2-23-101197/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Siret Siilbek ja Dina Tali

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-101197

Tsiviilasi

Mohri Ait OÜ hagi Osaühingu Vana Villemi Kõrtsid

vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.05.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Vana Villemi Kõrtsid

25.06.2024

apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

1464,15 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Mohri Ait OÜ (registrikood

14925316), seaduslik esindaja juhatuse liige O.K

Kostja (apellant) Osaühing Vana Villem Kõrtsid

(registrikood 10966146), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Helmeri Indela

1(6)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28.05.2024 kohtuotsus osas, millega maakohus rahuldas

hageja nõude kostja vastu 1273,92 euro ja sellelt arvestatud viivise nõudes. Teha uus otsus,

millega jätta nimetatud nõue rahuldamata. Muuta maakohtu menetluskulude jaotust ja

jätta need hageja kanda.

2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

3. Kostja apellatsioonkaebus rahuldada.

Kohtuotsuse terviklik resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

1. Jätta Mohri Ait OÜu hagi Osaühingu Vana Villem Kõrtsid vastu 1993,92 euro ja sellelt

arvestatud viivise nõudes rahuldamata.

2. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Mohri Ait OÜu kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(6)

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Mohri Ait OÜ (hageja) esitas 23.02.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühingu Vana

Villem Kõrtsid (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1993,92

eurot, viivise 17.03.2021 seisuga 39,82 eurot ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras.

1.1. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:

- 01.06.06.2022 sõlmisid pooled käsunduslepingu projektijuhiteenuse osutamiseks Pärnumaal,

Sindi linnas, Kalda tee 3 (edaspidi kinnistu) arendusprojektis;

- vastavalt lepingu p-le 4.1 kohustus hageja koostama kinnistule geoaluse;

- hageja tellis juunis 2022 Tippgeo OÜlt geoaluse koostamise, sai 10.08.2022 töö koos

kooskõlastustega kätte ja tasus selle eest 22.09.2022 1273,92 eurot;

- 11.08.2022 edastas hageja detailplaneeringu koostajale arhitekt ROle kooskõlastatud geoaluse;

- lepingu kohaselt pidi kostja tasuma hagejale geoaluse koostamise eest 1100 eurot + käibemaks

viie päeva jooksul peale arve esitamist;

- hageja esitas 31.10.2022 kostjale arve 1273,92 euro tasumiseks maksetähtajaga 05.11.2022,

kuid kostja seda ei tasunud;

- lepingu p 4.7 kohaselt oli hagejal õigus projektijuhtimise kulude eest tööde teostamise perioodil

esitada esimese kolme kuu viimasel päeval iga kuu eest arve 200 eurot + käibemaks, seega

kokku 600 eurot (koos käibemaksuga 720 eurot);

- hageja 23.02.2023 kostjale esitatud sellekohast arvet ei ole tähtaegselt tasunud.

1.2. Hageja palub välja mõista mõlema kohustuse täitmisega viivitamise eest kostjalt viivise 8%

aastas, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

2.1. Kostja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:

- lepingu p 2.2 alusel oli hagejal kohustus anda kostjale mõistliku aja jooksul informatsiooni

teenuste osutamise käigu kohta vastavalt käsundiandja poolt esitatud taotlustele;

- hageja ei asunud lepingut täitma, temaga ei olnud võimalik ajavahemikul 03.06.–10.10.2022

ühendust saada ning hageja ei täitnud lepingut (ei andnud üle tulemit);

- hageja pole tõendanud, et saatis geoaluse töö arhitekt ROle ja teatas töö valmimisest kostjale;

- kostja kaotas hageja suhtes usalduse ja ütles 10.10.2022 hagejale e-kirjaga lepingu üles seoses

sellega, et hageja ei teinud kokkulepitud tegevusi ning puudus igasugune infovahetus;

- 26.10.2022 saatis hageja kostjale lühikese vabanduskirja ilma asjas tähtsust omavate

selgitusteta, tunnistades oma tegevusetust, mille põhjuste üle pakkus hagejale täiendavat arutelu;

- 14.10.2022 sõlmis kostja juba uue lepingu sama objekti detailplaneeringu tegemisega

seonduvate tegevuste tarbeks.

2.2. Kuna leping oli arvete saatmise ajal kostjale lõppenud, ei ole kostjal kohustust arveid tasuda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

1273,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 30,99 eurot ning viivise põhivõlalt (1273,92

eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

3(6)

ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhivõla 720 euro osas. Menetluskulud

jättis maakohus 36% ulatuses hageja ja 64% ulatuses kostja kanda.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamisel vajalikud asjaolud:

- lepingu p-s 4.1 leppisid pooled kokku, et teenuste nõuetekohasel osutamisel on käsundisaajale

maksmisele kuuluv tasu geoaluse koostamise eest 1100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%;

- hageja esitas kostjale 31.10.2022 arve nr 221007 1273,92 euro tasumiseks ja kostja seda ei

tasunud;

- lepingu p 4.7 kohaselt on käsundisaajal õigus projektijuhtimise kulude eest tööde teostamise

perioodil esitada esimese kolme kuu viimasel päeval arve summas 200 eurot + käibemaks ning

viimase 200 euro eest esitatakse arve peale detailplaneeringu kehtestamist;

- hageja ei kandnud projektijuhtimisel kulusid.

3.2. Maakohus viitas asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) 76 lg-le 1 ja viiviseõude

alusena VÕS § 113 lg-le 1.

Maakohus leidis, et hageja täitis oma lepingulise kohustuse, s.o tellis geoaluse koostamise,

tellitud töö tehti, hageja on töö eest tasunud ning geoalus on saadetud arhitektile. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1273,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised

30,99 eurot ja viivised põhinõudelt alates lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõue jääb rahuldamata hageja põhinõude 720

euro osas. Maakohus jättis menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele TsMS § 163 lg 1

alusel 36% ulatuses hageja ning 64% ulatuses kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus hagi rahuldas ja menetluskulud jaotas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta

hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus lahendas asja lihtmenetluses, kuid jättis põhjendamatult hindamata kostja vastuväite,

et hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Kostja jääb

apellatsioonimenetluses maakohtus esitatud vastuväidete juurde.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Hageja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus rahuldas

osaliselt hageja nõude kostja vastu 1273,92 euro ja viivise väljamõistmiseks. Ringkonnakohus

saab teha uue otsuse, millega jätab hagi selles osas rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel.

Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjalt

720 euro projektijuhtimise kulu ja sellelt arvestatud viivise nõudes.

7. Pooled ei vaidle, et sõlmisid käsunduslepingu VÕS § 619 lg 1 mõttes. Hageja nõude aluseks

saab olla VÕS § 108 lg 1 ja § 619 lg 1. Hageja viivisenõude aluseks saab olla VÕS § 113 lg 1.

4(6)

Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled

apellatsioonimenetluses, mistõttu ringkonnakohus võtab need aluseks asja lahendamisel.

8. Kostja tugines maakohtu menetluses asjaolule, et hageja ei osutanud alates 03.06.2022 teenust

ja rikkus lepingu p-st 2.2 tulenevat teabe andmise kohustust, mistõttu kaotas kostja hageja vastu

usalduse ja ütles lepingu üles. Maakohus ei ole kostja väiteid analüüsinud ja on sellega rikkunud

otsuse põhjendamiskohustust.

8.1. Lepingu p-i 2.2 kohaselt on käsundiandjal mõistliku aja jooksul õigus saada käsundisaajalt

informatsiooni teenuste osutamise käigu kohta vastavalt käsundiandja poolt esitatud taotlusele.

Nimetatud kohustus tuleneb ka VÕS § 624 lg-st 1, mille kohaselt peab käsundisaaja andma

käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta.

8.2. Kostja väitis, et poolte suhtlus katkes peale 03.06.2022. Kostja küsis korduvalt teavet

hagejalt käsundi täitmise kohta, kuid hageja ei vastanud. Hageja esitatud kirjavahetus (dl 95–

103) kinnitab kostja väiteid. Nimelt nähtub kirjavahetusest, et peale 03.06.2022 kuupäeva on

hageja saatnud kostjale ainult ühe kirja 15.06.2022, milles kinnitab [kahe erineva käsundus-]

lepingu allkirjastamist. Ülejäänud peale 03.06.2022 toimunud kirjavahetus ei kinnita suhtlust

kostjaga.

8.3. Hageja ei ole väitnud, et temalt küsiti mitteasjakohast teavet või selle andmine oli talle

koormav. Kuigi kostja ei ole tõendanud päringute tegemist hagejale kas e-kirjade, sõnumite või

telefoni teel, nähtub see kaudselt poolte 10.10–03.11.2022 toimunud kirjavahetusest (dtl 215–

218). 10.10.2022 kirjutab kostja hagejale, et mh hagis märgitud käsunduslepingu sõlmimisele ei

ole järgnenud (4–5 kuud) mingisugust tegevust; kõnedele, sõnumitele ja e-kirjadele ei laekunud

hagejalt ühtki vastust. 26.10.2022 vabandab hageja, et pole saanud [käsunduslepingu] teemadega

planeeritud mahus tulenevalt isiklikest põhjustest tegelda ja palub tasuda vähemalt geoaluse eest

makstud 1273,92 eurot, sest ta on vastava töö ka arhitektidele edastanud. Poolte kirjavahetus

jätkub, kuid kostja jääb positsioonile, et ta ei pea hagejale midagi maksma, sedastades

03.11.2022 e-kirjas, et [arhitekt] RO ei olnud veel oktoobri alguses midagi alustanud ega teinud,

sest ka tema päringutele hageja ei vastanud.

8.4. Hageja on küll tuginenud ja tõendanud asjaolu, et tellis juunis 2022 geoaluse koostamise ja

sai 10.08.2022 töö koos kooskõlastusega kätte (dtl 157), kuid tõenditest ei nähtu, et ta oleks

geoaluse valmimisest ja kooskõlastamisest kostjat teavitanud või edastanud 11.08.2022

kooskõlastatud geoaluse arhitekt ROle. Kostja eitab, et hageja oleks kostjalt enne hagi esitamist

vastavat teenust saanud, samuti, et ta oleks kooskõlastatud geoaluse saanud või kasutusse

võtnud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud.

Kokkuvõttes saab tõenditest järeldada, et kui hageja ka geoaluse käsundi saajana tellis ja see

tehti, aga sellest kostjat ei informeerinud ega seda kostjale või tema määratud isikule tulemina ei

andnud, ei olnud kostjal vastava asjaolu kohta teavet.

9. Kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda VÕS §-s 630

sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole

huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu

täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni (VÕS §

631). Käsunduslepingu võib erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, kui kõiki asjaolusid

5(6)

arvestades ja mõlema poole huve kaaludes ei saa eeldada lepingu jätkamist (RKTKo 28.01.2021,

2-17-19494/83, p 16; 14.06.2019, 3-13-481/183, p 24).

9.1. Kui hageja ei edastanud kostjale tehtu tulemust ja ei täitnud ajavahemikul 04.06.–

10.10.2022, s.o 4 kuu jooksul, oma lepingust tulenevat kohustust anda informatsiooni käsundi

täitmise kohta, oli tegemist lepingu rikkumisega VÕS § 100 mõttes, samuti võis kostja kaotada

usalduse hageja vastu. Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine

on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1).

9.2. Poolte kirjavahetusest tulenevalt vabandas võlgnik end isiklikku laadi põhjustega, mille sisu

ta pole avanud. Need põhjused ei ole seetõttu kontrollitavad ning poolt huvide kaalumisel

arvestatavad. Kaaludes mõlema poole huve ja kõiki asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et kostjal

oli õigus leping 10.10.2022 üles öelda. Täiendava tähtaja andmisest kohustuse täitmiseks poleks

eeldatavasti kasu olnud, kuna hageja kostja kirjadele ei reageerinud.

10. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja hageja nõue 1993,92 euro väljamõistmiseks

tervikuna rahuldamata jätta. Seoses eelnevaga tuleb muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust

ja jätta need hageja kanda.

11. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS

§ 177 lg-s 2 sätestatud korras. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

12. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)