nii madalale, et see

kahjustaks populatsiooni. Ilveste küttimismahtu ei ole tänase päevani kehtestatud. Lisaks

selgitas, et ta on hariduselt bioloog ning ta tunneb suurkiskjaid hästi. Isikule esitati fototabel

neljast fotost ning ta kinnitas, et fotol nr 3, kus on kujutatud meesterahvast, kes on pooleldi

8 (14)

4-24-4127

kükakil toetades oma paremale põlvele, hoiab vasakus käes lahti murtud kombineeritud

tulirelva ja tema ees lumel asetseb üks hukatud ilves. Isikul fotol käesolev relv on

kombineeritud relv, millel alumine relvaraud on vintraudne ja ülemine relvaraud on

sileraudne. Seda on märgata hästi, sest esitatud fotol on tuvastatav kahe vertikaalselt

paikneva relvaraua vahe, millest paistavad fotol jahimehe taga olevad lumised kuused.

Tunnistaja hinnangul viibis fotol kujutatud meesterahvas looduses jahimaal, kuivõrd foto

on kindlasti tehtud väljaspool asulaid ja tiheasustusalasid.

04.10.2024. a. P. M ütluste (tl 85-92) kohaselt on ta Keskkonnaagentuuri eluslooduse

osakonna X ning ta on alates 2003. aastast tegelenud suurkiskjatega. Oma hariduselt on ta

bioloog-zooloog. Tunnistaja kirjeldab, et talle esitatud fotol mehe ees olev ilves on heas

konditsioonis ning jääb mulje, et tegemist on jahisaagiga. See ilves võib kaaluda 15-25 kg.

Kärntõve tunnuseid märgata ei ole. P. M selgitas, et Eestis on ilves jahiuluk, mitte

kaitsealune liik. P. M on 2021. aastal koostanud ja avaldanud artikleid ilveste olukorrast

Eestis. P. M poolt koostatud Keskkonnaagentuuri kodulehel olevas artiklis (tl 81-84) isik

selgitab miks on Eestis ilveste olukord käesoleval ajal selline nagu ta on ehk miks püsib

ilveste arvukus alla soovitud taset. Viimati lubati Eestis ilveseid küttida 2015. aastal. Küll

aga on registreeritud ajavahemikul 2016-2023 juhtumeid, kus ilvesed on hukkunud liikluses

või on leitud nakatunud ja surnuid isendeid. P. M ülekuulamise protokolli lisana on

esitatud ka 24.09.2024. a e-kirja väljatrükk koos tabeliga (tl 90-91), millest nähtuvad

seireandmed 01.10.2022-01.03.2024 liikluses hukkunud või muul viisil Eestis hukkununa

leitud ilveste kohta. Nimetatud tabelist nähtub, et 07.01.2024. a on Harju maakonnast

Tallinna linnast leitud avarii tulemusena kärntõves ja kurtunud ilves. Rohkem sellel

kuupäeval Eestist kusagilt hukkunud ilveste kohta teateid ei saadud. Pärnu maakonnas 2024

jaanuaris andmeid hukkunud ilveste kohta ei ole. Eeltoodu nähtub ka Häirekeskuse

vastusest Keskkonnaameti päringule (tl 76-80), et andmed teedel või muul viisil hukkunud

või vigastatud ilveste kohta Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas puuduvad.

Kaitsja hinnangul ei ole L. P i ja P. M puhul tegemist asjatundjatega. L. P i ja P. M

eriteadmised ei aita ilmselgelt kaasa menetlustoimingu eesmärgile ja nad on andnud

hinnanguid neile esitatud fotole ning teinud selle pinnalt järeldusi väärteo koosseisu

kuuluvate asjaolude kohta. Kaitsja hinnangul on L. P i ja P. M ütluste puhul tegemist

lubamatute tõenditega, mis tuleb jätta kõrvale.

Kohus on seisukohal, et L. P i ja P. M ütlused on käsitletavad lubatud tõenditena. VTMS §

2 kohaselt kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse

väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

Väärteomenetluse seadustikus asjatundja nimetus ei ole sätestatud, mistõttu on võimalik

lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku sätetest. KrMS § 1091 lg 4 sätestab, et asjatundja

kuulatakse üle tunnistaja ülekuulamise kohta kehtivate sätete kohaselt, arvestades

käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi. Seetõttu on asjatundjate ülekuulamise

protokollid vormistatud tunnistajate ülekuulamise protokollidena. KrMS § 1091 lg 1

sätestab, et asjatundja on füüsiline isik, kellel on eriteadmised, mida ta rakendab käesolevas

seadustikus sätestatud juhtudel ja korras, kuid keda ei ole kaasatud kriminaalmenetlusse

eksperdina. KrMS § 1091 lg 3 p 1, 2 kohaselt võib asjatundja üle kuulata järgmiste

asjaolude kohta: asjatundja osavõtul tehtud menetlustoimingu käik või muud asjaolud, mille

kohta asjatundja oskab anda selgitusi oma eriteadmiste tõttu, kui see on vajalik

tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks.

L. P i ja P. M näol on kohtu hinnangul tegemist asjatundjatega, kellel on eriteadmised

9 (14)

4-24-4127

tõendamiseseme asjaoludesse puutuvas küsimuses. Mõlema asjatundja puhul on tegemist

isikutega, kes on oma erivaldkonna pädevad spetsialistid ning nad oskasid oma teadmiste ja

kogemuste põhjal anda tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks selgitusi. L. P il

on eriteadmised jahindusala ja tulirelvade valdkonnas ning P. M l on eriteadmised

eluslooduse ja suurkiskjate ning jahinduse valdkonnas. L. P oskas selgitada, millise

relvatüübiga on pildil tegemist, samuti teadis ta öelda, et pildil on ilves. Ka P. M selgitas,

et pildil on ilves ja millises konditsioonis ilves on. Kuna käesolevas väärteomenetluses on

vajalik tuvastada, kas fotol oli kujutatud O.R koos ilvese ja jahitulirelvaga

looduses, siis on L. P i ja P. M eriteadmised selles osas olulised. Kohtu hinnangul olid L. P

i ja P. M ülekuulamised vajalikud tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks.

Eeltoodu tõttu on asjatundja L. P i ja P. M ütlused kohtu hinnangul lubatavad tõendid.

28.03.2024. a on P. H ülekuulatud kriminaalasja nr 23940000003 raames (tl 11-12). P. H

selgitab, et ta on olnud alates 2009. aastast Eesti Jahimeeste seltsi erinevates töörühmades.

Ta on põhiliselt osalenud jahitunnistuse koolituste õppematerjalide loomisel ja osalenud ka

nendel kursustel lektorina. Ta on olnud Eesti jahinduse hea tava töörühma juht, mille üheks

eesmärgiks oli kirjutamata reeglite kirja panemine, mis hõlmas ka jahieetikat. P. H i sõnul

ei ole lastud ulukitega pildistamises midagi tavatut ja pildistamine koos kütitud loomaga on

jahitraditsiooni osa. Tavaliselt on pildil ka relv, millega uluk kütiti. Inimene, kes loomaga

poseerib on eeldavasti see isik, kes on looma küttinud. Ühispildil on esiplaanil olev isik või

looma puudutav isik see, kes looma küttis.

Kaitsja hinnangul ei tõenda ka P. H i ütlused tõendamiseseme asjaolusid ning tegemist pole

asjatundja arvamusega. Isegi kui asjatundja ütlused on õiged ja võib eeldada, et tavapäraselt

poseerib loomaga isik, kes on looma lasknud, ei võimalda see kuidagi järeldada O.R-ile

väärteoprotokollis etteheidetavat tegu. Seda tõendab mh juba asjaolu, et O.R

on ühel pildil kütitud hundiga, kuigi väärteomaterjalidest nähtub, et O.R

ei tabanud 06.01.2024-07.01.24 ühtegi hunti.

Nii nagu L. P i ja P. M puhul, siis leiab kohus ka P.H i osas, et teda saab käsitleda

asjatundjana. P. H on alates 2009. aastast osalenud Eesti Jahimeeste Seltsi töörühmades,

koostanud õppematerjale ja olnud koolitustel lektor. P. H oskas anda jahindusalaseid

eriteadmisi, mis on käesolevas väärteoasjas olulised tõendamiseseme asjaolude paremaks

mõistmiseks. P. H on oma ütlustes selgitanud, kuidas poseerib looma lasknud kütt fotodel.

Kohtu hinnangul on fotolt nr 1 arusaadav, et hundi küttis E. N , sest ta hoiab käega kütitud

hundi pead üleval ja teine käsi on asetatud hundi peale. O.R ja teised isikud, kes

hundijahis osalesid, on ka pildil, kuid nemad on taga pool ja hunti nemad ei katsu.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P. H i ütlused on lubatav tõend.

O.R-ile heidetakse ette JahiS § 35 lg 1 p 2 ja § 40 lg 1 nõuete rikkumist, millega ta

pani toime JahiS § 50 järgi kvalifitseeritava väärteo. JahiS § 50 kohaselt on karistatav

jahiloata jahipidamine.

JahiS § 23 lg 1 kohaselt on jahipidamine ehk küttimine uluki jälitamine, püüdmine,

tabamine või surmamine. JahiS § 23 lg 2 sätestab, et jahipidamisega on võrdsustatud

jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega

looduses viibimine.

JahiS § 34 lg 1 sätestab, et jahisaadus käesoleva seaduse tähenduses on jahipidamise käigus

surmatud uluk ja surmatud uluki liha, nahk või muu toore. Tulenevalt JahiS § 4 lg 2 p-st 7

10 (14)

4-24-4127

on ilves suuruluk. Käesolevas väärteoasjas on tõendatud, et O.R viibis kütitud

ilvesega ehk jahisaadusega looduses. Asjatundja L. P andis ütlusi, et foto, millel on

kujutatud isikut koos ilvesega on kindlasti tehtud väljaspool asulaid ja tiheasustusasulaid

ning asub jahipiirkonnas. Kohus nõustub eeltooduga, kuivõrd on põhjendatud alus arvata, et

05.04.2024. a koostatud asitõendi vaatlusprotokolli lisas fotol nr 3 kujutatud O.R

koos ilvesega viibib looduses.

JahiS § 26 lg 1 sätestab, et jahitulirelv on tulirelv, mis on omandatud relvaseaduse alusel

jahipidamise otstarbel. O.R andis tunnistajana kriminaalasjas nr 23940000003

ütlusi, et tal on relvaluba 10 aastat ehk alates sellest ajast kui ta sai 18-aastaseks. Ta käis

isaga jahil juba siis kui ta oli 14-aastane. Tal endal on kolm jahipüssi ja nende hoiustamise

koht on XX, XX, XX. Rahvastikuregistri väljavõtte (tl 96) kohaselt on O.R

elukohaks aadress XXX, XXX, XXX, XXX. Politsei- ja Piirivalveameti 13.05.2024. a

vastusest Keskkonnaameti päringule (tl 40-43) nähtub, et O.R-il on kehtiv relvaluba

nr. X. Hoiukohaks on XXX, XX, XXX, XXX ning loale on kantud järgmised tulirelvad:

T10944 IŽ IŽ-27 kaliibriga 16, 29401303 IŽ IŽ-94 kaliibriga 12/308 Win ja 51713ZV354

Browning-X-Bolt-Hunter-LH kaliibriga 7,62x63. Kõikide tulirelvade otstarve on

jahipidamine. Kohus on seisukohal, et kuigi O.R viibis hundijahil seaduslikult,

siis on põhjendatud alus arvata, et ilves on kütitud jahitulirelvaga, mis on näha fotolt nr 3.

Jahipidamise tava kohaselt kujutatakse fotol lisaks kütile ja kütitud loomale ka tulirelva,

millega loom kütiti.

JahiS § 35 lg 1 p 2 sätestab, et jahipidamisõigust tõendav dokument on jahiluba. JahiS § 40

lg 1 kohaselt annab jahiluba õiguse pidada ulukile jahti. JahiS § 22 lg 2 sätestab, et

pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimismahu kehtestab igal jahiaastal

Keskkonnaamet, lähtudes käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud aruandest ning

jahindusnõukogu ettepanekust. Keskkonnaamet on 18.02.2022. a kinnitanud suurkiskjate:

hundi, ilvese ja pruunkaru kaitse ja ohjamise tegevuskava aastateks 2022-2031 (tl 48-64).

Nimetatud tegevuskavast nähtub, et alates 2016. aasta jahihooajast ei ole lubatud Eestis

ilveseid küttida.

Keskkonnaagentuuri 2023. a ulukiasurkondade seisundi ja

küttimissoovituse väljatrükist (tl 65-75) nähtub, et kuivõrd ilveste arvukus on siiski veel

madal, siis soovitas Keskkonnaagentuur Keskkonnaametil 2023/2024 jahihooajaks

küttimiskvooti ilvestele mitte välja anda. Seega kuna 2023/2024 jahiaastaks ei ole ilvese

küttimismahtu Keskkonnaamet kehtestanud, siis oli ilvese küttimine 2024. aastal Eestis

keelatud, mistõttu ei saanud olla jahiluba ilvese küttimiseks Saki jahialal ajavahemikul

06.01.2024-07.01.2024 ning seega on O.R tegevus käsitletav jahiloata

jahipidamisena.

Politsei- ja Piirivalveameti 17.07.2024. a vastusest Keskkonnaameti päringule (tl 44-47)

nähtub, et O.R-ile ei ole väljastatud Euroopa tulirelva passi. Seega saab eeltoodust

järeldada, et O.R ei ole legaalselt oma jahitulirelvaga väljaspool Eestit viibinud.

Samuti on Keskkonnaagentuuri 2023. a ulukiasurkondade seisundi ja küttimissoovituse

väljatrüki (tl 65-75) kohaselt Lätis olnud ilveste küttimine keelatud juba teist aastat,

mistõttu ei ole fotol kajastatud ilvest legaalselt kütitud ka Lätis.

JahiS § 34 lg 4 sätestab, et liiklusõnnetuses hukkunud ja liiklusõnnetuse tõttu surmatud

suurulukist ning tema osadest tuleb viivitamata teavitada jahipiirkonna kasutajat või

Keskkonnaametit. Käesolevas väärteoasjas puuduvad andmed, et O.R-iga fotol

olnud ilvese puhul oleks tegemist liiklusõnnetusse sattunud ilvesega.

11 (14)

4-24-4127

18.07.2024. a tunnistaja U. K ülekuulamise protokollist (tl 38-39) nähtub, et ta on

Pärnumaa Jahimeeste Liidu X, kuid O.R nimelist isikut ta ei tea ega tunne. Kaitsja

hinnangul ei oma kõnealune tõend mingisugustki tõendusteavet väärteoprotokollis

kirjeldatud asjaolude kohta ning tuleb asja lahendamisel tervikuna kõrvale jätta. Kohus

märgib, et menetleja on tunnistaja U. K üle kuulanud, et välja selgitada asjaolusid, kuid

tunnistaja O.R ei tunne, mistõttu tema ütlused ei oma tõendamisasjaolude

tuvastamisel väärtusliku teavet.

Kohus märgib, et kuigi asjas puuduvad otsesed tõendid, on siiski kogumis kaudsete

tõenditega võimalik tuvastada, et O.R on ajavahemikul 06.01-07.01.2024. a

viibinud Pärnu maakonnas Saarde vallas RMK Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas Saki jahialal

kütitud ilvesega ehk viibinud jahisaadusega ja jahitulirelvaga looduses, milline tegevus on

võrdsustatud jahipidamisega, omamata ilvese küttimiseks jahiluba, kuivõrd ilvese küttimine

ei olnud sel ajal lubatud. Seega on tuvastatud O.R tegevuses JahiS § 50 sätestatud

süüteo objektiivsete tunnuste esinemine st jahiloata jahipidamine.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS §

16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18

lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo

toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus.

Kohus leiab, et O.R on kirjeldatud teo pannud toime kavatsetusega. KarS § 16 lg

2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik

paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav

asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

L. P andis ütlusi, et tema kasutada olevate andmebaaside alusel omab O.R

kehtivat jahitunnistust X, mis on väljastatud 06.06.2013. a ja mis kehtib kuni 21.05.2033. a.

O.R-il on kehtiv laskekatse tunnistus vintraudsele relvale, mis kehtib kuni

24.08.2025. a . Samuti on ta tasunud jahipidamiseõiguse eest 13.09.2023-12.09.2024.

O.R on jahimees ja ta on jahinduse valdkonnas pädev kuivõrd ta on läbinud

selleks vastavad koolitused. Seega teab O.R , et Eestis ei ole käesoleval ajal

lubatud ilvest küttida. Samuti jahimehena teab ta, et kütitud ilvesega ja jahitulirelvaga

looduses viibimine on võrdsustatud jahipidamisega, seega tegi ta seda teadlikult ja

tahtlikult, s.o eesmärgipäraselt ning samuti ta teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu ka

saabub.

Kohus on seisukohal, et O.R on täitnud JahiS § 50 sätestatud väärteokoosseisu.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et

O.R-ile omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase

teoga.

Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s

29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis

tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

12 (14)

4-24-4127

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Jahiseaduse § 50 järgi on füüsilisele isikule karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200

trahviühikut või arest. Kohtuväline menetleja karistas O.R JahiS § 50 järgi

rahatrahviga 100 trahviühikut. Teo toimepanemise ajal oli KarS § 47 lg 1 kohaselt

trahviühiku suuruseks 4 eurot ehk O.R karistati rahatrahviga 400 eurot.

O.R süü suuruse hindamisel tuleb arvestada keskkonnale tekitatud kahju suurust.

Keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaks määramise 12.04.2024. a akti (tl 21) kohaselt

tekitati Pärnu maakonnas RMK Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas Saki rendijahialal

tulirelvaga ebaseadusliku jahipidamise käigus hukatud ilvesega keskkonnakahju 1000

eurot. Samuti mõjutab isiku süü suurust väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Väärtegu

saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest. Kohus leidis, et O.R on väärteo

toime pannud kavatsetult ehk kõige raskemas vormis. Kohus ei arvesta O.R süüd

suurendava asjaoluna relva kasutamist nagu seda on teinud Keskkonnaamet. Seega

eeltoodust tulenevalt tuleb O.R süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis

arvestades hinnata keskmiseks.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud O.R käitumises puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest,

kuidas on võimalik O.R-i mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Karistusregistri väljatrüki (tl 97) kohaselt ei ole O.R-il varasemaid kehtivaid

karistusi. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka

üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt O.R-ile karistuseks määratud rahatrahv

100 trahviühikut ehk 400 eurot vastab käesoleval juhul nii tema süü suurusele kui ka üld- ja

eripreventiivsetele eesmärkidele.

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et O.R süüline käitumine JahiS § 35 lg 1 p 2 ja §

40 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud

väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud JahiS § 50

järgi. Seega jätab kohus O.R kaebuse rahuldamata ja Keskkonnaameti 28.11.2024.

a otsus väärteoasjas nr 940024000369 muutmata.

Menetluskulud

Kaebuse esitaja kaitsja on esitanud taotluse O.R menetluskulude hüvitamiseks

summas 3523,36 eurot koos käibemaksuga.

Kaitsja on esitanud menetluskulude arved, millest nähtuvad kaitsja toimingud ning

toimingutele kulunud aeg. Kokku on O.R saanud õigusabi 15 h ja 12 min ulatuses.

Samuti nähtub kaitsja ühe tunni maksumus, milleks on 190 eurot käibemaksuta. Seega on

õigusabikulude maksumus 2888 eurot, millele lisandub käibemaks ning kogusumma on

3523,36 eurot. Kohus on seisukohal, et kaitsja poolt kirjeldatud tegevused ja neile kulunud

aeg on mõistlik, põhjendatud ning vajalik. Samuti on kohtu hinnangul mõistlik ka kaitsja

tunnihind 190 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaitsja palub jätta kõik menetluskulud

riigi kanda.

13 (14)

4-24-4127

VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides

1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale

makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve

vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta asjas väärteomenetlust normis toodud alustel, tuleb

taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab O.R

kaebuse rahuldamata ning Keskkonnaameti 28.11.2024. a otsuse väärteoasjas nr

940024000369 muutmata, siis jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda.

Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud summas 3523,36 eurot koos käibemaksuga O.R

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Tammeniit

Kohtunik

14 (14)