2-23-113307/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-113307

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S. O. A. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

2646,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, e-post

XXX

Kostja S. O. A. (isikukood XXX, elukoht kohtule

teadmata)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt S. O. A. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg

676,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 47,10 eurot ja edasiulatuv viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

(676,72 eurot) alates 29.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskuludest 32% kostja kanda ja 68% hageja kanda.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 244,80 eurot (käibemaksuta).

5. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 27.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse S. O. A.’lt (kostja) 2269,10 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

27.07.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud

makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 28.07.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles nõuab kostjalt

põhivõlgnevust 1 958,74 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 277,77 eurot, jooksvat viivist

põhinõude jäägi täieliku tasumiseni määraga 0,065% päevas, menetluskulusid 912 eurot ning

viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28.07.2022 võlatunnistuse nr xxxx ja

maksekokkuleppe, milles kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, sh

põhivõla summalt arvestatava viivise suurust, ning nõustus, et võlatunnistuse andmisega

kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada

võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja,

et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 2008,74 eurot, sh põhivõlg

1730,09 eurot, viivis 72,87 eurot, intress 155,78 eurot ja kahjuhüvitis 50 eurot. Eelnevale

lisandus ühekordne lepingutasu 20 eurot. Kostja kohustus võla tagastama kokkulepitud

maksegraafiku alusel perioodi 20.08.2022–20.11.2025 jooksul. Kostja on kokkuleppe alusel

tasunud hagejale 80 eurot, millest hageja arvestas 20 eurot lepingutasu katteks, 50 eurot

kahjuhüvitise katteks ja 10 eurot viivise katteks.

Hageja ja kostja on kokkuleppe punktis 1.3 kokku leppinud kohaldatava viivise määras

0,065% iga kalendripäeva eest. Kokkuleppe alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt

1730,09 eurot viimase laekumise järgnevast päevast, s.o 24.11.2022 kuni hagi esitamiseni

kokkuleppe kohases viivisemääras, s.o 0,065% päevas.

3. Kohus toimetas hagi kostjale kätte 28.10.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja

ei ole hagile vastanud.

4. Kohus märkis 13.12.2023 kohtunõudes, et poolte vahel sõlmitud võlatunnistus võib olla

tühine, ning palus hagejal täiendavalt põhjendada vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist.

5. Hageja selgitas 04.01.2024 vastuses kohtunõudele, et kostjale laenu andmisel lähtuti sellel

ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema

suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja

arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi

igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised

kohustused väiksemad kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja

järeldada kostja võimet täita ühekordse osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks

oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi

tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava

sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline

lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

6. Kohus teatas 26.04.2024 määruses, et tulenevalt esitatud nõuete suurusest menetleb kohus

asja lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. Kohus

palus hagejal ühtlasi täpsustada algset laenu puudutavaid asjaolusid ning vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist.

7. Hageja selgitas 20.05.2024 seisukohas, et krediidiandja P OÜ ja kostja sõlmisid

krediidikontolepingu nr xxxx, millega võimaldati kostjale krediiti 2000 euro ulatuses.

Lepingu krediidi kulukuse määr on 34,91%. Kostjal jäi võlgnevusse 20.03.2022, 20.04.2022

ja 20.05.2022 osamaksete tasumisega, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale

20.05.2022 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1

vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja hoiatusest

hoolimata võlgnevust ei tasunud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks

04.06.2022. Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 04.06.2022 oli kostjal tagastamata krediit

1725,09 eurot. Lepingu põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras 29,9% aastas (0,08%

päevas). Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi makseteatiste alusel.

8. Hageja esitas 30.08.2024 täiendavad selgitused, milles märgib, et kostja sai lepingu nr

xxxx alusel krediiti kokku 4220 eurot ning on teinud tagasimakseid algsele krediidiandjale

3463,28 eurot ja hagejale 80 eurot. Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud

summa 676,72 eurot (4220–3463,28–80) ning viivis alates viimasele laekumisele järgnevast

päevast, s.o alates 24.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 1 958,74 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist

277,77 eurot ja jooksvat viivist põhinõude jäägi täieliku tasumiseni määraga 0,065% päevas.

10. Kohus tuvastas, et P OÜ ja kostja sõlmisid 16.05.2020 krediidikontolepingu nr xxxx,

millega võimaldati kostjale tähtajatult krediiti limiidiga 2000 eurot (dtl 122). Kostjale on

nimetatud lepingu alusel krediiti antud kokku 4220 eurot (dtl 226, 230–232). Viimati

väljastati kostjale täiendavat krediiti 27.08.2021. Kostja pidi laenu tagasi maksma 36 kuu

jooksul igakuiste osamaksetega. Kostja on 28.07.2022 digitaalselt allkirjastanud

võlatunnistuse ja maksekokkuleppe (dtl 32–40), mistõttu ei ole kohtul alust kahelda, et

kostjale on laenusumma välja makstud. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiselt

krediidiandja esitatud makseteatiste alusel. 28.07.2022 võlatunnistus ja maksekokkulepe on

sõlmitud hagejaga, millest järeldub, et kostjale oli teatavaks tehtud nõude loovutamine

hagejale.

11. Riigikohus on 24.11.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 (p-d 27–29) asunud

seisukohale, et kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks on

tarbijakrediidileping, võib selline võlatunnistus kui leping olla tühine (VÕS § 421, VÕS § 42

lg 1 ja § 42 lg 3 p 11) ning seda peab kohus ametiülesande korras hindama. Kui võlausaldaja

tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust

tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus

võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi

kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Seetõttu ei ole kokkuvõttes vahet, kas (algselt) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral

tugineb võlausaldaja oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud

laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus kontrollima, kas tarbijakrediidileping

ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad.

12. P OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS §

402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas

kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406² lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

13. Kohus tuvastas, et 16.05.2020 seisuga oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr 20,61%. Seega oli maksimaalne krediidi kulukuse määr 61,83%. Praegusel

juhul ei ületa laenu krediidi kulukuse määr (34,91%) VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses

kehtestatud piirmäära.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub

asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa

Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20–23).

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab

krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg

1, VÕS § 4034 lg 13).

Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 tehtud 28.07.2023 määruse p-s 12.1

leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks,

ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla.

Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-106661

selgitanud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (otsuse p 55).

Tarbijal on küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS)

§ 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).

Riigikohus on eelnevalt viidatud lahendis nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta

tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt

äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida

tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva

sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja

pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid

sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on

tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad

asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb

vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

15. Kohus selgitas 23.12.2023 kohtunõudes hagejale, et tal lasub sõltumata võlatunnistusest

kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 55–58).

26.04.2024 kohtunõudes andis kohus hagejale täiendava tähtaja algse laenu asjaolude

esitamiseks ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgituste ja tõendite

esitamiseks (dtl 137–139).

16. Hagiavaldusest ja hageja 04.01.2024, 20.05.2024 ja 30.08.2024 vastusest ning neile

lisatud tõenditest järeldub, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Laen ei vastanud kostja finantsolukorrale.

16.1.

Hageja tugineb krediidiandja selgitustele (dtl 153–154), mille kohaselt analüüsis

laenuandja laenutaotlust ja kontoväljavõtet ning tegi päringud taust.ee, creditinfo.ee, PPA

dokumentide registrisse, kinnisvararegistrisse ja Ametlikesse Teadaannetesse. Krediidiandja

kogus kostja AS S konto väljavõtte perioodi 18.11.2019–16.05.2020 kohta (dtl 155–174) ja

AS S konto väljavõtte perioodi 01.11.2019–16.05.2020 kohta (dtl 175–182). Kostja AS S

konto väljavõttelt nähtusid töötasu laekumised AS-ilt S. Krediidiandja selgituse kohaselt

arvestati kostja majapidamiskulude suuruseks 210 eurot. Laenutaotluse kohaselt oli kostja

sissetulek 800 eurot kuus (dtl 183). Krediidiandja on arvestanud kostja sissetulekuks reaalseid

laekumisi arvestades 620,81 eurot ning krediidiandja arvestuse kohaselt oli kostja kliendi

reserv 84,09 eurot. Kliendi reservi on krediidiandja leidnud järgmise tehtega: 620,81 eurot

(igakuine sissetulek) – 251,49 eurot (igakuised väljaminekud finantskohustuste täitmiseks) –

200 eurot (elamiskulud, sh majapidamiskulud) – 85,23 eurot (taotletava laenu tagasimakse)

(dtl 186).

16.2.

Nagu krediidiandja on oma selgitustes EBA juhendile viidates märkinud, peab

krediidiandja laenuotsuse tegemiseks koguma ja hindama mh andmeid tarbija regulaarsete

kulude kohta. Kohus märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei piisa

üksnes teabe, sh pangakonto väljavõtete kogumisest, vaid kogutud teavet tuleb ka analüüsida.

Praegusel juhul ei ole krediidiandja arvestanud kostja tegelike kulude ja nende suurusega.

Kostja AS S kontolt nähtuvad maksed MTÜ T, mis taotluse esitamisele eelneval neljal kuul

olid 210 eurot kuus. Lisaks eluasemekuludele tuleb krediidiandjal arvestada ka mõistlikke

kulusid toidule, sideteenusele ja transpordile. Kostja AS S kontolt nähtuvad regulaarsed

kulutused toidukauplustes, sideteenusele (Telia 8 eurot kuus) ja transpordile, samuti

õppeteenustasu maksed Tallinna Tehnikaülikoolile (praegune TalTech) kokku 825 eurot.

Lisaks nähtuvad sagedased rahvusvahelised ülekanded (Transferwise), sh mitmed neist

Trustly makseteenuse kaudu, kokku 34 makset 7436,86 euro ulatuses (sh AS S kontol

7182,86 eurot ja AS S kontol 254 eurot). Seejuures on teadmata, mille katteks kostja tegi

rahvusvahelisi ülekandeid, kuivõrd ülekannete kirjetest ei nähtu ei makse saaja ega selgitus.

Kontode väljavõtetel kajastuva perioodi jooksul oli kostja palgatulu (sh haigushüvitis) kokku

4724,46, st rahvusvaheliste ülekannete summa nimetatud ajavahemikus ületab oluliselt kostja

palgatulu. Hageja ja krediidiandja selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks arvestanud

rahvusvaheliste maksetega. Kohtule esitatud konto väljavõtete põhjal on ilmne, et kostja

regulaarsed väljaminekud ületavad tema regulaarseid sissetulekuid. See oleks pidanud

kogutud teabe korrektsel analüüsimisel selguma ka krediidiandjale.

16.3.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei järginud VÕS § 4034 lg

2 esimeses lauses nõutavat hoolsust.

17. Hageja 30.08.2024 selgituse (dtl 225–226) kohaselt sai kostja lepingu nr xxxx alusel

krediiti kokku 4220 eurot ning on tegi algsele võlausaldajale tagasimakseid 3463,28 eurot ja

hagejale 80 eurot, s.o kokku 3543,28.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse

regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). Seadusjärgne intressimäär

alates laenu väljastamisest 16.05.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni (04.06.2022) oli 0.

Lepingus kokkulepitud intressimäär on seadusjärgsest suurem, 29,9% aastas. Krediidiandja

sai kostjalt seega nõuda VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi alates laenu väljastamisest. Kui

lugeda kostja tehtud maksed põhivõla katteks, ei olnud kostja 04.06.2022 seisuga võlgnevuses

ning lepingu ülesütlemiseks puudus alus. Kuivõrd viimati väljastati kostjale täiendavat krediiti

27.08.2021 ja kostja pidi laenu tagasi maksma 36 igakuise osamaksega, on praeguseks

saabunud algse lepingu alusel kogu laenatud summa tasumise tähtaeg. Võlatunnistusega

sõlmiti uus maksegraafik, mille alusel kohustus kostja võla tagastama kokkulepitud perioodi

20.08.2022–20.11.2025 jooksul. Kostja tasus maksegraafiku alusel hagejale 80 eurot. Seega

on kostjal tasumata põhivõlg 676,72 eurot (4220 – 3463,28 – 80).

18. Kohtupraktika kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 teise lausega hõlmatud intress ja muud

krediidiga seotud tasud (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu ja muu sarnane).

Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud

krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-

18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p

11).

19. Hagiavalduses nõudis hageja viivist määraga 0,065% päevas võlasummalt 1730,09 eurot

alates viimase makse laekumisele järgnevast päevast, s.o alates 24.11.2022.

19.1.

VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või

tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

19.2.

Praegusel juhul on algse krediidilepinguga ette nähtud intressiga võrdne viivisemäär.

Intressi puhul kohaldub seadusjärgne määr. Võlatunnistusega kokku lepitud viivise määr

0,065% päevas on VÕS § 415 lg 1 alusel tühine. Seega tuleb ka viivise puhul lähtuda

seadusjärgsest määrast.

19.3.

Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest oli 24.11.2022 kuni 31.12.2022 viivisemäär

8% aastas (0% + 8% = 8%), 01.01.2023 kuni 30.06.2023 10,5% aastas (2,5% + 8% = 10,5%)

ja 01.07.2023 kuni hagi esitamiseni 28.07.2023 12% aastas (4% + 8% = 12%). Kohus

arvestab viivist põhivõlalt 676,72 eurot. Viivisearvestuse aluseks olevad tehted on järgmised:

1) 24.11.2022–31.12.2022: 676,72 × 8% ÷ 365 × 38 päeva = 5,64 eurot;

2) 01.01.2023–30.06.2023: 676,72 × 10,5% ÷ 365 × 181 päeva = 35,24 eurot;

3) 01.07.2023–28.07.2023: 676,72 × 12% ÷ 365 × 28 päeva = 6,23 eurot.

19.4.

Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista 28.07.2023

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 47,10 eurot.

20. Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt välja laenulepingujärgse põhivõla 676,72 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 47,10 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõudelt (676,72 eurot) alates 29.07.2023 kuni põhinõude

täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 1282,02 euro ulatuses (1958,74 –

676,72) ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 230,67 euro ulatuses (277,77 – 47,10).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

21.1.

Kohus jaotab menetluskulud praegusel juhul võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

21.2.

Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas

kohus ligikaudu 32% (723,82 ÷ 2236,51 eurot × 100% = 32,36%). Seega jäävad

menetluskulud 32% ulatuses kostja kanda ning 68% ulatuses hageja kanda (100% – 32% =

68%).

22. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

23. Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 42) kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv

385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 507 eurot, kokku 912 eurot.

Kostja menetluses ei osalenud, seega ei ole tal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid

tekkinud.

23.1.

Käesoleva tsiviilasja hagihind on 2646,97 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1

järgi kuulus kuni 300 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 385 eurot. Tasutud riigilõiv

385 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

23.2.

TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või

menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. Nimetatud sättest tulenevalt ei saa hageja ka hagi rahuldamise

korral nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 esimeses

lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro suuruse

menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Seega on maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulu 20 eurot põhjendatud ja vajalik.

23.3.

Hageja lepingulise esindaja kulu hagimenetluses on 507 eurot (3 tundi tunnitasuga 169

eurot). Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline

esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud

tunnitasuks on kohtupraktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks

(TlnRnKo 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25).

Kohus leiab, et hageja esindaja märgitud teenustasu 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb

käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades praeguse tsiviilasja olemust,

vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud

tunnitasu suurus kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja

tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri

liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse

standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on

põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120 eurot.

Praegusel juhul on tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Hageja

lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist,

hagiavalduse koostamist ja menetluskulude nimekirja koostamist. Kostja menetluses ei

osalenud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 3 tundi, mis

vastab ka menetluses esitatud dokumentide ja nende lisade mahu hulgale. Arvestades

lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 380

eurot (3 tundi × 120 eurot + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu).

23.4.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 385 + 380 = 765

eurot. Kuivõrd hageja menetluskuludest jääb kostja kanda 32%, mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 244,80 eurot (765 × 32%).

24. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

25. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

26. Kohus toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik