2-22-11239/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-11239

Kohtuasi

Osaühingu Ehmo hagi AS-i Citadele banka vastu

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.12.2023 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i Citadele banka apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

128 804,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja osaühing Ehmo (registrikood 10282778),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Ksenia

Kravtšenko ja Aljona Burova

Kostja AS Citadele banka (Läti registreerimisnumber

40103303559), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Liis Könn ja Grete-Kai Teeäär

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 19.12.2023 otsus osas, millega maakohus jättis

menetluskulud AS-i Citadele banka kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

jätta menetluskulud poolte endi kanda. Muus vaidlustatud osas (s.o osas, millega

osaühingu Ehmo hagi AS-i Citadele banka vastu rahuldati) jääb Harju Maakohtu

19.12.2023 otsus muutmata.

2. Ringkonnakohus parandab Harju Maakohtu 19.12.2023 otsuse resolutsiooni p-s 1

ilmse ebatäpsuse hagi rahuldamise ulatuse kohta ja märgib, et hagi rahuldatakse

osaliselt.

3. Harju Maakohtu 19.12.2023 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis

rahuldamata 1) osaühingu Ehmo nõude mõista AS-ilt Citadele banka osaühingu

Ehmo kasuks välja põhivõlgnevus summas 18 577 907,05 rubla, mis tuleb täita

sularahas ja määrata, et kui AS Citadele banka tagastab 18 577 907,05 rubla

sularahas eurodes, tuleb tagastamisele kuuluv summa arvutada eurodesse ümber

keskmise rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (s.o 1 RUB = 0,0128 EUR)

2-22-11239

ning tagastada 237 797,21 eurot (resolutsiooni p 2) ning 2) osaühingu Ehmo

alternatiivse nõude määrata, et kui AS Citadele banka tagastab 18 577 907,05

rubla sularahas eurodes, tuleb tagastamisele kuuluv summa arvutada eurodesse

ümber keskmise rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (s.o 1 RUB = 0,0119

EUR) ning tagastada 221 077,10 eurot (resolutsiooni p 3).

4. Rahuldada AS-i Citadele banka apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

6. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1. Hagi rahuldada osaliselt.

6.2. Jätta rahuldamata osaühingu Ehmo nõue mõista AS-ilt Citadele banka

osaühingu Ehmo kasuks välja põhivõlgnevus summas 18 577 907,05 rubla, mis

tuleb täita sularahas ja määrata, et kui AS Citadele banka tagastab 18 577

907,05 rubla sularahas eurodes, tuleb tagastamisele kuuluv summa arvutada

eurodesse ümber keskmise rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (s.o 1

RUB = 0,0128 EUR) ning tagastada 237 797,21 eurot.

6.3. Jätta rahuldamata osaühingu Ehmo alternatiivne nõue määrata, et kui AS

Citadele banka tagastab 18 577 907,05 rubla sularahas eurodes, tuleb

tagastamisele kuuluv summa arvutada eurodesse ümber keskmise rubla

vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (s.o 1 RUB = 0,0119 EUR) ning

tagastada 221 077,10 eurot.

6.4. Rahuldada osaühingu Ehmo alternatiivne nõue ja välja mõista AS-ilt Citadele

banka osaühingu Ehmo kasuks kahjuhüvitis summas 98 239,61 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis summas 16 139,56 eurot ja edasiulatuv viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 g-s 1 teises lauses sätestatud määras alates

20.12.2023 põhinõudelt 98 239,61 eurot kuni põhinõude täitmiseni.

6.5. Välja mõista AS-ilt Citadele banka osaühingu Ehmo kasuks õigusabikulude

hüvitis summas 2089,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 296,98

eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

2089,20 eurot alates 20.12.2023 kuni võla täieliku tasumiseni.

6.6. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Ehmo (hageja) esitas 02.08.2022 Harju Maakohtule AS-i Citadele banka (kostja)

vastu hagi, mida täpsustas 02.06.2023 ja 20.10.2023, ning milles palus mõista kostjalt hageja

2-22-11239

kasuks välja põhivõlgnevuse 18 577 907,05 rubla, alternatiivselt kahjuhüvitise summas 98

239,61 eurot või 81 519,50 eurot või kohtu määratud suuruses, õigusabikulude hüvitise

2089,20 eurot ning eeltoodud nõuetelt arvestatava viivise alates 23.03.2022 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palus kindlaks määrata kohustuste

täitmise viis ning jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja õiguseellase AS Parex banka Eesti filiaali vahel

10.12.2009 sõlmitud multivaluutse arvelduskonto leping (leping) arvelduskontole nr

EE091200001243382063 (konto).

3. Seisuga 22.03.2022 oli hageja konto jääk 18 577 907,05 Vene rubla (rubla). 21.03.2022

kell 19.32 edastas kostja hageja seaduslikule esindajale teate hageja konto sulgemisest ning

kontol olevate rublade konverteerimisest eurodesse alates 22.03.2022 panga üldtingimuste p

19.2 alusel. Hageja vastas 22.03.2022 kell 12.17, et ei nõustu kontole paigutatud 18 577

907,05 rubla eurodesse konverteerimisega (valuutavahetuse tehinguga) ning palus hoiustatud

raha tagastada.

4. Kostja konverteeris 23.03.2022 hageja nõusolekuta hageja kontole paigutatud rublad

eurodesse kursiga 133,12 RUB/EUR selgitusega RUB ACCOUNT CLOSING

CONVERSION EUR/ RUB RATE 133.12 Summa: EUR 139,557.60 (valuutavahetuse

tehing). Selline euro kurss rubla suhtes oli 16 rubla võrra rohkem kui Euroopa Keskpanga

fikseeritud kurss seisuga 01.03.2022, samuti oluliselt rohkem kui teiste kommertspankade

konverteerimise kurss. Euroopa Keskpank fikseeris rubla kursi 01.03.2022 seisuga 117,201

euro juures.

5. Kostjal ei olnud õigust hageja kontole paigutatud rublasid konverteerida ega jätta need

hageja nõudmisel tagastamata. Igal juhul ei saanud kostja varem kui 22.04.2022, s.o üks kuu

konto sulgemise teate esitamisest, rublasid eurodesse konverteerida. Vaatamata hageja

korduvatele nõudmistele ei ole kostja hagejale 18 577 907,05 rubla tagastanud.

6. Alternatiivselt tuleb kostjal hagejale hüvitada lepingu rikkumisega tekitatud kahju. Kostjal

oli kohustus tagastada hagejale 18 577 907,05 rubla, kuid kostja seda ei teinud. Kostja on

rublade konverteerimisega kahjustanud hageja finantsseisundit ja vähendanud hagejale

kuuluva vara väärtust. Hageja kontol on vaid raha summas 139 557,60 eurot, mille eest ei ole

võimalust omandada 18 577 907,05 rubla. Kostja ei tagastanud hagejale ka eurosid ümber

arvestatuna keskmise rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga, millega on tekitanud

hagejale kahju.

7. Nii Tavid AS-i kui ka veebilehel https://www.xe.com avaldatud rubla vahetuskursi alusel

oleks eurodes tagastatav summa oluliselt suurem, kui 139 557,60 eurot. Võttes arvesse Tavid

AS-i vahetuskurssi seisuga 22.04.2022 oleks eurodes tagastamisele kuuluv summa võrdne

237 797,21 euroga (0,0128 EUR x 18 577 907,05 RUB). Võttes arvesse veebilehel

https://www.xe.com avaldatud vahetuskurssi seisuga 22.04.2022 oleks eurodes tagastamisele

kuuluv summa võrdne 221 077,10 euroga ( 0.0119 EUR x 18 577 907,05 RUB). Kuna kostja

on hageja kontole alusetult ja omavoliliselt 23.03.2022 kandnud 139 557,60 eurot, siis tuleb

nimetatud summa hagejale tagastamisele kuuluvast summast maha arvutada.

8. Hageja on korduvalt pöördunud enne hagi esitamist kostja poole nõudega kontole

paigutatud rublade tagastamiseks ning hoiatanud kostjat kohustuse täitmata jätmise korral

kohtusse pöördumisega. Nõude esitamiseks kasutas hageja professionaalse õigusnõustaja abi,

2-22-11239

kuna hageja ise ei oma selleks õigusalaseid eriteadmisi, ning kandis sellega seoses

õigusabikulusid 2089,20 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kostja vastuväited

9. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

10. 24.02.2022 algas sõda Ukrainas. Euroopa Liit kehtestas lühikese aja jooksul reaktsioonina

Venemaa tegevusele mitmed rahandus- ja finantssektorit puudutavad sanktsioonid. Vene

rubla kurss hakkas pärast sõja puhkemist järsult langema. 01.03.2022 seisuga oli rubla kurss

langenud võrreldes sõjaeelse tasemega juba ligi 30% ning Euroopa Keskpank ja Eesti Pank

lõpetasid rubla päevakursi avaldamise, sest ei pidanud enam võimalikuks avaldada valitsevaid

turutingimusi kajastavat päevakurssi. Erakorraline olukord ja rubla kursi järsk langus seadis

ohtu klientide vara (rublahoiuste) säilimise ja takistas kommertspankadel rublaarvelduste

teostamise. 01.03.2022 otsustas kostja tulenevalt tekkinud erakorralisest olukorrast peatada

maksete teenindamise rublades ning konverteerida klientide kontodel olevad rublad eurodeks.

21.03.2022 edastas kostja hagejale teate, et 22.03.2022 suletakse hageja pangakonto rublades

ning kontol olevad rahalised vahendid konverteeritakse eurodesse ja kantakse hageja kontole.

Selleks ajaks oli rubla kurss langenud ca 40% võrreldes sõjaeelse ajaga. 23.03.2022 sulges

kostja hageja konto rublades, konverteeris rublad (18 577 907,05 rubla) eurodesse

vahetuskursiga EUR/RUB 133,12, mis oli klientide jaoks soodsam, kui üldine kurss samal

ajal. Hageja kontole laekus konverteerimise järgselt 139 557,60 eurot.

11. Kostja ütles hagejaga sõlmitud multivaluutse arvelduskonto lepingu 22.03.2022 osaliselt

üles, lõpetas rublades arveldamise ja sulges hageja pangakonto rublades (rublakonto), muudes

valuutades on hagejal jätkuvalt arvelduskonto avatud. Kostja sulges rublakonto vastavalt

arvelduskonto lepingu p-le 19.2, mille kohaselt võib kostja lepingu mõjuval põhjusel

erakorraliselt etteteatamistähtajata üles öelda, kui mõlema poole huve arvestades ei saa

lepingu jätkumist eeldada. Lepingu ülesütlemise ajaks, s.o 22.03.2022 ohustas Vene-Ukraina

sõjast tulenev geopoliitiline olukord rublahoiuseid, seadis ohtu klientide vara ning takistas

pankadel rublahoiuste pakkumise. Olukord nõudis kohest reageerimist, kuna eksisteeris oht, et

tulevikus pole enam võimalik rublasid üldse eurodeks konverteerida. Sellise olukorra

realiseerumisel oleks tekkinud kahju klientidele, kelle kontodel on väheneva väärtusega

rublad. Selline oht ka tegelikkuses realiseerus, sest alates aprillist 2022 ei ole Euroopa

pankadel võimalik rublasid eurodeks vahetada Venemaa Keskpangale seatud piirangute tõttu.

Kuna rublakonto säilitamine kätkes 22.03.2022 seisuga riski nii pangale kui klientidele ja

olukord finantsturgudel oli kiiresti muutuv ja ettearvamatu, oli kostjal õigus rublakonto

lepingud üles öelda.

12. Kostjal on õigus ühepoolselt muuta valuutasid, milles teenust osutatakse. Lepingu p 1.3

järgi on multivaluuta konto, millel saab hoida raha valuutas, millele pank on määranud

vahetuskursi. Vahetuskursi puudumisel pole võimalik vastavas valuutas raha hoiustada ega

sellega arveldada. Lepingu p 10 järgi on kostjal õigus lepingu tingimusi ühepoolselt muuta

teavitades sellest eelnevalt klienti. Arveldustingimuste p 16.3 järgi on kliendil õigus ühe kuu

jooksul pärast lepingu muutumise teate saamist leping üles öelda. Kostja ei ole pärast

21.03.2022 teate saamist arvelduslepingut üles öelnud, mistõttu tuleks lugeda arvelduslepingu

tingimused igal juhul muudetuks ning leping ei võimalda alates 22.03.2022 rublavaluutas raha

hoiustada ega rublavaluutas arveldusi teostada.

13. Rublakonto sulgemise või rublavaluutas arvelduste lõpetamise järgselt 22.03.2022 tekkis

vajadus konverteerida raha, mille hoiustamine polnud enam võimalik valuutasse, milles

2-22-11239

arveldamine on võimalik. Lepingu p-de 1.3 ja 7.1 kohaselt saab arveldamine toimuda üksnes

valuutas, millele kostja on valuutakursi kehtestanud ja selle puudumisel on pangal õigus

konverteerida kontol olevad rahalised vahendid kliendiga kooskõlastamata valuutasse, mille

suhtes on valuutakurss kehtestatud ja milles arveldamist konto võimaldab.

14. Kostja ei saanud ega pidanud väljastama hagejale rublasid sularahas. Kostjal puudus

vastav kohustus, mistõttu ei saanud ta seda ka rikkuda. Arvelduslepingu kohaselt puudus

kostjal kohustus võimaldada hagejal sularaha väljavõtmist. Kostja ei saanud hagejale rublasid

tagastada ka ülekandega, sest oli peatanud rublamaksete teenindamise juba 01.03.2022 ja

rublades arveldamine oli ka objektiivselt muutunud võimatuks puhkenud sõja ja Venemaa

vastaste sanktsioonide tõttu.

15. Rublade konverteerimise tagajärjel ei ole hagejale tekkinud kahju. Rublad konverteeriti

turutingimustel ning hageja jaoks soodsa kursiga. Järelikult ei olnud hageja rublade

konverteerimise järel kehvemas varalises olukorras kui rublade konverteerimise eel, vaid tema

rublad olid asendatud samas väärtuses eurodega.

16. Isegi kui kostja oleks kohustusi rikkunud ning hagejale seeläbi kahju tekitanud, ei

vastutaks kostja rikkumise eest. Arveldustingimuste p 11.10 kohaselt ei vastuta pank kliendile

tekkinud kahju eest, mis on tekkinud vääramatu jõu, sh sõjategevuse või panga

funktsionaalset tegevust takistava õigusakti jõustumise tõttu. Kuivõrd kostja teostas

konverteerimise sõjategevuse ning selle ajendil kehtestatud ja panga tegevust piiravate

sanktsioonide tõttu, ei vastuta kostja sel viisil hagejale tekitatud kahju eest. Pankadel oli sõja

ja sanktsioonide tõttu objektiivselt võimatu rublades arveldada ja rublasid eurodeks vahetada.

17. Üldtingimuste p 20.6.2 kohaselt ei vastuta pank välisvaluuta vahetuskursi või

intressimäära muutumisest tekkinud kahju eest. Rublade konverteerimise kurss ei olnud

ebasoodne ning oli turuolukorrale vastav. Kui kohus peaks siiski leidma, et konverteerimine

tekitas hagejale kahju, on kostja vastutus sellise kahju eest välistatud.

18. Kuna alusetu nõude esitamine ei olnud põhjendatud, ei saanud olla põhjendatud sellise

nõude esitamisega seotud kohtueelsete õigusabikulude kandmine

Maakohtu otsus ja põhjendused

19. Harju Maakohus rahuldas 19.12.2023 otsusega hagi. Maakohus jättis rahuldamata hageja

nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 18 577 907,05 rubla, mis

tuleb täita sularahas ja määrata, et kui kostja tagastab 18 577 907,05 rubla sularaha eurodes,

tuleb tagastamisele kuuluv summa arvutada eurodesse ümber keskmise rubla vahetuskursi

alusel 22.04.2022 seisuga (s.o 1 RUB = 0,0128 EUR) ning tagastada 237 797,21 eurot.

Maakohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude määrata, et kui kostja tagastab 18 577

907,05 rubla sularaha eurodes, tuleb tagastamisele kuuluv summa arvutada eurodesse ümber

keskmise rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (s.o 1 RUB = 0,01119 EUR) ning

tagastada 221 077,10 eurot. Maakohus rahuldas hageja alternatiivse nõude ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja kahjuhüvitise 98 239,61 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 16

139,56 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

20.12.2023 põhinõudelt 98 239,61 eurot kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja õigusabikulude hüvitise 2089,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

296,98 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 2089,20 eurot alates

20.12.2023 kuni võla täieliku tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.

2-22-11239

20. Maakohus luges tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel

tuvastatuks järgmised asjaolud:



Hageja ja AS Parex banka Eesti filiaali vahel oli 10.12.2009 sõlmitud multivaluuta

arvelduskonto leping arvelduskontole nr EE091200001243382063, mis võimaldas

hagejal mh arveldada Vene rublades (rubla). AS Parex banka ümberstruktureerimisel

võttis Parex banka Eesti filiaali üle kostja, mille tulemusena on kõik lepingust

tulenevad Parex banka Eesti filiaali õigused ja kohustused kostjale üle läinud;



Hageja kontol oli 23.03.2022 seisuga 18 577 907,05 rubla;



23.03.2022 sulges kostja hageja rublakonto ja konverteeris kontol olevad rublad

eurodesse kursiga EUR/RUB 133,12 eurot. Hageja kontole laekus 139 557,60 eurot.

21. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et: 21.03.2022 esitas kostja hagejale poolte vahel

10.12.2009 sõlmitud multivaluutse arvelduskonto lepingu arvelduskontole nr

EE091200001243382063 osalise ülesütlemisavalduse rublades arveldamise lõpetamiseks ja

pangakonto rublades sulgemiseks ning kostja tahe oli leping osaliselt üles öelda rublades

arveldamise osas. Pooltel on vaidlus selle üle, mis alusel oli ülesütlemisavaldus esitatud (kas

tegemist oli erakorralise või korralise lepingu osalise ülesütlemisega), millal ülesütlemine

jõustus ja lepingu alusel üleantu tagastamise nõue muutus sissenõutavaks, samuti lepingu

tagasitäitmise ajas ja viisis ning kahju hüvitamises.

22. Hageja nõudis oma esmases nõudes kostjalt 10.12.2019 sõlmitud multivaluutse

arvelduskonto lepingu täitmist vastavalt arvelduslepingu tingimuste p-le 17.6 ja hageja

juhisele. Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju.

Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võiks hagi

kuuluda rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 3 või VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 101 lg 1

näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt, kui võlgniku on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.

23. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Võlausaldaja võib lepingu

rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused:

1) võlgnik on lepingut rikkunud; 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest; 3) võlausaldajale

on tekkinud või tekib kahju; 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga; 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 6) rikkumise ja kahju

vahel on põhjuslik seos.

24. Vaidluse lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas kostja on poolte vahel sõlmitud lepingut

rikkunud. Selleks on vaja esmalt tuvastada, kas kostja on lepingu üles öelnud erakorraliselt

või korraliselt.

25. Lepingu ülesütlemine on kujundusõigus, mille teostamine toimub tahteavalduse

tegemisega lepingu teisele poolele. Ülesütlemisavaldus muutub kehtivaks, kui 1) ülesütlemise

materiaalsed eeldused on täidetud (lepingut üles öelda soovival poolel on seaduse või lepingu

järgi õigus leping üles öelda) ja 2) ülesütlemisavalduse formaalsed eeldused on täidetud.

2-22-11239

Leping saab lõppeda korraliselt üksnes siis, kui lepingu erakorralisel ülesütlemisel ei olnud

õiguslikke tagajärgi.

26. Maakohus tuvastas, et 21.03.2022 kell 19.32 edastas kostja hageja seaduslikule esindajale

järgmise teate: „Pöörame Teie tähelepanu, et 22. märtsil 2022 suletakse Teie pangakonto

Vene rublades (RUB) ja/või Valgevene rublades (BYR). Teie kontol olevad rahalised

vahendid konverteeritakse eurodesse Citadele määratud kursi alusel ja kantakse teie kontole

eurodes. Otsus on tehtud panga üldtingimuste punkti 19.2 alusel, hoolitsedes Teie rahaliste

hoiuste ohutuse eest. Küsimuste korral võtke meiega ühendust mobiilirakenduse vestluse,

internetipanga või e-posti teel info@citadele.ee Parimate soovidega, Teie Citadele“.

Maakohus tuvastas, et hageja teatas 22.03.2022 kell 12.17 kostjale, et: „Saime täna

22.03.2022 sms'i, et Citadele sulgeb kontod Vene ja Valgevene rublades. Kontol olevad

rahalised vahendid konverteeritakse Citadele määratud euro vahetuskursiga. Me ei ole nõus

sellise pakkumisega. Ehmo OÜ kasutas rubla konto ainult hoiuse tegemiseks. Palume

täpsustada seaduslik ja juriidiline alus, kus täpselt toodete ja teenuste tingimustes selline

olukord kirjeldatakse. Soovime rublasid kontol hoida. Palun pakkuge muid võimalusi, kas

sularaha väljavõtmist või võlakirjade ostmist rublades või muid võimalusi“.

27. Seega tegi kostja 21.03.2022 ülesütlemisavalduse, millega on öelnud 22.03.2022 lepingu

osaliselt üles, lõpetanud rublades arveldamise ja sulgenud hageja rublakonto, mille hageja sai

samal päeval, s.o 21.03.2022 kätte. Seega on üks ülesütlemise formaalsetest eeldustest,

milleks on ülesütlemisavalduse tegemine ja vastaspoolele kättetoimetamine, täidetud.

28. Lepingu ülesütlemise materiaalse eeldusena peab lepingu ülesütlemiseks olema seda

õigustav põhjus, mis õigustaks lepingu järgi selle osaliselt erakorraliselt üles ütlema. Kui

ülesütlemise materiaalsed eeldused puuduvad, on see tagajärjetu (toimetu) ning õiguslikult

korrektne on tuvastada, et vastava (s.o erakorralise) ülesütlemise avalduse alusel leping ei

lõppenud (VÕS I komm (2016), § 195, p 9.7).

29. Kostja väitis, et ütles 22.03.2022 lepingu üles erakorraliselt üldtingimuste p 19.2 alusel.

Arvelduskonto lepingu p 19.2 kohaselt võib pank lepingu mõjuvalt põhjusel erakorraliselt

etteteatamistähtajata üles öelda, kui mõlema poole huve arvestades ei saa lepingu jätkamist

eeldada. Analoogselt võimaldab lepingu üles öelda ka VÕS § 631. Üldtingimuste p-des

19.2.1–19.2.23 on välja toodud avatud loetelu, mida loetakse mõjuvaks põhjuseks lepingu

erakorralisel ülesütlemisel. Vaidlust pole selle üle, et ühtegi üldtingimuste p-des 19.1.1.–

19.2.23 välja toodud lepingu erakorralise ülesütlemise alust käesoleval juhul ei esinenud.

30. Maakohus nõustus hagejaga, et kuna kostja ei ole viidanud ühelegi p 19.2 alapunktile, tuli

kostjal ülesütlemisavalduses täpsustada ja põhistada, milles seisnes väidetav mõjuv põhjus

lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Ülesütlemisavalduses on märgitud vaid, et otsus on

tehtud, „hoolitsedes kliendi rahaliste hoiuste ohutuse eest“. Hageja ja kostja vahel 21.03.2022

kuni 11.04.2022 peetud e-kirjavahetuse kohaselt on kostja pidanud mõjuvaks põhjuseks

geopoliitilist olukorda. Mida kostja konkreetselt geopoliitilise olukorra all silmas peab, ei ole

kostja hagejaga peetud e-kirjavahetuses välja toonud. Kostja väitel kuna kostja oli 01.03.2022

teinud klientidele teatavaks rublamaksete lõpetamise tulenevalt poliitilisest olukorrast, siis oli

hagejale mõistlikult arusaadav, et leping lõpetatakse erakorraliselt seoses Vene–Ukraina sõja

ja selle mõjuga.

31. Maakohus märkis, et ülesütlemisavaldus ei pea sisaldama detailseid põhjendusi ning on

piisav, kui sellest nähtub tahe leping lõpetada. Menetluse käigus on kostja mõjuva põhjusena

täiendavalt välja toonud Euroopa Liidu sanktsioone, rublades arveldamise eeldatavaid raskusi

2-22-11239

ja ohtu, et hagejale kuuluvate valuutavahendite väärtus võib väheneda, kostja

korrespondentssuhete lõpetamine.

32. Maakohus nõustus hagejaga, et kui kostja mõtles geopoliitilise olukorra all seost Ukraina

sõjaga, siis seisuga 21.03.2022 kestis sõda juba ca kuu aega ning ei saanud olla põhjuseks

erakorraliselt etteteatamistähtajata lepingu ülesütlemiseks. Euroopa Liidu (sh Eesti)

rakendatavad finantssanktsioonid on meetmed, millest teavitatakse ette ja milliseid on

võimalik ette näha ning nendega arvestada, mistõttu ei saa lepingu ülesütlemist

etteteatamistähtajata õigustada Euroopa Liidu sanktsioonid. 21.03.2022 puudusid kehtivad ja

viivitamatult jõustuvad sanktsioonid, mis muudaks rublamaksete või muude tehingute rublaga

tegemise võimatuks ning kostja menetluse käigus esitatud viited Euroopa Liidu määrustele on

ebakorrektsed. Vaidlust pole selle üle, et Euroopa Liit on keelanud kõik tehingud Venemaa

keskpangaga, mis on seotud Venemaa keskpanga reservide ja varade haldamisega, st

külmutati Keskpanga varad, kuid nimetatud keeld ei puudutanud Euroopa Liidu residendist

erakliendi õigust omada rublahoiuseid Euroopa Liidu pangas. Vaidlust pole selle üle, et

piiravad meetmed seoses SWIFT süsteemi kasutamisega kohaldati seitsmele Venemaa

krediidiasutustele (Bank Otkritie, Novikombank, Promsvyazbank, Bank Rossiya,

Sovcombank, VNESHECONOMBANK (VEB) ja VTB BANK (EL Parlamendi ja Nõukogu

määruse nr 833/2014 art 5h, 15.03.2022 redaktsioonis). Samas pole kostja viidanud, et ta

omas korrespondentsuhteid sanktsioneeritud vene pankadega, mis oleks raskendanud

finantsteenuste osutamist rublades.

33. Vaidlust pole selle üle, et tehingud rubladega ei olnud lepingu ülesütlemise ajal keelatud.

Rublades pangaülekannete peatamist ja rublade viivitamatud konverteerimist eurodesse ei

nõua ükski Euroopa Liidu sanktsioonide pakett. Seega rubladega tehingute lõpetamine on

Euroopa Liidus tegutsevate krediidiasutuste vaba valik.

34. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kostja lõpetas maksed Venemaale/Venemaalt ning

Valgevenesse/Valgevenest 20.08.2022, st alles viie kuu pärast. Seega oli kostjal tema enda

kehtestatud reeglite järgi rublamaksete tegemise võimalus vähemalt kuni 20.08.2022, mis

viitab sellele, et maksete teostamine rublades oli võimalik. Esitatud tõenditest nähtuvalt ka

teised pangad peatasid rublamaksete tegemise alles 2022. mais või hiljem. Nimelt SEB

võimaldas rublamakseid kuni 02.05.2022, TBB kuni 31.05.2022, Luminor kuni 17.06.2022,

LHV kuni 09.08.2022, võimaldades oma klientidel valida, kas kanda kõik oma kontol olevad

rublad mõnesse teise panka või kasutada võimalust vahetada rublad eurodeks.

35. Maakohus leidis, et tõendamist ei leidnud, et korrespondentsuhted olid lõpetatud

korrespondentpankade poolt või kehtestatud sanktsioonide alusel. Kohtule esitatud

16.06.2023 Alfa Bank ja Sberbank teadetest kostjale võib aru saada, et korrespondentsuhted

olid lõpetatud kostja enda soovil. Korrespondentsuhted Alfa Bank’ga olid lõpetatud pärast

22.04.2022, seega oli 22.04.2022 kostjal võimalus rubladega tehinguid teha selle ajani. Kui

Alfa Bank lisati sanktsioneeritud isikute nimekirja aasta aega hiljem (alles 25.02.2023), siis

oli kostjal teoreetiliselt võimalik nt Alfa Bank’iga koostööd tehes rubladega tehinguid teha

veel ca ühe aasta jooksul pärast. Kostja edasisest tegevusest ja teavitustest nähtub, et kostjal

olid ka muude pankadega kehtivad korrespondentsuhted, kuna kostja teostas tehinguid

rubladega hiljemalt 20.08.2022. Juhul kui kostjal ei oleks olnud korrespondentsuhteid teiste

pankadega, siis ta ei oleks saanud teha tehinguid rubladega kuni 20.08.2022.

36. Käesolevas menetluses kostja esitatud põhjendused erakorralise ülesütlemise

õigustamiseks on ilmselt otsitud, kuna on vastuolus kostja muude otsustega. Eluliselt ei ole

2-22-11239

usutav, et pank jätkas rubladega tehingute tegemist (mida ta ka kuni 20.08.2022 tegi), kui

rubladega tehingute tegemine oli, nagu kostja väidab, äärmiselt keeruline.

37. Kostja selgitused ei ole veenvad, et lepingu erakorraline ülesütlemine vastas hageja

huvidele. Kui hageja 22.03.2022 kostjale saadetud kirjas selgelt vaidles kostja otsusele rublad

konverteerida eurodesse, siis ei saa sellises olukorras kostja väidetav hoolitsus kliendi hoiuste

ohutuse eest olla hageja huvidega kooskõlas.

38. VÕS § 621 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja

juhiseid. Käesoleval juhul andis hageja kostjale teada, et ta ei soovi rublade konverteerimist

ning andis kostjale muud juhised (kas jätta rublad kontole, välja võtta rublad sularahas või

osta võlakirjad rublades). VÕS § 621 lg 2 sätestab, et kui käsundisaaja soovib käsundiandja

juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära ootama,

välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui

asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks. Kostja ei

ole hagejale teatanud, et ta soovib hageja juhistest kõrvale kalduda ning arvestades hageja

juhiseid puudus kostjal mõistlik põhjus eeldada, et hageja kiidab juhistest kõrvalekaldumise

heaks.

39. Risk, et enne ülesütlemistähtaja möödumist võib hagejale kuuluvate valuutavahendite

väärtus väheneda või valuutavahendid muutuvad raskesti kättesaadavaks, oli hageja kanda.

Kostja viidatud põhjus (oht, et hagejale kuuluvate valuutavahendite väärtus võib väheneda), ei

saanud olla lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ka seetõttu, et nimetatud riskid oli vastavalt

poolte kokkuleppele hageja kanda.

40. Vastavalt arvelduslepingu tingimuste p-le 11.2 maksja pank (kostja) ei vastuta selle eest,

et korrespondentpangad või saaja pank ei järgi maksja juhiseid või muul maksja pangast

sõltumata põhjusel ei jõua maksetehing täissummas saaja kontole. Vastavalt arvelduslepingu

tingimuste p-le 11.10 ei vastuta pank (kostja) kliendile tekkinud kahju eest, mis on tekkinud

vääramatu jõu, sh panga tegevuse seadusvastase häirimise (pommiähvardused, pangaröövid

jms), samuti pangast sõltumatute muude sündmuste nagu streik, moratoorium,

elektrikatkestus, sideliinide rike, looduskatastroof, tehnoloogiline katastroof, tulekahju,

massirahutus, terrorismiakt, sõjategevus, panga funktsionaalset tegevust takistava õigusakti

jõustumine, riigivõimu tegevus jms tõttu. Samuti vastavalt üldtingimuste p-le 20.4 pank ei

vastuta kliendile tekkinud kahju eest, mis on tekkinud vääramatu jõu, sh panga tegevuse

seadusvastase häirimise (pommiähvardused, pangaröövid jms), samuti pangast sõltumatute

muude sündmuste nagu streik, moratoorium, elektrikatkestus, sideliinide rike,

looduskatastroof, tehnoloogiline katastroof, tulekahju, massirahutus, terrorismiakt,

sõjategevus, panga funktsionaalset tegevust takistava õigusakti jõustumine, riigivõimu

tegevus jms tõttu. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et mõni eelpool nimetatud vääramatu

jõu asjaolu oleks esinenud. Samas ka juhul, kui oletada, et esines vääramatu jõu asjaolu, on

eespool nimetatud pooltevaheliste kokkulepete kohaselt kostja vastutus välistatud ning kahju

tekkimise risk hageja kanda. Seega ei saa eespool toodud vääramatu jõu olukord, mis

väidetavalt võis põhjustada kahju hagejale, ka teoreetiliselt olla mõjuvaks põhjuseks kostja

poolt erakorralise ülesütlemise avalduse esitamiseks. Vastavalt üldtingimuste p-le 20.6.2 pank

(kostja) ei vastuta välisvaluuta vahetuskursi või intressimäära muutumisest tekkinud kahju

eest. Nimetatud kokkulepe kohaldub, kui välisvaluuta vahetus toimub lepingulisel alusel ehk

kliendipoolsel korralduse andmisel. Antud kokkulepe ei ole rakendatav juhul, kui kostja rikub

pooltevahelist lepingut ja teeb omavoliliselt ebaseadusliku tehingu.

2-22-11239

41. Seega ei esinenud mõjuvat põhjust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja seetõttu ei

olnud lepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused lepingu ülesütlemise ajal, s.o

22.03.2022 seisuga täidetud.

42. Tähtajatu kestvuslepingu võib lepingupool üles öelda ka mõjuva põhjuseta, s.o korraliselt.

Kestvuslepingu ülesütlemisel kokkulepitud etteteatamistähtaja järgimata jätmine ei tähenda, et

ülesütlemine ei ole kehtiv. Kui pool on öelnud lepingu üles kokkulepitud etteteatamistähtaega

järgimata, võib leping lõppeda kokkulepitud etteteatamistähtaja möödumisel. Olukorras, kus

pool on öelnud lepingu üles kokkulepitud etteteatamistähtaega järgimata, saab lähtudes

ülesütlemisavalduses väljendatust lugeda lepingu üles öelduks kokkulepitud

etteteatamistähtaja möödumisel. Teistsugusele järeldusele saaks VÕS §-s 5 sätestatud seaduse

dispositiivsuse põhimõtet arvestades jõuda juhul, kui pooled on leppinud kokku, et

etteteatamistähtaja järgimata jätmise korral ülesütlemine ei kehti. Olukorras, kus pooled ei

olnud etteteatamistähtaja järgimata jätmise tagajärjena leppinud kokku ülesütlemise tühisust

ja pool on öelnud lepingu üles etteteatamistähtaega järgimata, võib leping lõppeda poole

ülesütlemisavalduse alusel, kuid alles pärast kokkulepitud etteteatamistähtaja möödumist.

Seejuures tuleb eristada, kas poole tahe oli suunatud üksnes erakorralisele ülesütlemisele või

väljendab avaldus tema soovi leping ka korraliselt üles öelda. (RKTKo 28.01.2021, 2-17-

19494, p 14).

43. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja soov oli leping osaliselt üles öelda ka korraliselt.

Arvestades, et mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus, lepingu p 19.2 ei

võimaldanud 21.03.2022 teatada lepingu lõppemisest ühepäevase etteteatamisega ning kostja

soovis lepingu ka korraliselt osaliselt üles öelda, on kostja 21.03.2022 teade käsitatav lepingu

osalise korralise ülesütlemise avaldusena lepingu lisa „Arvelduslepingu tingimused“ p 17.3

tähenduses.

44. Maakohus tuvastas, et alates 05.09.2019 kehtivate kostja arvelduslepingu tingimuste p

17.3 kohaselt oli kostjal õigus leping korraliselt üles öelda, teatades erakliendile sellest ette

vähemalt kaks kuud ja ärikliendile üks kuu. Seega oli kostjal õigus leping korraliselt üles

öelda (ja konto sulgeda) teatades hagejale sellest ette üks kuu, seega alles alates 22.04.2022.

45. Vastuseks kostja 21.03.2022 teatele teatas hageja 22.03.2022 kell 12.17 kostjale, et hageja

ei ole nõus sellise pakkumisega, et kontol olevad rahalised vahendid konverteeritakse Citadele

määratud euro vahetuskursiga ja palus kostjal pakkuda kas sularaha väljavõtmist või

võlakirjade ostmist rublades või muid võimalusi. 03.04.2022 kell 10.08 kirjaga teatas hageja

kostjale, et hageja ei nõustu konverteerimisega ning palus tagastada kontole rublad seisuga

22.03.2022 enne konverteerimist.

46. Kostja arvelduslepingu tingimuste p 17.6 kohaselt lepingu ülesütlemisel lõpeb leping

ülesütlemise tähtaja möödumisel. Lepingu lõppemisel suleb pank konto. Enne konto

sulgemist kannab pank kontole kõik maksmata intressid, peab kinni saadaolevad teenustasud

ja muud tasumisele kuuluvad summad ning võlgnevused. Konto sulgemisel kannab pank

kontole jäänud raha ja muud väärtused kliendi näidatud teisele kontole, maksab kliendile

sularahas välja või hoiustab. Eeltoodust nähtuvalt arvelduslepingu tingimused ei näinud ette

kostja õigust lepingu ülesütlemisel kontol asuva raha konverteerimiseks. Seega

arvelduslepingu tingimuste p 17.6 kohaselt pidi kostja konto sulgemisel kas 1) kandma

kontole jäänud raha ja muud väärtused kliendi näidatud kontole, 2) maksma kliendile

sularahas välja või 3) hoiustama. Seega pidi kostja hagejale selgitama võimalikke variante ja

leppima hagejaga kokku konkreetses tegutsemise viisis. Seda kostja aga ei teinud.

2-22-11239

47. Kostja väide justkui oleks hagejal olnud võimalus kostja 22.03.2022 teatele reageerida

enne konverteerimist ja anda pangale korraldus valuuta ülekandmiseks teisele kontole, ei ole

tõsiseltvõetav. Vaidlust pole selle üle, et hageja puhul ei ole tegemist valuutatreideri või muu

finantsituru professionaaliga ning oleks ebamõistlik oodata, et hageja oleks suutnud mitme

tunniga võtta vastu kaalutletud otsust sedavõrd suure summa osas. Samas on hageja

sõnaselgelt teavitanud panka, et konverteerimist ta ei soovi – tema soov oli võtta raha välja

sularahas või muud variandid, mille osas ta küsis pangalt pakkumist. Kostja seisukoht, justkui

olid hagejale teada tema võimalused, ei ole tõendatud.

48. Üldtingimuste p 17.6 kohaselt ei ole pangal õigus valida, kas ta kannab raha kliendi

näidatud teisele kontole või maksab kliendile sularahas välja või hoiustab. Esmajoones on

kliendil õigus valida, kas ta soovib, et pank kannab raha kliendi näidatud teisele kontole,

maksab kliendile välja sularahas või hoiustab, sest tegemist on kliendi varaga. Kostja ei ole

hagejalt neid küsimusi küsinud, vaid on enda algatusel kontol olnud rublad konverteerinud

eurodeks. Samuti on selline kostja tõlgendus vastuolus VÕS § 720 lg-ga 5. VÕS § 720 lg 5

sätestab, et makseteenuse lepingu lõppemisel peab makseteenuse pakkuja maksma kontol

oleva raha kliendile või tema määratud kolmandale isikule välja või kandma selle kliendi

määratud kontole sama või teise makseteenuse pakkuja juures, kui seaduses ei ole ette nähtud

teisiti. Ühtlasi nõuavad nimetatud toimingud aktiivset tegutsemist kliendi poolt – kas teise

konto teatamist või sularaha vastuvõtmist, seega tuleb nimetatud punkti tõlgendada selliselt, et

valib klient ja kui klient valikut ei tee, siis on pangal kohustus raha hoiustada kuni kliendilt

muu korralduse saamiseni.

49. Kuna tegemist oli kostja poolt korralise lepingu ülesütlemisega, siis oleks kostjal tulnud

ülesütlemise teates anda hagejale võimalus valida, kas ta soovib hageja kontol olnud raha

ülekandmist teisele kontole, maksta raha hagejale välja sularahas või seda hoiustada. Juhul

kui hageja ei oleks avaldanud oma tahet ja oleks olnud sellega vastuvõtuviivituses, siis oleks

saanud kostja lepingu lõppemisel 22.04.2022 ise otsustada, kuidas konto sulgemisel toimida.

Kuna hageja aktiivselt ei tegutsenud, siis oli kostja ainukeseks võimaluseks raha hoiustamine.

Sellisel juhul oleks kostjal olnud ka 22.04.2022 seisuga üldtingimuste p-st 17.6 tuleneva

kohustuse täimiseks õigus konverteerida hageja kontol olevad rublad eurodesse.

50. Kuna kostjal puudus õigus 23.03.2022 konverteerida hageja kontol olnud rublad

eurodesse, siis on kostja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi.

51. Kuivõrd leping on osaliselt lõppenud 22.04.2022 seoses rublakonto sulgemisega ja kostja

on lõpetanud rublades arveldamise ning kostjal pole 18 577 907,05 rubla, sest kostja on

nimetatud rublad konverteerinud eurodesse, siis ei saa kostjalt lepingu täitmist s.o 18 577

97,05 rubla sularahas väljamõistmist nõuda. Seega tuleb hageja esmane nõue jätta

rahuldamata.

52. Hageja alternatiivse nõude kohaselt on hageja palunud kostjalt välja mõista kahju hüvitise.

53. Kostja on vastutusest vabastamise alustena toonud arveldustingimuste p 11.10, mille

kohaselt ei vastuta pank kliendile tekkinud kahju eest, mis on tekkinud vääramatu jõu, sh

sõjategevuse või panga funktsionaalset tegevust takistava õigusakti jõustumise tõttu ja VÕS §

103 lg 2, mille kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust

vääramatu jõu tõttu. Eelnimetatud kostja vastutusest vabastamise aluseid ei esine. Puudusid

õigusaktid, mis takistasid kostja funktsionaalset tegevust ja finantsteenuse osutamist, samuti

puudus vääramatu jõud, mis takistas kostjal oma kohustusi täita. Vastutusest vabastamise

alusena ei saa tugineda ka üldtingimuste p-le 20.26, mille kohaselt ei vastuta pank

2-22-11239

välisvaluuta vahetuskursi või intressimäära muutumisest tekkinud kahju eest. Käesoleval

juhul ei ole tegemist välisvaluuta vahetuskursi muutumisest tekkinud kahjuga, sest hageja ei

ole rublade konverteerimiseks oma nõusolekut andnud ning kostjal ei olnud õigust

ühepoolselt nimetatud tehingut teha 23.03.2022.

54. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Varalise diferentsi hüpoteesi kohaselt

tuleb kahju suurus teha kindlaks lepingu osalise lõppemise kuupäeva, s.o 22.04.2022 seisuga.

Seega tuleb tuvastada, et hagejal oli rublade konverteerimise järel, s.o 23.03.2022 varaliselt

kehvemas seisus, kui ta oleks olnud, kui rublad oleksid konverteeritud eurodesse 22.04.2022.

55. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata

jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud

või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see

tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud

kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks.

56. Maakohus leidis, et hagejal on tekkinud kahju seoses kostja poolt lepingu rikkumisega,

sest lepingu rikkumise tagajärjel on hageja kontol raha 139 557,60 eurot, mille eest ei olnud

võimalik 22.04.2022 seisuga osta 18 577 907,05 rubla. Seega hageja varaline seis oli

muutunud kostja poolt kontol olnud rublade konverteerimisel eurodesse 23.03.2022

kehvemaks.

57. Arvestades, et kostja ei tagastanud hagejale rublasid, mille suhtes oli nõudeõigus hagejal,

vaid võõrandas neid, tuleb lähtuda rublade harilikust väärtusest ehk turuhinnast

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 alusel hageja täitmisnõude (tagasitäitmisnõude)

sissenõutavaks muutumise ajal ehk 22.04.2022. Vaidlust pole selle üle, et Eesti Panga kurss

seisuga 22.04.2022 puudus ning hageja ja kostja ei ole kokku leppinud rubla-euro

vahetuskursis. Kuna kostja pidi 22.04.2022 hagejale tagastama 18 577 907,05 rubla eurodes,

siis tuleb hagejale tekkinud kahju väljaselgitamiseks arvutada tagastamisele kuuluv summa

eurodesse ümber Eesti Panga kursi puudumise tõttu muu usaldusväärse ja turutingimustele

vastava rubla-euro vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga.

58. Tavid AS-i 22.04.2022 vahetuskurss vastab nimetatud kriteeriumitele ning kostjal oli

22.04.2022 võimalik Tavid AS-ilt viivitamata hankida rublasid. Tavid AS on usaldusväärne

valuutavahetusega tegelev Eesti aktsiaselts (valuutavahetuse tegevusluba nr VVT000335).

Tavid AS-i kodulehel avaldatud andmetel vastas 22.04.2022 üks rubla 0,0128 eurole. Kuna

kostja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid muu usaldusväärse ja turutingimustele vastava

rubla-euro vahetuskursi kohta 22.04.2022 seisuga, siis lähtus maakohus hageja esitatud Tavid

AS-i rubla-euro vahetuskursist 22.04.2022 seisuga. Kuna kostja soovis täita 18 577 907,05

rubla tagastamist eurodes, tuleb tagastamisele kuuluv summa arvutada eurodesse ümber Tavid

AS-i kodulehel avaldatud rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (1 RUB = 0,0128

EUR) ning seega pidi kostja tagastama hagejale 237 797,21 eurot.

59. Kostjapoolse kohustuse rikkumise ja hagejale tekkind kahju vahel esineb põhjuslik seos,

sest kui kostja ei oleks pooltevahelist lepingut ja seadust rikkunud ja oleks täitnud oma

kohustuse rublade tagastamisel eurodes kuupäeval, millal tal tekkis selleks õigus (st

2-22-11239

22.04.2022) ja keskmise vahetuskursi alusel, oleks hagejale tagastatav summa võrdne 237

797,21 euroga. Kuna kostja kandis hageja kontole üle 139 557,60 eurot, mis on 237 797,21

eurost väiksem, siis on kostja tekitanud hagejale kahju, mis on võrdne tagastamisele kuuluva

summa (237 797,21 eurot) ja kostja poolt hageja kontole ülekantud summa (139 557,60 eurot)

vahega, s.o 98 239,61 eurot.

60. Kostja on hagejale kahju tekitanud tahtlikult, st vaatamata sellele, et hageja on selgelt

väljendanud tehinguga mittenõustumist (rublade konverteerimist eurodesse) ja nõudnud

teistsugust täitmise viisi. Kahju on hõlmatud ka rikutud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga.

61. Seega on kostja tekitanud hagejale kahju summas 98 239,61 eurot, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

62. Hageja viivise nõue alates 23.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras on põhjendatud. Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid viivisearvestusele

esitanud. Kostjal tuleb tasuda põhinõudelt 98 239,61 eurot lahendi tegemise aja, s.o

19.12.2023 seisuga sissenõutavaks muutnud viivis 16 139 56 eurot ja alates 20.12.2023 viivis

VÕS § 113 lg 1 teises laues sätestatud määras põhinõudelt 98 239,61 eurot kuni põhinõude

täitmiseni.

63. Kostjal tuleb hüvitada hagejale ka hageja kohtueelsed õigusabikulud 2089,20 eurot ja

viivis alates hagi esitamisest 01.08.2022 kuni nende tasumiseni.

64. VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult nõuda kohtumenetluse eelsete

õigusabikulude hüvitamist nõuda. Maakohus tuvastas, et Advokaadibüroo Lextal OÜ on

esitanud hagejale 31.05.2022 õigusabi eest arve summas 1741 eurot, millele lisandub

käibemaks 348,20 eurot, s.o kokku 2089,20 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 8,75 tundi ja

tunnihinnaga 180–220 eurot. 10.05.2022 on hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat

Ksenia Kravtšenko esitanud kostjale nõudekirja, milles nõuab kostjalt kontol hoiustatud 18

577 907,05 rubla tagastamist hiljemalt 12.05.2022. Juhul kui kostja ei saa kontol olnud

rublasid tagastada hagejale, siis palus hageja kostjal maksta hagejale hüvitis summas 282

838,84 eurot. Ilma õigusabita ei oleks hagejal olnud võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta,

arvestades rikkumiste mitmekesisust ja spetsiifilisust. Kui kostja ei oleks rikkunud hageja

õigusi, ei oleks hageja olnud sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole

ega kandma sellega seotud kulusid. Seega hagejale tekkinud kahju ja kostja käitumise vahel

esineb põhjuslik seos.

Apellatsioonkaebus

65. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 19.12.2023

otsuse osas, millega hagi rahuldati ja jaotati menetluskulud. Kostja palub teha tühistatud osas

uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja palub kõik

menetluskulud jätta hageja kanda.

66. Maakohus on ületanud hagi lahendamisel piire, kui rahuldas hageja kahjuhüvitise nõude

98 239,61 eurot, millist nõuet ei olnud menetluses. Hageja esitas sellise nõude esmakordselt

20.10.2023 lõppseisukohas, mistõttu oleks see tulnud jätta tähelepanuta ja läbi vaatamata.

Kostja on hagi muutmisele vastu vaielnud ning kohus ei ole hagi muutmist lubanud.

2-22-11239

67. Igal juhul oleks maakohus pidanud jätma hageja nõude rahuldamata. Kostjal oli õigus

hagejaga sõlmitud leping üles öelda ja rublad konverteerida. Kostja ei nõustu maakohtuga, et

leping tuleb lugeda ülesöelduks korraliselt, sest lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus

alus. Kostja ülesütlemisavaldus oli selge ja piisavalt põhjendatud. Vene rubla kurss oli järsus

languses, mistõttu eksisteeris oht, et rublad muutuvad täiesti väärtusetuks. Euroopa Liidu

sanktsioonid piirasid juurdepääsu Venemaa finantssüsteemile ning süvenes oht, et kostja

kaotab võimaluse rublasid konverteerida. Selline oht ka realiseerus. Maakohus on ebaõigesti

leidnud, et kostja jätkas rubladega tehingute tegemist kuni 20.08.2022. Kostja lõpetas

rublamaksete tegemise juba 01.03.2022 ning teavitas sellest enda kliente, sh hagejat. Kostja

võimaldas küll maksete tegemist Venemaale ja Venemaalt kuni 20.08.2022, kuid maksed olid

võimalikud muudes valuutades, mitte rublades. Lepingu ülesütlemine oli poolte huvides ning

rublahoiustega seonduvat riski hindasid kõrgeks ka teised krediidiasutused.

68. Kostjal oli õigus rublad konverteerida. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et

arvelduslepingu tingimuste p 17.6 kohaselt polnud konverteerimine lubatav. Arvelduslepingu

tingimuste p 17.6 kohaselt kannab pank konto sulgemiseni kontole jäänud raha kliendi

näidatud teisele kontole, maksab kliendile sularahas või hoiustab. Rublade eurodesse

konverteerimine oli ainus p-s 17.6 sätestatud võimalustest, kuidas kostja toimida sai. Hageja

ei saanud nõuda kostjalt rublade sularahas väljamaksmist, kuivõrd kostja oli lõpetanud 2020

sularahatehingute tegemise ning selline nõue ei olnud täidetav.

69. Sõltumata sellest, kas leping on üles öeldud korraliselt või erakorraliselt või pole seda

üldse üles öeldud, ei ole hagejale kahju tekkinud. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel oli

õigustatud rublade konverteerimine 23.03.2022. Maakohtu käsitlus, et konverteerimisest

tekkinud väidetav kahju tuleks kindlaks teha 22.04.2022 seisuga, on ebaõige. Kui hageja peab

kahju tekitavaks sündmuseks rublade konverteerimist, siis tuleks väidetavat kahju tekkimist ja

suurust hinnata 23.03.2022 seisuga, kui toimus rublade konverteerimine. Hagejal oli

23.03.2022 seisuga kostja poolt rublade konverteerimise tulemusel hagejale kantud 139

557,60 euro eest võimalik omandada 18 577,907,05 rubla.

70. Isegi kui hinnata hageja kahju 22.04.2022 seisuga, siis on kostjalt 98 239,61 euro

väljamõistmine põhjendamatu. Kostja ei nõustu maakohtuga, et kostja vastutab hagejale kahju

hüvitamise eest. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja on tekitanud hagejale kahju

tahtlikult, sest on konverteerinud rublad eurodesse sõltumata hageja vastuseisust.

71. Kuna alusetu nõude esitamine ei olnud põhjendatud, siis ei saanud olla põhjendatud ka

sellise nõude esitamisega seotud õigusabikulude kandmine.

72. Kuivõrd kostja palub jätta hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata hageja alternatiivseid nõuete mõju

menetluskulude jaotusele. Hageja on menetluse kestel korduvalt oma nõuet muutnud ja

täpsustanud. Igal juhul tuleks hageja kanda jätta kõik enne 20.10.2023 tekkinud

menetluskulud, sest maakohus rahuldas üksnes hageja 20.10.2023 nõude ja jättis rahuldamata

ülejäänud hageja nõuded. Hageja põhjendamatute nõuete menetlemise kulusid ei saa jätta

kostja kanda.

Vastustaja seisukoht

73. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

2-22-11239

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

74. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus,

millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus parandab ebatäpsuse

maakohtu resolutsioonis. Muus vaidlustatud osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

75. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jaotas

menetluskulud. Osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, maakohtu otsust vaidlustatud

ei ole. Seega on maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis hageja nõuded rahuldamata,

TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

76. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks osas, milles maakohus hageja hagi rahuldas. Kolleegium ei

tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse

normide ebaõiget kohaldamist hagi rahuldamise osas. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese

astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu

otsuse põhjendusi seoses hagi rahuldamisega korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust maakohtu otsuse tühistamiseks asja sisulise lahendamise osas.

Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

77. Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette hageja alternatiivselt esitatud kahju

hüvitamise nõude lahendamisel hagi piiride ületamist. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et

maakohus on 19.12.2023 otsusega lahendanud nõude, mida pole menetlusse võetud või mida

oleks muudetud, sh muudetud ilma kostja ja maakohtu nõusolekuta.

78. Hageja palus 02.08.2022 esitatud hagiavalduses hageja esmasele nõudele alternatiivselt

välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis 174 501,90 eurot, kahjuhüvitiselt 174 501,90

eurot sissenõutavaks muutunud viivis 5048,60 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras alates 01.08.2022 kuni võla täieliku tasumiseni. Selliselt esitatud

kahjuhüvitamise nõude (sh hageja teised nõuded) võttis maakohus ka 29.08.2022 määrusega

menetlusse.

79. Hageja esitas 02.06.2023 menetlusdokumendis muuhulgas kahju hüvitamise nõude

täpsustused koos taotlusega otsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks. 02.06.2023

menetlusdokumendis esmasele nõudele alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt hageja

kasuks välja kahjuhüvitise summas, mis on võrdne summaga, mis on arvutatud 18 577 907,05

rubla konverteerimisel eurodesse Eurex Capital OÜ või alternatiivselt Tavid AS-i kodulehel

avaldatud rubla müügi vahetuskursi alusel kohtuotsuse jõustumise kuupäeva kella 12.00

seisuga, millest on maha arvatud 139 557,60 eurot. Järgmisena palus hageja mõista kostjalt

hageja kasuks välja viivise alates 23.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras järgnevalt: 1) summalt, mis on arvutatud kui 18 577 907,05 rubla

ümberarvestatud eurodesse Eurex Capital OÜ või Tavid AS-i kodulehel avaldatud rubla

müügi vahetuskursi alusel kohtuotsuse jõustumise kuupäeval kella 12.00 seisuga või 2) kui

kohus leiab, et kohustuse täitmise viisi määramine kohtuotsuse jõustumise päeva seisuga ei

2-22-11239

ole võimalik, summalt, mis on arvutatud kui 18 577 907,05 rubla ümberarvestatud eurodesse

Eurex Capital OÜ või Tavid AS-i kodulehel avaldatud rubla müügi vahetuskursi alusel

kohtuotsuse tegemise kuupäeva kella 12.00 seisuga.

80. Kostja hageja 02.06.2023 nõude täpsustusele vastu ei vaielnud, kuid kostja väljendas

selgesõnaliselt, et kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramine taotletud viisil ei ole

põhjendatud.

81. Hageja esitas 20.10.2023 esitatud menetlusdokumendis järjekordse nõude täpsustuse.

20.10.2023 nõude täpsustuses palus hageja esmasele nõudele alternatiivselt mõista kostjalt

hageja kasuks välja kahjuhüvitis 98 239,61 eurot (mis on võrdne summaga, mis on arvutatud

18 577 907,05 rubla konverteerimisel eurodesse Tavid AS-i kodulehel avaldatud rubla

vahetuskursi (keskmise vahetuskursi) alusel 22.04.2022 seisuga (1 RUB = 0,0128 EUR) (ehk

237 797,21 eurot), millest on maha arvatud 139 557,60 eurot) või alternatiivselt (teine

alternatiiv) mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 81 519,50 eurot (mis on

võrdne summaga, mis on arvutatud 18 577 907,05 rubla konverteerimisel eurodesse

https://www.xe.com kodulehel avaldatud rubla vahetuskursi (keskmise vahetuskursi) alusel

22.04.2022 seisuga (1 RUB = 0,0119 EUR) (ehk 221 077,10 eurot), millest on maha arvatud

139 557,60 eurot. Alternatiivselt eelmisele alternatiivnõudele palus hageja, et kui kohus leiab,

et kostja kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha

või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega

või kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike

raskustega, määrata kahjuhüvitise suurus kohtul ise. Järgmisena palus hageja mõista kostjalt

hageja kasuks välja viivise alates 23.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras järgnevalt: 1) summalt 98 239,61 eurot, mis on arvutatud kui 18 577 907,05

rubla ümberarvestatud eurodesse keskmise rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (1

RUB = 0,0128 EUR) (ehk 237 797,21 eurot), millest on maha arvatud 139 557,60 eurot) või

alternatiivselt (teine alternatiiv) summalt 81 519,50 eurot, mis on arvutatud kui 18 577 907,05

rubla ümberarvestatud eurodesse keskmise rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (1

RUB = 0,0119 EUR) (ehk 221 077,10 eurot), millest on maha arvatud 139 557,60 eurot); 2)

alternatiivselt kui kohus leiab, et kostja kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset

suurust ei saa kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või

ebamõistlikult suurte kuludega või kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik

väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega, kohtu poolt määratud kahjuhüvitise

summalt.

82. Kostja palus hageja 20.10.2023 menetlusdokumendis esitatud nõuded, v.a õigusabikulude

nõue, jätta läbi vaatamata. Kostja leidis, et nõuded on esitatud esmakordselt ja haginõuete, s.o

hagiga nõutavate rahasummade täielik ümberkujundamine lõplikes seisukohtades ei ole

lubatav ning kostja ei anna nõusolekut hageja nõuete muutmiseks.

83. Maakohus on 19.12.2023 otsuse resolutsioonis rahuldanud hageja alternatiivse nõude ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 98 239,61 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 16 139,56 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s1 teises lauses sätestatud määras

alates 20.12.2023 põhinõudelt 98 239,61 eurot kuni põhinõude täitmiseni.

84. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja 20.10.2023 menetlusdokumendis esitatud

alternatiivse kahju hüvitamise nõude täpsustused oleksid käsitatavad uute nõuetena, mille

puhul oleks maakohus esmalt pidanud otsustama nende menetlusse võtmise. Hageja esitas

20.10.2023 menetlusdokumendis enne eelmenetluse lõppu kohtu määratud tähtajaks oma

alternatiivse kahju nõude täpsustuse (mis oli täpsustuseks 02.08.2022 esitatud ja 02.06.2023

2-22-11239

täiendatud kahjuhüvitise nõudele), milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitis rahaliselt

kindlaks määratuna, mille hageja omakorda palus alternatiivselt välja mõista kahes erinevas

summas või alternatiivselt kohtu määratud summas. 20.10.2023 menetlusdokumendis esitas

hageja ka oma viivise nõude alternatiivselt kahjuhüvitise nõudelt, sidudes selle summaliselt

kolme erineva arvestusega, millest viivist arvutada. Kuigi 20.10.2023 menetlusdokumendis

nõuete täpsustavalt lahti kirjutamisel on hageja justkui esitanud uusi nõudeid, siis on tegemist

sama kahjuhüvitise nõudega samal alusel, kus hageja on vaid oma kahjuhüvitise nõude

alternatiivsed arvutused märkinud eraldi nõuetena.

85. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja 20.10.2023 menetlusdokumendis esitatud

alternatiivset kahju hüvitamise nõuet saab pidada hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1

tähenduses, milleks oleks olnud vaja kostja või kohtu nõusolekut.

86. Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja TsMS § 376 lg 1

järgi muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kohtu nõusolekut

eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. TsMS § 3786 lg 4 kohaselt

ei peeta hagi muutmiseks: 1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või

parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; 2) hageja põhinõude

või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; 3) esilagu nõutud

eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist.

87. Hageja 20.10.2023 menetlusdokumendis esitatut saab pidada hageja varasemalt esitatud

kahjuhüvitise nõude arvestamiseks summade muutmist ning esitatud faktiliste väidete

täiendamist. Hageja võib hagi täiendada selliselt, et ta esitab uusi, sh alternatiivseid

asjaolusid, ja ka resolutsiooni puutuvaid taotlusi. Pooled vaidlesid selle üle, missuguse

kuupäeva ja missuguse valuutakursi alusel arvestada rubla euro suhet. Kuigi hageja on

20.10.2023 esitanud alternatiivse kahjuhüvitise nõude arvestamiseks erinevad arvutuskäigud

erinevatest valuutakurssidest lähtudes ja hagejale juba üle kantud eurosid arvestades nõuetena

välja, siis on hageja esitatud kahjuhüvitise nõuet arvestades arusaadaav, et tegemist on ühe ja

sama kahju hüvitamise nõudega. 20.10.2023 menetlusdokumendis on hageja palunud

kahjuhüvitise välja mõista summaliselt lähtudes kahest erinevast rubla euro vahetuskursist või

see määrata see kohtul. Hageja väited, missuguse kuupäeva seisuga ja missuguse valuutakursi

alusel arvestada rubla euro suhet, ei ole muutnud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid,

mistõttu ei saa seda pidada hagi muutmiseks. Kuivõrd hageja kahjuhüvitise nõue on eelkõige

rahaline nõue, siis ei saa ka nõude summa muutmist pidada hageja nõude muutmiseks.

88. Kuigi hageja nõuded on erinevates menetlusdokumentides sõnastatud erinevalt, siis ei ole

käesoleval juhul kolleegiumi arvates tegemist hagi muutmisega viisil milleks oleks hagejal

olnud vaja kostja või kohtu nõusolekut. Ka 20.10.2023 menetlusdokumendis esitatud

täiendatud nõuete puhul tegemist alternatiivse kahju hüvitamise nõude alternatiivsete nõude

arvestustega, mitte aga uute nõuetega. Kuna hageja esialgne alternatiivne nõue eurodes oli

esitatud summas 174 501,90 eurot ning sellelt arvestatud viivise nõue, kuid 02.06.2023

menetlusdokumendi kohaselt oleks hageja nõue ja viivis tulnud kohtul välja arvutada, ning

20.10.2023 menetlusdokumendis nõudis hageja alternatiivsete nõuetena vaid 98 239,61 eurot

või 81 519,50 eurot, millelt ka arvestada viivis või kohtu määratud summat, siis võis

selgusetuks jääda vaid see, kas hageja on soovinud osast nõudest loobuda või see tagasi võtta.

Riigikohus on selgitanud, et hagist osaline loobumine või selle osaline tagasivõtmine on

nõude kitsendamine TsMS § 367 lg 4 p 2 mõttes, mida ei peeta samuti hagi muutmiseks.

Samas tuleb Riigikohtu juhistest tulenevalt kohtul võtta nõude kitsendamise kohta selge

seisukoht enne lõpplahendi tegemist menetlusosalise menetlusliku positsiooni selguse huvides

(RKTKo 11.09.2019, 2-16-19005, p 13). Põhjendatud oleks Riigikohtu juhistest lähtuda ka

2-22-11239

alternatiivsete nõuete puhul (RKTKo 15.04.2009, 3-2-1-28-09, p 10). Käesoleval juhul on

maakohus küll jätnud välja selgitamata hageja seisukoha, kas hageja loobus osaliselt või võttis

osaliselt tagasi oma alternatiivse kahjuhüvitise nõude, kuid see ei ole selline oluline

menetlusnormi rikkumine, mis oleks viinud ebaõige lahendini, kuivõrd menetlusosalistel on

olnud selge arusaam, et hageja ei ole soovinud kahju hüvitamist kostjalt suuremas ulatuses kui

98 239,61 eurot ning sellelt summalt arvestatavat viivist. Ka apellatsioonimenetluses

vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist 98 239,61 eurot

ja sellelt summalt arvestatud viivist. Hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud.

89. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui ka õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on

maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki

tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on

tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised

ja arusaadavad. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus

on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes.

90. Maakohus on õigesti leidnud, et mõjuvat põhjust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ei

olnud, mistõttu ei ole kostja lepingut erakorraliselt üles öelnud. Olukorras, kus kostja

21.03.2022 teates avaldas hagejale vaid, et ütleb lepingu üles pangateenuste üldtingimuste p

19.2 alusel „hoolitsedes kliendi rahaliste hoiuste ohutuse eest“, ei ole võimalik järeldada

mõjuvat põhjust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Pooled ei vaielnud selle üle, et

pangateenuste üldtingimuste p 19.2 alusel lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust ei

olnud.

91. Asjaolust, et kostja asus hiljem põhjendama, milles tema näeb hageja rahaliste hoiuste eest

hoolitsemise tõttu lepingu erakorralise ülesütlemise vajadust, ei ole võimalik välja lugeda

soovi tegutseda hageja huvidega kooskõlas, kui hageja oli selgesõnaliselt teada andnud, et

kostja otsus rublad konverteerida on hageja huvidega vastuolus. Seetõttu pole ka iseenesest

kostja soovist võimalik järeldada, et hagejaga sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel

mõistaks, et ka hageja huvides oleks olnud lepingu erakorraline ülesütlemine, kui hageja

sellisel viisil oma rahaliste hoiuste ohutuse eest hoolitsemise ja sellega kaasneva

erakorralisele lepingu ülesütlemisele vastu vaidles (VÕS § 631).

92. Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul ei ole ka geopoliitilisest olukorrast

seoses Ukraina sõjaga ja kostja soovist seetõttu hoolitseda hageja rahaliste hoiuste ohutuse

eest erakorralise lepingu lõpetamisega võimalik järeldada hageja samasugust huvi lepingu

lõpetamiseks. Hageja teatas 22.03.2022 kostjale, et ta ei ole nõus rublade konverteerimisega

eurodesse. Ukraina sõja tõttu põhjustatud varasemat rubla kursi langust ja kostja kartust, et

ühel hetkel on rublad täiesti väärtusetud, ei oleks saanud niikuinii kostjale ette heita. Kuid

arvesse võttes, et hageja ei soovinud rublade konverteerimist eurodesse, siis ei saa ka selliselt

õigustatud lepingu erakorralist ülesütlemist pidada poolte huvidest, sh hageja huvidest,

lähtuvalt põhjendatuks. Asjaoludest, et seoses Ukraina sõjaga piirasid Euroopa Liidu

sanktsioonid juurdepääsu Venemaa finantssüsteemile, kostja kaotas võimaluse rublasid

konverteerida ning kostja peatas rublamaksed, on mõistetav kostja soov lõpetada hagejaga

leping, mis võimaldas arveldada rublades. Arvestades aga hageja huve ei ole mõistetav, miks

kostja oleks pidanud seda tegema erakorraliselt. Kostja väited, et eksisteeris oht, et kostjal ei

ole võimalik täita oma kohustusi hageja ees ning kostja arvamusest, et kostja vastutus poleks

2-22-11239

mingil juhul saanud olla lepingu järgi välistatud, ja seetõttu oli põhjendatud lepingu

erakorraline lõpetamine, ei kaalu üles hageja väiteid, et kahju tekkimise risk oleks jäänud

hageja kanda ning seetõttu ei olnud põhjendatud lepingut erakorraliselt lõpetada. Kolleegium

ei nõustu kostjaga, et hageja huvi lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oleks võimalik

järeldada hiljem, s.o asjaolust, et hageja ei konverteerinud kostjalt saadud eurosid tagasi

rubladesse. Käesoleva asja lahendamisel ei ole oluline kostja arvamus sellest, kuidas hageja

kasutab või kasutas tema kontol olevaid rahalisi vahendeid.

93. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja esile toodud asjaoludest ei ole võimalik

järeldada, et kostjal oleks olnud 21.03.2022 teadmistele tuginedes õigus leping 21.03.2022

avaldusega erakorraliselt üles öelda. Seda seisukohta ei tee ebaõigeks, et kostja

korrespondentpangad Sberbank ja Alfa Bank rublatehingute osas sanktsioneeriti. Kuigi

apellatsioonimenetluses vaidlustab kostja, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et Alfa Bank

langes sanktsioonide alla 25.02.2023, sest järelduvalt oli Alfa Bank sanktsioonide all juba

28.02.2022, kuna Alfa Bank peamised aktsionärid P. O. A ja M. M. F olid sanktsioneeritud,

siis ei ole sellest võimalik järeldada, et Alfa Bank enda suhtes kehtestati sanktsioonid ikkagi

alles 25.02.2023. Kuna Alfa Bank suhtes ei olnud enne 25.02.2023 sanktsioone kehtestatud,

siis ei ole iseenesest põhjendatud järeldada, et hagejaga sõlmitud lepingu erakorralise

ülesütlemise põhjuseks olid Alfa Bank aktsionäridele kehtestatud sanktsioonid. Praegusel

juhul ei ole vaidlust selles, et oleks soovitud Alfa Bank kaudu teha rahaliste vahendite

kättesaamine võimalikuks Alfa Bank aktsionäridele, kelle suhtes olid sanktsioonid kehtestatud

juba 28.02.2022. Olukorras, kus kostja väidete kohaselt oli Sberbankile rahaliste vahendite

üleandmine või saamine alates 06.04.2022 keelatud, ei saanud samuti kuidagi olla põhjuslikus

seoses kostja 21.03.2022 lepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega. Kostja 21.03.2022

ülesütlemisavaldusest ei nähtu, et seda oleks tehtud põhjusel, et kostjal on keelatud alates

01.03.2022 müüa, tarnida, üle kanda või eksportida eurodes nomineeritud pangatähti

Venemaale või Venemaal asuvatele juriidilistele isikutele. Igal juhul ei ole võimalik ei kostja

21.03.2022 ülesütlemisavaldusest ega kostja põhjendustest järeldada, et kostjal oleks olnud

võimatu alates märtsist 2022 vene rublasid konverteerida eurodeks. Vaidlust ei ole, et kostja

konverteeris hagejale kuuluvad Vene rublad eurodesse 23.03.2022. Eeltoodust tulenevalt ei

ole samuti võimalik järeldada, et kostja rublamaksete peatamise tõttu alates 01.03.2022 oleks

olnud põhjendatud 21.03.2022 avaldusega lepingu erakorraline ülesütlemine. Samuti ei ole

võimalik iseenesest järeldada, et kui rublahoiustega seonduvat riski hindasid kõrgeks ka teised

krediidiasutused, et kostja 21.03.2022 lepingu erakorraline ülesütlemisavaldus võiks seetõttu

olla põhjendatud.

94. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjal oli õigus leping korraliselt rublades

arveldamiseks üles öelda ja konto selles osas sulgeda alates 22.04.2022.

95. Kolleegium ei nõustu kostjaga nagu oleks maakohus ebaõigesti leidnud, et

arvelduslepingu tingimuste p 17.6 ei näinud ette rublade konverteerimist eurodesse.

Maakohus tuvastas, et arvelduslepingu tingimuste p 17.6 kohaselt pidi kostja konto sulgemisel

kas 1) kandma kontole jäänud raha ja muud väärtused kliendi näidatud kontole; 2) maksma

kliendile sularahas välja; või 3) hoiustama. Kostja väide, et tal polnud muud võimalust, kui

Vene rublad konverteerida eurodesse, ei muuda ebaõigeks maakohtu tuvastatut, et sellist

võimalust arvelduslepingu tingimuste p-s 17.6 ettenähtud ei ole. Olukorras, kus kostja

väidetel ei olnud tal võimalik mitte ühelgi viisil arvelduslepingu tingimuste p 17.6 täita, ei ole

võimalik järeldada, et kostja oleks saanud ainuisikuliselt otsustada, mil viisil toimetada hageja

kontol oleva rahaga. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja oleks pidanud ise teadma kostja

võimalusi ning et ka p 17.6 annab kostjale õiguse valida, kuidas kliendi rahaga toimetada.

Kolleegiumi arvates saab pidada mõistlikuks, et kui arvelduslepingu tingimuste p-s 17.6 on

2-22-11239

nimetatud kolm võimalust, mis saab kliendi rahadest konto sulgemise korral, siis lepitakse

kliendiga kokku edasises tegutsemisviisis. Seda ka juhul, kui ükski arvelduslepingu tingimuse

p-s 17.6 nimetatud võimalus mingil põhjusel ei peaks osutuma sobilikuks. Kolleegium

nõustub maakohtuga, et konto sulgemisel on esmajoones kliendil õigus valida, kas ta soovib,

et pank kannab raha kliendi näidatud teisele kontole, maksab kliendile välja sularahas või

hoiustab, sest tegemist on kliendi varaga. Pooled ei vaielnud, et kostja ei olnud hagejalt neid

küsimusi küsinud, vaid enda algatusel konverteerinud hageja kontol olnud rublad eurodeks.

Ka VÕS § 720 lg 5 sätestab, et makseteenuse lepingu lõppemisel peab makseteenuse pakkuja

maksma kontol oleva raha kliendile või tema määratud kolmandale isikule välja või kandma

selle kliendi määratud kontole sama või teise makseteenuse pakkuja juures, kui seaduses ei

ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd lepingu lõppemisel nõuavad kontol oleva rahaga seotud

toimingud aktiivset tegutsemist kliendi poolt (kas teise konto teatamist või sularaha

vastuvõtmist), siis on põhjendatud maakohtu järeldus, et arvelduslepingu p 17.6 tuleb

tõlgendada selliselt, et kliendi (hageja) valik on, mida teha tema kontol oleva rahaga, ja kui ta

seda valikut ei tee, siis on pangal kohustus raha hoiustada kuni kliendilt muu korralduse

saamiseni. Vaidlust ei ole selles, et kostja hageja kontol olevaid rublasid ei hoiustanud, ja

hageja rublade konverteerimisega ei olnud nõustunud. Asjaolust, et hageja nõudis hiljem

kostjalt rublade sularahas väljamaksmist ei andnud kostjale õigust 22.03.2022 konverteerida

hageja kontol olevad rublad eurodesse.

96. Kuna kostjal oli õigus leping korraliselt rublades arveldamiseks üles öelda ja konto selles

osas sulgeda alles alates 22.04.2022, siis on maakohus õigesti leidnud, et rublade eurodesse

konverteerimisega seisuga 22.03.2022 on hagejal tekkinud kahju, mille suurus tuleb kindlaks

teha 22.04.2022 seisuga. Kostjal ei olnud õigust enne 22.04.2022 rublasid konverteerida, kuna

leping veel kehtis.

97. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja kahju suuruse kindlaks tegemiseks tuli tuvastada

hageja varaline seis 23.03.2022, mil kostja konverteeris rublad eurodesse, kuid ta poleks seda

tohtinud teha ning hageja varaline seis seisuga 22.04.2022, mil hageja tekkis õigus rublade

konverteerimiseks eurodesse. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja kahju seisneb selles, et

hagejale 23.03.2022 eurodes tagastatud summa oli väiksem, kui Vene rublad oleks

konverteeritud eurodesse 22.04.2022. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjal oli kohustus

konverteerida Vene rublasid 22.04.2022 kehtinud keskmise vahetuskursi järgi. Hageja palus

maakohtul muuhulgas lähtuda 22.04.2022 kehtinud Vene rubla – euro vahetuskursist, mis oli

avaldatud Tavid AS-i kodulehel. Hageja tõendas, et 22.04.2022 kehtinud keskmine Vene

rubla – euro vahetuskurss Eestis oli võrdne Tavid AS-i kodulehel avaldatud rubla

vahetuskursiga 22.04.2022 seisuga: 1 RUB = 0,0128 EUR. Põhjendamatu on kostja väide, et

kostjal oli õigus Vene rublasid konverteerida kostja enda vahetuskursi järgi, ja kostja justkui

ei vastutakski valuuta vahetuskursi muutumisest tekkinud kahju eest. Kui kostja ei oleks oma

kohustusi rikkunud rublade tagastamisel eurodes 22.04.2022, mil tal tekkis selleks õigus ja

keskmise vahetuskursi alusel, oleks hagejale tagastatav summa võrdne 237 797,21 euroga.

Kuna kostja kandis hageja kontole üle vaid 139 557,60 eurot, siis on kostja hagejale kandnud

98 239,61 eurot (237 797,21 – 139 557,60) vähem, kui oleks pidanud kandma, kui kostja

poleks oma kohustusi rikkunud, mistõttu on hagejal tekkinud kahju 98 239,61 eurot. Kostja

esitatud asjaoludest ei ole põhjendatud järeldada, et kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju

eest. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et praegusel juhul ei oleks kostja saanud hageja kontol

olevaid Vene rublasid konverteerida eurodesse 22.04.2022 seisuga ning teha seda keskmisest

harilikust valuutakursist lähtudes. Kostja on hagejale kahju tekitanud tahtlikult, kuna hageja

oli selgelt väljendanud, et ta ei nõustu Vene rublade konverteerimisega eurodesse, kuid kostja

sellele vaatamata konverteeris hageja kontol olevad Vene rublad eurodesse. Kolleegium

nõustub maakohtuga, et üldtingimuste p 20.6.2 tõlgendades on mõistlik järeldada, et

2-22-11239

välisvaluuta vahetuskursi muutumisest tekkinud kahju eest ei vastutaks kostja juhul, kui

välisvaluuta vahetus toimub lepingulisel alusel, ja kliendipoolsel korralduse andmisel.

Olukorras, kus kostja on hageja kontol olevad Vene rublad konverteerinud vale kuupäeva

seisuga ja ebaõige vahetuskursiga, pidi kostja arvestama, et selliselt toimetades vastutab

kostja hagejal tekkinud kahju eest.

98. Kuivõrd apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks lepingust

tuleneva kahju hüvitamise nõudes, siis ei nõustu kolleegium kostjaga, et maakohtu otsus

tuleks seetõttu tühistada ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude osas.

99. Maakohus on eksinud otsuse resolutsiooni p-s 1, kui on märkinud, et hagi rahuldatakse.

Otsustades osad hageja nõuded jätta rahuldamata (resolutsiooni p-d 2 ja 3) ja osad hageja

nõuded rahuldada (resolutsiooni p-d 4 ja 5) on maakohus eksinud resolutsiooni sõnastamisel,

sest hagi on rahuldatud osaliselt. Ringkonnaohus kõrvaldab eelnevalt märgitud ilmse

ebatäpsuse maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastamisel (TsMS § 447 lg 2).

100. Maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti TsMS § 162 lg 1 alusel, jättes need kostja

kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Maakohus põhjendas menetluskulude kostja kanda jätmist sellega, et maakohus

rahuldas hagi ühel hageja esitatud alternatiivsel alusel. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et

juhul, kui hageja esmane nõue jäetakse rahuldamata, siis ei peaks seda arvesse võtma

menetluskulude jaotamisel.

101. Olukorras, kus hageja on määranud alternatiivsete nõuete järjekorra ning hageja esmane

nõue jäetakse rahuldamata, saab rääkida hagi osalisest rahuldamisest ning menetluskulude

jaotamisel tuleb lähtuda TsMS § 163 lg-st 1. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise

rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda. Üldreegli järgi peaksid lepingu täitmise nõude rahuldamata

jätmisega seotud kulud jääma hageja kanda ja kahju hüvitamise nõude rahuldamisega seotud

kulud jääma kostja kanda. Kuna poolte väited ja tõendid nii lepingu täitmise nõude esitamisel

kui alternatiivse kahju hüvitamise nõude esitamisel on sedavõrd omavahel läbi põiminud, siis

ei ole praegusel juhul põhjendatud jaotada menetluskulusid poolte vahel võrdsetes osades.

Samuti ei ole hagi osaliselt rahuldatud selliselt, et hagi rahuldamise ulatust arvestades võiks

olla põhjendatud seda arvestada menetluskulude jaotamisel. Kuigi hageja on menetluse käigus

oma nõudeid korduvalt täiendanud ja ümber arvestanud, siis arvesse võttes vaidlusaluseid

asjaolusid ei ole see olnud põhjendamatu, et hageja nõuete muutmisega seotud

menetluskulusid suuremal määral jätta hageja kanda. Arvestades õigusabikulude nõude

suurust koos teiste nõuetega ei ole samuti põhjendatud jaotada menetluskulusid võrdsetes

osades või võrdeliselt nõuete rahuldamise ulatusega. Lähtudes eeltoodust on kolleegiumi

arvates põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotus

102. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. TsMS § 171 lg 1 järgi kannab apellatsioonkaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt, seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta ringkonnakohtus

kantud menetluskulud samuti poolte endi kanda.

2-22-11239

103. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)