2-23-8335/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Siret Siilbek ja Dina Tali

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-8335

Tsiviilasi

U.D ja C.L hagi S.N vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.09.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.N 07.10.2024 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

hageja I osas 1 960,47 eurot

hageja II osas 1 666,44 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I U.D (isikukood XXX)

Hageja II C.L (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja X.L (isikukood XXX) ja

lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler

Kostja S.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja

1(8)

vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Harju Maakohtu 16.09.2024 otsust osas, millega maakohus jättis kostjalt

kummagi hageja kasuks väljamõistetud igakuise elatise piiramata 270 euroga. Muus osas

jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte kanda.

Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

1. Rahuldada hagid.

2. Välja mõista S.N-ilt U.D kasuks elatisevõlgnevus ajavahemiku 07.06.2023-30.09.2024

eest 3696,05 eurot.

3. Välja mõista S.N-ilt C.L kasuks elatisevõlgnevus ajavahemiku 07.06.2023-30.09.2024

eest 3141,71 eurot.

4. Välja mõista S.N-ilt XX.XX.XXXX sündinud alaealise lapse U.D kasuks alates

01.10.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni 09.01.2033, igakuine elatis 255,22

eurot kuus (so indekseeritud baassumma 272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk

1 832 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 22,50 (pool poolest lasterikka pere

toetusest jagatud 5 lapsega 450 : 2 : 2 : 5), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) ja lasterikka pere

toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest. Igakuine elatis ei tohi olla suurem kui 270

eurot.

5. Välja mõista S.N-ilt XX.XX.XXXX sündinud alaealise lapse C.L kasuks alates

01.10.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni 09.09.2034, igakuine elatis 216,94

eurot kuus ((so indekseeritud baassumma 272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk

1 832 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 22,50 (pool poolest lasterikka pere

toetusest jagatud 5 lapsega 450 : 2 : 2 : 5) x 0,85 PKS § 101 lg 7 alusel), mis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(PHS § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest. Igakuine

elatis ei tohi olla suurem kui 270 eurot.

6. Siinse kohtuotsuse resolutsiooni p-des 4 ja 5 välja mõistetud igakuine elatis tuleb tasuda

iga kuu eest hiljemalt vastava kuu 15. kuupäevaks X.L

kontole

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „U.D ja C.L elatis“.

7. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2(8)

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. U.D (hageja I) ja C.L (hageja II) esitasid 07.06.2023 hagi S.N (kostja) vastu elatise nõudes

(täpsustatud 01.07.2024). Hageja I palub kostjalt välja mõista hageja I kasuks igakuise elatise

muutuva summana (hagi esitamise seisuga 217,83 eurot) kuni hageja I täisealiseks saamiseni ja

hageja II muutuva summana (hagi esitamise seisuga 185,16 eurot) kuni hageja II täisealiseks

saamiseni.

Hagejad tuginesid peamiselt järgmistele asjaoludele:

- hagejate isa on kostja poeg C. U.D;

- hagejate isapoolne vanaisa on surnud;

- hagejate vanemate kooselu on lõppenud ning lapsed elavad koos emaga;

- Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 14.10.2019 maksekäsuga tsiviilasjas 2-19-118131

mõisteti laste isalt kummagi hageja kasuks välja elatis 270 eurot kuus kuni kummagi hageja

täisealiseks saamiseni;

- kohtulahendit ei ole õnnestunud täita, sest laste isa on varatu ning tal puudub ametlik sissetulek.

- 19.12.2022 seisuga oli elatise võlgnevus kokku 9176,88 eurot;

- alates 2021. aasta novembrist tasub Sotsiaalkindlustusamet laste emale elatisabi;

- hageja I igakuised vajadused on 510 eurot ja hageja II igakuised vajadused on 485 eurot;

- hagejal II on enurees ning ta kannab prille, millega seoses on vajadused seoses tervishoiuga

keskmisest kõrgemad.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja esitas hagile järgmised vastuväited:

- laste isalt on võimalik elatist saada;

- hagejad saavad kostjalt nõuda vaid 25% enda ülalpidamiskuludest;

- kostja varaline olukord ei võimalda hagejatele elatist tasuda: ta on vanaduspensionär, kelle

igakuine sissetulek on 1140 eurot ja igakuised väljaminekud on keskmiselt samas suuruses,

millest toidule 400 eurot kuus, kulutused eluasemele 404,77 eurot, sidele 12 eurot, hügieenile 20

eurot, tervishoiule 90 eurot, meelelahutusele 70 eurot, trennile 60 eurot, massaažile 50 eurot ja

iluteenustele 135 eurot kuus;

- kostja ei saa endale kuuluvatelt äriühingutelt tulu, sest neil puudub majandustegevus;

- hagejate väidetavad kulud ei vasta tegelikkusele ega ole eluliselt usutavad;

- laste isa kannab osa laste kuludes, nt mobiilside kulud;

- kostja elab üksi ja tal on 3 lapselast, kelle ülalpidamises ta osaleb.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3(8)

3. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja:

- hageja I kasuks elatisevõlgnevuse perioodi 07.06.2023–30.09.2024 eest 3696,05 eurot; hageja

II kasuks välja elatisevõlgnevuse perioodi 07.06.2023–30.09.2024 eest 3141,71 eurot;

- hageja I kasuks alates 01.10.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni 09.01.2033,

igakuise elatise 255,22 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 272,76 + 54,96 (viimane

keskmine brutokuupalk 1832 x 3%) – 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) – 22,50 (pool poolest

lasterikka pere toetusest jagatud 5 lapsega 450 : 2 : 2 : 5), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) ja lasterikka pere

toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest;

- hageja II kasuks alates 01.10.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni 09.09.2034,

igakuise elatise 216,94 eurot kuus ((so indekseeritud baassumma 272,76 + 54,96 (viimane

keskmine brutokuupalk 1832 x 3%) – 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) – 22,50 (pool poolest

lasterikka pere toetusest jagatud 5 lapsega 450 : 2 : 2 : 5) x 0,85 PKS § 101 lg 7 alusel), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest

ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(PHS § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest.

Maakohus märkis, et jooksev elatis tuleb tasuda iga kuu eest hiljemalt vastava kuu 15.

kuupäevaks X.L kontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „U.D ja C.L elatis“.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohus viitas nõude alusena PKS § 96 lg-tele 1 ja 2, mille kohaselt on ülalpidamist

kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased

(ülalpidamiskohustuslased) ning teise astme ülenejad sugulased on ülalpidamiskohustuslased

oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes.

PKS § 106 lg 1 kohaselt kui isik on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest

vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena, PKS § 106 lg 2

kohaselt ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske

saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Vanavanemal on

PKS § 106 lg 2 alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on

välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu

esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi

täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille

arvel kohustust täita (RKTKo 19.10.2011, 3-2-1-75-11, p 18).

3.1. Asja lahendamiseks tuvastas maakohus dokumentaalsete tõendite alusel järgmised asjaolud:

- hagejate isa on C. U.D (laste isa), kes on kostja poeg;

- laste isalt on Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 14.10.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-

118131 välja mõistetud kummagi hageja kasuks igakuine elatis 270 eurot kuus alates 02.07.2019

kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni;

- kohtulahendi sundtäitmiseks on algatatud täitemenetlused 022/2021/5112 ja 022/2021/5113,

laste isa ajavahemikul 30.07.2021–19.12.2022 kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel

elatist tasunud ei ole ning 19.12.2022 seisuga moodustas elatise võlg kokku 9176,88 eurot

ajavahemiku 01.12.2020–19.12.2022 eest;

- laste isa ei osale laste ülalpidamises vahetult ja lapsed ei viibi isa juures;

- laste isapoolne vanaisa F suri 22.01.2023;

- kostja väljaminekud on 1241,77 eurot kuus;

- hagejate emal on kokku viis last, hagejad on vanuselt vastavalt kolmas ja neljas laps peres;

4(8)

- hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat;

- hagejal II on tervisega seonduvad erivajadused: enurees ning kaugelenägevus, mis viitab

keskmisega võrreldes kõrgematele vajadustele;

- kostja sissetulekuteks on pension Eestist 774,03 eurot ja pension Venemaalt 439,30 eurot, s.o

kokku 1213,33 eurot kuus;

- kinnistusraamatu kohaselt kuulub kostjale üks kinnisasi ja kostja on juhatuse liige ja osanik

Osaühingus X ja Osaühingus Q, mis ei ole tegutsevad ettevõtted;

- kostja kontol on hoiustatud 10 385,52 eurot;

- 17.05.2024 on kostjale laekunud 102 643,34 eurot selgitusega „deposiidi põhisumma“,

17.05.2024 on kostja uuesti ära kandnud 100 000 eurot selgitusega „kanne deposiidile“;

- 18.09.2023 on kantud C. U.D-le 3000 eurot selgitusega „v dolg“, 15.05.2024 Zle 4000 eurot ja

23.05.2024 täiendavalt 6000 eurot selgitusega „v dolg“;

- 05.01.2024 on Clt laekunud kostjale 2000 eurot selgitusega „loan money back“.

3.2. Kuna laste isa suhtes tehtud kohtulahendit ei ole õnnestunud juba mitme aasta jooksul täita,

on vanavanema asenduskohustuse tekkimise eeldused täidetud. Hagejate isalt on ülalpidamise

saamist ülemäära raske saavutada, mistõttu on hagejatel tekkinud nõudeõigus isapoolsete

vanavanemate vastu (PKS § 106 lg 2).

PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab

rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt

toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetuse suurus pere esimese ja

teise lapse kohta 80 eurot; kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot

(PHS § 17 lg 3). Ajavahemikul 07.06.2023–31.12.2023 oli lasterikka pere toetus kolme kuni

kuut last kasvatavale perele 650 eurot, alates 01.01.2024 on see 450 eurot kuus (PHS § 21 lg 2).

PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama

pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese

lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle

vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus hageja I osas on järgmine:

-

alates 07.06.2023 kuni 31.12.2023 217,83 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine

brutokuupalk 1685 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 32,50 (pool poolest

lasterikka pere toetusest 650 : 2 : 2 : 5 last);

-

alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024 227,83 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine

brutokuupalk 1685 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 22,50 (pool poolest

lasterikka pere toetusest 450 : 2 : 2 : 5 last);

-

alates 01.04.2024 255,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk

1832 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 22,50 (pool poolest lasterikka pere

toetusest 450 : 2 : 2 : 5 last).

PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus hageja II osas on järgmine:

-

alates 07.06.2023 kuni 31.12.2023.a. 185,16 eurot kuus (217,83 x 0,85);

-

alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024.a. 193,66 eurot kuus (227,83 x 0,85);

-

alates 01.04.2024.a. 216,94 eurot kuus (272,76 + 54,96 (255,22 x 0,85).

5(8)

3.3. Kostja on leidnud, et hagejate väidetavad vajadused on ülepaisutatud, kuid ei ole välja

toonud ühtegi asjaolu, millega seoses hagejate vajadus ülalpidamise saamiseks võiks olla

tavapärasest väiksem. Ühele hageja vanemale langev ülalpidamiskohustus vastab vähemalt PKS

§ 101-järgsele ulatusele.

3.4. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema

sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku

vahelisi suhteid. Kuna teine isapoolne vanavanem on surnud, siis on sama astme sugulasi ainult

üks, mistõttu langeb asenduskohustus täies ulatuses kostjale.

3.5. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tal oleks PKS § 106-järgne asenduskohustus lisaks

hagejatele veel mõne lapselapse suhtes.

Kostja majanduslik seisund võimaldab tal anda hagejatele ülalpidamist PKS § 101-järgses

ulatuses. Tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et kogu tema sissetulek ei kulu ära, ta ei ole

esitanud andmeid kõigi oma kontode kohta, tal on olulises summas sääste ja teenib mh

intressitulu. Kostja laenab välja suurtes summades raha.

3.6. Kostja ei ole välja toonud, et ta oleks menetluse ajal hagejatele elatist tasunud, mistõttu tuleb

kostjalt välja mõista elatisvõlgnevused kohtuotsuse tegemise seisuga järgmiselt: perioodi

07.06.2023-30.09.2024 eest hageja I kasuks 3696,05 eurot (174,26 (23.a juuni 24 päeva) +

217,83 x 6 + 227,83 x 3 + 255,22 x 6) ja hageja II kasuks 3141,71 eurot (148,13 + 185,16 x 6 +

193,66 x 3 + 216,94 x 6).

Alates 01.10.2024 mõistis maakohus kostjalt kummagi hageja kasuks elatise välja kuni

täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas summas, mis on kohtuotsuse tegemise

seisuga vastavalt 255,22 ja 216,94 eurot kuus.

Maakohus määras TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele, et igakuine elatis tuleb

tasuda hagejate ema kontole hiljemalt vastava kuu 15. kuupäevaks.

3.7. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, välja arvatud

menetluskulude jaotuse osas, ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt

palub kostja muuta otsust selliselt, et märkida otsuse resolutsiooni, et kostja vastutus on

subsidiaarne, st kostja peab elatist maksma ainult ulatuses, milles seda ei tasu hagejate isa ning

kostja ei pea maksma elatist ühes kuus suuremas ulatuses, kui pool laste isalt vastava kuu eest

välja mõistetud elatisest.

Maakohus ei kontrollinud nõude eeldusi. Eelkõige pidi maakohus PKS § 105 lg 3 alusel

tuvastama ja võtma arvesse kostja ja lapselaste vahelisi suhteid, kuid ei teinud seda. Hagejate

6(8)

ema ei võimalda hagejal kostjatega suhelda, mistõttu ei ole tegemist lähedaste inimestega.

Seetõttu ei pea kostja elatist hagejatele maksma ja neid peab ülal pidama nende ema.

Kostja on osa-, mitte solidaarvõlgnik (PKS § 105 lg 3). Riigikohtu praktika kohaselt on

vanavanema vastutus osa-, mitte solidaarvastutus. Vanavanema osa on üldjuhul 25% lapse kohta.

Osavõlgniku kohustus on iseseisev ja ei sõltu teiste osavõlgnikega seotud asjaoludest. Seega ei

saanud maakohus lähtuda asjaolust, et laste vanaisa on surnud ja kostja osakohustus ei saa

ületada ½ lapse isalt välja mõistetud elatisest.

Kostjalt ei saa elatist suuremas summas, kui on välja mõistetud hagejate isalt. Maakohus oleks

pidanud märkima otsuse resolutsiooni, et kostja peab elatist maksma ainult osas, milles seda ei

tee laste isa. Vastupidine olukord viib selleni, et laste kasuks on elatis välja mõistetud rohkem

kui topelt ulatuses.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid selle rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsust tuleb muuta täiendamise teel osas, millega

maakohus jättis kostjalt kummagi hageja kasuks väljamõistetud igakuise elatise piiramata 270

euroga. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub

alus. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega täiendab maakohtu otsust klausliga, et

kummagi kostja kasuks väljamõistetud igakuine elatis ei tohi ületada 270 eurot (TsMS § 657 lg 1

p 2).

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (v.a elatise suuruse piiramata jätmine),

järgib neid ja ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

7.1. Osas, milles laste isa on elatisnõude täitnud, ei saa hageja seda kostjalt nõuda ja kostja ei pea

seda täiendavalt täitma. Tegemist on täitmise küsimusega ja seadusest ei tulene, et seda peaks

kohtuotsuse resolutsioonis märkima.

7.2. Ülenejate ja alanejate sugulaste ülalpidamiskohustuste puhul kehtib PKS-i § 105 lg 3

esimese lause kohaselt reegel, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena, kusjuures osade suurused määratakse PKS-i § 105 lg 3 teises lauses sisalduva

reegli kohaselt. Maakohus mõistis põhjendatult kostjalt välja kogu laste isale langeva kohustuse

(50% laste vajadusest), kuna laste vanaisa on surnud ja puudub teine osavõlgnik, kellega

kohustust jagada. Kostja vastutab isa sama astme üleneja sugulasena 50% ulatuses laste

ülalpidamisvajaduse katmise eest.

7.3. Kuigi PKS § 105 lg-s 3 räägitakse ka poolte vastastikuse suhtega arvestamisest, ei ole

tegemist nõude eeldusega. Normist ei tulene, et lastega suhtluse puudumise tõttu tuleks jätta

elatis vanavanemalt välja mõistmata. Vastastikuse suhte näol on tegemist asjaoluga, millele pool

peab kohtumenetluses tuginema ja mida kohus saab sellisel juhul poolte huvide kaalumisel

arvestada. Näiteks, kui ülalpidamist andma kohustatud isik on küll ülalpidamisvõimeline, kuid

temalt ülalpidamise nõudmine tooks kaasa eetiliselt talumatu olukorra. Kostja ei tuginenud

maakohtus asjaolule, et ta ei suhtle hagejatega, kuna laste ema seda ei võimalda. Tegemist on

7(8)

esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud väitega, mille ringkonnakohus jätab tähelepanuta

(TsMS § 652 lg 4). Ringkonnakohus märgib, et kui kostja lastega suhelda soovib ja ema seda ei

võimalda, on kostjal võimalus kohtu kaudu taotleda lastega suhtlemise lubamist (PKS § 143 lg

4).

7.4. Maakohus võis elatise välja mõista kindla suuruse asemel muutuva suurusena, sest PKS §

101 lg 2 maakohtule vastavas osas piiranguid ei sea.

7.5. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et kostjalt ei saanud välja mõista suuremat

elatist, kui on välja mõistetud tema pojalt hagejate kasuks. Kohtuotsuse tegemise ajal ei ületa

elatis ühe lapse kohta 270 eurot. Asjaolude muutumisel (nt lasterikka pere toetuse ärajäämisel

seoses vanemate laste täiskasvanuks saamisega vms), võib aga elatise suurus muutuda. Seetõttu

täiendab ringkonnakohus maakohtu otsust klausliga, et elatise suurus ei tohi ületada kummagi

lapse kohta 270 eurot kuus.

8. Kokkuvõttes tuleb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.

9. Elatise nõudes kannavad pooled oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1 ja RKTKo

22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1

sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada, et

kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud

asjaolud.

10. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)