2-22-10057/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-22-10057

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-22-10057

Lahendi tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025, Narva

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

L S avaldus Narva linn, Madise tn 1, Madise tn 3, Malmi tn 3,

Malmi tn 5 korteriühistu vastu võlgnevuse puudumise

tuvastamise nõudes

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja:

L S (ik XXX

Avaldaja esindaja:

Liudmila Bogdanova (lepinguline esindaja)

Puudutatud isik:

Narva linn, Madise tn 1, Madise tn 3, Malmi

tn 3, Malmi tn 5 korteriühistu (rk 80152178)

Puudutatud isiku

esindaja:

vandea

dvokaat Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L S avaldus osaliselt.

2. Lugeda tuvastatuks, et 30. juuni 2022 seisuga puudub L S Narva linn, Madise tn

1, Madise tn 3, Malmi tn 3, Malmi tn 5 korteriühistu ees 2022. aasta juunikuu

teatises nr 29/20226 märgitud võlgnevus 510 euro osas.

3. Jätta L S menetluskulud tema enda kanda.

4. Jätta Narva linn, Madise tn 1, Madise tn 3, Malmi tn 3, Malmi tn 5 korteriühistu

menetluskulud tema enda kanda.

5. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale

viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

2-22-10057

Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

peab tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

L S (edaspidi avaldaja) esitas Viru Maakohtule avalduse Narva linn, Madise tn 1, Madise tn 3,

Malmi tn 3, Malmi tn 5 korteriühistu (endine Narva linn, I. Grafovi tn 1, Grafovi tn 3, Malmi

tn 3 Malmi tn 5 korteriühistu) (edaspidi puudutatud isik, korteriühistu) vastu võlgnevuse

puudumise tuvastamise nõudes.

Avaldus

Avalduse kohaselt kohustub avaldaja tasuma kohtukulusid Viru Maakohtu 05. mai 2021

otsuse alusel 178 eurot puudutatud isiku kasuks ja Tartu Ringkonnakohtu 09. mai 2022 otsuse

alusel 90 eurot puudutatud isiku kasuks. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 26. mail 2022.

Kokku peab avaldaja tasuma puudutatud isikule kohtukulud summas 268 eurot (178 + 90).

Kuna avaldaja oli ära ja viibis Sankt-Peterburis, siis sai avaldaja tasuda puudutatud isikule

kohtukulud summas 268 eurot 09. juulil 2022.

Avaldaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et tsiviilasjas nr 2-20-16707 määras puudutatud

isik 07.06.2021 avaldajale kohtukulusid summas 298 eurot ja alates sellest kuupäevast kuni

01. juulini 2022 hakkas sellelt summalt sisse nõudma viivist, mis 01. mai 2022 seisuga on

15,37 eurot. Kokku seisuga 01. juuni 2022 puudutatud isik määras kohtukulude võlga 313,37

eurot (298 eurot + 15,37 eurot (01.05.2022 seisuga tekkinud viivis). 07. juulil 2022 suurendas

puudutatud isik maksuteates kohtukulude summat 480 euro võrra ja määras mai ja juuni eest

viivist 3,21 eurot ning märkis avaldajale kohtukulude kogusummaks 796,68 eurot (845,22

eurot tasumisele kuuluv summa - 48,54 eurot on jooksev majanduse teenustasu). Avaldaja

leiab, et puudutatud isikul ei ole põhjust nõuda avaldajalt tsiviilasjas nr 2-20-16707

kohtukulusid summas 796,68 eurot.

Avaldaja palub tunnistada, et avaldaja ei ole 09. juuli 2022 seisuga tsiviilasjas nr 2-20-16707

puudutatud isikule võlgu kohtukulude eest summas 796,68 eurot.

Puudutatud isiku vastus

Puudutatud isiku vastuse kohaselt oli juunis 2021 puudutatud isiku poolt esitatud avaldajale

tasumiseks korteriühistu arve, s.o teatis 29/20215. Avaldajale oli arvestatud tasumiseks sh

teenus nimega „juriidilised teenused, riigilõiv“ suuruses 298 eurot. Antud teenus oli

avaldajale arvestatud seoses puudutatud isiku poolt tsiviilasjas nr 2-20-16707 kantud

menetluskuludega. Tsiviilasjas nr 2-20-16707 oli läbivaatamisel puudutatud isiku avaldus

avaldaja vastu võlgnevuse nõudes. Tsiviilasi nr 2-20-16707 on juba lõpetatud. Viru Maakohtu

05. mai 2021 kohtumäärus ja Tartu Ringkonnakohtu 09. mai 2022 kohtumäärus jõustusid 26.

mail 2022. Tsiviilasjas nr 2-20-16707 tehtud kohtulahendite alusel oli avaldaja kohustatud

hüvitama puudutatud isikule menetluskulud suuruses 268 eurot (maakohtus 178 eurot ja

2-22-10057

ringkonnakohtus 90 eurot). Seega teatises 29/20215 oli valesti märgitud avaldaja poolt

tasumisele kuuluv summa juriidiliste teenuste eest. Juriidiliste teenuste suurus pidi olema 30

euro võrra vähem. Õige summa on 268 eurot.

Juriidilised teenused suuruses 268 eurot olid avaldaja poolt puudutatud isikule tasutud üksnes

09. juulil 2022, s.o 1,5 kuud pärast tsiviilasjas nr 2-20-16707 tehtud kohtulahendite

jõustumist. Korteriühistu toimis antud juhul heauskselt, kuna ei esitanud tsiviilasjas nr 2-20-

16707 tehtud kohtulahendeid sundtäitmisele ning andis avaldajale mõistliku aja kohustuse

täitmiseks.

Juunis 2022 oli puudutatud isiku poolt esitatud avaldajale tasumiseks korteriühistu arve, s.o

teatis 29/20225. Avaldajale oli arvestatud tasumiseks sh teenus nimega „juriidilised teenused,

riigilõiv“ suuruses 480 eurot. Antud teenus oli avaldajale arvestatud seoses puudutatud isiku

poolt tsiviilasjas nr 2-21-10232 kantud menetluskuludega. Tsiviilasjas nr 2-21-10232 on

läbivaatamisel avaldaja avaldus puudutatud isiku vastu 28.04.2021 üldkoosoleku otsuste

tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Tsiviilasi nr 2-21-10232

on veel Viru Maakohtu menetluses. Puudutatud isik tunnistab, et teatisse 29/20225 on

ekslikult kantud summa juriidiliste teenuste eest suuruses 480 eurot.

Avaldaja ei pöördunud korteriühistu juhatuse või raamatupidaja poole enne kohtule avalduse

esitamist. Juhul kui avaldaja avastas korteriühistu teatistes tehtud vead, oleks olnud mõistlik

pöörduda korteriühistu poole teatise summa vaidlustamiseks. Avaldaja aga ei teinud seda.

Põhikirja punkti 2.1.7 kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt selgitusi esitatud

arvete kohta ning kontrollida hindade ja tariifide vastavust ühistu üldkoosoleku, kohaliku

omavalitsuse või EV Valitsuse poolt kehtestatud hindadele.

Pärast L S avalduse kättesaamist kontrollis korteriühistu tema poolt tehtud arvestusi ning

nõustus sellega, et on alusetult arvestatud juriidilised teenused kogusummas 510 eurot (s.o

teatises 29/20215 on alusetu summa suurus 30 eurot ja teatises 29/20225 on alusetu summa

suurus 480 eurot). Septembris 2022 esitas puudutatud isik avaldajale korrigeeritud teatise

29/20228, milles on debiteeritud juriidilised teenused suuruses 510 eurot. Seega tunnistas

puudutatud isik Ljudmila Sokolova avaldust suuruses 510 eurot ja tegi seoses sellega

vajalikud ümberarvestused. Muudes osas puudutatud isik ei tunnista avaldaja nõudeid.

Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja käitumine (s.o kohtule avalduse esitamine) on

pahauskne korteriühistu ja korteriühistu liikmete suhtes. Puudutatud isik on seisukohal, et

avaldaja tegevuse eesmärk (s.o avalduse esitamine kohtule) on korteriühistu ja korteriühistu

juhatusele ebamugavuste ja kahju tekitamine (s.o menetluskulud). Puudutatud isik on

seisukohal, et L S avaldus oli kohtule esitatud alusetult. Poolte vahel tekkinud lahkarvamusi

oli võimalik lahendada kohtuväliselt, kuid avaldaja seda ei proovinud teha.

Puudutatud isik tunnistas L S avaldust osaliselt (s.o võlgnevuse puudumist suuruses 510

eurot) ning tegi seoses eeltooduga vajalikud ümberarvestused. Puudutatud isik palub jätta

poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Avaldaja seisukoht puudutatud isiku vastusele

Avaldaja leiab, et puudutatud isik ei järgi avaldaja suhtes hea usu põhimõtet. Avaldaja leiab,

et kui puudutatud isik järgiks avaldaja suhtes hea usu põhimõtet, siis tsiviilasjas nr 2-20-

16707 menetlust ei toimuks ja puudutatud isikul ei tekiks ka menetluskulusid. Tõele ei vasta

2-22-10057

puudutatud isiku esindaja väide, et menetluskulude suuruse määramisel oli makseteatistes

lihtsalt viga. Avaldaja teavitab kohut, et avaldaja juhtis 2021. aasta juunikuus puudutatud

isiku tähelepanu asjaolule, et teatises 29/20215 (toimikus) on märgitud ebaõigesti summa 298

eurot, kuna kohus oma 05. mai 2021 otsusega määras asjas nr 2-20-16707 menetluskulud

summas 178 eurot. Puudutatud isik vastas avaldajale, et antud asjas on tegelik menetluskulu

summas 298 eurot.

Avaldaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et 05. mai 2021 kohtuotsuse peale esitatud kaebuses

märkis avaldaja, et asjas nr 2-20-16707 määras puudutatud isik teatises 29/20215 summa 178

euro asemel ebaõigesti menetluskulu summaks 298 eurot. Sellest tulenevalt oli puudutatud

isiku lepinguline esindaja teadlik, et puudutatud isik kajastas maksete teatistes ebaõigesti

vaidlusaluste asjade menetluskulusid. Avaldaja leiab, et puudutatud isiku lepinguline esindaja

oli kohustatud puudutatud isikule selgitama, et sissenõudmisele ei kuulu vaidlusaluste asjade

tegelikud kulud, vaid üksnes kohtu poolt määratud kulud.

Avaldaja teatab kohtule, et tal puudub 01. oktoobri 2022 seisuga võlgnevus puudutatud isiku

ees. Avaldaja ei tunnista puudutatud isiku teatises 29/20228 märgitud 31.08.2022 seisuga

võlga 528,68 eurot. Samuti ei saa avaldaja aru, miks puudutatud isik on märkinud samas

teatises maksmisele kuuluva summa 100,78 eurot, kusjuures augustikuu kogukulu on 82,10

eurot. Seega sundis puudutatud isik oma ebaõigete arvestustega maksete arvutamisel ja

käitumisega avaldajat pöörduma kohtusse. Avaldaja leiab, et antud asjas kohtukulud peaks

puudutatud isik kandma.

Avaldaja lõppseisukoht

Pärast avaldaja poolt kohtusse avalduse esitamist puudutatud isik teatises № 29/20228

tasumises augusti kuu eest välja arvas summat juriidilise teenus tasumiseks kuid samas

teatises puudutatud isik valesti märkis tasumisele kuuluva summa 100,78 euro suuruses

augusti kuu eest augusti kuu eest tasumisele kuuluva summa 82,10 euro asemel. Teatise

29/20228 järgi augustikuu eest avaldaja tasus puudutatud isikule 82,10 eurot.

Alates oktoobrist 2022 puudutatud isik avaldaja teatistes märkis avaldajale võlgnevus 18,68

euro suuruses ning alates jaanuarist 2024 a. puudutatud isik hakkas summale 18,68 euro

arvestama ka viivis. Teatises 29/202410 puudutatud isik oktoobrikuu eest tasumisel märkis

avaldajale tasumiseks summa 141,20 euro (121,20 euro, oktoobri eest arvestatud summa

teenindamise eest + võlg 19,80 eurot). Novembri kuus oli avaldaja haige, ning makse

oktoobrikuu eest vastavalt teatisele 29/202410 avaldaja nimelt teostas teine isik, kes tasus

20.11.2024 aastal puudutatud isikule teatises märgitud tasumisele kuuluva summa 141,20

eurot. Avaldaja leiab, et puudutatud isik käitub avaldaja suhtes pahauskselt, kuna ta keeldus

põhjendama avaldajale põhivõlgnevuse 18,68 euro kujundamist seisuga 01.09.2022.

Avaldajа palub kohtul tuvastada, et avaldajal puudus võlgnevus puudutatud isiku ees seisuga

01. september 2022 ning käesoleval ajal avaldajal on ettemaks puudutatud isiku ees 19,80

euro suuruses seisuga 01. detsember 2024.

Puudutatud isiku lõppseisukoht

Korteriühistu jääb kõike varem esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde ning ei hakka

neid kordama käesolevas menetlusdokumendis. Korteriühistu palub kohtul neid arvestada

2-22-10057

kohtulahendi tegemisel. Korteriühistu ei võta omaks ühtegi avaldajate faktilist väidet, mille

osas korteriühistu ei ole selgesõnaliselt märkinud, et ta võtab selle omaks.

Kohtule esitatud avalduses palus avaldaja tuvastada, et temal puudub võlgnevus korteriühistu

ees summas 796,68 eurot. 15. septembril 2022 kohtule esitatud vastuses avaldusele nõustus

puudutatud isik avaldusega osaliselt. Avaldaja nõustus sellega, et tema on ekslikult arvestatud

avaldajale juriidilised teenused kogusummas 510 eurot (s.o teatises 29/20215 on alusetu

summa suurus 30 eurot ja teatises 29/20225 on alusetu summa suurus 480 eurot). Samuti

puudutatud isik parandas viivitamatult tuvastatud viga avaldajale esitatud arvetes.

Kohtule esitatud vastuses avaldusele teatas puudutatud isik kohtule ja avaldajale, et juba

septembris 2022 esitas puudutatud isik avaldajale korrigeeritud teatise 29/20228, milles on

debiteeritud juriidilised teenused suuruses 510 eurot. Puudutatud isik ei nõustunud, et 268

eurot oli avaldajale arvestatud alusetult. See summa on avaldajalt puudutatud isiku kasuks

väljamõistetud menetluskulud tsiviilasjas nr 2-20-16707. Seejuures tunnistas avaldaja

isiklikult, et see summa oli puudutatud isiku poolt arvestatud õigesti ja avaldaja maksis selle

summa ära. Avaldaja kirjutas sellest juba kohtule esitatud avalduses. Seega on antud summa

osas on avaldaja nõue alusetu.

Ülejäänud summa osas, s.o 18,68 eurot (798,68 – 510 – 268) on avaldaja nõue ka ebaselge ja

alusetu. Avaldaja ei ole põhjendanud ega tõendanud oma nõuet antud summa osas. Käesoleva

lõppseisukoha esitamise momendil puudub avaldajal võlgnevus puudutatud isiku ees.

Puudutatud isik on seisukohal, et menetlus käesolevas tsiviilasjas kuulub lõpetamisele.

Puudutatud isik on ka seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus

hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) §

33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt

vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi.

Antud tsiviilasja puhul on tegemist hagita menetlusega, kus avaldaja soovib tuvastada, et tal

puudub võlgnevus korteriühistu ees. Korteriühistu on tunnistanud osa nõudest ning ülejäänud

osas peab nõuet põhjendamatuks ja palub menetluse lõpetada.

Kohus ei nõustu puudutatud isiku väitega, et menetlus käesolevas tsiviilasjas kuulub

lõpetamisele kuna lõppseisukoha esitamise momendil puudub avaldajal võlgnevus puudutatud

isiku ees. Asjaolu, et korteriühistu tunnistab osa nõudest, ei vabasta kohut kohustusest

kontrollida kogu nõude põhjendatust. Kohus peab veenduma, et avaldaja nõue võlgnevuse

puudumise kohta on põhjendatud kogu ulatuses, sõltumata sellest, et korteriühistu on osa

nõudest tunnistanud. See on eriti oluline, kuna tegemist on hagita menetluses

tuvastamisnõudega, mis puudutab võlasuhte olemasolu või selle puudumist.

2-22-10057

Seega tuleb kohtul lahendada asi sisuliselt kogu nõude ulatuses, hoolimata sellest, et

puudutatud isik on osa nõudest tunnistanud. Kohus peab kontrollima kõiki asjaolusid ja

andma hinnangu kogu võlgnevuse olemasolu või puudumise kohta.

KrtS § 40 lg 3 kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole

nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. TsMS

§ 368 lg 1 järgi võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui

selleks on õiguslik huvi. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe

õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku

(õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus)

ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

Avaldaja palub tunnistada, et avaldaja ei ole 09. juuli 2022 seisuga tsiviilasjas nr 2-20-16707

puudutatud isikule võlgu kohtukulude eest summas 796,68 eurot. Hiljem teatas avaldaja

kohtule, et tal puudub 01. oktoobri 2022 seisuga võlgnevus puudutatud isiku ees. Avaldaja ei

tunnista puudutatud isiku teatises 29/20228 märgitud 31.08.2022 seisuga võlga 528,68 eurot.

Samuti ei saa avaldaja aru, miks puudutatud isik on märkinud samas teatises maksmisele

kuuluva summa 100,78 eurot, kusjuures augustikuu kogukulu on 82,10 eurot. Lõppseisukohas

palub avaldajа kohtul tuvastada, et avaldajal puudus võlgnevus puudutatud isiku ees seisuga

01. september 2022 ning käesoleval ajal avaldajal on ettemaks puudutatud isiku ees 19,80

euro (18,68 + viivis) suuruses seisuga 01. detsember 2024.

Puudutatud isik tunnistas, et teatises 29/20215 oli valesti märgitud avaldaja poolt tasumisele

kuuluv summa juriidiliste teenuste eest. Juriidiliste teenuste suurus pidi olema 30 euro võrra

vähem. Õige summa on 268 eurot. Puudutatud isik tunnistas, et teatisse 29/20225 on

ekslikult kantud summa juriidiliste teenuste eest suuruses 480 eurot. Juba septembris 2022

esitas puudutatud isik avaldajale korrigeeritud teatise 29/20228, milles on debiteeritud

juriidilised teenused suuruses 510 eurot. Puudutatud isik ei nõustunud, et 268 eurot oli

avaldajale arvestatud alusetult. See summa on avaldajalt puudutatud isiku kasuks

väljamõistetud menetluskulud tsiviilasjas nr 2-20-16707. Ülejäänud summa osas, s.o 18,68

eurot (798,68–510–268) on avaldaja nõue ka ebaselge ja alusetu. Avaldaja ei ole põhjendanud

ega tõendanud oma nõuet antud summa osas.

KrtS § 12 lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes

korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. VÕS § 6

sätestab samuti hea usu põhimõtte järgimise kohustuse.

Puudutatud isik leiab, et juhul kui avaldaja avastas korteriühistu teatistes tehtud vead, oleks

olnud mõistlik pöörduda korteriühistu poole teatise summa vaidlustamiseks. Avaldaja

käitumine (s.o kohtule avalduse esitamine) on pahauskne korteriühistu ja korteriühistu

liikmete suhtes. Avaldus oli kohtule esitatud alusetult. Poolte vahel tekkinud lahkarvamusi oli

võimalik lahendada kohtuväliselt, kuid avaldaja seda ei proovinud teha.

Avaldaja leiab, et puudutatud isik ei järgi avaldaja suhtes hea usu põhimõtet. Tõele ei vasta

puudutatud isiku esindaja väide, et menetluskulude suuruse määramisel oli makseteatistes

lihtsalt viga. Avaldaja teavitab kohut, et avaldaja juhtis 2021. aasta juunikuus puudutatud

isiku tähelepanu asjaolule, et teatises 29/20215 on märgitud ebaõigesti summa 298 eurot,

kuna kohus oma 05. mai 2021 otsusega määras asjas nr 2-20-16707 menetluskulud summas

178 eurot. Puudutatud isik vastas avaldajale, et antud asjas on tegelik menetluskulu summas

298 eurot.

2-22-10057

Kohus tuvastas, et avaldaja vastusele lisatud 22. juuni 2021 määruskaebuse kohaselt (Viru

Maakohtu 05. mai 2021 kohtumääruse peale tsiviilajas nr 2-20-16707) „kaebuse esitaja

pöörab kohtu tähelepanu korduvale vastustaja pahauskse käitumisele: Kohus 05. mai 2021

kohtumääruses määras mõista kaebuse esitajalt välja 178 eurot, aga vastustaja 29/20215

makseteates jooksva makse tasumise kohta juuni kuus märgib kaebuse esitajale summat

juriidiliste teenuste ja riigilõivu tasumiseks 298 euro (lisa 7). Kaebuse esitaja leiab, et

vastustaja kaebuse esitaja suhtes käitud pahauskselt“ (dtl. 55). Määruskaebus oli toimetatud

kätte tsiviilajas nr 2-20-16707 korteriühistu lepingulisele esindajale.

Kohus leiab, et valearve esitamine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega, mida peavad

järgima nii korteriühistu kui korteriomanikud omavahelistes suhetes (KrtS § 12 lg 2 ja VÕS §

6).

Kui korteriühistu on esitanud korteriomanikule valearve, on korteriomanikul mitu võimalikku

õiguskaitsevahendit: 1) Esmalt on korteriomanikul õigus nõuda õiget teavet ja dokumentidega

tutvumist KrtS § 45 lg 1 alusel. See võimaldab korteriomanikul kontrollida arve õigsust ja

selle aluseks olevaid dokumente. 2) Kui valearve tähendab, et korteriomanikult nõutakse

suuremat summat kui õiguspärane: korteriomanik võib alandada hinda VÕS § 112 alusel,

tehes vastava avalduse korteriühistule; kui korteriomanik on juba tasunud suurema summa,

võib ta nõuda ülemäära makstu tagastamist (VÕS § 112 lg 3). Oluline on, et korteriomanik

reageeriks valearve saamisele mõistliku aja jooksul ja teavitaks korteriühistut probleemist.

Kohus leiab, et nii korteriühistu kui korteriomanik ei järginud korrapäraselt hea usu põhimõtet

omavahelises suhtes kuna korteriühistu teatises oli valesti märgitud avaldaja poolt tasumisele

kuuluv summa (mida puudutatud isik ise hiljem tunnistas) ning et korteriomanik ei nõudnud

otse korteriühistult mõistliku aja jooksul õiget teavet vaid ainult esitas vastuväite

korteriühistule vale summa kohta määruskaebuse menetluse raames.

Kuna kohustuslik kohtueelne menetlus puudub eelnimetatud vaidluse osas, leiab kohus, et

avaldajal on õigus pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse ja seega ei ole tegemist alusetu

avaldusega.

Kohus tuvastas, et juunis 2021 oli korteriühistu poolt esitatud avaldajale tasumiseks

korteriühistu arve, s.o teatis 29/20215. Avaldajale oli arvestatud tasumiseks sh teenus nimega

„juriidilised teenused, riigilõiv“ suuruses 298 eurot (dtl. 16). Antud teenus oli avaldajale

arvestatud seoses puudutatud isiku poolt tsiviilasjas nr 2-20-16707 kantud menetluskuludega.

Tsiviilasi nr 2-20-16707 on juba lõpetatud. Viru Maakohtu 05. mai 2021 kohtumäärus ja

Tartu Ringkonnakohtu 09. mai 2022 kohtumäärus jõustusid 26. mail 2022. Tsiviilasjas nr 2-

20-16707 tehtud kohtulahendite alusel oli avaldaja kohustatud hüvitama puudutatud isikule

menetluskulud suuruses 268 eurot, s.o maakohtus 178 eurot (dtl. 6) ja ringkonnakohtus 90

eurot (dtl. 10).

Seega teatises 29/20215 oli valesti märgitud avaldaja poolt tasumisele kuuluv summa

juriidiliste teenuste eest. Juriidiliste teenuste suurus pidi olema 30 euro võrra vähem. Õige

summa on 268 eurot.

Kohus tuvastas, et juunis 2022 oli puudutatud isiku poolt esitatud avaldajale tasumiseks

korteriühistu arve, s.o maikuu teatis 29/20225. Avaldajale oli arvestatud tasumiseks sh teenus

nimega „juriidilised teenused, riigilõiv“ suuruses 480 eurot (dtl. 17). Antud teenus oli

2-22-10057

avaldajale arvestatud seoses puudutatud isiku poolt tsiviilasjas nr 2-21-10232 kantud

menetluskuludega. Tsiviilasjas nr 2-21-10232 on läbivaatamisel avaldaja avaldus puudutatud

isiku vastu 28.04.2021 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt

kehtetuks tunnistamiseks. Tsiviilasi nr 2-21-10232 on veel Viru Maakohtu menetluses.

Puudutatud isik tunnistas, et teatisse 29/20225 on ekslikult kantud summa juriidiliste teenuste

eest suuruses 480 eurot.

Seega teatises 29/20225 oli valesti märgitud avaldaja poolt tasumisele kuuluv summa

juriidiliste teenuste eest. Arvestades seda oli ka juunikuu teatises 29/20226 valesti märgitud

avaldaja poolt tasumisele kuuluv võlgnevus seisuga 30. juuni 2022 (dtl. 17). Avaldajal

puudub kohustus tasuda korteriühistule 480 eurot juriidiliste teenuste eest.

Võlgnevuse puudumise tuvastamise avalduse puhul on tegemist negatiivse

tuvastushagiga/avaldusega, mille eesmärk on tuvastada, et avaldaja ja puudutatud isiku vahel

puudub võlasuhe või et avaldajal ei ole puudutatud isiku ees mingit konkreetset kohustust.

Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et avaldajal ei ole korteriühistu ees kohustust

summas 510 eurot, s.o teatises 29/20215 on alusetu summa suurus 30 eurot ja teatises

29/20225 on alusetu summa suurus 480 eurot.

TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

Erinevalt hagimenetlusest, kus kehtib dispositiivsuse põhimõte (TsMS § 5 lg 1) ja kohus ei

või ületada nõude piire (TsMS § 439), on hagita menetluses kohtul laiem diskretsioon.

Kohus leiab, et võlgnevuse puudumise tuvastamisel tuleb lähtuda vaidlustatud võlateatisest ja

s.o 2022. aasta juunikuu teatises nr 29/20226 märgitud võlgnevuse 30. juuni 2022 seisust aga

mitte avaldaja poolt taotletud 09. juuli 2022 seisust, kuna avaldaja arvates on korteriühistu

esitanud avaldajale võlanõue (s.o 2022. aasta juunikuu teatises nr 29/20226 märgitud

võlgnevuse 30. juuni 2022 seisuga), mida avaldaja peab alusetuks.

Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et 30. juuni 2022 seisuga puudub avaldajal puudutatud isiku

ees 2022. aasta juunikuu teatises nr 29/20226 märgitud võlgnevus 510 euro osas.

Kohus tuvastas, et puudutatud isik tunnistas avaldaja avaldust suuruses 510 eurot (s.o teatises

29/20215 on alusetu summa suurus 30 eurot ja teatises 29/20225 on alusetu summa suurus

480 eurot) ning tegi seoses sellega vajalikud ümberarvestused. Septembris 2022 esitas

puudutatud isik avaldajale korrigeeritud teatise 29/20228, milles on debiteeritud juriidilised

teenused suuruses 510 eurot (dtl. 47). Avaldaja teatas ka kohtule, et tal puudub 01. oktoobri

2022 seisuga võlgnevus puudutatud isiku ees.

Kohus tuvastas eelnevalt, et õige summa peab olema 268 eurot. Avaldaja palub selles osas ka

tuvastada võlgnevuse puudumist 09. juuli 2022 seisuga.

Võlgnevuse puudumise tuvastamise avalduse puhul on tegemist negatiivse

tuvastushagiga/avaldusega, mille eesmärk on tuvastada, et avaldaja ja puudutatud isiku vahel

puudub võlasuhe või et avaldajal ei ole puudutatud isiku ees mingit konkreetset kohustust.

Kohus tuvastas, et juriidilised teenused suuruses 268 eurot olid avaldaja poolt puudutatud

isikule tasutud ainult 09. juulil 2022 (dtl. 15), s.o pärast avaldajale arve esitamist. Tegemist oli

2-22-10057

põhjendatud nõudega korteriühistu poolt (see summa on avaldajalt puudutatud isiku kasuks

väljamõistetud menetluskulud tsiviilasjas nr 2-20-16707, vt. dtl. 6 ja 10). Järelikult oli

avaldaja ja puudutatud isiku vahel võlasuhe ning avaldajal oli puudutatud isiku ees kohustus

arve esitamise ajal. Menetlusosalised avaldasid kohtule, et lõppseisukohtade esitamise

momendil puudub avaldajal võlgnevus puudutatud isiku ees. Arvestades seda leiab kohus, et

selles osas ei pea kohus eraldi tuvastama võlgnevuse puudumist. Selles osas tuleb avaldus

jätta rahuldamata.

Hiljem teatas avaldaja kohtule, et ta ei tunnista puudutatud isiku teatises 29/20228 märgitud

31.08.2022 seisuga võlga 528,68 eurot. Samuti ei saa avaldaja aru, miks puudutatud isik on

märkinud samas teatises maksmisele kuuluva summa 100,78 eurot, kusjuures augustikuu

kogukulu on 82,10 eurot. Lõppseisukohas palub avaldajа kohtul tuvastada, et avaldajal

puudus võlgnevus puudutatud isiku ees seisuga 01. september 2022 ning käesoleval ajal

avaldajal on ettemaks puudutatud isiku ees 19,80 euro (18,68 + viivis) suuruses seisuga 01.

detsember 2024.

Puudutatud isik leidis, et ülejäänud summa osas, s.o 18,68 eurot (798,68–510–268) on

avaldaja nõue ka ebaselge ja alusetu. Avaldaja ei ole põhjendanud ega tõendanud oma nõuet

antud summa osas.

Kohus tuvastas, et augustis 2022 oli korteriühistu poolt esitatud avaldajale tasumiseks

korteriühistu arve, s.o teatis 29/20228 (dtl. 105). Teatise kohaselt kuulub tasumisele kokku

100,78 eurot.

Kohus kontrollis korteriühistu arvestuse õigsust. Teatise kohaselt peab avaldaja maksma

korteriühistule teenuste eest augusti kuus 82,10 eurot (23,22+0,65+

+19,58+10,90+1,45+23,22+3,08). Samal ajal on avaldajal 31. augusti 2022 seisuga võlgnevus

summas 528,68 eurot ning samas teatises on debiteeritud (võetud maha) juriidilised teenused

suuruses 510 eurot. Seega kuulub tasumisele kokku 100,78 eurot (528,68-510+82,10). Kohus

leiab, et korteriühistu arvestus on õige.

Kohus selgitab, et kuigi korteriomaniku poolt esitatud avalduse lahendamine korteriühistu

vastu toimub hagita menetluses, on tegemist hagimenetlusele sarnase menetlusega ja siin

tuleb jaatada poolte kohustust oma väiteid TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 04.09.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-19-106823 p 42).

Kohus leiab, et avaldaja ei ole tõendanud asjaolu, et korteriühistu arve (s.o teatis 29/20228)

lõplik summa peaks olema 82,10 eurot. Avaldaja ei ole tõendanud asjaolu, et korteriühistu on

valesti arvestanud avaldaja poolt korteriühistule teenuste eest augusti kuus makstud summa.

Kohus märgib, et ainuüksi asjaolu, et avaldaja ei saa aru, miks puudutatud isik on märkinud

samas teatises maksmisele kuuluva summa 100,78 eurot aga mitte 82,10 eurot ja et

puudutatud isik valesti märkis tasumisele kuuluva summa, ei tõenda vastupidist.

Kohus leiab, et avaldus tõendamatuse tõttu selles osas tuleb jätta rahuldamata.

Kokkuvõttes leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt ning tuleb lugeda tuvastatuks, et

30. juuni 2022 seisuga puudub avaldajal puudutatud isiku ees 2022. aasta juunikuu teatises nr

29/20226 märgitud võlgnevus 510 euro osas.

2-22-10057

Menetluskulude jaotus

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või

asja menetlus lõpetatakse.

Avaldaja leiab, et antud asjas kohtukulud peaks puudutatud isik kandma.

Puudutatud isik on seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu

hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohus leiab, et käesolevas kohtuvaidluses, kus avaldaja avaldus rahuldati osaliselt ja

korteriühistu tunnistas osaliselt avaldaja nõuet, on õiglane jätta menetluskulud

menetlusosaliste enda kanda kuna mõlemad menetlusosalised on osaliselt saavutanud oma

eesmärgi: korteriühistu on tunnistanud osaliselt avaldaja nõuet, mis näitab, et vaidlus ei olnud

täielikult põhjendamatu ning avaldus rahuldati osaliselt, mis viitab sellele, et mõlemal poolel

oli oma osas õigus.

Seega, lähtudes TsMS § 172 lg 1 antud kaalutlusõigusest tuleb jätta menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine ei ole vajalik, kuna kohus jättis menetlusosaliste

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning menetlusosalistele hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aarne Lõhmus

Kohtunik